–

Tesco Stores ČR a.s., esindaja: advokát L. Šrubař,

–

Ministerstvo zemědělství, esindaja: R. Pokorný,

–

Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Vláčil ja J. Očková,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: B. Hofstötter, P. Ondrůšek ja B. Rous Demiri,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004) (ELT 2011, L 304, lk 18), VII lisa E osa punkti 2 alapunkti a, tõlgendatuna lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/36/EÜ inimtoiduks ettenähtud kakao- ja šokolaaditoodete kohta (EÜT 2000, L 197, lk 19; ELT eriväljaanne 13/25, lk 431) I lisa A osa punkti 2 alapunktist c.

2

Taotlus on esitatud Tesco Stores ČR a.s‑i (edaspidi „Tesco“) ja Ministerstvo zemědělství (Tšehhi Vabariigi põllumajandusministeerium) vahelises kohtuvaidluses, mis käsitleb toodete, mida Tesco Tšehhi Vabariigis müüb, märgistust.

3

Määruse nr 1169/2011 põhjendustes 1, 3, 4, 13, 17, 20, 22 ja 26 on märgitud:

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

4

Määruse nr 1169/2011 I peatükis „Üldsätted“ on artiklid 1 ja 2.

5

Määruse artikli 1 „Sisu ja kohaldamisala“ lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva määrusega luuakse alus kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks toidualase teabe valdkonnas, võttes arvesse tarbijate seisukohtade ja teabevajaduse erinevusi ning tagades samas siseturu sujuva toimimise.“

6

Määruse artikli 2 „Mõisted“ lõikes 2 on ette nähtud:

„Kohaldatakse ka järgmisi mõisteid:

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]“.

7

Määruse nr 1169/2011 II peatükis „Toidualase teabe üldpõhimõtted“ on artikkel 3 „Üldeesmärgid“, mille lõikes 1 on sätestatud:

„Toidualase teabe esitamisega püütakse tagada tarbijate tervise ja huvide kõrgetasemeline kaitse, luues vahendi, mille alusel lõpptarbijad saaksid teha teadlikke valikuid ja toitu turvaliselt tarbida, eelkõige pidades silmas tervisealaseid, majanduslikke, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja eetilisi kaalutlusi.“

8

Selle määruse III peatükis „Toidualast teavet käsitlevad üldnõuded ja toidukäitlejate vastutus“ on muu hulgas artiklid 6 ja 7.

9

Määruse artiklis 6 „Põhinõue“ on sätestatud:

„Mis tahes toidule, mis on ette nähtud tarnimiseks lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele, lisatakse toidualane teave käesoleva määruse kohaselt.“

10

Sama määruse artikli 7 „Õigusalane teavitamine“ lõikes 1 on ette nähtud:

„Toidualane teave ei tohi olla eksitav, eelkõige:

[…]“.

11

Määruse nr 1169/2011 IV peatüki „Kohustuslik toidualane teave“ 1. jaos „Sisu ja esitamine“ on muu hulgas artiklid 9 ja 15.

12

Selle määruse artikli 9 „Kohustuslike andmete loetelu“ lõikes 1 on sätestatud:

„Vastavalt artiklitele 10 kuni 35 ning kui käesolevas peatükis sisalduvatest eranditest ei tulene teisiti, on kohustuslik märkida järgmised andmed:

[…]“.

13

Määruse artikli 15 „Keelenõuded“ lõiked 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 3 kohaldamist, esitatakse kohustuslik toidualane teave selle liikmesriigi tarbijatele arusaadavas keeles, kus toitu turustatakse.

2.   Liikmesriik, kus toitu turustatakse, võib oma territooriumil ette näha andmete esitamise ühes või mitmes liidu ametlikus keeles.“

14

Sama määruse IV peatüki 2. jao „Üksikasjalikud sätted kohustuslike andmete kohta“ artikli 17 „Toidu nimetus“ lõikes 1 on sätestatud:

„Toidu nimetuseks on selle seaduslik nimetus. Sellise nimetuse puudumise korral on toidu nimetuseks selle üldtuntud nimetus või kui see puudub või kui seda ei kasutata, esitatakse toidu kirjeldav nimetus.“

15

Määruse nr 1169/2011 IV peatüki 2. jakku kuuluva artikli 18 „Koostisosade loetelu“ lõigetes 1, 2 ja 4 on ette nähtud:

„1.   Koostisosade loetelul on või sellele eelneb sobiv pealkiri, mis koosneb sõnast „koostisosad“ või sisaldab sõna „koostisosad“. Koostisosade loetelu sisaldab kõiki toidu koostisosi, mis on esitatud kaalu järgi ning kahanevas järjestuses vastavalt nende kasutamisele toidu valmistamise ajal.

2.   Koostisosad peavad olema tähistatud täpse nimetusega, vajaduse korral artiklis 17 ja VI lisas ettenähtud korras.

[…]

4.   Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamise tehnilised eeskirjad on sätestatud VII lisas.“

16

Määruse nr 1169/2011 VII lisas „Koostisosade märkimine ja nimetamine“ on muu hulgas E osa „Liitkoostiosade nimetamine“, milles on ette nähtud:

17

Direktiivi 2000/36 põhjendused 7 ja 8 on sõnastatud järgmiselt:

18

Direktiivi 2000/36 artikli 3 lõike 1 kohaselt:

„Direktiivi 79/112/EMÜ kohaldatakse I lisas määratletud toodete suhtes järgmistel tingimustel:

I lisas loetletud müüginimetusi kohaldatakse ainult kõnealusesse lisasse kantud toodete suhtes ja neid tuleb kaubanduses nende toodete määratlemiseks kasutada.

Müüginimetusi võib siiski selle liikmesriigi sätete ja tavade kohaselt, kus toode müüakse lõpptarbijale, täiendavalt kasutada teiste toodete tähistamisel, kui neid tooteid ei saa segamini ajada I lisas määratletud toodetega.“

19

Direktiivi 2000/36 artiklis 4 on sätestatud:

„I lisas määratletud toodete puhul ei võta liikmesriigid vastu käesoleva direktiiviga sätestamata siseriiklikke norme.“

20

Sama direktiivi I lisas „Toodete müüginimetused, mõisted ja omadused“ on A osa „Müüginimetused ja mõisted“. Selle osa punkti 2 alapunktis c on sätestatud:

„Šokolaadipulber

tähistab toodet, mis koosneb kakaopulbri ja suhkrute segust ning sisaldab vähemalt 32 % kakaopulbrit“.

21

Tesco kontsern on Ühendkuningriigis asuv hargmaine jaemüügiettevõte, kes peab supermarketeid muu hulgas Tšehhi Vabariigis. Tema Tšehhi tütarettevõte turustas oma Tšehhi Vabariigis asuvates poodides teatavaid toidukaupu kaubamärgi Monte all. Kõnealuste toodete – nimelt Monte šokolaadipiimamaiuse sarapuupähklitega, 220 g, Monte šokolaadipiimamaiuse sarapuupähklitega, 100 g ja Monte drinki, šokolaadipiimajoogi sarapuupähklitega, 200 ml – märgistusel oli koostisainete loetelu, mille hulgas oli čokoládový prášek (šokolaadine pulber), ilma et selle koostist oleks täpsustatud.

22

Státní zemědělská a potravinářská inspekce, inspektorát v Brně (põllumajandus- ja toidukaupade riikliku inspektsiooni Brno büroo, Tšehhi Vabariik) (edaspidi „SZPI“) andis 27. mail 2016 Tescole korralduse kõrvaldada need tooted oma Tšehhi Vabariigis asuvatest poodidest ja keelas tal nende edasise turustamise. Ta tugines sellele, et nende toodete märgistusel on märgitud „čokoládový prášek“ („šokolaadine pulber“), mille koostist ei täpsustatud, rikkudes sellega määruse nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punkti b koostoimes artikli 18 lõigetega 1 ja 4. Lisaks tuleneb direktiivi 2000/36 I lisa A osa punkti 2 alapunktist c, et tšehhi keeles tuleb kasutada väljendit „čokoláda v prášku“ („šokolaadipulber“), mitte „čokoládový prášek“ („šokolaadine pulber“).

23

Tesco esitatud vaide alusel tühistas SZPI kahe 6. juuni 2016. aasta otsusega 27. mail 2016 võetud meetmed. Nii tühistas ta esimese otsusega kõnealuste toodete turustamise keelu ja teise otsusega nende toodete kõigist Tšehhi Vabariigis asuvatest poodidest kõrvaldamise korralduse.

24

Vaatamata sellele muutis ústřední inspektorát Státní zemědělské a potravinářské inspekce (riikliku põllumajandus- ja toiduameti keskinspektsioon, Tšehhi Vabariik) asja kiirmenetluses uuesti läbi vaadates kahe 2. veebruari 2017. aasta otsusega SZPI 6. juuni 2016. aasta otsuseid, jättes Tesco vaide rahuldamata.

25

Põllumajandusministeerium jättis kahe 21. aprilli 2017. aasta otsusega rahuldamata vaidlustuse, mille Tesco asja kiirmenetluses uuesti läbi vaadates tehtud otsuste peale esitas.

26

Tesco esitas nende otsuste peale kaebuse Krajský soud v Brněle (maakonnakohus Brnos, Tšehhi Vabariik), väites, et määruse nr 1169/2011 VII lisa E osa punkti 2 alapunktist a tulenev erand on kohaldatav ka čokoládový prášekile („šokolaadine pulber“), sest selle väljendi sisu on identne čokoláda v prášku („šokolaadipulber“) sisuga. Järeldus, et määrav on üksnes direktiivi 2000/36 tšehhikeelne versioon, on Tesco hinnangul vastuolus liidu õiguse toimimise põhimõtetega, sest liidu õiguse sätte kõik keeleversioonid on võrdselt autentsed.

27

Krajský soud v Brně (maakonnakohus Brnos) jättis 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsusega kaebuse rahuldamata, leides, et direktiivi 2000/36 I lisa igas keeleversioonis esitatud nimetus on kohustuslik.

28

Tesco esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse Nejvyšší správní soudile (Tšehhi Vabariigi kõrgeim halduskohus). See kohus tühistas vaidlustatud kohtuotsuse 11. juuli 2019. aasta kohtuotsusega ja saatis kohtuasja maakonnakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

29

Krajský soud v Brně (maakonnakohus Brnos) märgib kohtuasja uuesti läbi vaadates, et nii direktiivi 2000/36 kui ka määruse nr 1169/2011 eesmärk on tarbijakaitse. Seetõttu on oluline, et ettevõtjad peaksid igas liikmesriigis kinni liidu seadusandja sätestatud nimetusest keeles, mis on selles liikmesriigis kergesti arusaadav.

30

Lisaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et käesolevas asjas ei ole kohaldatav Euroopa Kohtu praktika, mis puudutab liidu õigusakti eri keeleversioonide erinevuse lahendamist. Direktiivi 2000/36 keeleversioonide vahel ei ole nimelt mingit vastuolu, kuigi sõltuvalt keeleversioonist on samal koostisainel üks või mitu nimetust. Tegemist on vastavates ametlikes keeltes koostatud iseseisvate nimekirjadega kohustuslikest nimetustest, mis on ette nähtud selle liikmesriigi tarbijatele mõeldud toodetele, kus asjaomast ametlikku keelt kasutatakse. Ka 14. juuni 2017. aasta kohtuotsust TofuTown.com (C‑422/16, EU:C:2017:458), millele tugines Nejvyšší správní soud (kõrgeim halduskohus), võib tõlgendada nii, et kohustuslike nimetuste sünonüüme või tõlkeid kasutada ei saa.

31

Neil asjaoludel otsustas Krajský soud v Brně (maakonnakohus Brnos) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [määruse nr 1169/2011] VII lisa E osa punkti 2 alapunktis a ette nähtud normi tuleb tõlgendada nii, et Tšehhi Vabariigis lõpptarbijale mõeldud toidu puhul võib toote koostises [direktiivi 2000/36] I lisa A osa punkti 2 alapunktis c nimetatud liitkoostisosa nimetada ilma selle koostist täpsustamata ainult siis, kui selle liitkoostisosa nimetus on esitatud täpselt vastavalt [direktiivi 2000/36] I lisa tšehhikeelsele versioonile?“

32

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 1169/2011 VII lisa E osa punkti 2 alapunkti a tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi territooriumil turustatavate toodete märgistamisel on ettevõtja vabastatud kohustusest loetleda kõik koostisosad, mis moodustavad selle määruse artikli 2 lõike 2 punkti h tähenduses liitkoostisosa, ainult juhul, kui sellele liitkoostisosale on direktiivi 2000/36 I lisa A osas määratud müüginimetus ja see on koostisosade nimekirjas märgitud oma müüginimetusega asjaomase liikmesriigi keeleversioonis.

33

Nagu eelotsusetaotlusest nähtub, on see küsimus esitatud kohtuvaidluses, mis käsitleb Tesco poolt Tšehhi Vabariigis teatavate toiduainete turustamist, kuivõrd nende toiduainete valmistamisel kasutatavat šokolaadipulbrit ei olnud nende toodete koostisosade loetelus nimetatud sellise nimetusega, mis sel koostisosal nimetatud direktiivi 2000/36 I lisa tšehhikeelses versioonis on, nimelt „čokoláda v prášku“. Tesco asendas selle väljendi omaenda tšehhikeelse tõlkega selle lisa teistest keeleversioonidest – saksakeelsest versioonist „Schokoladenpulver“ ja poolakeelsest versioonist (mis sisaldab nii mõisteid „proszek czek czekoladowy“ kui ka „czekolada w proszku“). Sellise tõlke tulemusel kasutati liitkoostisosa tähistamiseks mõistet „čokoládový prášek“ („šokolaadine pulber“).

34

Esimesena tuleb meenutada, et esiteks ühtlustatakse direktiiviga 2000/36 inimtoiduks ettenähtud kakao- ja šokolaaditoodete müüginimetused täielikult, et tagada siseturu ühtsus. Seega on direktiivi 2000/36 I lisas loetletud müüginimetuste kasutamine vastavalt selle direktiivi artikli 3 punktile 1 kohustuslik ja neid kohaldatakse ainult kõnealusesse lisasse kantud toodete suhtes. Kuna peale selle keelab direktiivi 2000/36 artikkel 4 liikmesriikidel vastu võtta riigisiseseid õigusnorme toodete puhul, mida selle direktiivis I lisas ei ole määratletud, tuleb asuda seisukohale, et nimetatud direktiiviga kehtestati müüginimetuste kohustuslik ja ammendav süsteem (vt selle kohta 25. novembri 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, C‑47/09, EU:C:2010:714, punktid 29 ja 36).

35

Teiseks tuleneb direktiivi 2000/36 I lisa A osa punkti 2 alapunktist c koostoimes selle direktiivi artikli 3 punktiga 1 ja põhjendusega 7, et toodet, mis koosneb kakaopulbri ja suhkrute segust ning sisaldab vähemalt 32% kakaopulbrit, tuleb selle direktiivi kohaldamisel nimetada „šokolaadipulbriks“.

36

Sellest järeldub, et kui eeldada, et põhikohtuasjas käsitletav liitkoostisosa on „šokolaadipulber“ direktiivi 2000/36 I lisa A osa punkti 2 alapunkti c tähenduses – mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul –, peab seda liitkoostisosa kaubanduses „šokolaadipulbriks“ nimetama.

37

Seda järeldust kinnitab asjaolu, et direktiivi 2000/36 I lisa A osa punkti 2 alapunktis c esitatud nimetus „šokolaadipulber“ on sellele toidule kohaldatavate liidu õigusnormidega ette nähtud „seaduslik nimetus“ määruse nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punkti n tähenduses. Niisugust nimetust tuleb määruse artiklite 17 ja 18 kohaselt kasutada kogu liidu territooriumil. Sama määruse artikli 15 lõikest 1 tulenevalt peab toidul olema see nimetus ka selle liikmesriigi, kus toitu turustatakse, tarbijatele kergesti arusaadavas keeles.

38

Teisena tuleb märkida, et vastavalt määruse nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punktile b ja artikli 18 lõikele 1 peab nende koostisosade loetelu sisaldama kõiki asjaomase toidu koostisosi, mis on esitatud kaalu järgi ning kahanevas järjestuses vastavalt nende kasutamisele toidu valmistamise ajal.

39

Samas võib määruse nr 1169/2011 VII lisa E osa punkti 2 alapunkti a kohaselt liitkoostisosa koostisosade loetelu esitamata jätta, kui liitkoostisosa koostis on määratletud liidu kehtivate sätetega, ning juhul, kui selle liitkoostisosa sisaldus valmistootes on alla 2%.

40

Sellega seoses tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktidest 36 ja 37, et niisuguse liitkoostisosa nagu selle, mis põhikohtuasjas küsimuse all on, valmistamisel kasutatavate koostisosade sel moel esitamata jätmine on lubatud vaid juhul, kui see liitkoostisosa on liidu õigusnormide alusel oma nimetusega määratletud ja esitatud selle liikmesriigi, kus toitu turustatakse, tarbijatele kergesti arusaadavas keeles. Käesoleval juhul ilmneb seega, et määruse nr 1169/2011 VII lisa E osa punkti 2 alapunktis a ette nähtud maksuvabastuse kohaldamiseks tuleb Tšehhi Vabariigis turustatavate toiduainete märgistusel esitatav liitkoostisosa määratleda selle tšehhikeelse nimetusega.

41

Kolmandana tuleb analüüsida, kas määruse nr 1169/2011 VII lisa E osa punkti 2 alapunktis a ette nähtud erand võib olla kohaldatav ka sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kus ettevõtja ei kasutanud liitkoostisosa nimetust, nii nagu see on esitatud direktiivi 2000/36 I lisa tšehhikeelses versioonis, vaid asendas selle omaenda tšehhikeelse tõlkega selle koostisosa nimetusest direktiivi I lisa teistes keeleversioonides.

42

Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et määruse nr 1169/2011 VII lisa E osa punkti 2 alapunkti a tuleb tõlgendada kitsalt, kuivõrd see näeb ette erandi reeglist, mille kohaselt tuleb toiduaine koostisosade loetelus märkida kõik koostisosad, millest see koosneb.

43

Teiseks tuleb rõhutada, et määruse nr 1169/2011 eesmärk on muu hulgas – nagu nähtub artikli 1 lõikest 1 ja artikli 3 lõikest 1 koostoimes määruse põhjendustega 1, 3 ja 4 – tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse toidualase teabe valdkonnas, võttes arvesse tarbijate erinevat taju (1. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Groupe Lactalis, C‑485/18, EU:C:2020:763, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

44

Selleks on määruse nr 1169/2011 eesmärk vastavalt artikli 3 lõikele 1 koostoimes põhjendustega 3 ja 4 tagada, et tarbijatele antav teave võimaldab neil teha teadlikke valikuid (vt selle kohta 12. novembri 2019. aasta kohtuotsus Organisation juive européenne ja Vignoble Psagot, C‑363/18, EU:C:2019:954, punkt 53).

45

Täpsemalt nähtub määruse nr 1169/2011 põhjendusest 17, et toidu koostist käsitleva teabe kohustuslikkus tuleneb vajadusest selle järele, et „tarbijail võimaldatakse toit identifitseerida ja seda asjakohasel viisil tarbida ning teha valikuid, mis vastavad isiklikele toitumisvajadustele“.

46

Niisuguse eesmärgi saavutamiseks peab toidualane teave olema õige, neutraalne ja objektiivne (vt selle kohta 22. septembri 2016. aasta kohtuotsus Breitsamer und Ulrich, C‑113/15, EU:C:2016:718, punkt 69, ja 1. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Groupe Lactalis, C‑485/18, EU:C:2020:763, punkt 44). Samuti ei tohi see teave olla tarbijat eksitav, eelkõige seoses toidu olemuse, määratletuse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu- ja lähteriigi, valmistus- või tootmismeetodi osas (4. juuni 2015. aasta kohtuotsus Bundesverband der Verbraucherzentralen und Verbraucherverbände, C‑195/14, EU:C:2015:361, punkt 31).

47

Selline eesmärk satuks aga tõsiselt ohtu, kui ettevõtjatel, kes on kohustatud pidama kinni liidu õigusnormidega kehtestatud liitkoostisosa müüginimetusest, oleks võimalik minna mööda kõnealuse koostisosa nimetusest selle õigusakti asjakohases keeleversioonis, ja vabalt tõlkida mõisteid, millega seda koostisosa õigusakti teistes keeleversioonides nimetatakse.

48

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 63 ja 71 sisuliselt märgib, ei saa tarbijad niisuguste vabade tõlgete alusel kindlalt teada, millest selline liitkoostisosa koosneb, kui nad lihtsalt loevad seda sisaldava toidu koostisosade loetelu.

49

Käesoleval juhul tuleb rõhutada, et ainult mõiste „čokoláda v prášku“ („šokolaadipulber“) on direktiivi 2000/36 I lisa A osa punkti 2 alapunktis c täpselt määratletud. Mõiste „čokoládový prášek“ („šokolaadine pulber“) kohta aga liidu õigusnormides niisugust määratlust ei ole.

50

Asjaolu, et – nagu Tesco Euroopa Kohtu esitatud küsimustele antud kirjalikus vastuses rõhutas – põhikohtuasjas kõne all olev liitkoostisosa sisaldab kakaod ja suhkrut, selle kakaosisaldus on vähemalt 32% ning järelikult vastab see täielikult direktiivi 2000/36 I lisa nõuetele, mistõttu seda saab pidada „šokolaadipulbriks“, ei muuda tõsiasja, et käesoleval juhul saab tarbijatele nõuetekohase teabe esitamise tingimustele vastata ainult selle liitkoostisosa direktiivi 2000/36 I lisas märgitud nimetus.

51

See, kui lubada ettevõtjatel märkida liitkoostisosa, mille jaoks on direktiivis 2000/36 ette nähtud müüginimetus, vaba tõlkena selle direktiivi teistes keeleversioonides märgitud müüginimetusest, kahjustaks lisaks selle direktiiviga kehtestatud müüginimetuste täielikku ühtlustamist, nagu seda on kirjeldatud ka käesoleva kohtuotsuse punktis 34. Sellest järelduks nimelt, et toidu koostisosade loetelus võib märkida direktiivi 2000/36 I lisas nimetatud liitkoostisosa nimetuse all, mida ei leidu üheski selle lisa keeleversioonis ja mis kalduks järelikult kõrvale selles direktiivis ette nähtud seaduslikust nimetusest.

52

Sellega seoses tuleb veel lisada, et liidu õigusnormi eri keeleversioonide võrdväärsuse põhimõtte arvessevõtmine ei tohi viia selleni, et ettevõtjal ei ole võimalik järgida mitte ühtki neist versioonidest. Samuti ei sea käesoleva kohtuotsuse punktis 47 esitatud järeldus kahtluse alla põhimõtet, mille kohaselt ei saa eelistada üht liidu õigusnormi keeleversiooni juhul, kui keeleversioonid üksteisest erinevad. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 44 rõhutas, ei tähenda pelgalt asjaolu, et kõnealusel liitkoostisosal on erinev nimetus eri keeleversioonides – millest mõnes kasutatakse vaid üht nimetust, samas kui mõnes teises mitut – nimelt seda, et keeleversioonid on erinevad.

53

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 1169/2011 VII lisa E osa punkti 2 alapunkti a tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi territooriumil turustatavate toodete märgistamisel on ettevõtja vabastatud kohustusest loetleda kõik koostisosad, mis moodustavad selle määruse artikli 2 lõike 2 punkti h tähenduses liitkoostisosa, ainult juhul, kui see liitkoostisosa, millele on direktiivi 2000/36 I lisa A osas määratud müüginimetus, on märgitud koostisosade nimekirjas, kasutades seda müüginimetust asjaomase liikmesriigi keeleversioonis.

54

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004, VII lisa E osa punkti 2 alapunkti a tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi territooriumil turustatavate toodete märgistamisel on ettevõtja vabastatud kohustusest loetleda kõik koostisosad, mis moodustavad selle määruse artikli 2 lõike 2 punkti h tähenduses liitkoostisosa, ainult juhul, kui see liitkoostisosa, millele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/36/EÜ toiduks ettenähtud kakao- ja šokolaaditoodete kohta I lisa A osas määratud müüginimetus, on märgitud koostisosade nimekirjas, kasutades seda müüginimetust asjaomase liikmesriigi keeleversioonis.