5.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 170/18

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab sotsiaalsete ettevõtete sotsiaalse mõju mõõtmise üle toimuvat arutelu, kuid rõhutab, et selle keerulise teema käsitlemiseks on vaja rohkem aega. Kõigepealt tuleks komisjonil alustada andmete kogumist sotsiaalse mõju mõõtmise võrdleva analüüsi läbiviimiseks liikmesriikides, kuid ka uurida kõnealust teemat edasi Euroopa sotsiaalse mõõtme kontekstis.

1.2

Komitee leiab, et ebaõige või kiirustatud lähenemisviis võib avaldada negatiivset mõju ELi institutsioonide kavatsusele toetada sotsiaalse ettevõtluse sektori arengut ja kasvu. Kuna teadlikkus kõnealusest sektorist on paljudes liikmesriikides väike, kutsub komitee komisjoni üles pidama esmatähtsaks teadlikkuse edasist suurendamist ning sotsiaalse ettevõtluse algatuse tegevuskava täielikku rakendamist.

1.3

Sotsiaalse mõju mõõtmise eemärk on mõõta mitte ettevõtteid endid, vaid sotsiaalse ettevõtte konkreetse tegevusega loodud sotsiaalseid tulemusi ja mõju, kuigi sotsiaalmajanduse ettevõtete struktuur toetab sotsiaalse väärtuse loomist. See on pidev protsess ja ettevõtte tegevuse lahutamatu osa ning oluline strateegiline kavandamisvahend.

1.4

Kuna vaid ühte meetodit esile tõsta on raske, soovitab komitee komisjonil uue meetodi väljatöötamise asemel suurendada teadlikkust enim levinud põhimõtetest. Nende ühine joon on see, et need on alt üles suunatud algatused, mille eesmärk on peegeldada tegelikul vajadusel ja tegelikul tegevusel põhinevat sotsiaalset muutust.

1.5

Kõigi mõõtmismeetodite väljatöötamisel on lähepunktiks sotsiaalse ettevõtte peamised tulemused ning need peavad toetama ettevõtte tegevusi, olema proportsionaalsed ega tohi pidurdada sotsiaalset innovatsiooni. Meetodi abil tuleks püüda saavutada tasakaal kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete vahel, kuna edu mõõtmiseks on keskse tähtsusega seda kinnitav lugu. Samuti tuleb märkida, et täiendavalt tuleb uurida raskusi sotsiaalse mõju mõõtmise tulemuste mikrotasandilt makrotasandile (ELi sees) ülekandmisel.

1.6

Komitee mõistab vajadust sotsiaalse mõju mõõtmise meetodite järele eriti just Euroopa ettevõtlusfondide määruse (1) ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi määruse (2) jaoks ning soovitab seepärast nimetatud määruste jaoks välja töötatavaid meetodeid katsetada, hoolikalt jälgida ning vajaduse korral muuta. See on vajalik tagamaks, et need ei takista sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu kõnealustest vahenditest rahastamisele. See võimaldaks komisjonil koostada suunised ja põhimõtted mitte niivõrd selle kohta, kuidas mõõta, kuivõrd selle kohta, mida mõõta.

1.7

Komitee jätkab kõnealuse teema käsitlemist ning jälgib tähelepanelikult komisjoni tööd meetodi rakendamisel tagamaks, et see ei pidurdaks sotsiaalse ettevõtluse arengut Euroopas. Lisaks osaleb komitee jätkuvalt ulatuslikumas arutelus selle üle, kuidas saaks aja jooksul arvestada sotsiaalset mõju ka teistes valdkondades.

2.1

Komisjoni teatises „Ühtse turu akt II. Üheskoos uue majanduskasvu eest” (3) tuuakse esile vajadus töötada välja meetodid sotsiaalse ja majanduskasu mõõtmiseks, mida sotsiaalsed ettevõtted loovad sotsiaalettevõtlusfondide ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi rakendamisel.

2.2

Selleks on Euroopa Komisjoni paljusid sidusrühmi hõlmava sotsiaalse ettevõtluse valdkonna nõuandva eksperdirühma (GECES) alarühmale (4) tehtud ülesandeks anda komisjonile suuniseid selle kohta, kuidas sotsiaalsed ettevõtted saavad mõõta oma sotsiaalset mõju.

2.3

Käesolevas arvamuses kirjeldatakse sotsiaalsete ettevõtete vaatenurka ELi sotsiaalse mõju mõõtmise meetodi väljatöötamisel, eeskätt sotsiaalettevõtlusfondide ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi kontekstis. Kuna tegemist on olulise teemaga, rõhutab komitee siiski, et ideaaljuhul tuleks sotsiaalse mõju mõõtmist kaaluda seejärel ka teistes valdkondades, et vältida killustatud lähenemisviisi.

2.4

Sotsiaalset ettevõtlust käsitletakse mitmes hiljutises ELi algatuses. Lisaks on komitee teinud kõnealusel teemal olulist tööd, (5) nagu sotsiaalettevõtlusfondide ja sotsiaalsete ettevõtetega seotud väljakutsete käsitlemine (6). Üks keskne element on komisjoni sotsiaalse ettevõtluse algatuse (7) käimalükkamine. Algatuse eesmärk on edendada sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalsete ettevõtete arengut ja kasvu ELis.

2.5

Sotsiaalsed ettevõtted luuakse sotsiaalse eesmärgiga ning need tegutsevad sotsiaalmajanduses. Selle mudeli kaitsmiseks rõhutab komitee, et sotsiaalse ettevõtluse algatuse määratlus sotsiaalsete ettevõtete kohta peaks olema kõigi seda valdkonda käsitlevate eeskirjade, standardite või programmide lähtepunkt, kuna see hõlmab sotsiaalseid ettevõtteid laiemas kontekstis, mis vastab eri liikmesriikides esinevatele eri mudelitele.

2.6

On oluline märkida, et käesolevas arvamuses ei kavatseta esitada argumente üldiselt ettevõtete sotsiaalse mõju mõõtmise kohta. Samuti ei tohiks käsitletavat küsimust segi ajada ettevõtete sotsiaalse vastutusega seotud algatustega ega kõigi tööandjate kohustusega pakkuda inimväärseid töötingimusi ja järgida olemasolevaid kollektiivlepinguid. Lisaks tuleks märkida, et tõhusad sotsiaalsed näitajad ja sotsiaalne taristu kuuluvad jätkuvalt liikmesriikide vastutusalasse.

2.7

Isegi kui käesolevas arvamuses käsitletakse mitte sotsiaalsete ettevõtete endi, vaid nende tegevuse tulemuste sotsiaalset mõju, on nende struktuur ja tegutsemismudelid ise olulised elemendid sotsiaalse mõju loomisel sotsiaalsete kulude arvessevõtmise ja positiivsete välismõjude loomise kaudu.

3.1

Majandustulemused on pikka aega olnud peamine näitaja organisatsioonide ja riikide arengu mõõtmisel hoolimata sellest, kas majandus- või sotsiaalne areng on olnud peamine motivatsioon või mitte. Jätkusuuliku maailma seisukohast tuleb esiplaanile tõsta terviklik lähenemisviis, mis arvestab sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja majanduslike tagajärgedega.

3.2

Teadlikkus sellest on viimastel aastatel suurenenud. 2008. aastal võttis komitee vastu omaalgatusliku arvamuse teemal „SKT näitajast kaugemale vaatamine: säästva arengu näitajad”, (8) milles rõhutati vajadust jätkusuutlikkuse ja heaolu mõõtmise uute meetodite järele, et vastata sotsiaalsetele väljakutsetele. Komisjon jätkas teemat 2009. aastal aruandega teemal „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas”, (9) milles juhiti tähelepanu vajadusele luua uusi vahendeid sotsiaalse arengu seireks ja mõõtmiseks. Uute vahendite kasutuselevõtmiseks on astunud samme ka teised osalejad, nt OECD parema elu indeks (10).

3.3

Kriisi tingimustes, kui heaolumudelid on muutumas, on Euroopas olulisem kui kunagi varem keskenduda tegeliku väärtuse loomisele. Hiljuti on seda rõhutatud majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet edendavates algatustes, (11) milles on pakutud välja sotsiaalseid näitajaid ja majandusaruandlust täiendavaid meetmeid. Sellist mõtteviisi esindatakse praegu paljudes ELi dokumentides, kus sotsiaalse lisaväärtuse, muutuse ja mõju mõõtmine ja seire on direktiivide, programmide või tegevuste tõhusa elluviimise eeltingimused.

3.4

Sotsiaalse mõju mõõtmine on oluline teema ning Euroopa sotsiaalse mõõtme taasrajamiseks keskse tähtsusega. Seepärast peab komitee küsitavaks komisjoni väga kiirustatud lähenemisviisi kõnealuses valdkonnas ning kutsub üles andma rohkem aega laiema temaatika põhjalikuks aruteluks, et tagada kõige sobivam metoodika. Siinkohal tuleb mainida, et kuna üldine eesmärk on toetada sotsiaalseid ettevõtteid nende ülesannete ja eesmärkide täitmisel, peab komisjon olema hoolikas selliste vahendite väljatöötamisel, mis võivad anda vastupidiseid tulemusi.

3.5

Sellest annab tunnistust ka väga vähene teadlikkus sotsiaalsetest ettevõtetest ja sotsiaalmajandusest ning nende vähene tunnustamine paljudes liikmesriikides. Kui arutelu alustatakse sotsiaalse mõju vaatenurgast ja mitte sotsiaalsete ettevõtete arengut soodustava keskkonna edendamisest, võib see kahjustada sektori arengut. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles pidama esmatähtsaks sotsiaalse ettevõtluse algatuse täielikku rakendamist, et tagada õiglased ja läbipaistvad tingimused kõigis liikmesriikides enne sotsiaalse mõju mõõtmise algatuse käimalükkamist.

4.1

Sotsiaalse mõju mõõtmine on kasulik kõigile ühiskonnasektoritele. Positiivse sotsiaalse mõju saavutamine on sotsiaalse ettevõtte põhieesmärk ning sageli ettevõtte tegevuse pidev ja lahutamatu osa. On oluline, et sotsiaalsed tulemused eraldatakse äritulemustest, sest mõõdetakse sotsiaalset mõju, mitte organisatsiooni.

4.2

Selles, kuidas sidusrühmad kirjeldavad sotsiaalset mõju, on nii sarnasusi kui ka erinevusi. Komitee rõhutab ühise arusaama olulisust ning soovitab seda kirjeldada sotsiaalse ettevõtte konkreetsete tegevustega loodud sotsiaalsete tulemuste ja sotsiaalse mõjuna.

4.3

Samuti on oluline märkida, et mõju mõõtmine tähendab mitte üksnes kavatsetud, vaid kõigi (kavatsetud ja ettekavatsemata) tulemuste ja nende mõju mõõtmist.

4.4

Sotsiaalse mõju mõõtmine on keeruline ülesanne, kuna tegevuse ja tulemuse seose esiletoomine võib olla keeruline. Positiivsed mõjud on sageli kvalitatiivsed ning ilmnevad vahel üksnes pikema aja jooksul. Kui tegevust püütakse väljendada arvnäitajates, kaasneb sellega märkimisväärne oht, et saadud teave ei mõõda seda, mida sooviti, või ei tee seda õigesti. Seepärast ei tohi avaldada sotsiaalsetele ettevõtetele survet võrdsustada mõõtmist kvantifitseerimisega, keskendudes üksnes kergesti mõõdetavatele, kvantifitseeritavatele või väljaspool tunnustatud tegevustele.

4.5

Pigem tuleks kvantifitseerimist näha ühe mõõtmisviisina kõrvuti teiste kvalitatiivsete lähenemisviisidega, nagu narratiivsed meetodid. See alternatiivne või täiendav lähenemisviis, mis põhineb kasusaaja seisukohast teaberikaste juttude kogumisel, on otsustava tähtsusega sotsiaalse ettevõtte tegevuste lisaväärtuse hindamisel. Lisaks tuleks märkida, et väärtuse loomise mõõtmise tulemuseks ei pea tingimata olema lõplik arvnäitaja, vaid see võib olla ka arvude ja teksti kombinatsioon.

4.6

Selle keeruka küsimuse edasiseks käsitlemiseks soovitab komitee komisjonil alustada olemasolevate meetodite kohta andmete kogumist, mis oleks lähtepunkt liikmesriikide vahelise võrdleva analüüsi koostamisele.

5.1

Sotsiaalse mõju mõõtmise ELi meetodi eeltingimus ELi praeguses kontekstis (Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm) on sidusrühmade osalemine, mis hõlmab eeskätt sotsiaalseid ettevõtteid, kasutajaid, poliitikakujundajaid ja rahastajaid ning ka sotsiaalteenuste osutajaid, riigiasutusi ja sotsiaalpartnereid, kui see on asjakohane. See sidusrühmadel põhinev lähenemisviis võimaldab suurendada usaldust, et jõuda soovitud mõju suhtes ühisele seisukohale.

5.2

Sidusrühmadel põhineva lähenemisviisi eeltingimus on ühine arusaam sotsiaalse mõju mõõtmise põhikontseptsioonidest. Mõisteid, nagu panus , väljund , tulemus ja mõju määratletakse eri kontekstides sageli erinevalt. On oluline, et sidusrühmadel oleks nende mõistete osas ühine arusaam.

5.3

Üksnes väljundile (nt koolitusel osalevate inimeste arv) keskendudes jääb tegevuse tegelik mõju mõõtmata. Seepärast on oluline tunnistada, et sotsiaalse mõju hindamine tähendab liikumist väljundi mõõtmiselt mõju mõõtmisele. Sel viisil on võimalik teha kindlaks tegelik lisaväärtus, pidades silmas sotsiaalse mõju mõõtmise keerukust ja multidistsiplinaarset olemust.

5.4

Tuleb märkida, et täiendavalt on vaja uurida just raskusi sotsiaalse mõju mõõtmise tulemuste ülekandmisel mikrotasandilt makrotasandile (ELi sees), nagu ka seda, kuidas austatakse mõõtmismeetodites üksikisikute ja ettevõtete õigusi ja vajadusi.

6.1

Sotsiaalset mõju mõõdetakse paljudel eri viisidel, mistõttu on raske pooldada ühte teatud meetodit või neid isegi võrrelda (12). Välja on töötatud hulk meetodeid, paljud neist on algatatud erinevate EQUALi projektide kaudu (13). Nende ühine joon on see, et need on alt üles suunatud algatused, mille eesmärk on saavutada soovitud sotsiaalne muutus ja mis põhinevad tegelikel vajadustel ja tegelikel tegevustel.

6.2

Kõige tuntumad meetodid on investeeringute sotsiaalne tasuvus (social return on investment), mis on tulemuspõhine kontseptsioon, mille eesmärk on näidata organisatsiooni sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku väärtuse loomet, ning sotsiaalne aruandlus (social accounting), mille näol on tegemist meetodiga organisatsiooni sotsiaalsete eesmärkide kavandamiseks, mõõtmiseks ja hindamiseks (14). Näide sotsiaalse lisaväärtuse loomise üldisema meetodi kohta on globaalse aruandluse indeks (Global Reporting Index) – jätkusuutlikkuse aruandluse süsteem, mis moodustab sotsiaalse, keskkonna- ja majandusalase aruandluse raamistiku. Kuid olemas on veel palju muid meetodeid (15).

6.3

Nende meetodite ühine joon on see, et need on välja töötatud, pidades silmas sotsiaalse ettevõtte tegevuste eesmärki, mitte teiste sektorite mudeleid. Nende lähenemisviiside puhul ei mõõdeta mitte üksnes kahe ajahetke vahele jäävat väljundit, vaid need hõlmavad sageli laiemat mittelineaarset protsessi, nagu muutuse teooria (Theory of Change), (16) mis lihtsustatuna sisaldab määratlemist, kvantifitseerimist ja jälgimist. Selliste lähenemisviiside kasutamisel lisatakse mõõtmisprotsess ettevõtte äritegevuse kavandamisse ning see on oluline vahend ettevõttesisese arengu edendamisel.

6.4

Sotsiaalse mõju meetodid tuleb välja töötada nii, et need püsiksid proportsionaalsed ning toetaksid sotsiaalset ettevõtlust. Paljud sotsiaalsed ettevõtted on väikesed ja uued ning nende vahendid keerukate meetodite rakendamiseks on piiratud. Seepärast soovitab komitee, et tagamaks, et bürokraatiakoormus oleks piiratud ja proportsionaalne, peaksid mõju mõõtmisega seonduvad kulud kandma sotsiaalsete ettevõtete asemel teised sidusrühmad (EL, fondivalitsejad).

6.5

Näitajate valimise osas leiab komitee, et seda võiksid teha sotsiaalsed ettevõtted, viies selleks läbi intervjuusid kasutajate ja sidusrühmadega. Näiteks võiksid näitajateks olla „ühiskonnale lisandumata jäänud kulud” või sotsiaalse ettevõtte „põhjustatud mõju”, kuid samas võiks kaaluda ka ettevõtte edendustööd ja nende struktuuri ja tegutsemismudeleid.

6.6

Komisjon peaks olemasolevate meetodite alusel ning kooskõlas komitee soovitustega kaaluma ELi raamistiku väljatöötamist, mis sobiks teatud liikmesriikides kehtivate erieeskirjade ja nende hoolekandeasutuste mudelite ja sotsiaalsete ettevõtete endiga.

7.1

Kuna ühe meetodi või standardnäitajate soosimine sotsiaalse mõju mõõtmisel on äärmiselt raske, peaks komisjon esimese sammuna suurendama teadlikkust enim levinud põhimõtetest ja olemasolevatest meetoditest ning innustama ettevõtteid neid kasutama. Nende kogemuste alusel saab komisjon koostada ühised suunised pigem sotsiaalsete tulemuste kui väljundite mõõtmiseks, et luua põhimõtete raamistik selle kohta, mida mõõta, selle asemel et püüda määratleda, kuidas sotsiaalset mõju mõõta.

7.2

Teema keerukuse tõttu soovitab komitee, et esimese sammuna katsetataks Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi jaoks välja töötatavaid meetodeid. See võimaldaks komisjonil hoolikalt jälgida nende meetodite rakendamise mõju ning vajaduse korral neid muuta. Andmete kogumine peaks olema soopõhiselt eristatud, et oleks võimalik tunnustada naiste rolli sotsiaalses ettevõtluses ning tagada läbipaistvus rahaliste vahendite eraldamisel. See aitab tagada, et kasutatud meetoditega ei piirata juurdepääsu kavandatud eesmärkide rahastamisele.

7.3

Katseprojektide struktureerimisel peab komisjon kaaluma ka selliseid aspekte nagu auditi funktsiooni/sidusrühma pädevus ja eesmärk. See on tihedalt seotud nimetatud osalejate lisakulude ja motiividega. Komitee kutsub komisjoni üles tegema mõõtmisnõuete koostamisel jõupingutusi nimetatud kulude vähendamiseks ning vältima mittevajalikku bürokraatiat ja mitte moonutama sotsiaalset arengut.

7.4

On oht, et konkreetselt Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi jaoks välja töötatav meetod mõjutab sotsiaalse ettevõtlusega seotud teiste vahendite ja eeskirjade rakendamist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Sotsiaalse mõju mõõtmise ebapiisav või ebaõige rakendamine võib kahjustada sotsiaalset innovatsiooni ja eksperimenteerimist. Sellise ohu piiramiseks peaks komisjon pakkuma liikmesriikides teadlikkuse suurendamise ja koolitusprogramme.

7.5

Käesolev arvamus on esimene samm komitee töös sotsiaalse mõju mõõtmise valdkonnas. See on vastus komisjoni tehtavale tööle kõnealuses valdkonnas. Sellegipoolest peab komitee äärmiselt oluliseks jätkata ja laiendada kõnealust arutelu ning jälgib seepärast komisjoni tööd ja jätkab selleteemalist tööd oma poliitilise tegevuse teistes valdkondades.