Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030)

(2021/C 66/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE:

—

tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010“ („HK 2010“), mille Euroopa Ülemkogu 2002. aasta märtsi Barcelona kohtumisel heaks kiitis, samuti uut tsüklit, mis kehtestati hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilist raamistikku („HK 2020“) käsitlevate nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldustega, ning hinnangut, mis esitati nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruandes hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku („HK 2020“) rakendamise kohta – nende kõigi abil loodi ühiste eesmärkide alusel hariduse ja koolituse valdkonnas tehtavale üleeuroopalisele koostööle ja selle järjepidevusele tugev raamistik, mille peamine eesmärk on toetada riikide haridus- ja koolitussüsteemide parandamist, arendades täiendavaid ELi-tasandi vahendeid, vastastikust õppimist ja heade tavade vahetamist avatud koordinatsiooni meetodi abil;

—	kõnealuse küsimuse poliitilist tausta, mis on esitatud I lisas,

ning TUNNISTADES järgmist:

—	ELi juhid võtsid 2017. aasta märtsi Rooma deklaratsioonis kohustuse töötada selle nimel, et luua liit, kus noored saavad parima hariduse ja koolituse ning võivad õppida ja leida tööd kogu kontinendil;

—

ELi juhid kuulutasid 2017. aasta Göteborgi sotsiaaltippkohtumisel ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, millega kehtestati esimese põhimõttena kõigile õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele ning elukestvale õppele, õigus saada õigeaegset ja vajadustele vastavat abi tööhõivevõimaluste või ettevõtjana tegutsemise väljavaadete parandamiseks, mille neljas põhimõte hõlmab koolitust ja ümberõpet, üheteistkümnes põhimõte laste õigust kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule ning ebasoodsatest oludest pärit laste õigus erimeetmetele, millega suurendada võrdseid võimalusi;

—	Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2017. aasta järeldustes nimetati haridust kui võtmetähtsusega elementi kaasava ja sidusa ühiskonna ehitamiseks ja Euroopa konkurentsivõime säilitamiseks, pannes hariduse ja koolituse esimest korda Euroopa poliitikategevuse keskmesse;

—	HK 2010 tööprogrammi ja HK 2020 raamistiku raames tehtud edusamme, eelkõige riiklike reformide toetamisel, ning tunnistades, et Euroopa seisab endiselt silmitsi suurte väljakutsetega, kui ta soovib saavutada eespool nimetatud deklaratsioonides seatud eesmärke;

—

komisjon võttis koos liikmesriikidega meetmeid selle hariduse ja koolituse tulevikuvisiooni saavutamiseks Euroopa haridusruumi (1) loomise kaudu alates 2018. aastast, mille vastusena võttis nõukogu 22. mail 2018 vastu järeldused Euroopa haridusruumi visiooni suunas liikumise kohta ja 8. novembril 2019 resolutsiooni Euroopa haridusruumi edasise arendamise kohta, et toetada tulevikku suunatud haridus- ja koolitussüsteeme;

—	tööd, mida tehti Bologna protsessi raames, mida tugevdati 2020. aasta novembri Rooma ministrite kommünikeega, ning Kopenhaageni protsessi raames, mida samuti tugevdati hiljuti 2020. aasta novembri Osnabrücki deklaratsiooniga;

—	2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias rõhutatakse võrdsete võimaluste ja kaasava hariduse tagamise tähtsust, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ning ümberõppesse ja oskuste täiendamisse investeerimisele,

RÕHUTAB, et:

—

haridusel ja koolitusel on oluline roll Euroopa tuleviku kujundamisel ajal, mil on hädavajalik, et Euroopa ühiskond ja majandus muutuksid sidusamaks, kaasavamaks, digitaalsemaks, kestlikumaks, keskkonnahoidlikumaks ja vastupanuvõimelisemaks ning et kodanikud saavutaksid isikliku eneseteostuse ja heaolu, oleksid valmis kohanema ja tegutsema muutuval tööturul ning olema aktiivsed ja vastutustundlikud kodanikud;

—

COVID-19 pandeemia on avaldanud haridus- ja koolitussektorile enneolematut survet ning põhjustanud ulatusliku ülemineku põimõppele ja kaugõppes õpetamisele ja õppimisele. See üleminek on toonud kaasa erinevaid väljakutseid ja võimalusi haridus- ja koolitussüsteemide ja kogukondade jaoks, tuues esile digi- ja ühenduvuslõhe liikmesriikides ning ebavõrdsuse sissetulekurühmade ning linna- ja maapiirkondade vahel, rõhutades samas hariduse ja koolituse potentsiaali suurendada vastupanuvõimet ning edendada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu;

—

Euroopa haridusruum võimaldab õppijatel jätkata õpinguid erinevates eluetappides ja otsida tööd kogu ELis ning liikmesriikidel ja sidusrühmadel teha koostööd selle nimel, et kvaliteetne, innovatiivne ja kaasav haridus ja koolitus, mis toetab majanduskasvu ja kvaliteetseid tööhõivevõimalusi ning isiklikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut, muutuks reaalsuseks kõigis ELi liikmesriikides ja piirkondades;

—	peale selle saab Euroopa haridusruumist ruum, kus õppijad ja haridustöötajad saavad hõlpsasti teha koostööd ja suhelda valdkonna-, kultuuri- ja piiriüleselt ning kus välismaal veedetud õppeperioodide käigus omandatud kvalifikatsioone ja õpiväljundeid tunnustatakse automaatselt, (2)

TUNNISTAB, et:

—

eelmine hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegiline raamistik (HK 2020) aitas edendada vastastikust õppimist hariduses ja koolituses ühiste strateegiliste eesmärkide, ühiste võrdlusvahendite ja lähenemisviiside, kõikidelt asjaomastelt Euroopa ametitelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud tõendite ja andmete ning ELi liikmesriikide ja muude sidusrühmade vahelise heade tavade vahetamise ja vastastikuse õppimise kaudu ning toetas riiklike reformide rakendamist hariduses ja koolituses;

—

Euroopa haridus- ja koolitusalase koostöö ajakohastatud strateegiline raamistik – austades täielikult subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide haridussüsteemide mitmekesisust ning tuginedes eelmiste raamistike saavutustele – parandab seda koostööd sellistes valdkondades nagu tõhustatud koordineerimine, sealhulgas poliitilisel tasandil, suurem koostoime eri poliitikavaldkondade vahel, mis aitavad kaasa sotsiaalsele ja majanduskasvule ning rohe- ja digiüleminekule, ning tõhusam teabevahetus ja tulemuste levitamine haridus- ja koolitusreformide toetamise uuenduslikumas ja rohkem tulevikku suunatud perspektiivis;

—

COVID-19 kriis näitas, et haridus- ja koolitussüsteemid peavad olema piisavalt paindlikud ja vastupidavad katkestustele oma tavapärastes toimimistsüklites, ning tõestas, et ELi riigid on suutelised leidma lahendusi, et jätkata õpetamis- ja õppimisprotsesside pakkumist eri viisidel ja eri kontekstides ning tagama, et kõik õppijad, olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast või õpivajadustest, jätkavad õppimist. Sama kehtib ka üleeuroopalise koostööraamistiku kohta, mis peaks jääma piisavalt paindlikuks, et reageerida nii praegustele kui ka tulevastele väljakutsetele, sealhulgas Euroopa haridusruumi kontekstis,

PEAB TEVITATAVAKS ja VÕTAB TEADMISEKS järgmist:

komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (3) esitatud põhielemendid ja eelkõige visioon, milles kirjeldatakse, kuidas Euroopa koostöö võib veelgi rikastada ELi haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti, kaasavust ning digi- ja rohemõõdet. Kõnealuses teatises pakutakse välja raamistik, mis võimaldab teha koostööd liikmesriikidega ja kaasata asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas aruandlus- ja analüüsistruktuur koos haridusalaste eesmärkide ettepanekutega, et julgustada reformide läbiviimist hariduses ja koolituses ja neid jälgida, eesmärgiga luua 2025. aastaks Euroopa haridusruum,

ja PEAB samuti TERVITATAVAKS:

—	põhielemente, mis on esitatud komisjoni 2020. aasta juuli teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (4);

—	põhielemente, mis on esitatud komisjoni 2020. aasta septembri teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digiõppe tegevuskva 2021–2027. Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (5),

NÕUSTUB, et:

1.

kuni 2030. aastani on Euroopa haridusruumi saavutamine ja edasiarendamine uue hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku üldine poliitiline eesmärk, mis hõlmab kõiki käesolevas resolutsioonis esitatud strateegilisi prioriteete ja prioriteetseid valdkondi, pidades silmas, et hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegiline raamistik on peamine vahend Euroopa haridusruumi toetamiseks ja elluviimiseks, aidates koosloomise vaimus selle algatuste ja ühise visiooni kaudu kaasa selle edukale saavutamisele ja ambitsioonikale arendamisele (6);

2.

samal ajal Euroopa haridusruumi saavutamisega aastaks 2025, peaks Euroopa haridus- ja koolitusalase koostöö peamine eesmärk olema liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide edasiarendamise toetamine, eesmärgiga tagada: a) kõigi kodanike isiklik, sotsiaalne ja ametialane eneseteostus, edendades samal ajal demokraatlikke väärtusi, võrdsust, sotsiaalset ühtekuuluvust, kodanikuaktiivsust ja kultuuridevahelist dialoogi; b) kestlik majanduslik heaolu, rohe- ja digiüleminek ning tööalane konkurentsivõime;

3.

üleeuroopalises koostöös hariduse ja koolituse valdkonnas aastani 2030 tuleks tugineda strateegilisele raamistikule, mis hõlmab kaasavas, terviklikus ja elukestva õppe perspektiivis haridus- ja koolitussüsteeme tervikuna. Seda tuleks rõhutada kui aluspõhimõtet kogu raamistiku jaoks, mille eesmärk on hõlmata õpetamist, koolitust ja õppimist kõikides kontekstides ja kõikidel tasanditel – nii formaalses, mitteformaalses kui ka informaalses kontekstis – alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni täiskasvanuhariduseni, sealhulgas kutseharidus ja kõrgharidus, ning samuti digikeskkonnas; Euroopa koostöö haridus- ja koolitusvaldkonnas peaks samuti kaasa aitama Euroopa poolaasta asjakohaste prioriteetide saavutamisele;

4.

selle uue raamistiku alusel tehtav töö peaks aitama kaasa rohe- ja digipöördele kooskõlas eesmärkidega, mis on kehtestatud komisjoni 2019. aasta detsembri teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (7), ning peamiste elementidega, mis on esitatud komisjoni 2020. aasta veebruari teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ (8);

5.

selliseid eesmärke tuleks vaadelda ka ülemaailmses perspektiivis, võttes arvesse, et haridus- ja koolitusalane koostöö on järk-järgult muutunud oluliseks vahendiks ELi välispoliitika rakendamisel, mis põhineb Euroopa väärtustel, usaldusel ja autonoomial. See aitab muuta ELi veelgi atraktiivsemaks sihtkohaks ja partneriks nii ülemaailmses konkurentsis talentide pärast kui ka strateegiliste partnerluste edendamisel rahvusvaheliste partneritega, et pakkuda kaasavat ja kvaliteetset haridust kõigile, hariduse kõigis kontekstides ja kõigil tasemetel. Seega on koostöö oluline mõõde liidu geopoliitiliste prioriteetide ning ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide saavutamisel nii ülemaailmselt kui ka ELi liikmesriikides. Suurema koordineerimise edendamine ELi ja liikmesriikide vahel tugevdab ülemaailmsel tasandil Euroopa positsiooni haridusvaldkonna olulise partnerina ning aitab kinnistada Euroopa haridusruumi ja muu maailma vahelisi sidemeid;

6.

tulemuslik ja tõhus investeerimine haridusse ja koolitusse on eeltingimus haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja kaasavuse suurendamiseks ning haridustulemuste parandamiseks, samuti kestliku majanduskasvu edendamiseks, heaolu suurendamiseks ja kaasavama ühiskonna loomiseks. Intensiivsem investeerimisalane töö võib aidata kaasa praegusest kriisist taastumisele ning haridus- ja koolitussektori rohe- ja digipöörde läbiviimisele, võttes seejuures arvesse subsidiaarsuse põhimõtet;

7.

kehtestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude korrapärane jälgimine rahvusvaheliselt võrreldavate andmete süstemaatilise kogumise ja analüüsimise kaudu aitab olulisel määral kaasa tõenditel põhineva poliitika kujundamisele. Allpool kirjeldatud strateegiliste prioriteetide saavutamist peaksid 2021.–2030. aastal toetama käesoleva dokumendi II lisas esitatud näitajad ja ELi tasandi eesmärgid. Need tuginevad hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava Euroopa koostöö viimases tsüklis saavutatud tulemustele ja aitavad mõõta Euroopa tasandil tehtud üldisi edusamme ja näidata, mida on saavutatud, ning edendada ja toetada haridus- ja koolitussüsteemide arengut ja reforme;

8.

järgmise kümne aasta jooksul keskendutakse strateegilises raamistikus eelkõige järgmisele viiele strateegilisele prioriteedile:

–   1. strateegiline prioriteet: hariduse ja koolituse valdkonnas parema kvaliteedi, võrdsete võimaluste, kaasatuse ja edu tagamine kõigile

Et tänapäeva maailmas edu saavutada ning ühiskonna, majanduse ja tööturu tulevaste muutustega toime tulla, on kõigil inimestel vaja asjakohaseid teadmisi, oskusi, pädevusi ja hoiakuid. Haridus ja koolitus on Euroopa kodanike isikliku, ühiskondliku ja tööalase arengu seisukohalt äärmiselt oluline.

ELi tasandil on kvaliteetse hariduse ja koolituse visiooni kohaselt tulevase edu põhialuseks võtmepädevuste, sealhulgas põhioskuste omandamine (9), mida toetavad kõrge kvalifikatsiooniga ja motiveeritud õpetajad ja koolitajad ning muud haridustöötajad.

Haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumine, mis seab noored ja täiskasvanud silmitsi sotsiaal-majanduslike võimaluste vähenemisega, on endiselt, ehkki viimasel kümnendil vähenenud probleemiks, eriti kui mõelda COVID-19 pandeemia eeldatavatele tagajärgedele. Tuleb jätkata jõupingutusi, et vähendada haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumise määra ja seada eesmärgiks, et rohkem noori omandaks keskhariduse.

Riiklikud haridus- ja koolitussüsteemid on suutnud parandada oma tulemusi kõnealustes valdkondades, kuid endiselt on vaja kindlaks määrata poliitikameetmed, millega suurendada kõigi õppijate haridusalast edu.

Tagades kõigile kvaliteetse ja kaasava hariduse ja koolituse, saavad liikmesriigid vähendada veelgi sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist ebavõrdsust. Siiski on ebasoodsatest oludest, sealhulgas maapiirkondadest ja äärealadelt pärit õppijad kogu Euroopas kehvade õpitulemustega õpilaste seas üleesindatud ning COVID-19 pandeemia on veelgi rohkem esile tõstnud võrdsete võimaluste ja kaasamise tähtsust hariduses ja koolituses.

Selleks et tagada tõeliselt kaasav haridus ja võrdsed võimalused kõikidele õppijatele hariduse ja koolituse kõikide tasandite ja liikide puhul, tuleks akadeemilised saavutused lahutada sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest staatusest või muudest isiklikest asjaoludest.

Kvaliteetsel alusharidusel ja lapsehoiul on eriti oluline roll ning seda tuleks tulevase haridustee edukuse alusena veelgi tugevdada.

Julgustada tuleb kõigi muude laiema kaasamise meetmete võtmist, näiteks tuleb toetada puuetega inimeste (10), konkreetsete õpivajadustega inimeste, sisserändaja taustaga õppijate ja muude haavatavate rühmade juurdepääsu kaasavale ja kvaliteetsele haridusele, haridussüsteemi naasmist elukestva õppe perspektiivis ning pakkuda tööturule sisenemise võimalusi erinevate haridus- ja koolitusvõimaluste kaudu.

Kaasav haridus ja koolitus hõlmab ka sootundlikkuse arendamist õppeprotsessides ning haridus- ja koolitusasutustes ning sooliste stereotüüpide, eelkõige nende stereotüüpide vaidlustamist ja lahendamist, mis seavad poistele ja tütarlastele piiranguid oma õppesuuna valimisel. Traditsioonilistele meeste või naiste kutsealadele tuleks suunata neil aladel vähem esindatud soost isikuid. Samuti on vaja teha täiendavat tööd, et saavutada nõuetekohane sooline tasakaal haridus- ja koolitusasutuste juhtivatel ametikohtadel.

Digitehnoloogial on oluline roll õpikeskkondade, õppematerjalide ja õpetamismeetodite kohandamisel erinevate õppijate jaoks ja neile sobivaks muutmisel. Need võivad edendada tõelist kaasamist, tingimusel et samal ajal tegeletakse digilõhe probleemidega nii taristu kui ka digioskuste osas;

–   2. strateegiline prioriteet: elukestva õppe ja liikuvuse võimaldamine kõigile

Ühiskondlikud, tehnoloogilised, digitaalsed, keskkonnaalased ja majanduslikud väljakutsed mõjutavad üha enam meie elu- ja tööviise, sealhulgas töökohtade jaotumist ning nõudlust oskuste ja pädevuste järele. Keskmise Euroopa kodaniku oodatavate karjäärialaste üleminekute suur arv koos pensioniea suurenemisega muudab elukestva õppe ja elukestva karjäärinõustamise, sealhulgas teavitustegevuse abil, õiglase ülemineku jaoks äärmiselt oluliseks, kuna hariduse ja oskuste, sealhulgas digioskuste tase, on jätkuvalt peamine tegur tööturul.

Elukestev õpe on ELi hariduse ja koolituse üldise visiooni ja eesmärkide läbiv põhimõte ning hõlmab terviklikul viisil hariduse ja koolituse kõiki tasandeid ja liike, samuti mitteformaalset ja informaalset õppimist.

Siiski on vaja teha täiendavaid edusamme kvaliteetse elukestva õppe pakkumisel kõigile õppijatele, tagades sealhulgas üleminekuvõimalused ja paindlikkuse eri õppimisvõimaluste vahel hariduse ja koolituse eri vormides ja eri tasanditel ning samuti mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise.

Haridus- ja koolitussüsteemid peaksid muutuma paindlikumaks, vastupanuvõimelisemaks, tulevikukindlamaks ja köitvamaks, jõudma mitmekesisema taustaga õppijateni ning võimaldama varasemate õpingutega arvestamist ja nende valideerimist, täienduskoolituse ja ümberõppe võimalusi, sealhulgas kõrgematel kvalifikatsioonitasemetel ja kogu tööelu jooksul, (11) mida toetavad sellised algatused nagu Euroopa ülikoolid ja kutsehariduse tipptaseme keskused, mis loodi programmi Erasmus+ kaudu.

Me näeme praegu tööturul suuremat vajadust oskuste ja kvalifikatsioonide erinevate kombinatsioonide ning kutseharidussüsteemi struktuurimuutuste järele. Mõlemad arengusuunad nõuavad ajakohastatud, tulemuslikku, kaasavat ja tipptasemel kutseharidust, mis mõjutab tööturu ja ühiskondlike probleemide käsitlemist. Kutseharidust tuleb edasi arendada kui atraktiivset ja kvaliteetset võimalust töökohtade ja igapäevaelu jaoks.

Keskmine täiskasvanuõppes osalemise määr ELis on endiselt madal, mis seab ohtu tõeliselt kestliku ja õiglase majanduskasvu liidus. Uuenduslikud õppimisvõimalused, uued hariduskäsitlused, sealhulgas individuaalsed lähenemisviisid, ja õpikeskkonnad kõigis haridus- ja koolitusasutustes, sealhulgas kõrgharidusasutustes, samuti töökohal ja kogukonnas, on eeltingimused suurema hulga õppijate vajaduste paremaks arvessevõtmiseks, kuna üha suurem arv täiskasvanuid vajab ümberõpet ja oskuste täiendamist.

Lisaks tuleks tugevdada meetmeid, millega võimaldada täiskasvanutel omandada põhioskused ja neid selleks motiveerida, et oleks võimalik tagada võrdsed võimalused ja suurem sotsiaalne osalemine, võimaldades seega kohaldada täiskasvanuõppe suhtes terviklikku lähenemisviisi.

Elukestva õppe olulise elemendina ja isikliku arengu tagamise olulise vahendina tuleks jätkuvalt edendada tööalast konkurentsivõimet ja suutlikkust kohaneda, õppijate, õpetajate, õpetajate koolitajate ja haridustöötajate liikuvust, mis on ELi koostöö oluline element ja vahend kvaliteedi ja kaasamise parandamiseks hariduses ja koolituses ja mitmekeelsuse edendamiseks ELis. On oluline püüda saavutada liikuvusvoogude tasakaal, et soodustada optimaalset ajude ringlust ning jälgida seda, sealhulgas hariduse omandanute edasise käekäigu jälgimise kaudu.

Tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et kõrvaldada olemasolevad takistused ja tõkked igat liiki õpi- ja õpetamisrände puhul, sealhulgas need, mis on seotud juurdepääsu, juhendamise, üliõpilastele suunatud teenuste ja tunnustamisega, ning võttes samuti arvesse kõikide praeguste või tulevaste reisipiirangute mõju.

Lisaks tuleb haridusasutuste koostöö tugevdamiseks ja liikuvuse edendamiseks teha veel tööd sellistes valdkondades nagu kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide automaatne vastastikune tunnustamine ning kvaliteedikindlustus. Liikuvuse hõlbustamise alaste Euroopa algatuste, sealhulgas programmist „Erasmus+“ rahastatavate algatuste ärakasutamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi;

–   3. strateegiline prioriteet: pädevuste ja motivatsiooni suurendamine haridustöötajate kutsealal

Hariduse ja koolituse keskmes on õpetajad, koolitajad, haridustöötajad ja pedagoogiline personal ning haridus- ja koolitusjuhid kõigil tasemetel. Selleks et toetada innovatsiooni, kaasatust, kvaliteeti ja saavutusi hariduses ja koolituses, peavad haridustöötajad olema väga pädevad ja motiveeritud, milleks on vaja erinevaid kutseõppevõimalusi ja tuge kogu nende karjääri vältel.

Rohkem kui kunagi varem tuleb haridus- ja koolitussüsteemides pöörata tähelepanu õpetajate, koolitajate ja haridustöötajate heaolule, mis on oluline tegur ka hariduse ja koolituse kvaliteedi tagamiseks, kuna see ei mõjuta mitte ainult õpetajate rahulolu, vaid ka õpetamise kvaliteeti.

Samuti on vaja suurendada õpetaja elukutse atraktiivsust ja hakata seda uuesti väärtustama, mis muutub ELi riikides õpetajate nappuse ja vananemise tõttu üha olulisemaks (12).

Lisaks tuleks õpetajate, koolitajate ja haridustöötajate pädevuste ja motivatsiooni arendamiseks soodsa keskkonna ja tingimuste loomisel arvesse võtta haridus- ja koolitusjuhtide keskset rolli, tagades seeläbi, et haridus- ja koolitusasutused toimivad õppivate organisatsioonidena. Sellised algatused nagu Euroopa õpetajate akadeemiad, mis kutsutakse ellu programmi „Erasmus+“ raames, hõlbustavad asutustevahelist võrgustikutööd, teadmiste jagamist ja liikuvust, pakkudes õpetajatele ja koolitajatele õppimisvõimalusi kõikides õpetajate ja koolitajate karjääri etappides, jagades parimaid tavasid ja innovaatilist pedagoogikat, võimaldades seeläbi vastastikust õppimist Euroopa tasandil;

–   4. strateegiline prioriteet: Euroopa kõrghariduse tugevdamine

Kõrgharidussektor ja kõrgharidusasutused ise on näidanud oma vastupanuvõimet ja võimet tulla toime ettenägematute muutustega, nagu COVID-19 pandeemia. Kriis suurendas olemasolevaid väljakutseid, kuid lõi ka võimalusi edasiseks arenguks ettenähtud kõrghariduse ümberkujundamise kava raames.

Kõrgharidusasutusi innustatakse leidma järgmisel kümnendil uusi tihedama koostöö vorme, luues eelkõige riikidevahelisi ühendusi, koondades teadmisi ja vahendeid ning tekitades rohkem võimalusi üliõpilaste ja töötajate liikuvuseks ja osalemiseks, samuti teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks, sealhulgas Euroopa ülikoolide algatuse täieliku kasutuselevõtu kaudu.

Euroopa kõrgharidusruumi loomiseks on juba tehtud edukat tööd Bologna protsessi raames. Selle protsessi raames on oluline jätkata tööd ka tulevikus, luues samal ajal täiendavat ja tugevamat sünergiat Euroopa teadusruumiga ning vältides paralleelseid või topeltstruktuure või -vahendeid;

–   5. strateegiline prioriteet: rohe- ja digipöörde toetamine hariduses ja koolituses ning hariduse ja koolituse kaudu

Liidu järgmise kümnendi tegevuse keskmes on rohe- ja digipööre. Üleminek keskkonnasäästlikule ring- ja kliimaneutraalsele majandusele ning üha digitaalsem maailm avaldavad märkimisväärset sotsiaalset, majanduslikku ja tööhõivealast mõju. ELi sotsiaalselt õiglane ümberkujundamine on võimatu, kui ei tagata, et kõik kodanikud omandavad nende muutustega toimetulekuks vajalikud teadmised, pädevused, oskused ja hoiakud.

On vaja võimaldada põhjaliku muutuse toimumist inimeste käitumises ja oskustes, alustades haridus- ja koolitussüsteemidest ja -asutustest kui katalüsaatoritest. Haridus- ja koolitusasutused peavad muutma rohe- ja digimõõtme oma organisatsioonilise arengu osaks. See nõuab investeeringuid, eelkõige digiõppekeskkondadesse, mitte ainult selleks, et integreerida keskkonnasäästlikkuse perspektiiv ning põhi- ja kõrgema taseme digioskused hariduse ja koolituse kõikide tasandite ja liikide lõikes, vaid ka tagamaks, et haridus- ja koolitustaristud oleksid valmis nende muutustega toime tulema ja inimesi nende muutuste jaoks harima. Haridus- ja koolitusasutuste ümberorienteerimine terviklikule koolikäsitlusele ning kaasavate, tervislike ja kestlike hariduskeskkondade loomine on otsustava tähtsusega rohe- ja digipöördeks vajalike muutuste saavutamiseks. Lisaks peavad ettevõtjad, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning asjaomased sidusrühmad töötama välja strateegiaid ja ühiselt vastutama. Sellega seoses on oluline ajakohastada teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, kunsti ja matemaatika (STEAM) õppevaldkondi,

NÕUSTUB LISAKS, et:

1.

püüdes teha strateegilises raamistikus tööd eespool kirjeldatud strateegiliste prioriteetide alusel ning selleks, et saavutada Euroopa haridusruum ja toetada selle edasiarendamist, tuleks kuni 2030. aastani järgida järgmisi põhimõtteid: a) Euroopa koostöö haridus- ja koolitusvaldkonnas peaks võimaldama ELil ja laiemal haridus- ja koolituskogukonnal viia ellu algatusi, millega toetatakse peamiselt Euroopa haridusruumi loomist 2025. aastaks, aga ka digiõppe tegevuskava ja Euroopa oskuste tegevuskava. Tuginedes nõukogu tõhustatud juhistele ja järgides avatud koordinatsiooni meetodit on selleks vaja edendada paindlikke koostöömeetodeid ja tugevdada koostoimet haridus- ja koolitusvaldkonna muude algatustega; b) üleeuroopalist koostööd haridus- ja koolitusvaldkonnas tuleks rakendada kaasavast, terviklikust ja elukestva õppe seisukohast, säilitades ja süvendades järeleproovitud vastastikuse õppe korraldusi, tööriistu, vahendeid ja olemasolevat poliitilist toetust, eelkõige HK 2020 raames ja avatud koordinatsiooni meetodi alusel, ning arendades vajaduse korral koostoimet haridus- ja koolitussektori ning muude poliitikavaldkondade vahel. Austades täiel määral liikmesriikide pädevust haridus-ja koolitusvaldkonnas ning üleeuroopalise koostöö vabatahtlikku laadi hariduse ja koolituse vallas järgmise kümne aasta jooksul, peaks strateegiline raamistik põhinema: i) eespool nimetatud viiel üleeuroopalise koostöö strateegilisel prioriteedil; ii) ühistel võrdlusnäitajatel ja lähenemisviisidel; iii) vastastikusel õppimisel, kogemusnõustamisel ja heade tavade vahetamisel, pöörates erilist tähelepanu tulemuste levitamisele ja selgele nähtavusele ning riiklikule mõjule; iv) perioodilisel seirel ja aruandlusel, sealhulgas ELi tasandi eesmärkide, iga-aastase hariduse ja koolituse valdkonna ülevaate kaudu, samuti seoses Euroopa poolaastaga, kasutades samal ajal näitajate ja sihttasemete alalise töörühma eksperditeadmisi ning vältides liikmesriikide täiendavat halduskoormust; v) võrreldavatel tõenditel ja andmetel kõigilt asjaomastelt Euroopa ametitelt, Euroopa võrgustikelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, nagu OECD, UNESCO ja Rahvusvaheline Energiaagentuur; vi) eksperditeadmistel, mis on saadud näitajate ja sihttasemete alaliselt töörühmalt, mis peaks olema esimene arutelufoorum ühiste ELi tasandi eesmärkide ja näitajate ning tulevaste sihtvaldkondade jaoks, samuti koostööl muude asjaomaste sektoritega (tööhõive, sotsiaal- ja teadussektor), et tagada asjakohased ja otstarbekohased näitajad; vii) ELi programmide, fondide ja rahastamisvahendite pakutavate võimaluste täielikul ärakasutamisel, eelkõige hariduse ja koolituse, sealhulgas elukestva õppe valdkonnas; c) Euroopa koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas peaks olema asjakohane, konkreetne ja tulemuslik. Tuleb teha edasisi jõupingutusi, et tagada selgete ja nähtavate tulemuste saamiseks eelnev kavandamine ja seejärel nende korrapäraselt ning struktureeritud viisil esitamine, läbivaatamine ja levitamine Euroopa ja riikide foorumite kaudu, luues seega aluse pidevale hindamisele ja arengule; d) selleks et toetada liikmesriikide jõupingutusi plaanitava kõrghariduse ümberkujundamise hõlbustamiseks Euroopas ja edendada kõrgharidusasutuste koostööd, tuleks tagada tihe ja struktureeritud koostoime Euroopa kõrgharidusruumi ja Bologna protsessiga, eelkõige seoses kvaliteedi tagamise, tunnustamise, liikuvuse ja läbipaistvuse vahenditega, vältides Euroopa kõrgharidusruumis juba väljatöötatud paralleelsete või topeltstruktuuride ja -vahendite loomist; e) Kopenhaageni protsess on oluline aspekt avatud koordinatsiooni meetodi alusel toimuvas Euroopa koostöös kutsehariduse valdkonnas, mis aitab kaasa käesolevas raamistikus sätestatud strateegiliste prioriteetide saavutamisele; f) tuleb tõhustada valdkondadevahelist koostööd asjaomaste ELi hariduse ja koolituse alaste algatuste ning nendega seotud poliitikavaldkondade – eelkõige tööhõive, sotsiaalpoliitika, teadusuuringute, innovatsiooni ning noorte ja kultuuri – ja sektorite vahel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata parema dialoogi edendamisele hariduskomitee ja tööhõivekomitee vahel, tagades õigeaegse teabevahetuse (13). Seoses Euroopa sotsiaalõiguste samba, eelkõige selle esimese, neljanda ja 11. põhimõtte rakendamisega, tuleks erilist tähelepanu pöörata selle järelevalvele, mis põhineb sotsiaalnäitajate tulemustabelil, mille abil jälgitakse suundumusi ja edusamme kõigis liikmesriikides ning millega kogutakse teavet Euroopa poolaasta jaoks; g) pidades eelkõige silmas nn teadmiste nelinurka (haridus, teadusuuringud, innovatsioon ja teenused ühiskonnale), tuleks erilist tähelepanu pöörata hariduse ja koolituse, teadusuuringute ja innovatsiooni vahelisele poliitika- ja rahastamissünergiale, eelkõige Euroopa teadusruumi ja Euroopa haridusruumi kontekstis, tagades samal ajal kooskõla Euroopa kõrgharidusruumiga (14); h) Euroopa koostöö, eelkõige Euroopa haridusruumi loomiseks, nõuab läbipaistvat ja järjepidevat dialoogi ja võrgustikutööd koosloomise perspektiivis mitte ainult liikmesriikide ja komisjoni vahel, vaid ka kõigi asjaomaste sidusrühmadega; i) poliitilist dialoogi kolmandate riikidega ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Nõukogu, OECD ja UNESCO, tuleks tugevdada, kuna see pakub nii tõendeid ja andmeid, kuid ka inspiratsiooni ning uute ideede allikat ja erinevaid töömeetodeid võrdlemiseks ja täiustamiseks; j) programmi „Erasmus+”, Euroopa struktuurifondide, REACT-EU, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi ning muude liidu rahastamisprogrammide ja -mehhanismide rahalisi vahendeid tuleks kasutada haridus- ja koolitussüsteemide tõhustamiseks kooskõlas üldise eesmärgiga saavutada Euroopa haridusruum ja liikmesriikide prioriteetidega, toimides uue raamistiku strateegiliste prioriteetide raames; k) arvestades hariduse ja koolituse põhjapanevat rolli majanduse taastumisel ning sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime suurendamisel, nõuab Euroopa haridusruumi loomine suuremat keskendumist haridusse tehtavatele investeeringutele. Komisjon tõhustab koos liikmesriikidega investeeringutealast tööd, sealhulgas edendades vajaduse korral asjakohastel kõrgetasemelistel poliitilistel foorumitel peetavaid arutelusid, näiteks ühiseid mõttevahetusi ELi rahandusministrite ja ELi haridusministrite ning teiste institutsioonide, nagu Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Parlamendiga (15);

2.

avatud koordinatsiooni meetodi edukas kasutamine hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilises raamistikus sõltub liikmesriikide poliitilisest pühendumusest ning nõukogu tõhustatud juhistest ja tõhusatest töömeetoditest Euroopa tasandil, mis peaksid põhinema järgmisel: a) töötsüklid – ajavahemik 2030. aastani jagatakse kaheks tsükliks, kus esimene tsükkel hõlmab vastavalt komisjoni Euroopa haridusruumi teatises välja pakutud ajakavale viit aastat (2021–2025) ning teine tsükkel kestab kuni 2030. aastani. Esimene tsükkel peaks võimaldama Euroopa haridusruumi loomist 2025. aastaks; b) prioriteetsed valdkonnad – nõukogu lepib iga tsükli puhul kokku mitmes strateegilistel prioriteetidel põhinevas Euroopa koostöö prioriteetses valdkonnas, võttes arvesse üldeesmärki luua Euroopa haridusruum ja seda edasi arendada. Euroopa prioriteetsed valdkonnad peaksid võimaldama kõigil liikmesriikidel teha koostööd laiemates küsimustes, kuid võimaldama ka konkreetsemat ja tihedamat koostööd sellest huvitatud liikmesriikide vahel, et käsitleda tekkivaid probleeme ja konkreetseid poliitilisi vajadusi. Esimese tsükli prioriteetsed valdkonnad on esitatud käesoleva dokumendi III lisas; c) vastastikune õppimine – üleeuroopalises koostöös eespool nimetatud prioriteetsetes valdkondades tuleks kasutada selliseid vahendeid nagu vastastikune õpe, kogemusnõustamine, konverentsid ja seminarid, õpikojad, kõrgetasemelised foorumid või eksperdirühmad, komisjonid, uuringud ja analüüsid, internetipõhine koostöö ning vajaduse korral asjaomaste sidusrühmade kaasamine. Kõigi nende algatuste väljatöötamisel tuleks tugineda selgesõnalistele volitustele, ajakavadele ja kavandatud tulemustele, mille pakub välja komisjon koostöös liikmesriikidega; d) ühised võrdlusnäitajad ja lähenemisviisid – vastastikune õppimine võib olla inspireeritud sellistest võrdlusnäitajatest ja lähenemisviisidest, mis põhinevad ühisel analüüsil ja toetavad poliitika edasist arendamist erinevatel valitsemistasanditel (ELi, riiklikul, piirkondlikul, kohalikul, valdkondlikul jne), või viia selliste võrdlusnäitajate ja lähenemisviiside väljatöötamiseni; e) juhtimismehhanism – esimeses tsüklis peaks strateegiline raamistik säilitama kõik HK 2020 järeleproovitud vastastikuse õppimise korraldused, nagu töörühmad, peadirektorite koosseisud ja vastastikuse õppimise vahendid, ning säilitama teiste asjaomaste juhtorganite kaasamise. Liikmesriigid ja komisjon kohandavad seda korda uute strateegiliste prioriteetidega ja teevad koostööd, et luua juhtimislahendused, millega hõlbustada vajaduse korral teabe tõhusat edastamist tehniliselt tasandilt poliitilisele tasandile, ning koordineerida strateegilise raamistiku alusel tehtavat tööd, tekitamata liikmesriikidele tarbetuid struktuure või lisakoormust; f) tulemuste levitamine – nähtavuse ja mõju suurendamiseks levitatakse riigi ja Euroopa tasandil koostöö tulemusi laiaulatuslikult asjaomaste sidusrühmade seas ja vajaduse korral arutatakse neid poliitilisel tasandil; g) protsessi järelevalve – selleks et edendada tulemuste saavutamist avatud koordinatsiooni meetodi kaudu ning protsessi omaksvõtmist nii riikide kui ka Euroopa tasandil, teevad liikmesriigid ja komisjon tihedalt koostööd, et teha kokkuvõte tehnilisel tasandil tehtud tööst ja hinnata protsessi ja selle tulemusi. Iga-aastane järelevalve toimub ka komisjoni hariduse ja koolituse valdkonna ülevaate kaudu, milles jälgitakse edusamme kõigi kokkulepitud ELi tasandi eesmärkide ja näitajate, sealhulgas allnäitajate saavutamisel hariduse ja koolituse valdkonnas ning antakse panus ka Euroopa poolaasta protsessi; h) eduaruanne – esimese tsükli lõpus, 2025. aastaks, on vaja uuesti läbi vaadata prioriteetsed valdkonnad, et neid kohandada või kehtestada järgmiseks tsükliks uued valdkonnad, tuginedes praegustele väljakutsetele ja eesmärgiga kajastada tehtud edusamme, sealhulgas Euroopa haridusruumi poliitiliste ambitsioonidega proportsionaalsete juhtimislahenduste väljatöötamisel. 2022. aastal avaldab komisjon Euroopa haridusruumi eduaruande, milles tehakse kokkuvõte strateegilise koostöö raamistiku kaudu Euroopa haridusruumi loomiseks tehtud edusammudest ja hinnatakse neid ning tehakse vajaduse korral ettepanekuid järgmisteks sammudeks, ning 2023. aastal korraldab komisjon ka vahehindamise. Nii eduaruannet kui ka vahekokkuvõtet võetakse arvesse ka nõukogu kokkuleppes võimalike uute prioriteetsete valdkondade kohta pärast 2025. aastat;

3.

komisjon avaldab 2025. aastal täieliku aruande Euroopa haridusruumi kohta. Selle hindamise alusel vaatab nõukogu strateegilise raamistiku, sealhulgas ELi tasandi eesmärgid, juhtimisstruktuuri ja töömeetodid, läbi ning teeb vajaduse korral teise tsükli jaoks vajalikud kohandused vastavalt Euroopa haridusruumi tegelikule olukorrale ja vajadustele või muudele olulistele arengutele Euroopa Liidus,

KUTSUB LIIKMESRIIKE OMA RIIGI OLUDEST LÄHTUVALT:

1.

tegema komisjoni toetusel ja avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vastavalt käesolevale resolutsioonile koostööd selle nimel, et tõhustada üleeuroopalist koostööd hariduse ja koolituse vallas ajavahemikul kuni 2030. aastani, tuginedes eespool nimetatud viiele strateegilisele prioriteedile, põhimõtetele ja töömeetoditele ning iga töötsükli jaoks kokku lepitud prioriteetsetele valdkondadele (esimese tsükli (2021–2025) prioriteetsed valdkonnas on esitatud III lisas);

2.

kaaluma riikide prioriteetidele tuginedes ja riikide haridus- ja koolitusalaseid pädevusi nõuetekohaselt arvesse võttes riigi tasandil selliste meetmete vastuvõtmist, mis on suunatud edu saavutamisele strateegilises raamistikus esitatud strateegiliste prioriteetide osas ning aitavad kaasa Euroopa haridusruumi ja käesoleva dokumendi II lisas kindlaks määratud ELi tasandi eesmärkide ühisele saavutamisele; juhinduma riiklike haridus- ja koolituspoliitikate väljatöötamisel vastastikusest õppest Euroopa tasandil;

3.

vajaduse korral kaaluma, kuidas ja mil määral saavad nad aidata kaasa ELi tasandi eesmärkide ühisele saavutamisele riiklike meetmete ja tegevuste kaudu, kehtestades seega riiklikud eesmärgid kooskõlas oma haridus- ja koolitussüsteemide eripäradega ning võttes arvesse riiklikke olusid, sealhulgas COVID-19 kriisi mõju majandusele ja ühiskonnale ning haridus- ja koolitussektorile;

4.

toetama eespool kirjeldatud juhtimisstruktuuri ja valitud töömeetodeid, võttes protsessi eest vastutuse;

5.

kasutama tõhusalt ELi poliitikaid ja rahastamisvahendeid, et toetada riiklike meetmete ja tegevuste rakendamist strateegiliste prioriteetide ja nendega seotud eesmärkide osas edusammude saavutamiseks ELi ja riiklikul tasandil, eelkõige majanduse taastumise ning rohe- ja digipöörde kontekstis,

PALUB KOMISJONIL KOOSKÕLAS ALUSLEPINGUTEGA JA SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET TÄIELIKULT ARVESSE VÕTTES:

1.

toetada liikmesriike ja teha nendega ajavahemikul kuni 2030. aastani koostööd käesoleva raamistiku raames, tuginedes eespool kirjeldatud viiele strateegilisele prioriteedile, põhimõtetele ja töömeetoditele ning ELi tasandi eesmärkidele ning samuti kokkulepitud prioriteetsetele valdkondadele, mis on esitatud vastavalt käesoleva dokumendi II ja III lisas;

2.

teha koostööd liikmesriikidega kuni 2021. aasta lõpuni, et leppida kokku sobivas juhtimisstruktuuris, eesmärgiga koordineerida tööd ja juhtida strateegilise raamistiku väljatöötamist üldeesmärgi raames, milleks on Euroopa haridusruumi saavutamine ja edasiarendamine, pöörates tähelepanu teemadele, mis tuleb edastada kõrgemale poliitilise arutelu tasandile, tekitamata liikmesriikidele lisakoormust, tagades samal ajal nende isevastutuse protsessis;

3.

teha koostööd liikmesriikidega ning pakkuda kohalikele, piirkondlikele ja riiklikele ametiasutustele eritoetust, et hõlbustada vastastikust õppimist, analüüsi ja heade tavade jagamist haridustaristusse investeerimisel;

4.

analüüsida, eelkõige eduaruannete kaudu, mil määral on saavutatud kõnealuse raamistiku strateegilised prioriteedid seoses Euroopa haridusruumi loomisega, aga ka hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava Euroopa koostöö valdkonnas riiklikul tasandil;

5.

teha tööd näitajate ja sihttasemete alalise töörühma eksperdiarvamusele tuginevate ettepanekutega võimalike näitajate või ELi tasandi eesmärkide seadmiseks kaasamise ja võrdsete võimaluste, õpetajakutse ja kestlikkuse, sealhulgas haridus- ja koolitussüsteemide keskkonnasäästlikumaks muutmise valdkonnas;

6.

teha liikmesriikidega koostööd, et analüüsida, kuidas parandada andmete kogumist ja analüüsi olemasolevate ELi tasandi eesmärkide ja näitajate jaoks, eesmärgiga edendada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist, sealhulgas näitajate ja võrdlusaluste alalise töörühma eksperditeadmiste abil, ning anda nõukogule nende arutelude kohta aru;

7.

teha liikmesriikidega koostööd, et vaadata pärast 2025. aastat läbi ELi eesmärgid ja näitajad, mille jaoks kindlaks määratud tähtajad ei lange kokku kümneaastase perioodiga, mida käesolev raamistik hõlmab, ning anda nõukogule aru nende eesmärkide ja näitajate võimalike uute väärtuste kohta;

8.

esitada ja ajakohastada korrapäraselt süstemaatilist ülevaadet ja tegevuskava liidu tasandil käimasolevatest ja kavandatavatest poliitikameetmetest, koostöövahenditest, rahastamisvahenditest, algatustest ja sihipärastest taotlusvoorudest, mis aitavad kaasa Euroopa haridusruumi loomisele ning üleeuroopalise koostöö arendamisele hariduse ja koolituse valdkonnas;

9.

esitada tegevuskava Euroopa sotsiaalõiguste samba, eelkõige selle esimese, neljanda ja üheteistkümnenda põhimõtte rakendamiseks;

10.

luua interaktiivse avaliku portaalina Euroopa haridusruumi platvorm, et toetada liikmesriikide ja sidusrühmade juurdepääsu teabele, tegevustele, teenustele, vahenditele ja tulemustele ning edendada koostööd ja teabevahetust.

---

(1)  COM(2017) 673 final.

(2)  Kooskõlas nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovitusega kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta (ELT C 444, 10.12.2018, lk 1).

(3)  COM(2020) 625 final.

(4)  COM(2020) 274 final.

(5)  COM(2020) 624 final.

(6)  Vastavalt nõukogu 8. novembri 2019. aasta resolutsioonile Euroopa haridusruumi edasise arendamise kohta, et toetada tulevikku suunatud haridus- ja koolitussüsteeme (ELT C 389, 18.11.2019, lk 1).

(7)  COM(2019) 640 final.

(8)  COM(2020) 67 final.

(9)  Nagu on esitatud nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppe (ELT C 189, 4.6.2018, lk 1).

(10)  Kooskõlas 13. detsembri 2006. aasta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

(11)  Kooskõlas eesmärkidega, mis on kehtestatud nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta (ELT C 417, 2.12.2020, lk 1) ning 30. novembri 2020. aasta Osnabrücki deklaratsioonis.

(12)  Nagu rõhutati nõukogu 9. juuni 2020. aasta järeldustes tuleviku Euroopa õpetajate ja koolitajate kohta (ELT C 193, 9.6.2020, lk 11).

(13)  Pärast nõukogu 27. veebruari 2020. aasta resolutsiooni (mis käsitleb haridust ja koolitust Euroopa poolaastal: teabepõhise arutelu tagamine reformide ja investeeringute teemal) vastuvõtmist ja sellega kooskõlas (ELT C 64, 27.2.2020, lk 1).

(14)  Seda tööd võiks toetada tehnilisel tasandil.

(15)  Tehnilisel tasandil toetab seda protsessi haridusse ja koolitusse tehtavate kvaliteetsete investeeringute eksperdirühm, kes aitab jätkuvalt keskenduda riiklikele ja piirkondlikele investeeringutele.