EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02011L0092-20140515
Directive 2011/92/EU of the European Parliament and of the Council of 13 December 2011 on the assessment of the effects of certain public and private projects on the environment (codification) (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011 , teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst) (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011 , teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst) (EMPs kohaldatav tekst)
2011L0092 — ET — 15.05.2014 — 001.003
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/92/EL, 13. detsember 2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst) (ELT L 026 28.1.2012, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/52/EL, EMPs kohaldatav tekst 16. aprill 2014, |
L 124 |
1 |
25.4.2014 |
|
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/92/EL,
13. detsember 2011,
teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta
(kodifitseeritud tekst)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ( 2 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta ( 3 ) on korduvalt oluliselt muudetud ( 4 ). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida. |
|
(2) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 kohaselt põhineb liidu keskkonnapoliitika ettevaatuspõhimõttel, ennetusmeetmete põhimõttel ja põhimõtetel, et keskkonnakahjustused tuleks esmalt kõrvaldada nende tekkekohas ja et saastaja maksab. Keskkonnale avaldatavat mõju tuleks arvesse võtta kogu tehnilise kavandamise ja otsustamise võimalikult varajases etapis. |
|
(3) |
Tuleks ühtlustada need keskkonnamõju hindamise põhimõtted, mis on eeskätt seotud hindamisega hõlmatavate projektide, arendajate põhikohustuste ja hindamise sisuga. Liikmesriigid võivad kehtestada keskkonna kaitsmiseks rangemaid eeskirju. |
|
(4) |
Samuti on vaja saavutada üks liidu eesmärkidest keskkonnakaitse ja elukvaliteedi alal. |
|
(5) |
Liidu keskkonnakaitsealased õigusaktid sisaldavad sätteid riigiasutuste ja muude asutuste poolt selliste otsuste tegemise kohta, millel võib olla oluline mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule. |
|
(6) |
Tuleks kehtestada keskkonnamõju hindamise üldpõhimõtted, et täiendada ja koordineerida suure keskkonnamõjuga riiklikke ja eraprojekte reguleerivaid teostusloa andmise menetlusi. |
|
(7) |
Tõenäolise olulise keskkonnamõjuga riiklike ja eraprojektide teostusluba tuleks anda ainult pärast nende projektide tõenäolise olulise keskkonnamõju eelnevat hindamist. Sellisel hindamisel tuleks lähtuda arendaja esitatud asjakohasest teabest, mida võivad täiendada kõnealuse projektiga võimalikult seotud asutused ja asjaomane üldsus. |
|
(8) |
Teatavat liiki projektidel on oluline keskkonnamõju ja need projektid peaksid üldjuhul olema hõlmatud süstemaatilise hindamisega. |
|
(9) |
Muud liiki projektidel ei tarvitse alati olla olulist keskkonnamõju ja neid projekte tuleks hinnata siis, kui liikmesriigid leiavad, et need avaldavad keskkonnale tõenäoliselt olulist mõju. |
|
(10) |
Liikmesriigid võivad kehtestada künniseid või tingimusi piiritlemaks, milliseid sellistest projektidest tuleks hinnata nende olulise keskkonnamõju tõttu. Liikmesriike ei tohiks kohustada uurima eraldi kõiki töid, mis ei ületa kõnealuseid künniseid või ei täida kõnealuseid valikutingimusi. |
|
(11) |
Selliste künniste või tingimuste kehtestamisel või projektide ühekaupa uurimisel, piiritlemaks, milliseid töid tuleks hinnata nende olulise keskkonnamõju tõttu, peaksid liikmesriigid arvesse võtma käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaseid valikutingimusi. Subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt suudavad just liikmesriigid neid tingimusi üksikjuhtumitel kõige paremini kohaldada. |
|
(12) |
Hinnatavate projektide korral tuleks seoses projekti ja selle mõjuga anda teatavat miinimumteavet. |
|
(13) |
On asjakohane kehtestada kord, mille alusel arendajal oleks võimalik saada pädevate asutuste arvamus sellise teabe sisu ja ulatuse kohta, mida tuleb täpsustada ja esitada hindamise tarvis. Selle korra raames võivad liikmesriigid nõuda, et arendaja pakuks muu hulgas välja muud lahendusvõimalused selliste projektide jaoks, mille puhul ta kavatseb esitada taotluse. |
|
(14) |
Projekti keskkonnamõju tuleks hinnata selleks, et võtta arvesse soovi kaitsta inimeste tervist, mõjutada parema keskkonna abil elukvaliteeti, tagada liikide mitmekesisus ning säilitada ökosüsteemi kui peamise eluressursi paljunemisvõime. |
|
(15) |
Võtmaks arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud muutusi, on soovitav kehtestada karmimaid sätteid, mis käsitlevad keskkonnamõju piiriülest hindamist. Euroopa Ühendus allkirjastas 25. veebruaril 1991 piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni ja ratifitseeris selle 24. juunil 1997. |
|
(16) |
Üldsuse tõhus kaasamine otsuste tegemisse võimaldab üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning suurendada otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust, panustada üldsuse teadlikkusesse keskkonnaküsimustes ning avaldada toetust vastuvõetavatele otsustele. |
|
(17) |
Osavõttu, sealhulgas ühenduste, organisatsioonide ja rühmade osavõttu ning eelkõige keskkonnakaitset toetavate valitsusväliste organisatsioonide osavõttu tuleb seega toetada, edendades muu hulgas üldsusele pakutavat keskkonnaalast haridust. |
|
(18) |
Euroopa Ühendus kirjutas alla ÜRO Euroopa Majandusorganisatsiooni keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile („Århusi konventsioon”) 25. juunil 1998 ja ratifitseeris selle 17. veebruaril 2005. |
|
(19) |
Århusi konventsiooni eesmärkide hulgas on soov tagada keskkonnaküsimuste üle otsustamisel üldsuse kaasamise õigus, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav. |
|
(20) |
Århusi konventsiooni artiklis 6 sätestatakse üldsuse kaasamine otsuste tegemisse, mis on seotud konventsiooni I lisas loetletud tegevustega ning muude tegevustega, mida ei ole kõnealuses lisas loetletud, kuid millel võib olla oluline mõju keskkonnale. |
|
(21) |
Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetes 2 ja 4 sätestatakse juurdepääs kohtu- ja muudele menetlustele, et vaidlustada otsuste, seaduste või tegevusetuse sisulist ja protseduurilist seaduslikkust seoses konventsiooni artikli 6 kohase üldsuse kaasamisega. |
|
(22) |
Käesolevat direktiivi ei tule kohaldada selliste projektide suhtes, mille üksikasjad võetakse vastu konkreetse siseriikliku õigusaktiga, sest käesoleva direktiivi eesmärgid, sealhulgas teabe andmine, saavutatakse seadusandliku tegevuse kaudu. |
|
(23) |
Lisaks võib erandjuhtudel olla asjakohane vabastada konkreetne projekt käesoleva direktiiviga sätestatud hindamismenetlusest, kui komisjonile ja asjaomasele üldsusele antakse asjakohane teave. |
|
(24) |
Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada ning need on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit vastu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(25) |
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas V lisa B osas esitatud vastavustabeliga, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise suhtes.
2. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „projekt”:
— ehitiste või muude käitiste püstitamine või kavade teostamine,
— muu sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, kaasa arvatud maavarade kaevandamine;
b) „arendaja” – eraprojekti loa taotleja või projekti algatav riigiasutus;
c) „teostusluba” – pädeva asutuse või pädevate asutuste otsus, mis annab arendajale õiguse projekti teostamiseks;
d) „üldsus” – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;
e) „asjaomane üldsus” – üldsus, keda artikli 2 lõikes 2 osutatud keskkonnaalaste otsuste tegemise kord mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad siseriiklike õigusaktidega sätestatud nõuetele;
f) „pädev asutus” või „pädevad asutused” – asutus või asutused, mille liikmesriigid on määranud vastutavaks käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest;
g) „keskkonnamõju hindamine” – protsess, mis koosneb järgmistest osadest:
i) artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud keskkonnamõju hindamise aruande koostamine arendaja poolt;
ii) artiklis 6 ja asjakohasel juhul artiklis 7 osutatud konsultatsioonide pidamine;
iii) arendaja poolt vastavalt artikli 5 lõikele 3 keskkonnamõju hindamise aruandes esitatud teabe ja vajaduse korral esitatud lisateabe ning artiklite 6 ja 7 kohaste konsultatsioonide käigus saadud asjakohase teabe läbivaatamine pädeva asutuse poolt;
iv) pädeva asutuse põhjendatud järeldus projekti olulise keskkonnamõju kohta, milles võetakse arvesse alapunktis iii osutatud läbivaatamise tulemusi ja vajaduse korral omaenda täiendava läbivaatamise tulemusi, ning
v) pädeva asutuse põhjendatud järelduse lisamine artiklis 8a osutatud otsusesse.
3. Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikus õiguses on nii ette nähtud – otsustada käesolevat direktiivi mitte kohaldada projektidele või projektide osadele, millel on ainult kaitse-eesmärk, või projektidele, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada.
▼M1 —————
Artikkel 2
1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et enne teostusloa andmist nõutakse keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu tõenäoliselt oluliselt mõjutavatelt projektidelt teostusluba ja hinnatakse nende keskkonnamõju. Sellised projektid on määratletud artiklis 4.
2. Keskkonnamõju hindamise võib lisada liikmesriikide projektide teostusloamenetlusse või kui see ei ole võimalik, muudesse menetlustesse või käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks kehtestatud menetlustesse.
3. Selliste projektide puhul, mille keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb samaaegselt käesolevast direktiivist ning nõukogu direktiivist 92/43/EMÜ ( 5 ) ja/või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/147/EÜ, ( 6 ) tagavad liikmesriigid asjakohasel juhul, et kohaldatakse koordineeritud ja/või ühist menetlust, mis vastab kõnealuste liidu õigusaktide nõuetele.
Selliste projektide puhul, mille keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb samaaegselt käesolevast direktiivist ning muudest liidu õigusaktidest kui esimeses lõigus loetletud direktiivid, võivad liikmesriigid ette näha koordineeritud ja/või ühised menetlused.
Liikmesriigid püüavad esimeses ja teises lõigus osutatud koordineeritud menetluse raames koordineerida asjaomaste liidu õigusaktidega nõutavaid konkreetse projekti keskkonnamõju eraldiseisvaid hindamisi ja määravad selle jaoks asutuse, ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide kohaldamist, millest tuleneb teisiti.
Liikmesriigid püüavad esimeses ja teises lõigus osutatud ühise menetluse raames tagada asjaomaste liidu õigusaktidega nõutava konkreetse projekti keskkonnamõju ühtse hindamise, ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide kohaldamist, millest tuleneb teisiti.
Komisjon annab suuniseid koordineeritud või ühismenetluste korraldamiseks projektide puhul, mille hindamist nõutakse samaaegselt nii käesoleva direktiivi kui ka direktiivide 92/43/EMÜ, 2000/60/EÜ, 2009/147/EÜ või 2010/75/EL alusel.
4. Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist ja tingimusel, et käesoleva direktiivi eesmärgid on täidetud, võivad liikmesriigid erandjuhtudel vabastada konkreetse projekti käesoleva direktiivi sätete täitmisest, kui nende sätete kohaldamine kahjustaks projekti eesmärki.
Sel juhul toimivad liikmesriigid järgmiselt:
a) kaaluvad, kas kohane oleks mõni muu hindamisviis;
b) teevad asjaomasele üldsusele kättesaadavaks punktis a nimetatud muu hindamisviisi põhjal saadud teabe, erandi tegemise otsusega seotud teabe ja erandi tegemise põhjused;
c) teatavad komisjonile enne loa andmist erandi tegemise põhjendused, vajaduse korral koos oma kodanikele kättesaadavaks tehtud teabega.
Komisjon edastab saadud dokumendid viivitamata teistele liikmesriikidele.
Komisjon annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile käesoleva lõike kohaldamisest aru üks kord aastas.
5. Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist ja tingimusel, et käesoleva direktiivi eesmärgid on täidetud, võivad liikmesriigid juhul, kui projekt võetakse vastu eraldi siseriikliku õigusaktiga, vabastada kõnealuse projekti käesolevas direktiivis kehtestatud üldsusega konsulteerimise nõuetest.
Liikmesriigid teatavad komisjonile iga kahe aasta tagant alates 16. maist 2017 kõikidest esimeses lõigus osutatud vabastuse andmise juhtudest.
Artikkel 3
1. Keskkonnamõju hindamisel tehakse kindlaks projekti otsene ja kaudne oluline mõju järgmistele elementidele ning kirjeldatakse ja hinnatakse seda sobival viisil, võttes arvesse iga üksikjuhtumi asjaolusid:
a) elanikkond ja inimeste tervis;
b) elurikkus, pöörates erilist tähelepanu direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ kohaselt kaitstud liikidele ja elupaikadele;
c) maa, muld, vesi, õhk ja kliima;
d) materiaalne vara, kultuuripärand ja maastik;
e) punktides a–d osutatud elementide vastastikune mõju.
2. Lõikes 1 osutatud elementidele avalduv projekti mõju hõlmab ka eeldatavat mõju, mis on tingitud asjaomase projekti haavatavusest projekti seisukohast asjakohaste suurõnnetuste ja/või katastroofidega kaasnevate riskide suhtes.
Artikkel 4
1. Kui artikli 2 lõikest 4 ei tulene teisiti, hinnatakse I lisas loetletud töid artikli 5–10 kohaselt.
2. Kui artikli 2 lõikest 4 ei tulene teisiti, teevad liikmesriigid II lisas loetletud projektide puhul kindlaks, kas projekti hinnatakse artiklite 5–10 kohaselt. Liikmesriigid teevad selle kindlaks järgneva abil:
a) üksikjuhtumite uurimine
või
b) endi kehtestatud künnised või tingimused.
Liikmesriigid võivad teha otsuse kohaldada mõlemaid alapunktides a ja b nimetatud võimalusi.
3. Lõike 2 alusel üksikjuhtumeid uurides või künniseid või tingimusi kehtestades võetakse arvesse asjakohaseid III lisas kehtestatud valikutingimusi. Liikmesriigid võivad kehtestada künnised või tingimused, mille alusel tehakse kindlaks, millal ei tule projektide suhtes kohaldada lõigete 4 ja 5 kohast kindlakstegemist või keskkonnamõju hindamist, ja/või künnised või tingimused, mille alusel tehakse kindlaks, millal tuleb projektidele igal juhul kohaldada keskkonnamõju hindamist, kuid mitte lõigetes 4 ja 5 kehtestatud kindlakstegemist.
4. Kui liikmesriigid otsustavad nõuda II lisas loetletud projektide puhul kindlakstegemist, esitab arendaja teavet projekti laadi ja selle tõenäoliselt olulise keskkonnamõju kohta. Esitatava teabe täpne loetelu on esitatud IIA lisas. Arendaja võtab asjakohasel juhul arvesse muude liidu õigusaktide alusel kui käesolev direktiiv läbiviidud keskkonnamõju hindamiste kättesaadavaid tulemusi. Arendaja võib ka kirjeldada projekti erisusi ja/või meetmeid, mis on ette nähtud muidu ilmneda võiva olulise kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks.
5. Pädev asutus teostab kindlakstegemise arendaja lõike 4 kohaselt esitatud teabe põhjal ja võttes vajaduse korral arvesse muude liidu õigusaktide alusel kui käesolev direktiiv läbiviidud keskkonnamõju esialgsete kontrollimiste või hindamiste tulemusi. Kindlakstegemine tehakse üldsusele kättesaadavaks ning
a) juhul kui otsustati nõuda keskkonnamõju hindamist, tuuakse välja sellise hindamise nõudmise peamised põhjused viitega asjakohastele III lisas loetletud tingimustele, või
b) juhul kui otsustati keskkonnamõju hindamist mitte nõuda, tuuakse välja sellise hindamise nõudmisest loobumise peamised põhjused viitega asjakohastele III lisas loetletud tingimustele ning kui arendaja selleks ettepaneku teeb, tuuakse välja, millised projekti erisused ja/või meetmed on ettenähtud muidu ilmneda võiva olulise kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks.
6. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus teostab kindlakstegemise võimalikult kiiresti ja hiljemalt 90 päeva jooksul alates kuupäevast, mil arendaja esitas kogu lõike 4 kohaselt nõutava teabe. Erakorralistel juhtudel, näiteks seoses projekti laadi, keerukuse, asukoha või mahuga, võib pädev asutus kõnealust kindlakstegemise tähtaega pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale kirjalikult tähtaja pikendamise põhjused ja kindlakstegemise eeldatava kuupäeva.
Artikkel 5
1. Kui nõutakse projekti keskkonnamõju hindamist, koostab ja esitab arendaja keskkonnamõju hindamise aruande. Arendaja peab esitama vähemalt järgmise teabe:
a) projekti kirjeldus, mis sisaldab teavet projekti koha, laadi ja mahu ning muude asjakohaste erisuste kohta;
b) projekti tõenäoliselt olulise keskkonnamõju kirjeldus;
c) ülevaade projekti erisustest ja/või meetmetest, mis on ette nähtud tõenäoliselt olulise kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks, ennetamiseks või vähendamiseks ning võimaluse korral leevendamiseks;
d) ülevaade arendaja uuritud mõistlikest alternatiividest, mis on projekti ja selle erisuste seisukohast asjakohased, ning lühikokkuvõte valitud variandi valimise põhjustest, võttes arvesse projekti keskkonnamõju;
e) punktides a–d osutatud teabe üldarusaadav kokkuvõte ja
f) IV lisas täpsustatud lisateave, mis on konkreetse projekti või projektitüübi ja tõenäoliselt mõjutatavate keskkonnanäitajate seisukohalt asjakohane.
Kui lõike 2 alusel on esitatud arvamus, peab keskkonnamõju hindamise aruanne põhinema nimetatud arvamusel ning sisaldama teavet, mida on mõistlik nõuda põhjendatud järelduse tegemiseks projekti olulise keskkonnamõju kohta, võttes arvesse praegusi teadmisi ja hindamismeetodeid. Hindamise dubleerimise vältimiseks võtab arendaja keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel arvesse liidu või siseriiklike õigusaktide kohaste teiste asjaomaste hindamiste kättesaadavaid tulemusi.
2. Arendaja taotlusel esitab pädev asutus arvamuse arendaja poolt keskkonnamõju hindamise aruandes käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatava teabe ulatuse ja üksikasjalikkuse astme kohta, võttes arvesse arendajalt saadud teavet projekti erisuste, sealhulgas selle asukoha ja tehnilise võimsuse, ning tõenäolise keskkonnamõju kohta. Pädev asutus konsulteerib enne arvamuse esitamist artikli 6 lõikes 1 osutatud asutustega.
Liikmesriigid võivad samuti nõuda, et pädevad asutused esitaksid esimeses lõigus osutatud arvamuse olenemata sellest, kas arendaja seda taotleb.
3. Keskkonnamõju hindamise aruande täielikkuse ja kvaliteedi tagamiseks
a) tagab arendaja, et keskkonnamõju hindamise aruande koostavad pädevad eksperdid;
b) tagab pädev asutus, et tal on keskkonnamõju hindamise aruande läbivaatamiseks piisavad erialateadmised või vajaduse korral juurdepääs sellistele teadmistele, ja
c) vajaduse korral nõuab pädev asutus arendajalt IV lisa kohast lisateavet, mis on otseselt vajalik põhjendatud järelduse tegemiseks projekti olulise keskkonnamõju kohta.
4. Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et asjakohast teavet omavad asutused esitavad selle teabe arendajale, pidades eelkõige silmas artiklit 3.
Artikkel 6
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et asutustel, kes eriomaste keskkonnaülesannete või kohaliku ja piirkondliku pädevuse tõttu on tõenäoliselt projektiga seotud, võimaldatakse avaldada arvamust arendaja esitatud teabe ja teostusloa taotluse kohta, võttes seejuures asjakohasel juhul arvesse artikli 8a lõikes 3 osutatud juhtumeid. Selleks määravad liikmesriigid asutused, kellega tuleb konsulteerida kas üldiselt või juhtumipõhiliselt. Artikli 5 kohaselt kogutud teave edastatakse kõnealustele asutustele. Konsulteerimise üksikasjaliku korra kehtestavad liikmesriigid.
2. Selleks et tagada asjaomase üldsuse tõhus osalemine otsustusprotsessides, teavitatakse üldsust artikli 2 lõikes 2 osutatud keskkonnaalaste otsustusprotsesside korral aegsasti ja hiljemalt siis, kui on mõistlikult võimalik teavet anda, elektrooniliselt, avalike teadete või muude sobivate vahendite kaudu järgmisest:
a) teostusloa taotlus;
b) tõsiasi, et projekti keskkonnamõju tuleb hinnata, ja vajadusel tõsiasi, et selle suhtes kohaldatakse artiklit 7;
c) üksikasjad pädevate asutuste kohta, kes vastutavad otsuse tegemise eest, asutuste kohta, kust saab asjakohast teavet, asutuste kohta, kellele võib esitada märkusi ja küsimusi ning märkuste ja küsimuste edastamise ajakava koha;
d) võimaliku otsuse laad ja olemasolu korral otsuse eelnõu;
e) teadaanne artikli 5 kohaselt kogutud teabe kättesaadavuse kohta;
f) teadaanne selle kohta, millal, kus ja kuidas tehakse asjakohane teave kättesaadavaks;
g) üksikasjad käesoleva artikli lõike 5 kohase üldsuse kaasamise korra kohta.
3. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse mõistlike tähtaegade piires kättesaadavaks järgmine:
a) mis tahes artikli 5 kohaselt kogutud teave;
b) kooskõlas siseriiklike õigusaktidega peamised aruanded ja nõuanded, mis on pädevale asutusele või pädevatele asutustele esitatud ajal, mil asjaomast üldsust teavitati käesoleva artikli lõike 2 kohaselt;
c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) ( 7 ) sätete kohaselt muu kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teave, mis on vajalik otsuse tegemiseks vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 8 ja mis saab kättesaadavaks alles pärast seda, kui asjaomast üldsust on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teavitatud.
4. Asjaomasele üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa artikli 2 lõikes 2 nimetatud keskkonnaalaste otsuste tegemise korrast ning selleks antakse üldsusele õigus esitada pädevale asutusele või pädevatele asutustele märkusi ja arvamusi, kui selleks on enne teostusloa taotluse kohta otsuse tegemist veel võimalus.
5. Üldsuse teavitamise üksikasjaliku korra, näiteks müürilehtede kasutamine teatavas ümbruskonnas või avaldamine kohalikes ajalehtedes, ning asjaomase üldsusega konsulteerimise üksikasjaliku korra, näiteks kirjalike esildiste või avalike küsitluste teel, määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriigid võtavad sobival haldustasandil vajalikud meetmed asjaomase teabe üldkättesaadavuse tagamiseks elektrooniliselt, kas vähemalt keskse portaali või hõlpsasti ligipääsetavate kontaktpunktide kaudu.
6. Menetluse eri etappideks nähakse ette mõistlikud tähtajad, jättes piisavalt aega
a) lõikes 1 osutatud asutuste ja üldsuse teavitamiseks ning
b) lõikes 1 osutatud asutusele ja asjaomasele üldsusele, et valmistada ette keskkonnaalaseid otsuseid ja nende tegemises tõhusalt osaleda vastavalt käesoleva artikli sätetele.
7. Asjaomase üldsusega artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnamõju hindamise aruande asjus konsulteerimise tähtaeg ei või olla lühem kui 30 päeva.
Artikkel 7
1. Kui liikmesriik teab, et mõni projekt tõenäoliselt avaldab olulist keskkonnamõju mõnes teises liikmesriigis, või kui tõenäoliselt oluliselt mõjutatav liikmesriik seda taotleb, esitab liikmesriik, kelle territooriumil kavatsetakse projekti teostada, mõjutatavale liikmesriigile võimalikult kiiresti ja hiljemalt oma üldsuse teavitamise ajal muu hulgas:
a) projekti kirjelduse ja kogu olemasoleva teabe selle võimaliku piiriülese mõju kohta;
b) teabe võimaliku otsuse laadi kohta.
Liikmesriik, kelle territooriumil kavatsetakse projekti teostada, jätab teisele liikmesriigile piisavalt aega teatada oma soovist osaleda artikli 2 lõikes 2 nimetatud keskkonnaalase otsuse tegemise menetluses, kusjuures ta võib esitada ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe.
2. Kui lõike 1 kohaselt teavet saav liikmesriik teatab oma soovist osaleda artikli 2 lõikes 2 nimetatud keskkonnaalase otsuse tegemise menetluses, esitab liikmesriik, kelle territooriumil kavatsetakse projekti teostada, kui ta seda juba teinud ei ole, mõjutatavale liikmesriigile artikli 6 lõike 2 kohaselt nõutava ja artikli 6 lõike 3 punktide a ja b kohaselt kättesaadavaks tehtud teabe.
3. Kuivõrd see on asjakohane, teevad asjaomased liikmesriigid ka järgmist:
a) hoolitsevad selle eest, et lõigetes 1 ja 2 osutatud teave tehtaks mõistliku aja jooksul kättesaadavaks artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustele ja tõenäoliselt oluliselt mõjutatava liikmesriigi territooriumil olevale asjaomasele üldsusele, ja
b) tagavad, et artikli 6 lõikes 1 osutatud asutustele ja asjaomasele üldsusele antakse võimalus enne projekti teostusloa andmist esitada mõõduka aja jooksul oma arvamus esitatud teabe kohta selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle territooriumil kavatsetakse projekt teostada.
4. Asjaomased liikmesriigid konsulteerivad muu hulgas projekti tõenäolise piiriülese mõju ja sellise mõju vähendamiseks või kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete üle ja lepivad kokku mõistliku pikkusega konsulteerimistähtajas.
Selliseid konsultatsioone võib korraldada asjakohase ühisorgani kaudu.
5. Käesoleva artikli lõigete 1–4 rakendamise üksikasjaliku korra, sealhulgas konsulteerimistähtajad, määravad kindlaks asjaomased liikmesriigid artikli 6 lõigetes 5–7 osutatud korra ja tähtaegade põhjal ning see peab võimaldama asjaomasel üldsusel mõjutatava liikmesriigi territooriumil võtta tõhusalt osa projektiga seotud artikli 2 lõikes 2 osutatud keskkonnaalaste otsuste tegemise menetlustest.
Artikkel 8
Teostusloa menetlemisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta konsultatsioonide tulemusi ja artiklite 5–7 kohaselt kogutud teavet.
Artikkel 8a
1. Projektile teostusloa andmise otsus hõlmab vähemalt järgmist teavet:
a) artikli 1 lõike 2 punkti g alapunktis iv osutatud põhjendatud järeldus;
b) otsusele lisatud keskkonnaalased tingimused, projekti erisuste ja/või meetmete kirjeldus, mis on ette nähtud olulise kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks, ennetamiseks või vähendamiseks ja võimaluse korral leevendamiseks, ning asjakohasel juhul ka seiremeetmed.
2. Teostusloa andmisest keeldumise otsuses märgitakse keeldumise peamised põhjused.
3. Juhul kui liikmesriigid kasutavad muid artikli 2 lõikes 2 osutatud menetlusi kui teostusloa andmise menetlus, loetakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjakohased nõuded täidetuks, kui nende menetluste käigus väljastatud otsus sisaldab asjaomastes lõigetes osutatud teavet ning on loodud mehhanism, mis võimaldab käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud nõuete täitmist.
4. Vastavalt lõike 1 punktis b osutatud nõuetele tagavad liikmesriigid, et arendaja rakendab neid projekti erisusi ja/või meetmeid, mis on ette nähtud olulise kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks, ennetamiseks või vähendamiseks ja võimaluse korral leevendamiseks, ning määravad kindlaks olulise kahjuliku keskkonnamõju seirega seotud menetlused.
Seirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus on proportsionaalne projekti laadi, asukoha ja mahuga ning projekti keskkonnamõju olulisusega.
Asjakohasel juhul võib kasutada muudest liidu õigusaktidest kui käesolev direktiiv ja siseriiklikest õigusaktidest tulenevat olemasolevat seire korda, et vältida seire dubleerimist.
5. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus teeb lõigetes 1–3 osutatud otsuse mõistliku ajavahemiku jooksul.
6. Pädev asutus veendub projektile teostusloa andmise otsuse langetamisel, et artikli 1 lõike 2 punkti g alapunktis iv osutatud põhjendatud järeldus või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud otsus on endiselt ajakohane. Selleks võivad liikmesriigid sätestada artikli 1 lõike 2 punkti g alapunktis iv osutatud põhjendatud järelduse või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud otsuse kehtivusele tähtaja.
Artikkel 9
1. Kui teostusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsus on tehtud, teatab pädev asutus või teatavad pädevad asutused sellest siseriikliku korra kohaselt viivitamata üldsusele ja artikli 6 lõikes 1 osutatud asutustele ning tagavad, et üldsusele ja artikli 6 lõikes 1 osutatud asutustele on kättesaadav järgmine teave, võttes vajaduse korral arvesse artikli 8a lõikes 3 osutatud juhtumeid:
a) otsuse sisu ja sellele lisatud tingimused, nagu on osutatud artikli 8a lõigetes 1 ja 2;
b) otsuse aluseks olevad peamised põhjused ja kaalutlused, sealhulgas teave üldsuse osalemise kohta. See hõlmab ka kokkuvõtet konsultatsioonide tulemustest ja artiklite 5–7 kohaselt kogutud teavet ning seda, kuidas neid tulemusi, eelkõige artiklis 7 osutatud mõjutatavalt liikmesriigilt saadud kommentaare, on arvesse võetud või muul viisil käsitletud.
2. Pädevad asutused teavitavad kõiki liikmesriike, kellega on artikli 7 kohaselt nõu peetud, ning edastavad neile käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe.
Asjaomased liikmesriigid tagavad, et see teave tehtaks nende territooriumi asjaomasele üldsusele nõutaval viisil kättesaadavaks.
Artikkel 9a
Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus täidab või pädevad asutused täidavad käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi objektiivselt ega satu olukorda, kus võib tekkida huvide konflikt.
Juhul kui pädev asutus on ka arendaja, eraldavad liikmesriigid käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmisel oma korraldusliku ja halduspädevuse piirides asjakohaselt üksteisest vähemalt omavahel vastuolus olevad funktsioonid.
Artikkel 10
Ilma et see piiraks direktiivi 2003/4/EÜ kohaldamist, ei mõjuta käesoleva direktiivi sätted pädevate asutuste kohustust järgida siseriiklike õigus- ja haldusnormide ning kinnistunud õiguslike tavadega ette nähtud piiranguid, mis käsitlevad äri- ja tööstussaladusi, sealhulgas intellektuaalomandit, ja avalike huvide kaitset.
Artikli 7 kohaldamisel rakendatakse teabe edastamise suhtes teisele liikmesriigile ja teabe vastuvõtmise suhtes sellises teises liikmesriigis piiranguid, mis kehtivad liikmesriigis, kus projekti kavandatakse.
Artikkel 10a
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 11
1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas siseriikliku õigussüsteemiga oleks asjaomasel üldsusel:
a) kellel on küllaldane huvi või teisel juhul;
b) kelle õigust on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks,
juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada otsuste, seaduste ja tegevusetuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses käesoleva direktiivi sätete kohase üldsuse kaasamisega.
2. Liikmesriigid määravad kindlaks, mis etapis võib otsuseid, seadusi või tegevusetust vaidlustada.
3. Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguse kahjustatuse, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele. Sel eesmärgil loetakse käesoleva artikli lõike 1 punkti a tähenduses piisavaks kõikide valitsusväliste organisatsioonide huvi, kui need vastavad artikli 1 lõikes 2 loetletud nõuetele. Samuti loetakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada käesoleva artikli lõike 1 punkti b tähenduses.
4. Käesoleva artikli sätted ei välista eelnevat läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuse ees ega mõjuta nõuet ammendada läbivaatamismenetlus halduskorras enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklike õigusaktide alusel on selline nõue olemas.
Iga selline menetlus on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.
5. Käesoleva artikli sätete tõhususe soodustamiseks tagavad liikmesriigid, et üldsusele tehtaks kättesaadavaks praktiline teave halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamismenetluste kasutamise võimaluse kohta.
Artikkel 12
1. Liikmesriigid ja komisjon vahetavad teavet käesoleva direktiivi kohaldamisel omandatud kogemuste kohta.
2. Eelkõige teatavad liikmesriigid iga kuue aasta tagant alates 16. maist 2017 komisjonile, kui sellised andmed on kättesaadavad, järgmist:
a) I ja II lisas osutatud projektide arv, mille korral viiakse läbi keskkonnamõju hindamine vastavalt artiklitele 5–10;
b) keskkonnamõju hindamiste jaotumine I ja II lisas sätestatud projektikategooriate kaupa;
c) selliste II lisas osutatud projektide arv, mille suhtes kohaldatakse kindlakstegemist kooskõlas artikli 4 lõikega 2;
d) keskkonnamõju hindamise menetluse keskmine kestus;
e) üldine hinnang keskkonnamõju hindamiste keskmise otsese maksumuse kohta, sealhulgas käesoleva direktiivi kohaldamise mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
3. Selle teabevahetuse alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral lisaettepanekuid, pidades silmas käesoleva direktiivi kohaldamise tagamist piisavalt koordineeritud viisil.
Artikkel 13
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 14
Direktiiv 85/337/EMÜ, mida on muudetud V lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas VI lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 15
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 16
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
ARTIKLI 4 LÕIKES 1 OSUTATUD PROJEKTID
1. Naftatöötlusettevõtted (välja arvatud ettevõtted, kus toornaftast valmistatakse üksnes määrdeid) ja päevas vähemalt 500 tonni sütt või bituminoosset kilta gaasistavad või vedeldavad rajatised.
2.
a) Soojuselektrijaamad ja muud põletusrajatised, mille soojatootlikkus on vähemalt 300 megavatti;
b) tuumaelektrijaamad ja muud tuumareaktorid, sealhulgas nende jaamade või reaktorite lammutamine või kasutusest kõrvaldamine ( 8 ) (välja arvatud lõhustuvate ja lähteainete tootmiseks ja muundamiseks mõeldud uurimisrajatised, mille suurim pidev soojusvõimsus ei ületa 1 kilovatti).
3.
a) Rajatised kasutatud tuumkütuse töötlemiseks;
b) rajatised:
i) tuumkütuse tootmiseks või rikastamiseks,
ii) kasutatud tuumkütuse või väga radioaktiivsete jäätmete töötlemiseks,
iii) kasutatud tuumkütuse lõpphoiustamiseks,
iv) üksnes radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamiseks,
v) üksnes kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks (kavandatud rohkem kui kümneks aastaks) mujal kui tekkekohas.
4.
a) Tehased malmi ja terase esmaseks sulatuseks;
b) rajatised värviliste metallide tootmiseks maakidest, rikastatud maakidest või teisestest toormetest metallurgiliste, keemiliste või elektrolüütiliste menetlustega.
5. Rajatised asbesti tootmiseks ning asbesti ja asbesti sisaldavate toodete töötlemiseks ja muundamiseks, kui neis toodetakse: asbesttsemendist valmistooteid üle 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjale üle 50 tonni valmistooteid aastas ja muid tooteid, milles kasutatakse üle 200 tonni asbesti aastas.
6. Keemiatehased ehk rajatised, nimelt need, mis on mõeldud ainete tööstuslikuks tootmiseks keemiliste muundamismenetluste abil, kus on mitu üksust, mille toimimine on üksteisega seotud, ja kus toodetakse:
a) orgaanilisi põhikemikaale;
b) anorgaanilisi põhikemikaale;
c) fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi (liht- või kompleksväetised);
d) põhilisi taimekaitsevahendeid ja biotsiide;
e) ravimitoormeid keemilise või bioloogilise menetlusega;
f) lõhkeaineid.
7.
►C1 a) Kaugvedudeks vajalike raudteede ja vähemalt 2 100 m peamaandumisrajaga lennuväljade ( 9 ) ehitamine; ◄
b) kiirteede ehitamine ( 10 );
c) vähemalt neljarajaliste uute teede ehitamine või kõige rohkem kaherajaliste olemasolevate teede ümberkavandamine ja/või laiendamine vähemalt neljarajaliseks, kui uus tee või ümberkavandatud ja/või laiendatud teelõik on vähemalt 10 km pikk.
8.
a) Siseveeteed ja siseveeliikluseks mõeldud sadamad enam kui 1 350 tonnistele laevadele;
b) kaubasadamad, maaga ühendatud laadimis- ja mahalaadimiskaid ja välisadamad (välja arvatud parvlaevakaid) enam kui 1 350 tonnistele laevadele.
9. Rajatised ohtlike jäätmete põletamiseks ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) ( 11 ) I lisa rubriigis D9 määratletud keemiliseks töötlemiseks või selliste ohtlike jäätmete prügila, mis on määratletud osutatud direktiivi artikli 3 punktis 2.
10. Üle 100-tonnise päevavõimsusega rajatised tavajäätmete põletamiseks või keemiliseks töötlemiseks, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ I lisa rubriigis D9.
11. Põhjaveevõtu- või kunstlikud põhjaveemoodustussüsteemid, kui võetud või moodustatud vee kogus on vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas.
12.
a) Rajatised veevarude ülekandmiseks vesikondade vahel, kui ülekandmise eesmärk on vältida võimalikku veepuudust ja ülekantava vee kogus on üle 100 miljoni kuupmeetri aastas;
b) kõikidel muudel juhtudel rajatised veevarude ülekandmiseks vesikondade vahel, kui vesikonna vooluhulk, kust vett võetakse, on mitme aasta keskmisena üle 2 miljardi kuupmeetri aastas ja ülekantava vee kogus on vooluhulgast üle 5 %.
Kummalgi juhul ei loeta siia joogivee edastamist toru kaudu.
13. Reoveepuhastid, mille võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi, nagu on määratletud nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ (asulareovee puhastamise kohta) ( 12 ) artikli 2 punktis 6.
14. Nafta ja maagaasi ammutamine kaubanduslikul otstarbel, kui nafta ammutamise maht on üle 500 tonni päevas ja maagaasi ammutamise maht üle 500 000 m3 päevas.
15. Tammid ja muud rajatised vee kinnihoidmiseks või alaliseks säilitamiseks, kui kinnihoitav või säilitatav uus või täiendav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri.
16. Torujuhtmed läbimõõduga üle 800 mm ja pikkusega üle 40 km:
a) gaasi, nafta või kemikaalide transportimiseks;
b) geoloogilise säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi voolu edastamiseks, kaasa arvatud nendega seotud pumbajaamad.
17. Kanalad ja sigalad, kus on üle:
a) 85 000 nuumkanakoha või 60 000 munakanakoha;
b) 3 000 nuumseakoha (üle 30 kg) või
c) 900 emisekoha.
18. Tööstusrajatised:
a) paberimassi tootmiseks puidust või samalaadsetest kiudainetest;
b) paberi ja papi tootmiseks, mille tootmisvõimsus on üle 200 tonni päevas.
19. Pealmaakaevandamine aladel pindalaga üle 25 hektari või turba kaevandamine aladel pindalaga üle 150 hektari.
20. Elektri-õhuliinide ehitamine, mille pinge on vähemalt 220 kV ja pikkus üle 15 km.
21. Vähemalt 200 000 tonnise mahuga rajatised nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks.
22. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ( 13 ) kohased säilitamiskohad.
23. Rajatised käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvatest rajatistest lähtuva süsinikdioksiidi voolu kogumiseks geoloogilise säilitamise eesmärgil vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ või kui süsinikdioksiidi kogumise aastane kogumaht on vähemalt 1,5 megatonni.
24. Käesolevas lisas loetletud projektide mis tahes muudatus või laiendamine, kui niisugune muudatus või laiendamine ise ei ületa käesolevas lisas sätestatud võimalikke künniseid.
II LISA
ARTIKLI 4 LÕIKES 2 OSUTATUD PROJEKTID
1. PÕLLUMAJANDUS, METSAKASVATUS JA AKVAKULTUUR
a) Maakorraldusprojektid;
b) projektid harimata maa või poollooduslike alade intensiivpõllunduseks;
c) põllumajanduslikud veeprojektid, sealhulgas niisutus- ja kuivendusprojektid;
d) esmakordne metsastamine ja raadamine maakasutusviisi muutmiseks;
e) rajatised intensiivkarjakasvatuseks (I lisaga hõlmamata projektid);
f) intensiivkalakasvatus;
g) merepõhja muutmine maaks.
2. KAEVANDAMINE
a) Pealmaakaevandamine ja turba kaevandamine (I lisaga hõlmamata projektid);
b) allmaakaevandamine;
c) maavarade kaevandamine mere- või jõepõhjast;
d) süvapuurimine, eelkõige:
i) puurimine maasoojuse kasutamiseks,
ii) puurimine tuumajäätmete ladustamiseks,
iii) puurimine veevarude kasutamiseks,
välja arvatud puurimine pinnase püsivuse uurimiseks;
e) maapealsed tööstusrajatised söe, nafta, maagaasi ja maakide ning bituminoosse kilda väljamiseks.
3. ENERGIATÖÖSTUS
a) Tööstusrajatised elektri, auru ja sooja vee tootmiseks (I lisaga hõlmamata projektid);
b) tööstusrajatised gaasi, auru ja sooja vee edastamiseks; elektri edastamine õhuliinide kaudu (I lisaga hõlmamata projektid);
c) maagaasi maapealne ladustamine;
d) põlevate gaaside maa-alune ladustamine;
e) fossiilkütuste maapealne ladustamine;
f) söe ja pruunsöe tööstuslik brikettimine;
g) rajatised radioaktiivsete jäätmete töötlemiseks ja ladustamiseks (kui need on I lisaga hõlmamata);
h) hüdroelektrijaamad;
i) tuuleelektrijaamad;
j) rajatised käesoleva direktiivi I lisa kohaldamisalasse mittekuuluvatest rajatistest lähtuva süsinikdioksiidi voolu kogumiseks geoloogilise säilitamise eesmärgil vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ.
4. METALLIDE TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE
a) Rajatised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvaluks;
b) rajatised mustmetallide töötlemiseks:
i) kuumvaltsimiseks,
ii) vasaratega sepistamiseks,
iii) sulametallist kaitsekatete paigaldamiseks;
c) mustmetallide valukojad;
d) rajatised, kus sulatatakse, sealhulgas sulandatakse, värvilisi metalle, välja arvatud väärismetallid, kuid kaasa arvatud teisesed tooted (puhastamine, valamine jne);
e) rajatised metallide ja plastide pindtöötluseks elektrolüütilise või keemilise menetlusega;
f) mootorsõidukite tootmine ja kokkupanemine ning sõidukimootorite tootmine;
g) laevatehased;
h) rajatised õhusõidukite ehitamiseks ja parandamiseks;
i) raudteetarvikute tootmine;
j) metalli stantsimine lõhkeainete abil;
k) rajatised metallimaakide särdamiseks ja paagutamiseks.
5. MINERAALITÖÖSTUS
a) Koksiahjud (söe utmine);
b) tsemenditehased;
c) rajatised asbesti tootmiseks ja asbesttoodete valmistamiseks (I lisaga hõlmamata projektid);
d) rajatised klaasi, sealhulgas klaaskiudude valmistamiseks;
e) rajatised mineraalainete sulatamiseks, sealhulgas mineraalkiudude valmistamiseks;
f) keraamiliste toodete, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, kiviesemete või portselani valmistamine põletamise teel.
6. KEEMIATÖÖSTUS (I LISAGA HÕLMAMATA PROJEKTID)
a) Vahesaaduste töötlemine ja kemikaalide tootmine;
b) taimekaitsevahendite ja ravimite, värvide ja lakkide, elastomeeride ja peroksiidide tootmine;
c) rajatised nafta, naftakeemia- ja keemiatoodete ladustamiseks.
7. TOIDUAINETÖÖSTUS
a) Taimsete ja loomsete õlide ning rasvade tootmine;
b) loomsete ja taimsete toodete pakendamine ja hoidistamine;
c) piimatoodete tootmine;
d) õlle- ja linnasetootmine;
e) maiustuste ja siirupi tootmine;
f) tapamajad;
g) rajatised tärklise tööstuslikuks valmistamiseks;
h) kalajahu- ja kalaõlivabrikud;
i) suhkru tootmine.
8. TEKSTIILI-, NAHA-, PUIDU- JA PABERITÖÖSTUS
a) Tööstusrajatised paberi ja papi tootmiseks (I lisaga hõlmamata projektid);
b) tehased kiudude või tekstiili eeltöötluseks (nagu pesemine, pleegitamine ja leelislahusega töötlemine) või värvimiseks;
c) tehased nahkade parkimiseks;
d) rajatised tselluloosi töötlemiseks ja tootmiseks.
9. KUMMITÖÖSTUS
Elastomeertoodete valmistamine ja töötlemine.
10. INFRASTRUKTUURIPROJEKTID
a) Tööstuspiirkondade arendusprojektid;
b) linnaarendusprojektid, sealhulgas kaubanduskeskuste ja parklate ehitamine;
c) raudteede ning ühendvedudeks vajalike ümberlaadimisrajatiste ja -jaamade ehitamine (I lisaga hõlmamata projektid);
d) lennuväljade ehitamine (I lisaga hõlmamata projektid);
e) teede, sadamate ja sadamarajatiste, sealhulgas kalasadamate ehitamine (I lisaga hõlmamata projektid);
f) I lisaga hõlmamata siseveeteede ehitamine, kanalite ja tulvatõrjerajatiste ehitamine;
g) tammid ja muud vee kinnihoidmiseks või pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud rajatised (I lisaga hõlmamata projektid);
h) trammiteed, kõrgendatud ja maa-alused raudteed, rippteed ja samalaadsed eriteed, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult reisijate veoks;
i) nafta- ja gaasitorujuhtmetega seotud rajatised ning geoloogilise säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi voolu edastamiseks mõeldud torujuhtmed (I lisaga hõlmamata projektid);
j) pikkade akveduktide ehitamine;
k) rannikurajatised ärauhtumise vältimiseks ja rannikut muutvad projektid nagu kaldavallide, muulide ja sadamatammide ja muude merekaitserajatiste ehitamine, välja arvatud selliste rajatiste hooldamine ja ümberehitamine;
l) I lisaga hõlmamata põhjaveevõtu- või kunstlikud põhjaveemoodustussüsteemid;
m) I lisaga hõlmamata rajatised veevarude ülekandmiseks vesikondade vahel.
11. MUUD PROJEKTID
a) Alalised mootorsõidukite võidusõidu- ja katserajad;
b) jäätmekäitlusrajatised (I lisaga hõlmamata projektid);
c) reoveepuhastid (I lisaga hõlmamata projektid);
d) setteladestuskohad;
e) metallijäätmete, sealhulgas romusõidukite ladustamine;
f) mootorite, turbiinide ja reaktorite katsetuspingid;
g) rajatised tehismineraalkiudude tootmiseks;
h) rajatised lõhkeainete regenereerimiseks või hävitamiseks;
i) rajatised loomakorjuste käitlemiseks.
12. TURISM JA VABA AEG
a) Suusarajad, -tõstukid, köisteed ja nendega seotud rajatised;
b) jahisadamad;
c) linnast väljas asuvad puhkekülad ja vabaajavõimalustega hotellikompleksid ning nendega seotud rajatised;
d) alalised telkimisplatsid ja sõidukelamulaagrid;
e) lõbustuspargid.
|
13. |
a) Juba loa saanud või valminud või käimasolevate I või käesolevas lisas loetletud projektide muutmine või laiendamine, kui see võib keskkonda oluliselt kahjustada (I lisaga hõlmamata muudatus või laiendus); b) I lisas loetletud projektid, mida tehakse üksnes või peaasjalikult uute menetluste või toodete arendamiseks või katsetamiseks ja mis ei kesta üle kahe aasta. |
IIA LISA
ARTIKLI 4 LÕIKES 4 OSUTATUD TEAVE
(ARENDAJA POOLT II LISAS LOETLETUD PROJEKTIDE KOHTA ESITATAV TEAVE)
1. Projekti kirjeldus, mis sisaldab eelkõige järgmist:
a) kogu projekti füüsiliste näitajate kirjeldus ja vajaduse korral lammutustööde kirjeldus;
b) projekti asukoha kirjeldus, pöörates tähelepanu eelkõige tõenäoliselt mõjutatavate geograafiliste alade keskkonnatundlikkusele.
2. Nende keskkonnaaspektide kirjeldus, mida projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab.
3. Kirjeldus projekti kõikide tõenäoliselt oluliste keskkonnamõjude (ulatuses, mil teave selliste mõjude kohta on kättesaadav) kohta, mis tulenevad
a) eeldatavasti tekkivatest jääkidest ja heitest ning jäätmetekkest, kui see on asjakohane;
b) loodusvarade, eelkõige mulla, maa, vee ja elurikkuse kasutamisest.
4. Kui see on asjakohane, võetakse punktide 1–3 kohase teabe koostamisel arvesse III lisa tingimusi.
III LISA
ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD VALIKUTINGIMUSED
(TINGIMUSED, MILLE ALUSEL TEHAKSE KINDLAKS, KAS II LISAS LOETLETUD PROJEKTIDE SUHTES TULEKS KOHALDADA KESKKONNAMÕJU HINDAMIST)
1. Projekti laad
Projekti laadi hindamisel tuleb eelkõige silmas pidada järgmist:
a) kogu projekti maht ja laad;
b) koosmõju muude käimasolevate ja/või heakskiidetud projektidega;
c) loodusvarade, eelkõige maa, mulla, vee ja elurikkuse kasutamine;
d) jäätmeteke;
e) saaste ja häiringud;
f) projekti seisukohast asjakohaste suurõnnetuste ja/või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste ja/või katastroofide oht vastavalt teaduslikele andmetele;
g) oht inimeste tervisele (näiteks vee või õhu saastumise tõttu).
2. Projekti asukoht
Selliste geograafiliste alade keskkonnatundlikkuse hindamisel, mida projekt tõenäoliselt mõjutab, tuleb eelkõige silmas pidada järgmist:
a) praegune heakskiidetud maakasutus;
b) ala ja selle maa-aluse osa loodusvarade (sealhulgas mulla, maa, vee ja elurikkuse) suhteline küllus, kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime;
c) looduskeskkonna vastuvõtuvõime, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aladele:
i) märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed;
ii) rannikuvööndid ja merekeskkond;
iii) mägi- ja metsapiirkonnad;
iv) looduskaitsealad ja -pargid;
v) siseriiklike õigusaktide alusel liigitatud või kaitstavad alad; direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ kohaselt liikmesriikide määratud Natura 2000 alad;
vi) alad, kus ei ole järgitud või mille puhul ollakse seisukohal, et seal ei järgita liidu õigusaktides sätestatud ning projekti seisukohast asjakohaseid keskkonnakvaliteedi standardeid;
vii) tiheda asustusega alad;
viii) ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad.
3. Võimaliku mõju liik ja laad
Projekti tõenäolist olulist keskkonnamõju tuleb hinnata käesoleva lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste põhjal, pidades silmas projekti mõju artikli 3 lõikes 1 loetletud elementidele, võttes arvesse järgmist:
a) mõju suurus ja ruumiline ulatuvus, nagu geograafiline piirkond ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus;
b) mõju laad;
c) mõju piiriülene laad;
d) mõju tugevus ja mitmekülgsus;
e) mõju tõenäosus;
f) mõju eeldatav avaldumine, kestus, sagedus ja pöörduvus;
g) koosmõju muude käimasolevate ja/või heakskiidetud projektidega;
h) mõju tõhusa vähendamise võimalus.
IV LISA
ARTIKLI 5 LÕIKES 1 OSUTATUD TEAVE
(TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE JAOKS)
1. Projekti kirjeldus, mis sisaldab eelkõige järgmist:
a) projekti asukoha kirjeldus;
b) kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus, ning ehitamise ja kasutamisega seotud maakasutusvajadused;
c) projekti kasutamisetapi (eelkõige tootmisprotsessi) põhiomaduste, näiteks energianõudluse ja kasutatava energia, kasutatavate ainete ja loodusvarade (sealhulgas vesi, maa, muld ja elurikkus) laadi ja koguse kirjeldus;
d) eeldatavasti tekkivaid jääke ja heidet (näiteks vee, õhu, mulla ja selle aluskihi reostus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus) käsitlev hinnang liigi ja koguse kaupa ning ehitus- ja kasutamisetapi jooksul tekkivate jäätmete kogused ja liigid.
2. Arendaja uuritud ja kavandatava projekti ja selle erisuste seisukohast mõistlike alternatiivide kirjeldus (näiteks projekti kavand, tehnoloogia, asukoht, maht ja ulatus) ning peamised põhjused valitud variandi eelistamiseks, sealhulgas keskkonnamõju võrdlus.
3. Keskkonna praeguse seisundi asjakohaste aspektide kirjeldus (alusstsenaarium) ja ülevaade selle tõenäolisest muutumisest juhul, kui projekti ei rakendata, niivõrd, kuivõrd alusstsenaariumi loomulikku muutumist on võimalik olemasoleva keskkonnateabe ja teaduslike andmete alusel mõistlike jõupingutustega hinnata.
4. Artikli 3 lõikes 1 loetletud nende elementide kirjeldus, mida projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab: elanikkond, inimeste tervis, elurikkus (näiteks loomastik ja taimestik), maa (näiteks maa hõivamine), muld (näiteks orgaaniline aine, erosioon, tihenemine, katmine), vesi (näiteks hüdromorfoloogilised muudatused, kogus ja kvaliteet), õhk, kliima (näiteks kasvuhoonegaaside heide, kliimamuutustega kohanemise seisukohalt asjakohane mõju), materiaalne vara, kultuuripärand, sealhulgas arhitektuurilised ja arheoloogilised aspektid, ning maastik.
5. Kirjeldus projekti tõenäoliselt olulise keskkonnamõju kohta, mis tuleneb muu hulgas
a) projekti ehitusest ja projektist endast, sealhulgas vajaduse korral lammutustöödest;
b) loodusvarade, eriti maa, mulla, vee ja elurikkuse kasutamisest, pidades võimalikult palju silmas kõnealuste ressursside jätkusuutlikku kättesaadavust;
c) saasteainete heitest, mürast, vibratsioonist, valgusest, soojusest ja kiirgusest, häiringute tekitamisest ning jäätmete kõrvaldamisest ja taaskasutamisest;
d) ohust inimeste tervisele, kultuuripärandile või keskkonnale (näiteks õnnetuste või katastroofide tõttu);
e) koosmõjust muude käimasolevate ja/või heakskiidetud projektidega, võttes arvesse kõiki olemasolevaid keskkonnaprobleeme, mis puudutavad tõenäoliselt mõjutatavaid eriti suure keskkonnatähtsusega alasid või loodusvarade kasutamist;
f) projekti mõjust kliimale (näiteks kasvuhoonegaaside heite laad ja ulatus) ning projekti haavatavusest kliimamuutuse korral;
g) kasutatavast tehnoloogiast ja kasutatavatest ainetest.
Artikli 3 lõikes 1 loetletud elementidele avaldatava tõenäoliselt olulise mõju kirjeldus peaks hõlmama nii projekti otsest kui ka kaudset, teisest või koosmõju, piiriülest, lühiajalist, keskmise pikkusega ja pikaajalist, püsivat ja ajutist, positiivset ja negatiivset mõju. Kõnealuses kirjelduses tuleks arvesse võtta neid liidu või liikmesriigi keskkonnakaitse-eesmärke, mis on projekti seisukohalt asjakohased.
6. Olulise keskkonnamõju tuvastamisel ja hindamisel kasutatud prognoosimeetodite või tõendite kirjeldus, sealhulgas nõutava teabe kogumisel tekkinud raskuste üksikasjad (näiteks tehnilised puudujäägid või teadmiste puudus) ja peamised ebakindlad aspektid.
7. Tuvastatud olulise kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks, ennetamiseks, vähendamiseks või võimaluse korral leevendamiseks kavandatud meetmete kirjeldus ning kavandatud seirekord, kui see on vajalik (näiteks projekti järelanalüüs). Kõnealuses kirjelduses tuleks selgitada, millises ulatuses olulist kahjulikku keskkonnamõju välditakse, ennetatakse, vähendatakse või leevendatakse ning see peaks hõlmama nii ehitamis- kui ka kasutamisetappi.
8. Projekti eeldatava olulise kahjuliku keskkonnamõju kirjeldus, mis on tingitud asjaomase projekti haavatavusest projekti seisukohast asjakohaste suurõnnetuste ja/või katastroofidega kaasnevate riskide suhtes. Selleks võib kasutada olemasolevat asjakohast ja selliste liidu õigusaktide nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ( 14 ) ja nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom ( 15 ) kohaselt läbi viidud riskianalüüside kaudu või siseriiklike õigusaktide kohaselt läbi viidud asjakohaste hindamiste kaudu saadud teavet, tingimusel et täidetakse käesoleva direktiivi nõudeid. Vajaduse korral peaks kirjeldus hõlmama meetmeid, mis on ette nähtud selliste sündmuste olulise kahjuliku keskkonnamõju ennetamiseks või leevendamiseks, ning sellisteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile kavandatava reageerimise üksikasju.
9. Üldarusaadav kokkuvõte punktides 1–8 sätestatud teabest.
10. Loetelu aruandes sisalduvates kirjeldustes ja hindamistes kasutatud allikatest.
V LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatuste loeteluga
(Artikkel 14)
|
Nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ (EÜT L 175, 5.7.1985, k 40) |
|
|
Nõukogu direktiiv 97/11/EÜ (EÜT L 73, 14.3.1997, lk 5) |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17) |
Ainult artikkel 3 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114). |
Ainult artikkel 31 |
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevade loetelu
(Artikkel 14)
|
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
|
85/337/EMÜ |
3. juuli 1988 |
|
97/11/EÜ |
14. märts 1999 |
|
2003/35/EÜ |
25. juuni 2005 |
|
2009/31/EÜ |
25. juuni 2011 |
VI LISA
Vastavustabel
|
Direktiiv 85/337/EMÜ |
Käesolev direktiiv |
|
Artikli 1 lõige 1 |
Artikli 1 lõige 1 |
|
Artikli 1 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa |
|
Artikli 1 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav osa |
Artikli 1 lõike 2 punkti a sissejuhatav osa |
|
Artikli 1 lõike 2 teise lõigu esimene taane |
Artikli 1 lõike 2 punkti a esimene taane |
|
Artikli 1 lõike 2 teise lõigu teine taane |
Artikli 1 lõike 2 punkti a teine taane |
|
Artikli 1 lõike 2 kolmas lõik |
Artikli 1 lõike 2 punkt b |
|
Artikli 1 lõike 2 neljas lõik |
Artikli 1 lõike 2 punkt c |
|
Artikli 1 lõike 2 viies lõik |
Artikli 1 lõike 2 punkt d |
|
Artikli 1 lõike 2 kuues lõik |
Artikli 1 lõike 2 punkt e |
|
Artikli 1 lõige 3 |
Artikli 1 lõike 2 punkt f |
|
Artikli 1 lõige 4 |
Artikli 1 lõige 3 |
|
Artikli 1 lõige 5 |
Artikli 1 lõige 4 |
|
Artikli 2 lõige 1 |
Artikli 2 lõige 1 |
|
Artikli 2 lõige 2 |
Artikli 2 lõige 2 |
|
Artikli 2 lõige 2a |
Artikli 2 lõige 3 |
|
Artikli 2 lõige 3 |
Artikli 2 lõige 4 |
|
Artikli 3 sissejuhatav osa |
Artikli 3 sissejuhatav osa |
|
Artikli 3 esimene taane |
Artikli 3 punkt a |
|
Artikli 3 teine taane |
Artikli 3 punkt b |
|
Artikli 3 kolmas taane |
Artikli 3 punkt c |
|
Artikli 3 neljas taane |
Artikli 3 punkt d |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
|
Artikli 5 lõige 1 |
Artikli 5 lõige 1 |
|
Artikkel 5 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 2 |
|
Artikli 5 lõike 3 sissejuhatav osa |
Artikli 5 lõike 3 sissejuhatav osa |
|
Artikli 5 lõike 3 esimene taane |
Artikli 5 lõike 3 punkt a |
|
Artikli 5 lõike 3 teine taane |
Artikli 5 lõike 3 punkt b |
|
Artikli 5 lõike 3 kolmas taane |
Artikli 5 lõike 3 punkt c |
|
Artikli 5 lõike 3 neljas taane |
Artikli 5 lõike 3 punkt d |
|
Artikli 5 lõike 3 viies taane |
Artikli 5 lõike 3 punkt e |
|
Artikli 5 lõige 4 |
Artikli 5 lõige 4 |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 6 |
|
Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa |
Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa |
|
Artikli 7 lõike 1 punkt a |
Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punkt a |
|
Arti 7 lõike 1 punkt b |
Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punkt b |
|
Artikli lõike 1 lõpuosa |
Artikli 7 lõike 1 teine lõik |
|
Artikli 7 lõiked 2–5 |
Artikli 7 lõiked 2–5 |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
|
Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa |
Artikli 9 sissejuhatav osa |
|
Artikli 9 lõike 1 esimene taane |
Artikli 9 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 9 lõike 1 teine taane |
Artikli 9 lõike 1 punkt b |
|
Artikli 9 lõike 1 kolmas taane |
Artikli 9 lõike 1 punkt c |
|
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 9 lõige 2 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 10 |
|
Artikli 10a esimene lõik |
Artikli 11 lõige 1 |
|
Artikli 10a teine lõik |
Artikli 11 lõige 2 |
|
Artikli 10a kolmas lõik |
Artikli 11 lõige 3 |
|
Artikli 10a neljas ja viies lõik |
Artikli 11 lõike 4 esimene ja teine lõik |
|
Artikli 10a kuues lõik |
Artikli 11 lõige 5 |
|
Artikli 11 lõige 1 |
Artikli 12 lõige 1 |
|
Artikli 11 lõige 2 |
Artikli 12 lõige 2 |
|
Artikli 11 lõige 3 |
— |
|
Artikli 11 lõige 4 |
Artikli 12 lõige 3 |
|
Artikli 12 lõige 1 |
— |
|
Artikli 12 lõige 2 |
Artikkel 13 |
|
— |
Artikkel 14 |
|
— |
Artikkel 15 |
|
Artikkel 14 |
Artikkel 16 |
|
I lisa punkt 1 |
I lisa punkt 1 |
|
I lisa punkti 2 esimene taane |
I lisa punkti 2 alapunkt a |
|
I lisa punkti 2 teine taane |
I lisa punkti 2 alapunkt b |
|
I lisa punkti 3 alapunkt a |
I lisa punkti 3 alapunkt a |
|
I lisa punkti 3 alapunkti b sissejuhatav osa |
I lisa punkti 3 alapunkti b sissejuhatav osa |
|
I lisa punkti 3 alapunkti b esimene taane |
I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt i |
|
I lisa punkti 3 alapunkti b teine taane |
I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt ii |
|
I lisa punkti 3 alapunkti b kolmas taane |
I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt iii |
|
I lisa punkti 3 alapunkti b neljas taane |
I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt iv |
|
I lisa punkti 3 alapunkti b viies taane |
I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt v |
|
I lisa punkti 4 esimene taane |
I lisa punkti 4 alapunkt a |
|
I lisa punkti 4 teine taane |
I lisa punkti 4 alapunkt b |
|
I lisa punkt 5 |
I lisa punkt 5 |
|
I lisa punkti 6 sissejuhatav osa |
I lisa punkti 6 sissejuhatav osa |
|
I lisa punkti 6 alapunkt i |
I lisa punkti 6 alapunkt a |
|
I lisa punkti 6 alapunkt ii |
I lisa punkti 6 alapunkt b |
|
I lisa punkti 6 alapunkt iii |
I lisa punkti 6 alapunkt c |
|
I lisa punkti 6 alapunkt iv |
I lisa punkti 6 alapunkt d |
|
I lisa punkti 6 alapunkt v |
I lisa punkti 6 alapunkt e |
|
I lisa punkti 6 alapunkt vi |
I lisa punkti 6 alapunkt f |
|
I lisa punktid 7–15 |
I lisa punktid 7–15 |
|
I lisa punkti 16 sissejuhatav osa |
I lisa punkti 16 sissejuhatav osa |
|
I lisa punkti 16 esimene taane |
I lisa punkti 16 alapunkt a |
|
I lisa punkti 16 teine taane |
I lisa punkti 16 alapunkt b |
|
I lisa punktid 17–21 |
I lisa punktid 17–21 |
|
I lisa punkt 22 |
I lisa punkt 24 |
|
I lisa punkt 23 |
I lisa punkt 22 |
|
I lisa punkt 24 |
I lisa punkt 23 |
|
II lisa punkt 1 |
II lisa punkt 1 |
|
II lisa punkti 2 alapunktid a, b ja c |
II lisa punkti 2 alapunktid a, b ja c |
|
II lisa punkti 2 alapunkti d sissejuhatav osa |
II lisa punkti 2 alapunkti d sissejuhatav osa |
|
II lisa punkti 2 alapunkti d esimene taane |
II lisa punkti 2 alapunkti d alapunkt i |
|
II lisa punkti 2 alapunkti d teine taane |
II lisa punkti 2 alapunkti d alapunkt ii |
|
II lisa punkti 2 alapunkti d kolmas taane |
II lisa punkti 2 alapunkti d alapunkt iii |
|
II lisa punkti 2 alapunkti d lõpuosa |
II lisa punkti 2 alapunkti d lõpuosa |
|
II lisa punkti 2 alapunkt e |
II lisa punkti 2 alapunkt e |
|
II lisa punktid 3–12 |
II lisa punktid 3–12 |
|
II lisa punkti 13 esimene taane |
II lisa punkti 13 alapunkt a |
|
II lisa punkti 13 teine taane |
II lisa punkti 13 alapunkt b |
|
III lisa punkti 1 sissejuhatav osa |
III lisa punkti 1 sissejuhatav osa |
|
III lisa punkti 1 esimene taane |
III lisa punkti 1 alapunkt a |
|
III lisa punkti 1 teine taane |
III lisa punkti 1 alapunkt b |
|
III lisa punkti 1 kolmas taane |
III lisa punkti 1 alapunkt c |
|
III lisa punkti 1 neljas taane |
III lisa punkti 1 alapunkt d |
|
III lisa punkti 1 viies taane |
III lisa punkti 1 alapunkt e |
|
III lisa punkti 1 kuues taane |
III lisa punkti 1 alapunkt f |
|
III lisa punkti 2 sissejuhatav osa |
III lisa punkti 2 sissejuhatav osa |
|
III lisa punkti 2 esimene taane |
III lisa punkti 2 alapunkt a |
|
III lisa punkti 2 teine taane |
III lisa punkti 2 alapunkt b |
|
III lisa punkti 2 kolmanda taande sissejuhatav osa |
III lisa punkti 2 alapunkti c sissejuhatav osa |
|
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt a |
III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt i |
|
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt b |
III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt ii |
|
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt c |
III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt iii |
|
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt d |
III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt iv |
|
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt e |
III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt v |
|
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt f |
III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt vi |
|
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt g |
III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt vii |
|
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt h |
III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt viii |
|
III lisa punkti 3 sissejuhatav osa |
III lisa punkti 3 sissejuhatav osa |
|
III lisa punkti 3 esimene taane |
III lisa punkti 3 alapunkt a |
|
III lisa punkti 3 teine taane |
III lisa punkti 3 alapunkt b |
|
III lisa punkti 3 kolmas taane |
III lisa punkti 3 alapunkt c |
|
III lisa punkti 3 neljas taane |
III lisa punkti 3 alapunkt d |
|
III lisa punkti 3 viies taane |
III lisa punkti 3 alapunkt e |
|
IV lisa punkti 1 sissejuhatav osa |
IV lisa punkti 1 sissejuhatav osa |
|
IV lisa punkti 1 esimene taane |
IV lisa punkti 1 alapunkt a |
|
IV lisa punkti 1 teine taane |
IV lisa punkti 1 alapunkt b |
|
IV lisa punkti 1 kolmas taane |
IV lisa punkti 1 alapunkt c |
|
IV lisa punktid 2 ja 3 |
IV lisa punktid 2 ja 3 |
|
IV lisa punkti 4 sissejuhatav osa |
IV lisa punkti 4 esimese lõigu sissejuhatav osa |
|
IV lisa punkti 4 esimene taane |
IV lisa punkti 4 esimese lõigu punkt a |
|
IV lisa punkti 4 teine taane |
IV lisa punkti 4 esimese lõigu punkt b |
|
IV lisa punkti 4 kolmas taane |
IV lisa punkti 4 esimese lõigu punkt c |
|
IV lisa punkti 4 lõpuosa |
IV lisa punkt 5 |
|
IV lisa punkt 5 |
IV lisa punkt 6 |
|
IV lisa punkt 6 |
IV lisa punkt 7 |
|
IV lisa punkt 7 |
IV lisa punkt 8 |
|
— |
V lisa |
|
— |
VI lisa |
( 1 ) ELT C 248, 25.8.2011, lk 154.
( 2 ) Euroopa Parlamendi 13. septembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. novembri 2011. aasta otsus.
( 3 ) EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.
( 4 ) Vt VI lisa A osa.
( 5 ) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
( 7 ) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.
( 8 ) Tuumaelektrijaamad ja muud tuumareaktorid ei ole enam kõnealused rajatised, kui kogu tuumakütus ja muud radioaktiivselt saastunud ained on rajatise asukohast alaliselt kõrvaldatud.
( 9 ) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „lennujaam” lennujaama, mis vastab määratlusele, mis sisaldub 1944. aasta Chicago konventsioonis, millega asutati Rahvusvaheline Tsiviillennunduse organisatsioon (lisa 14).
( 10 ) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „kiirtee” teed, mis vastab peamisi rahvusvahelisi liiklussooni käsitlevas 15. novembri 1975. aasta Euroopa kokkuleppes sisalduvale määratlusele.
( 11 ) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.
( 12 ) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.
( 13 ) ELT L 140, 5.6.2009, lk 114.
( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1).
( 15 ) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).