1.

Arendada välja intellektuaalomandi sisepoliitika kui riikliku teadusorganisatsiooni pikaajalise strateegia ja ülesannete osa ning avaldada see nii oma töötajatele kui ka teistele, määrates üheainsa vastutava kontaktpunkti.

2.

Selle poliitikaga tuleks ette näha selged eeskirjad nii töötajaile kui ka üliõpilastele eelkõige järgmistes küsimustes: võimalikku majanduslikku huvi pakkuvate ideede avaldamine, uurimistulemuste omandiõigus, uurimisprotokollide säilitamine, huvide konfliktide käsitlemine ja koostöö kolmandate isikutega.

3.

Edendada intellektuaalomandi kindlakstegemist, kasutamist ja vajaduse korral kaitsmist, arvestades riikliku teadusasutuse strateegiat ja ülesandeid ning sotsiaal-majanduslike hüvede maksimeerimist. Selleks võib vastu võtta erinevad strateegiad, mis sõltuvalt teaduse/tehnika konkreetsest valdkonnast võivad erineda, näiteks „üldkasutatavuse” või „avatud innovatsiooni” lähenemisviisi.

4.

Näha ette sobivad stiimulid, millega tagatakse, et kõik asjaomased töötajad osalevad aktiivselt intellektuaalomandi sisepoliitika rakendamises. Sellised stiimulid ei peaks olema üksnes rahalised, vaid peaksid hõlmama ka edutamist, kusjuures hindamismenetlustes võetakse lisaks akadeemilistele kriteeriumidele arvesse ka intellektuaalomandit ja teadmussiiret.

5.

Kaaluda riiklike teadusorganisatsioonide ühtsete intellektuaalomandiportfellide loomist näiteks konkreetsetes tehnoloogiavaldkondades ja vajaduse korral patentide/intellektuaalomandi puulide loomist, millesse kuuluks ka teiste riiklike teadusorganisatsioonide intellektuaalomand. See võiks hõlbustada selle omandi kasutamist, luues kriitilise massi ja vähendades kolmandate isikute tehingukulusid.

6.

Suurendada intellektuaalomandi ja teadmussiirde alast teadlikkust ja põhilisi oskusi üliõpilaste ja teadlaste koolitamisega ning tagada, et intellektuaalomandi ja teadmussiirde haldamise eest vastutavatel töötajatel oleksid vajalikud oskused ja et nad saaksid vajalikku koolitust.

7.

Arendada välja ja avaldada teadus- ja arendustegevuse tulemuste avaldamise ja levitamise poliitika, mis edendaks selliste tulemuste laialdast levitamist (näiteks avalikkusele kättesaadavates väljaannetes), lubades aga võimalikke viivitusi, kui kavandatakse intellektuaalomandi kaitsmist, kuid neid viivitusi peaks olema võimalikult vähe.

8.

Riiklikult rahastatud teadusuuringute tulemuste kasutamise edendamiseks ja sotsiaal-majandusliku kasu suurendamiseks kaaluda kõiki võimalikke kasutamismeetodeid (nagu litsentsimine ja teadusasutuste baasil tegutsevate ettevõtete (spin-off) loomine) ning kasutamispartnereid (teadusasutuse baasil tegutsevad või olemasolevad ettevõtted, muud riiklikud teadusorganisatsioonid, investorid või innovatsiooni tugiteenistused või -asutused) ja valida kõige sobivamad.

9.

Kuigi ettenägelik intellektuaalomandi ja teadmussiirde poliitika võib luua riiklikule teadusorganisatsioonile lisatulusid, ei tuleks seda siiski pidada peamiseks eesmärgiks.

10.

Tagada, et riiklikel teadusorganisatsioonidel oleks juurdepääs erialastele teadmussiirde teenustele, mis hõlmavad õigus-, finants-, ärialast nõustamist ning intellektuaalomandi kaitse ja selle tagamise alast nõustamist, või neil oleksid endal olemas kõnealused töötajad lisaks tehnikaharidusega töötajatele.

11.

Arendada välja ja avaldada litsentsimispoliitika, et ühtlustada riiklikus teadusorganisatsioonis kasutatavad menetlused ja tagada õiglus kõigis tehingutes. Eelkõige tuleks eriti väljaspool Euroopat asuvate kolmandate isikute aspektist hoolikalt hinnata riiklikele teadusorganisatsioonidele kuuluva intellektuaalomandi üleandmist ja ainulitsentside andmist. (1) Kasutamiseks välja antud litsentsidega peaks kaasnema asjakohane rahaline või muu hüvitis.

12.

Töötada välja ja avaldada teadusasutuse baasil tegutsevate ettevõtete loomise poliitika, mis lubaks riiklikel teadusorganisatsioonidel vajaduse korral osaleda teadusasutuse baasil tegutsevate ettevõtete loomises ning innustaks neid seda tegema ning mis täpsustaks riikliku teadusorganisatsiooni ja selle baasil tegutseva ettevõtte vahelisi suhteid pikemas perspektiivis.

13.

Kehtestada selged põhimõtted teadmussiirdest saadavate rahaliste tulude jagamise kohta riikliku uurimisorganisatsiooni, selle allüksuse ja leiutajate vahel.

14.

Jälgida intellektuaalomandi kaitse ja teadmussiirde alast tegevust ning sellega seotud saavutusi ning avaldada neid korrapäraselt. Riikliku teadusorganisatsiooni uurimistulemused, teadustöö kogemused ja intellektuaalomandi õigused tuleks seada erasektori jaoks nähtavamale kohale, et edendada nende kasutamist.

15.

Ühiseid ja lepingulisi teadusuuringuid käsitlevad eeskirjad peaksid vastama kõigi osaliste ülesannetele. Neis tuleks arvesse võtta erarahastamise taset ja need peaksid vastama teadusuuringute eesmärkidele, eriti aitama saavutada teadustöö suurimat ärilist ja sotsiaal-majanduslikku mõju, need peaksid toetama riikliku teadusorganisatsiooni eesmärki kaasata teadusuuringute toetamiseks raha erasektorist ja säilitada intellektuaalomandi seisund, mis võimaldab teha edasist akadeemilist ja ühist teadustööd, samuti peaksid need vältima teadus- ja arendustegevuse tulemuste leviku pidurdamist.

16.

Intellektuaalomandi küsimused tuleks selgitada juhtkonna tasandil ja uurimisprojekti võimalikult varasel etapil, ideaaljuhul juba enne selle alustamist. Intellektuaalomandiga seotud küsimused hõlmavad projekti raames loodud intellektuaalomandi (edaspidi „uus teadmus”) õiguse andmist, osalistele enne projekti algust kuuluva intellektuaalomandi kindlaksmääramist (edaspidi „senine teadmus”) ja projekti teostamiseks või kasutamiseks vajalikule uuele ja senisele teadmusele juurdepääsu õiguste (3) kindlaksmääramist ning tulude jagamist.

17.

Ühisuurimisprojekti korral peaks uue teadmuse omandiõigus jääma selle loonud osalisele, kuid eelnevalt sõlmitud lepinguga võib seda anda eri osalistele, et vajalikul viisil kajastada nende huvisid, ülesandeid ja projekti teostamiseks antud rahalisi või muid panuseid. Lepingulise uurimistöö korral kuulub riiklikus teadusasutuses loodud uue teadmuse omandiõigus erasektori osalisele. Uurimistöö projekt ei peaks mõjutama senise teadmuse omandiõigust.

18.

Juurdepääsuõigused (3) tuleks selgitada osaliste vahel uurimisprojekti võimalikult varasel etapil, ideaaljuhul juba enne selle alustamist. Kui see on vajalik uurimisprojekti teostamiseks või ühe osalise uue teadmuse kasutamiseks, peaksid juurdepääsuõigused teiste osaliste uuele ja senisele teadmusele olema kättesaadavad tingimustel, mis peaksid vajalikul viisil kajastama nende huvisid, ülesandeid ja projekti teostamiseks antud rahalisi või muid panuseid.

1.

Liikmesriigis on teadmussiire ülikoolide ja tööstusettevõtjate vahel muudetud nii riigi kui ka piirkonna tasandil kõigi teadusuuringuid riiklikult rahastavate asutuste alaliseks poliitiliseks ja töökorralduslikuks prioriteediks.

2.

Kõnealune valdkond kuulub selgelt selle ministeeriumi vastutusalasse, kelle ülesanne on koordineerida teiste ministeeriumide teadmussiirdealgatusi.

3.

Iga ministeerium ja piirkondlik valitsusasutus, kes võtab teadmussiirdemeetmeid, määrab ametniku nende meetmete tulemuste jälgimiseks. Need ametnikud kohtuvad korrapäraselt, et vahetada teavet ja arutada teadmussiirde hõlbustamist.

4.

Edendatakse riikliku rahastamisega loodud intellektuaalomandi korralikku haldamist; seda tehakse vastavalt kindlaksmääratud põhimõtetele, võttes arvesse tööstusettevõtjate õigustatud huvisid (näiteks ajutised konfidentsiaalsuspiirangud).

5.

Teaduspoliitikas tõstetakse esile erasektori arvestamist, et aidata kindlaks määrata tehnoloogiavajadusi ja edendada erainvesteeringuid teadusuuringutesse ning hoogustada riiklikult rahastatud teadusuuringute tulemuste kasutamist.

6.

Riiklikel teadusorganisatsioonidel ja nende töötajatel on piisavad vahendid ja stiimulid osalemiseks teadmussiirdega seotud tegevuses.

7.

Võetakse meetmeid koolitatud inimeste (nagu tehnosiirde ametnikud) kättesaadavuse tagamiseks ja nende riiklikes teadusorganisatsioonides tööle asumise hõlbustamiseks.

8.

Kättesaadavaks on tehtud näidislepingud ja otsustamist abistav vahend, mis aitab valida kõige sobivama lepingu, arvestades paljusid parameetreid.

9.

Enne uute teadmussiirde hoogustamise vahendite (nagu mobiilsus- või rahastamiskavad) kehtestamist konsulteeritakse asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas VKEde ja suurettevõtjatega ning ka riiklike teadusorganisatsioonidega.

10.

Edendatakse riiklike teadusorganisatsioonide vahendite ühendamist kohalikul ja piirkonna tasandil, kui üksikutel teadusorganisatsioonidel ei ole uurimisvahendite kriitilist massi, mis võimaldaks neil iseseisvalt luua teadmussiirde osakonda või võtta tööle intellektuaalomandi haldaja.

11.

Käivitatakse toetuskavasid teadusasutuse baasil teadusuuringutega tegelevate ettevõtete loomiseks; kavades nähakse ette ettevõtluskoolitus ja neid iseloomustavad riiklike teadusorganisatsioonide tugevad sidemed kohalike ettevõtlusinkubaatorite, rahastajate, ettevõtlust toetavate ametitega jne.

12.

Teadmussiirde toetamiseks ning ettevõtjate ja riiklike teadusorganisatsioonide vaheliste sidemete loomiseks, sealhulgas ekspertide palkamiseks, eraldatakse riigieelarve vahendeid.

13.

Riikidevahelise teadmussiirde edendamiseks ja koostöö hõlbustamiseks teistes riikides asuvate osalistega on riiklikus teadusorganisatsioonis loodud intellektuaalomandi omanik määratletud selgete eeskirjadega ja kõnealune teave koos kõigi rahastamistingimustega, mis võivad teadmussiiret mõjutada, tehakse kergesti kättesaadavaks. Enamikus liikmesriikides peetakse riiklike teadusorganisatsioonide intellektuaalomandi kuuluvuse määramisel vaikimisi kehtivaks institutsioonilist omandiõigust, vastandina „professori eesõigusele”.

14.

Rahvusvahelise teaduskoostöö lepingute allakirjutamisel nähakse mõlema riigi rahastatavate projektide tingimustes ette kõigi osaliste jaoks ühesugused õigused, eriti seoses intellektuaalomandile juurdepääsuga ja kaasnevate kasutamispiirangutega.

15.

Teadusuuringute riikliku rahastamise asutused rakendavad avatud juurdepääsu riiklike vahenditega valminud eelneva eksperthindamisega teaduslikele publikatsioonidele.

16.

Kooskõlas OECD riiklikult rahastatavatele teadusuuringute andmetele juurdepääsu käsitlevate põhimõtete ja suunistega edendatakse avatud juurdepääsu teaduslikele andmetele, võttes arvesse ärilisest kasutamisest tingitud piiranguid.

17.

Seoses avaliku juurdepääsu poliitikaga arendatakse riiklike vahenditega teadusuuringute tulemuste arhiveerimise võimalusi (nagu Interneti-põhised arhiivid).

18.

Luuakse vajalikud mehhanismid, et jälgida riiklike teadusorganisatsioonide teadmussiirde alast tegevust ja teha sellest kokkuvõtteid, kasutades selleks näiteks iga riikliku teadusorganisatsiooni aastaaruannete esitamist. Kõnealune teave koos parimate tavadega tehakse kättesaadavaks ka teistele liikmesriikidele.