I LISA

ARTIKLIS 4 OSUTATUD TEHNILISED NÄITAJAD

A   OSA

Valimi võtmine

Vanusest tulenevate mõjude vältimiseks viiakse seire tapamajas läbi tapapartiide kaupa.

Kuna sõltuvalt hooajast Campylobacter spp. levimus oluliselt muutub, nõuab see stratifitseerimist. Seepärast tuleb 12kuuline ajavahemik jagada kaheteistkümneks ühe kuu pikkuseks perioodiks. Igal nimetatud perioodil tuleb võtta üks kaheteistkümnendik valimi kogusuurusest.

Muus osas peab proovide võtmine põhinema juhuvalikul, seda nii tapamajade, igakuiste proovivõtu päevade kui ka selles suhtes, missuguselt partiilt valitud päeval proovid võetakse. Eelkõige peab juhuvalik tagama, et tapapartiide valik on proportsionaalne erineval viisil – tavapärane, vabapidamine, mahepõllumajanduslik – nuumatavate linnukarjade arvuga. Lisaks sellele ei tohi tapmise ajal teada olev Salmonella spp. või Campylobacter spp. staatus juhuvalikut mõjutada. Pädev asutus vastutab juhuvaliku kava väljatöötamise eest ja tagab selle asjakohase elluviimise. Juhuvaliku näide on toodud EFSA zoonooside seireandmete kogumise töörühma aruandes, mis käsitleb broilerilihas esineva salmonelloosi ja kampülobakteri kooskõlastatud ELi seireprogrammi jaoks esitatud tehnilisi näitajaid. Komisjonile esitatakse aruanne juhuvaliku kava üksikasjade kohta.

B   OSA

Valimi suurus

1.   Primaarse valimi suurus

a)	Primaarse valimi suurus annab kontrollitavate tapapartiide arvu.

b)	Proov võetakse vähemalt 384 tapapartiilt. Et tagada tulemuse saamine, võetakse proove ettenähtust 10 % rohkem.

c)	Erandina punktist b on Eestis, Lätis ja Luksemburgis proovivõtuga hõlmatavate tapapartiide arv (1) järgmine: i) vähemalt 96 tapapartiid Eestis; ii) vähemalt 120 tapapartiid Lätis; iii) vähemalt 12 tapapartiid Luksemburgis.

2.   Sekundaarse valimi suurus

Sekundaarse valimi suurus annab üksikute broilerkanade arvu proovivõtuga hõlmatavate tapapartiide kohta. Umbsoole kampülobakteri tuvastamiseks on see arv 10 lindu ja rümpadel kampülobakteri ja salmonelloosi tuvastamiseks üks lind. Umbsoole proovid ja rümbalt võetud proov peavad olema samast tapapartiist.

C   OSA

Proovide kogumine, töötlemine ja analüüs broilerikarjade hulgas Campylobacter spp. tuvastamiseks ja mikroobivastaste analüüside tegemiseks

1.   Kogumine ja transport

Kampülobakterid on suhteliselt õrnad organismid, mis väljaspool peremeesorganismi soolestikku kiiresti surevad. Sellepärast tuleb hoolitseda proovide asjakohase võtmise ja kiire analüüsimise eest. Tuleb vältida äärmuslikke temperatuure ja tagada võimalikult kiire transport.

Proovidena kogutakse vigastamata umbsooli. Umbsoole proovid võetakse siseelundite eemaldamise ajal.

Proove koguvad ainult proovivõtu standardmeetodite koolituse saanud töötajad. Põhieesmärk on vältida proovivõtul väliskeskkonna saastumist umbsoole sisuga. Kõige parem on eraldada umbsool soolestikuga ühinemise kohast ettevaatlikult käsitsi. Ühe linnu kohta võetakse üks vigastamata umbsool ja proovivõtjad kontrollivad, et umbsool oleks täis, muidu ei lähe see arvesse. Linnud valitakse partii hulgast eelistatavalt juhuslikult, hoidudes sealjuures sellest, et partii esimene osa tapetakse ja proovid võetakse mittejärjestikustelt lindudelt. Transportimiseks võib asetada 10 kogutud umbsoolt ühte steriilsesse pakendisse.

Kogu proovi kohta saadud teave dokumenteeritakse pädeva asutuse välja antud proovivõtuvormil, et oleks võimalik täita E osas esitatud aruandlusnõudeid. Iga proov ja selle juurde kuuluv proovivõtuvorm tuleb tähistada kordumatu numbriga, mida kasutatakse proovide võtmisest kuni analüüside tegemiseni. Kordumatute numbrite süsteemi väljaandmist ja kasutamist peab korraldama pädev asutus. Kasutatakse samasugust kordumatut tapapartii tunnust nagu rümba proovi puhul.

Umbsoole proovid transporditakse laborisse vigastamata kujul 24 tunni jooksul (nt ööpäevaringse posti- või kullerteenuse kaudu), kus tehakse viivitamata analüüsid. Juhul kui seda ei ole võimalik teha, hoitakse proove laborisse saatmiseni külmutatult ja need analüüsitakse hiljemalt 72–80 tundi pärast proovivõttu. Neid proove, mida ei ole võimalik saabumise päeval analüüsida, hoitakse laboris analüüside tegemiseni külmutatult.

Laboris eemaldatakse aseptiliselt umbsoole sisu ja segatakse kokku liitprooviks.

2.   Diagnostiline meetod

2.1.   Kultiveerimine

Otsene kultiveerimine selektiivsöötmel võimaldab kampülobakterite levimust hästi hinnata. Otsest kultiveerimist teostatakse kampülobakterile sobival selektiivsöötmel, st modifitseeritud kampülobakteri verevaba selektiivsööde, Karmali või Preston agar.

Plaate inkubeeritakse mikroaeroobses keskkonnas 41,5 ± 1 °C juures vähemalt 48 +/– 2 tundi. 24 tunni möödudes on võimalik täheldada kasvu.

Mikroaeroobset keskkonda on võimalik saavutada müügil olevate mikroaeroobsete inkubaatorite abil, gaasisegu 10 %CO2/6 %O2. Niisuguste inkubaatorite puudumisel võib kasutada mikroaeroobsete kultuuride kasvatamise süsteeme, st gaasianumaid. Saadaval on asjakohase mikroaeroobse keskkonnaga varustatud tööstuslikult toodetud gaasipakendisüsteemid.

Igale kasvatatud kultuuripartiile lisatakse asjakohane positiivne ja negatiivne kontrollproov.

2.2.   Kampülobakteri perekonna ja liigi määramine

Kampülobakteri organismide eraldamine ja määramine tuleks teha standardi ISO 10272-1:2006(E) kohaselt. Iga partii puhul tuleb määrata vähemalt ühe kampülobakteri isolaadi liik, kasutades standardis ISO 10272-1:2006(E) kirjeldatud fenotüübilisi meetodeid või juba avaldatud molekulaarseid meetodeid, nagu polümeraasi ahelreaktsioon. Kasutatud meetod tuleb ära märkida. Järgneva antibakteriaalse analüüsi tegemisel tuleb kasutada määratud liigiga isolaati.

Kui laboril on liigi määramiseks vähe kogemusi, ladustatakse isolaat punktis 2.4 osutatud viisil kuni täiendava koolituseni või saadetakse see ühenduse kampülobakteri tugilaboriga nõu pidades suuremate kogemustega laborisse.

2.3.   Kvaliteedikontroll

Kvaliteedi tagamiseks saadetakse osa Campylobacter spp. isolaate, maksimaalselt kaheksa isolaati, perekonna ja liigi määramiseks ühenduse kampülobakteri tugilaborisse.

Kõnealune osa isolaate saadetakse tugilaborisse kas ühekordse partiina või kord kvartalis. Kui isolaate on vaja ühest laborist teise transportida, kasutatakse selleks asjakohaseid vahendeid, näiteks söetampoone.

2.4.   Ladustamine

Vähemalt üks isolaat positiivse kontrollproovi kohta ladustatakse riigi tugilaborites, kasutades nende kultuuride kogu tavapärast ladustusmeetodit, kui see tagab tüvede elujõulisuse vähemalt kaheks aastaks.

2.5.   Mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse analüüsimine

Resistentsuse seire mikroobivastaste ravimite suhtes hõlmab 170 kampülobakteri isolaati liikmesriigi kohta. Seiresse lülitatakse ainult üks isolaat samast tapapartiist pärit kampülobakteri liigi kohta.

Liikmesriikides, kelle käsutuses olev isolaatide arv on sihtvalimist mis tahes vaadeldaval aastal väiksem, lisatakse mikroobivastaste ravimite suhtes tekkinud resistentsuse seiresse kõik isolaadid.

Nendes liikmesriikides, kelle käsutuses olevate isolaatide arv on suurem, kuuluvad seiresse kõik isolaadid või siis sihtvalimiga võrdne või sellest suurem juhuvaliku teel saadud osa.

Kampülobakteri tundlikkuse määramiseks kontrollivad liikmesriigid etteantud piirväärtusi ja asjakohast kontsentratsioonivahemikku kasutades vähemalt neid mikroobivastaseid ravimeid, mis on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

	Antibakteriaalne ravim	Piirväärtus (mg/L) R >
Campylobacter Jejuni	erütromütsiin	4
	tsiprofloksatsiin	1
	tetratsükliin	2
	streptomütsiin	2
	gentamitsiin	1
Campylobacter Coli	erütromütsiin	16
	tsiprofloksatsiin	1
	tetratsükliin	2
	streptomütsiin	4
	gentamitsiin	2

Lahjendamise meetod sooritatakse vastavalt CLSI suunistes kirjeldatud meetoditele: M31-A3 – kolmas väljaanne loomadelt eraldatud bakterite antimikroobse tundlikkuse ketta ja lahjendustesti toimimisstandardite kohta ja M100, S16 – 16. rahvusvaheline lisa, antimikroobse tundlikkuse analüüsi toimimisstandardite kohta.

D   OSA

Proovide kogumine, töötlemine ja analüüs Campylobacter spp. ja Salmonella spp. tuvastamiseks broilerirümpades

1.   Kogumine ja transport

Tapapartii kohta kogutakse üks terve rümp kohe pärast jahutamist ja enne edasist töötlemist, nagu külmutamine, lõikamine või pakendamine. Mõnedes tapamajades võib see tähendada, et proovid võetakse pärast eeljahutust, mis on enne edasist töötlemist viimane etapp.

Kogutud proov pannakse ristsaastumise vältimiseks eraldi steriilsesse plastkotti ja saadetakse laborisse, kus võetakse nahaproov.

Rümpade kogumise ajal tuleb vältida ristsaastumist muude rümpade või umbsooleproovide kaudu. Seetõttu tuleb võtta töö kõigil etappidel tarvitusele ettevaatusabinõud selle tagamiseks, et proovivõtu, transpordi ja ladustamise ajal kasutatav varustus ei saastuks uuritavate haigusetekitajatega.

Kogu proovi kohta saadud teave dokumenteeritakse pädeva asutuse poolt välja antud proovivõtuvormil, et oleks võimalik täita E osas esitatud aruandlusnõudeid.

Iga proov ja selle juurde kuuluv proovivõtuvorm tuleb tähistada kordumatu numbriga, mida kasutatakse proovide võtmisest kuni analüüside tegemiseni. Kordumatute numbrite süsteemi väljaandmist ja kasutamist peab korraldama pädev asutus. Kasutatakse samasugust kordumatut tapapartii tunnust nagu umbsoole proovide puhul.

Transpordi ajal hoitakse proovid temperatuuril + 2 kuni 8 C° ja kaitstuna välise saastumise eest.

Tuleb üritada, et kõik proovid jõuaksid laborisse 24 tunni jooksul pärast proovivõttu. Erandjuhtudel, näiteks pikad vahemaad, nädalalõpud ja riigipühad, võib seda ajavahemikku 80 tunnini pikendada.

Juhul kui kampülobakteri ja salmonelloosi analüüsimiseks kasutatakse eri laboreid, peab kampülobakteri analüüsi tegev labor saama proovi kätte eelisjärjekorras.

2.   Proovivõtt laboris ja analüüsimeetodid

2.1.   Proovide vastuvõtmine

Proovide vastuvõtmisel kontrollivad laborid proovivõtja poolt dokumenteeritud andmeid ja täidavad vastavad proovivõtuvormi osad.

Laboris hoitakse proove temperatuuril + 2 kuni 8 C° ja laboratoorne proovide võtmine algab pärast nende saabumist võimalikult kiiresti, sealjuures mitte hiljem kui 72–80 tundi pärast proovide kogumist.

2.2.   Proovi ettevalmistamine

Kõik vastuvõetud proovid vaadatakse enne analüüsimist üle, et teha kindlaks, kas transpordipakend on vigastamata.

Proove käitlevad isikud peavad kõigil tööetappidel vältima proovide ristsaastumist ja ümbritseva keskkonna saastavat toimet.

Kana proovikotist väljavõtmisel kantakse ühekordselt kasutatavaid kindaid ning jälgitakse hoolikalt, et kana välispind ei saastuks.

Steriilset instrumenti ja aseptilist tehnikat kasutades eemaldatakse rasva vältides kaela nahk (kui on) ja sellega koos rümba ühe külje nahk, seejärel eraldatakse katseks 27 g ja asetatakse see stomahheri kotti või homogenisaatorisse.

2.3.   Algne suspensioon

27grammine katseks võetud osa pannakse 9 mahuosasse (243 ml) puhverdatud peptoonvette, mis on enne lisamist toatemperatuurini soojendatud. Segu töödeldakse umbes ühe minuti jooksul stomahheris või homogenisaatoris, kusjuures 27 g on vaja selleks, et teha ühest proovist samal ajal nii Salmonella spp. kui Campylobacter spp. analüüs. Stomahheri kotist väljutatakse võimalikult hästi õhk, et vältida vahu tekkimist.

Kõnealust algset suspensiooni kasutatakse järgmiselt:

a)	10 ml (~1 g) pannakse 90 ml rikastussöötmele Campylobacter spp. tuvastamiseks;

b)	10 ml (~1 g) pannakse tühja steriilsesse katseklaasi, 1 ml kasutatakse Campylobacter spp. loendamiseks selektiivsetel plaatidel.

Algse suspensiooni ülejääki (250 ml ~ 25 g) kasutatakse Salmonella spp. tuvastamiseks.

2.4.   Salmonella spp. tuvastamise ja identifitseerimise meetodid

2.4.1.   Salmonella spp. tuvastamine

Salmonella spp. tuvastamine tehakse vastavalt standardile ISO 6579-2002 (E) „Toidu ja loomasöötade mikrobioloogia. Salmonella spp. tuvastamine horisontaalmeetodil”.

2.4.2.   Salmonella spp. serotüübi määramine

Riigi salmonelloosi tugilabor määrab igast positiivsest proovist Kaufmanni-White’i skeemi põhjal vähemalt ühe isolaadi tüübi.

Kvaliteedi tagamiseks saadetakse osa mittemääratava tüübiga isolaate, maksimaalselt 16, ühenduse salmonelloosi tugilaborisse. Nende isolaatide laborisse saatmine toimub kord kvartalis.

2.4.3.   Salmonella spp. fagotüübi kindlaksmääramine

Salmonella enteritidis’e ja Salmonella typhimurium’i puhul soovitatakse igast positiivsest proovist määrata kindlaks vähemalt ühe isolaadi fagotüüp, kasutades Londonis asuva Colindale’i Tervisekaitseameti poolt kindlaksmääratud protokolli.

2.5.   Campylobacter spp. tuvastamise, identifitseerimise ja kvantifitseerimise meetodid

2.5.1.   Campylobacter spp. tuvastamine

Kampülobakteri organisme tuleks eraldada ja määrata standardi ISO 10272-1:2006(E) kohaselt. Iga partii puhul tuleb määrata vähemalt ühe kampülobakteri isolaadi liik, kasutades standardis ISO 10272-1:2006(E) kirjeldatud fenotüübilisi meetodeid või juba avaldatud molekulaarseid meetodeid nagu polümeraasi ahelreaktsioon. Kasutatud meetod tuleb ära märkida.

Kvaliteedi tagamiseks saadetakse osa Campylobacter spp. isolaate, maksimaalselt kaheksa isolaati, perekonna ja liigi määramiseks ühenduse kampülobakteri tugilaborisse.

Kõnealune osa isolaate saadetakse tugilaborisse kord kvartalis. Kui isolaate on vaja ühest laborist teise transportida, kasutatakse selleks asjakohaseid vahendeid, näiteks söetampoone.

2.5.2.   Campylobacter spp. kvantifitseerimine

Campylobacter spp. kogus määratakse kindlaks vastavalt standardile ISO/TS 10272-2:2006 „Toidu ja loomasöötade mikrobioloogia. Campylobacter spp. tuvastamine ja loendamine horisontaalmeetodil, 2. osa: Kolooniate loendamise tehnika”. Alustatakse 10 ml algse suspensiooniga. Võetakse 0,1 ml kõnealust suspensiooni ja selle edasisi lahjendusi ning uuritakse, kuni loendamisel jõutakse 106 CFU/g-ni. Lisaks sellele uuritakse 1 ml algset lahjendamata suspensiooni, et saada loendamise täpsuse tase 10 CFU/g. Kõik määramised tehakse kahes korduses.

Selleks et võimaldada edaspidise riskianalüüsi jaoks andmete korrektset võrdlemist ja nende üle otsustamist, hinnatakse iga labori kvantitatiivse meetodi mõõtemääramatust.

Mõõtemääramatuse hindamiseks kasutatakse standardi ISO/TS 19036:2006 tehnilisi näitajaid selle erandiga, et mõõtemääramatuse hindamiseks rakendatakse algse suspensiooni paralleelseid lahjendusi.

Mõõtemääramatus tuletatakse laboritevahelist reprodutseeritavust iseloomustavast standardhälbest. Andmed mõõtemääramatuse hindamiseks kogutakse maist septembrini, et tagada positiivsed proovid. Kokku uuritakse 10 ml algsest suspensioonist valmistatud kahes korduses ja paralleelsetes lahjendustes 12 positiivset proovi. Toorandmed mõõtemääramatuse hindamisest esitatakse eraldi üldise kirjelduse osana uuringu rakendamise kohta nagu on sätestatud E osas.

3.   Isolaatide ladustamine

Selleks et võimaldada näiteks mikroobidevastase tundlikkuse hilisemat analüüsi, on soovitatav ladustada representatiivne varu isolaate. Ladustatakse üks isolaat positiivse kontrollproovi kohta. Eelistada tuleb kvantitatiivse analüüsiga saadud kampülobakteri isolaate. Isolaate tuleb ladustada riigi tugilaborites, kasutades nende kultuuride kogu tavapärast ladustusmeetodit, kui see tagab tüvede elujõulisuse vähemalt kaheks aastaks.

E   OSA

Aruanded

Aruanded sisaldavad vähemalt järgmisi andmeid:

1.

Uuringu läbiviimise üldine kirjeldus: — tapamajad – koguarv riigi kohta ja nende tapamajade arv, kus proovid on võetud; — primaarse valimi suurus; — stratifitseerimise ja juhuvaliku menetluse kirjeldus; — kvaliteedikontrollitegevuste kirjeldus, kaasa arvatud aruanne 12 mõõtemääramatuse hinnangust labori kohta kampülobakteri kvantifitseerimise puhul; — üldised tulemused.

2.

Täpne teave leviku kohta Liikmesriigid esitavad uurimise tulemused töötlemata andmetena, kasutades komisjonilt saadud andmebaasi ja andmete kogumise vorme. Kõnealused andmed sisaldavad vähemalt järgmist informatsiooni: — tapamaja nimi ja kood; — tapapartii tunnus: — põllumajandusettevõtte (talu) nimi ja kood, kust tapapartii pärineb; — põllumajandusettevõtte suurus, kui see on teada; — linnukarja salmonella vastu vaktsineerimise staatus, kui see on teada; — broilerite vanus proovivõtu ajal (tapmisel); — teave selle kohta, kas tegemist on esimese või korduva tapapartiiga samast linnukarjast (kas on toimunud lindude arvu eelnev vähendamine); — tootmisviis, nt tavapärane, vabapidamine, mahepõllumajanduslik; — eelmiste salmonella ja kampülobakteri analüüside tulemused; — proovide võtmise kuupäev; — kõnealuses tapamajas tapetud lindude arv aastas; — kasutatud jahutusmeetod (õhkjahutus, sukeljahutus, piserdusjahutus); — transpordiprotokolli üksikasjad (vastavalt jah/ei); — laborisse saabumise kuupäev; — analüüsi tegemise kuupäev; — labori tunnus; — proovi tüüp; — kasutatud kultiveerimismeetodite kirjeldus, eriti selektiivsöötme/-söötmete kirjeldus; — kampülobakteri isolaat – kasutatud liigimääramise meetod; — kampülobakter – bakterioloogilise analüüsi tulemus, sealhulgas liigi määramine umbsooleproovi põhjal; — kampülobakter – bakterioloogilise analüüsi tulemus, sealhulgas liigi määramine ja kvantifitseerimine rümbaproovi põhjal; — salmonella – bakterioloogilise analüüsi ja serotüübi määramise tulemus; — proovivõtu ja analüüsi tegemise vahe (12 tunni kaupa).

3.

Täpne teave umbsooleproovide kampülobakteri isolaatide mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse kohta. Mikroobivastaste ravimite suhtes resistentsuse esinemise seire tulemusi hinnatakse ja need esitatakse vastavalt direktiivi 2003/99/EÜ artiklile 9 iga-aastases aruandes zoonooside suundumuste ja allikate, zoonootilise toimega mõjurite ja resistentsuse kohta mikroobivastaste ravimite suhtes. Ilma et see piiraks direktiivi 2003/99/EÜ IV lisa kohaldamist, esitatakse järgmised andmed: — isolaatide päritolu, st alusuuring, kontrolliprogramm, passiivne seire; — isolaatide arv, mille kohta on tehtud kampülobakteri liikide kaupa tundlikkuse analüüs; — isolaatide arv, mille puhul on avastatud kampülobakteri liikide resistentsus mikroobivastaste ravimite suhtes, ja — tundlike isolaatide arv ja tabelis 1 loetletud 1, 2, 3, 4 ja enama antibakteriaalse ravimi suhtes resistentsete isolaatide arv kampülobakteri liikide kohta.

---

(1)  Hinnang: põllumajandusettevõtete arv (4 Eestis, 5 Lätis) × 2 linnukarja põllumajandusettevõtte kohta × 2 tapapartiid linnukarja kohta × 6 korda aastas. Luksemburgis tapetavad broilerid pärinevad ainult 3 väikesest linnukarjast. Iga nimetatud linnukarja puhul võetakse iga kolme kuu tagant ühest tapapartiist proovid.

II LISA

Liikmesriikidele antava ühenduse rahalise toetuse ülemmäärad

(eurodes)
Liikmesriik	Proovide võtmise ja analüüside tegemise kaasrahastamiseks antav maksimaalne kogusumma
Belgia – BE	58 092
Bulgaaria – BG	58 092
Tšehhi Vabariik – CZ	58 092
Taani – DK	58 092
Saksamaa – DE	58 092
Eesti – EE	14 688
Iirimaa – IE	58 092
Kreeka – EL	58 092
Hispaania – ES	58 092
Prantsusmaa – FR	58 092
Itaalia – IT	58 092
Küpros – CY	58 092
Läti – LV	18 360
Leedu – LT	58 092
Luksemburg – LU	1 836
Ungari – HU	58 092
Malta – MT	58 092
Madalmaad – NL	58 092
Austria – AT	58 092
Poola – PL	58 092
Portugal – PT	58 092
Rumeenia – RO	58 092
Sloveenia – SI	58 092
Slovakkia – SK	58 092
Soome – FI	58 092
Rootsi – SE	58 092
Ühendkuningriik – UK	58 092
Kokku	1 429 092

III LISA

Tõestatud finantsaruanne

Uuring: Campylobacter spp. esinemine broilerikarjades ja selle bakteri ravimresistentsus ning Campylobacter spp. ja Salmonella spp. esinemine broilerirümpades

Aruandeperiood: … kuni …

Aruanne uuringu käigus tekkinud kulude kohta, millele antakse ühenduse rahalist toetust

Rahalise toetuse andmist sätestava komisjoni otsuse viitenumber:

…

…

Järgmiste toimingutega kaasnenud kulud	Analüüside arv	Aruandeperioodi jooksul tehtud analüüsidega kaasnenud kogukulu (riigi omavääringus)
Campylobacter spp. bakterioloogiline tuvastamine
Salmonella spp. bakterioloogiline tuvastamine
Campylobacter spp. määramine
Kampülobakteri isolaatide liigi määramine
Kampülobakteri isolaatide loendamine
Salmonella isolaatide serotüüübi määramine
Kampülobakteri isolaatide resistentsuse analüüs mikroobivastaste ravimite suhtes

Toetuse saaja kinnitus

Kinnitame, et

—	eespool loetletud kulud on tegelikud ja tekkisid seoses kõnealuses otsuses sätestatud ülesannetega ning olid nende ülesannete täitmiseks hädavajalikud;

—	kõik kulusid tõendavad dokumendid on auditeerimiseks kättesaadavad;

—	käesolevale programmile ei ole taotletud muud ühenduse toetust.

Kuupäev: …

Rahaliselt vastutav isik: …

Allkiri: …