Teisipäev, 5. juuli 2011
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni taotlusel avaldati 25. veebruari 2009 J. de Larosière’i juhitud kõrgetasemelise ekspertiderühma aruanne, milles järeldati, et järelevalveraamistikku tuleb tugevdada, et vähendada tulevikus finantskriisi ohtu ja selle sügavust, ning soovitati kaugeleulatuvaid reforme liidu finantssektori järelevalvestruktuuris, sealhulgas soovitati luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, mis hõlmab kolme Euroopa järelevalveasutust (üks pangandussektori, üks kindlustussektori ja tööandjapensioni sektori ning üks väärtpaberiturusektori jaoks), ning soovitati luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(2)

Komisjon tegi 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” ettepaneku tugevdada ELi finantsteenuste õigusraamistikku. Komisjon hindas 3. juuli 2009. aasta teatises „Tuletisinstrumentide tõhusate, turvaliste ja nõuetekohaste turgude tagamine” tuletisinstrumentide rolli finantskriisis ning 20. oktoobri 2009. aasta teatises „Tuletisinstrumentide tõhusate, turvaliste ja usaldusväärsete turgude tagamine: edasised poliitikameetmed” esitas komisjon meetmed, mida ta kavatseb võtta tuletisinstrumentidega seotud riskide vähendamiseks.

(3)

Komisjon võttis 23. septembril 2009 vastu ettepanekud kolme määruse kohta, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem ja sealhulgas kolm Euroopa järelevalveasutust, et aidata järjepidevalt kohaldada liidu õigust ning kehtestada kvaliteetsed ühtsed õigusalased ja järelevalvestandardid ning tavad. Järelevalveasutusteks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (3) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (4) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA)) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (5) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)). Nimetatud asutustel on oluline roll finantssektori stabiilsuse tagamisel. Seetõttu on tähtis pidevalt tagada, et nende asutuste töö arendamine oleks oluline poliitiline prioriteet ja nende käsutuses oleksid piisavad vahendid.

(4)

Börsivälised tuletisinstrumendid ei ole piisavalt läbipaistvad, kuna need on eraviisiliselt läbiräägitavad lepingud ning neid käsitlev teave on tavaliselt kättesaadav ainult lepinguosalistele. Need instrumendid moodustavad keerulise vastastikuse sõltumise võrgustiku, mistõttu võib olla keeruline määrata kindlaks nendega seotud riski laadi ja ulatust. Finantskriis on näidanud, et kõnealused tegurid suurendavad turupingete ajal ebakindlust ja seetõttu kujutavad endast ohtu finantsstabiilsusele. Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused selliste kõnealuste riskide vähendamiseks ja tuletislepingute läbipaistvuse suurendamiseks.

(5)

G20 tippkohtumisel 26. septembril 2009 leppisid G20 juhid Pittsburghis kokku, et kõik standarditud börsivälised tuletislepingud tuleks arveldada keskse vastaspoolega 2012. aasta lõpust alates ning et börsiväliste tuletislepingute kohta tuleb andmed saata kauplemisteabehoidlatele. G20 juhid kordasid 2010. aasta juunis Torontos veelkord oma lubadusi, samuti lubasid nad kiirendada rangete meetmete rakendamist, et „suurendada börsiväliselt kaubeldavate tuletisinstrumentide läbipaistvust ja regulatiivset järelevalvet rahvusvaheliselt ühtsel ja mittediskrimineerival viisil” , et parandada börsiväliste tuletisinstrumentide turgu ja luua tugevamaid vahendeid, et panna ettevõtteid nende poolt võetavate riskide eest vastutama . Komisjon üritab tagada, et meie rahvusvahelised partnerid täidavad neid lubadusi sarnasel viisil.

(6)

Euroopa Ülemkogu nõustus oma 2. detsembri 2009. aasta järeldustes sellega, et vaja on oluliselt vähendada vastaspoole krediidiriski ning et oluline on parandada tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute läbipaistvust, tõhusust ja terviklikkust. Euroopa Parlamendi 15. juuni 2010. aasta resolutsioonis „Tuletisinstrumentide turud: edasised poliitikameetmed” toetati kohustuslikku kliirimist ja börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest teatamist.

(7)

ESMA peaks tegutsema käesoleva määruse reguleerimisalas, tagades finantsturgude stabiilsuse eriolukordades ning selle, et riiklikud järelevalveasutused kohaldavad liidu eeskirju ühtselt, ning lahendades nendevahelisi erimeelsusi. Samuti on tema ülesanne töötada välja õiguslikult siduvad reguleerivad tehnilised standardid ning tal on oluline roll kesksetele vastaspooltele ja kauplemisteabehoidlatele tegevusloa andmisel ja nende kontrollimisel.

(8)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (6) I lisa C jaos punktides 4–10 sätestatud börsiväliselt kaubeldavate tuletislepingute jaoks on vaja ühtseid eeskirju.

(8 a)

Komisjon märkis oma 2. veebruari 2011. aasta teatises „Kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamine”, et rahvusvaheliste tooraineturgude suurem keskendumine finantstegevusele esitab liidu liikmesriikide majandustele strateegilise väljakutse. Komisjon kinnitas taas vajadust toorainetega kauplemise läbipaistvuse suurendamise järele ja kaupade tuletisinstrumentidega kauplemise positsioonide piirmäärade võimalikku kasulikku mõju. Selleks et saavutada tooraineturgudel toimuva kauplemise ohtlikult suure mahu tõeline vähendamine, peaks komisjon eelkõige hindama seda, millist mõju avaldaks see, kui toorainebörsile antaks juurdepääs ainult füüsilistele kauplejatele, välja arvatud finantseerimisasutused. Direktiivi 2004/39/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta)  (7) eesseisvate läbivaatamiste raames peaks komisjon eelkõige käsitlema hindade kõikumise probleemi toiduainete- ja põllumajandusturgudel ning nägema ette asjakohased nõuded, et vältida süsteemseid riske ja manipuleerivaid tavasid, sealhulgas marginaalinõuded, positsioonipiirangud ja karistuslik kasumi loovutamine.

(9)	Stiimulid kesksete vastaspoolte kasutamise suurendamiseks ei ole osutunud piisavaks, et tagada standardsete börsiväliste tuletisinstrumentide tegelik kliirimine. Seepärast on vaja kohustuslikuks muuta kliirimiseks sobivate börsiväliste tuletisinstrumentide kliirimine keskse vastaspoolega.

(10)

On tõenäoline, et liikmesriigid võivad vastu võtta erinevaid riiklikke meetmeid, mis võivad takistada siseturu sujuvat toimimist ning kahjustada turuosalisi ja finantsstabiilsust. Kliirimiskohustust on vaja liidus rakendada ühtselt, et tagada investorite kõrgel tasemel kaitse ja luua turuosalistele võrdsed konkurentsitingimused.

(11)

Selleks et kliirimiskohustus vähendaks süsteemset riski, on vaja tuletisinstrumentide klasside kliirimiskõlblikkuse määramise menetlust. See peaks võtma arvesse, et mitte kõik keskse vastaspoolega kliiritavad börsivälised tuletisinstrumendid ei vasta kohustusliku keskse vastaspoolega kliirimise nõuetele.

(12)

Käesolevas määruses sätestatakse kliirimiskohustuse kõlblikkuse kindlaksmääramise kriteeriumid. Võttes arvesse ESMA olulist rolli, peaks ta pärast komisjoni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta)  (8) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist otsustama, kas tuletisinstrumentide klass vastab kõlblikkuskriteeriumidele , kas tuleks kohaldada kliirimiskohustust ning mis kuupäevast kliirimiskohustus jõustub , sealhulgas vajaduse korral järkjärgulise rakendamise standardid. Kliirimiskohustuse järkjärguline rakendamine võiks toimuda kas kõlblike klasside osakaalu alusel, mida tuleb kliirida, või turuosaliste liikide alusel, kes peavad kliirimiskohustust järgima. Kahepoolne kliirimine peaks olema jätkuvalt lubatud, kui ühes tuletisinstrumentide klassis ei ole teatavate tuletisinstrumentide puhul kliirimise nõuded täidetud, nagu see võib juhtuda tagatud võlakirjade puhul.

(12 a)

Selleks et teha kindlaks, kas tuletisinstrumentide klassile tuleks kohaldada kliirimisnõudeid, peaks ESMA püüdma vähendada süsteemset riski ja vältida süsteemseid tagajärgi. Sealhulgas tuleks hindamises arvesse võtta selliseid tegureid nagu kliirimiskohustuse jõustumise tulevane kuupäev, asjaomaste tuletisinstrumentide klassi omavaheline seotus turul, lepingute lepinguliste ja majanduslike tingimuste standardimise määr, mõju ELi ettevõtete tegevusele ja konkurentsivõimele ülemaailmsel turul, kesksete vastaspoolte tegevus- ja riskijuhtimisvõime, et tulla toime käesolevast direktiivist tulenevate mahtude ja kohustustega, arveldusriski ja vastaspoole krediidiriski määr ning kulude mõju reaalmajandusele ja eriti investeeringutele.

(12 b)

Valuutaturgu iseloomustavad andmed (tehingute maht päevas, valuutapaarid, kolmandate riikide tehingute osatähtsus, jõuliste olemasolevate mehhanismide kaudu käsitletud arveldusrisk) nõuavad asjakohast korda, mis tugineks eelkõige eelneval rahvusvahelisel lähenemisel ja asjaomase infrastruktuuri vastastikusel tunnustamisel.

(12 c)

Delegeeritud õigusaktide ja tehniliste rakendusstandardite koostamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata pikaajalisi hoiustamistooteid pakkuvate hoiuasutuste vajadustele, et pakkuda tarbijatele pikaajalisi hoiustamistooteid. Selleks ei tohiks käesolev määrus põhjustada pikaajalisi hoiustamistooteid pakkuvatele asutustele ülearuseid kulusid. Kõnealuse eesmärgi saavutamise üheks vahendiks on proportsionaalsuse põhimõtte nõuetekohane kohaldamine.

(12 d)

Pikaajalisi hoiustamistooteid pakkuvatel hoiuasutustel tuleks lubada valitsuse võlakirjade ja kõrgekvaliteediliste äriühingute võlakirjade kasutamist sularaha alternatiivina esialgse marginaali ja kõikumise marginaali katmisel.

(13)

Börsivälise tuletislepingu kliirimiseks on vaja lepingu mõlema poole nõusolekut. Seepärast peaks erandid kliirimiskohustusest olema piiratud, kuna need vähendaksid kohustuse tõhusust ja keskse vastaspoolega kliirimisest saadavat kasu ning võiksid soodustada õigusalast arbitraaži turuosaliste gruppide vahel. Sellele vaatamata peaksid komisjon ja ESMA tagama, et kohustuslik kliirimise kord kaitseks ka investoreid.

(13 a)

Üldiselt tuleks käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi kohaldada üksnes tulevastele tehingutele, võimaldades seeläbi sujuvat üleminekut ja suurendades süsteemi stabiilsust, vähendades samal ajal tulevaste kohandamiste vajadust. Sellega seoses tuleks kliirimis- ja aruandluskohustusi käsitleda eri viisidel. Samal ajal kui vajalikust hilisemast täiendavast tagatisest tulenevalt on õiguslikel põhjustel tagasiulatuva kliirimiskohustuse kehtestamine raskendatud, ei kehti see tagasiulatuva aruandluskohustuse kohta. Sellisel juhul oleks mõju-uuringu tulemuste alusel ning tuletisinstrumentide klassidest, tehnilistest nõuetest ja tähtaja lõpuni jäänud ajast lähtuvalt võimalik kehtestada tagasiulatuv aruandluskohustus.

(14)	Börsiväliste tuletisinstrumentidega, mida ei peeta sobivaks keskse vastaspoolega kliirimiseks, kaasneb siiski vastaspoole krediidirisk ja seetõttu tuleks selle riski juhtimiseks kehtestada eeskirjad. Kõnealused eeskirjad peaksid kehtima üksnes nende turuosaliste suhtes, kellel on kliirimiskohustus.

(14 a)

On oluline, et finantssektoriväliste vastaspoolte tingimata tarvilik erinev käsitlemine laieneks käesolevalt määruselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivile 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta)  (9) ja direktiivile 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta)  (10). Vastaspooled, kes ei ole kohustatud keskselt kliirima, ei peaks jätkuvate kahepoolsete lepingute puhul seisma silmitsi kõrgemate kapitalinõuetega.

(14 b)

Regulatiivse kapitali kulu nende finantssektori vastaspoolte puhul, kes tegelevad börsiväliste tuletisinstrumentidega, mida kliiritakse kahepoolselt ja mitte kesksetes kliiringukodades, peaks olema võimalik arvutada vastavalt kohustuste täitmata jätmise riskiga seotud võimalikele kahjudele, mida mõõdetakse iga vastaspoole puhul eraldi.

(15)

Kliirimis- ja aruandluskohustust käsitlevaid eeskirju ja selliste tuletislepingute, mida ei kliirita keskse vastaspoolega, riskimaandamismeetodeid käsitlevaid eeskirju tuleks kohaldada direktiivis 2004/39/EÜ sätestatud tegevusloa saanud investeerimisühingute, direktiivis 2006/48/EÜ määratletud tegevusloa saanud krediidiasutuste, nõukogu 24. juuli 1973. aasta esimeses direktiivis 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusja haldusnormide kooskõlastamise kohta (11) määratletud tegevusloa saanud kindlustusseltside, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivis 2002/83/EÜ (elukindlustuse kohta) (12) määratletud tegevusloa saanud elukindlustusseltside, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta direktiivis 2005/68/EÜ, mis käsitleb edasikindlustust (13) määratletud tegevusloa saanud edasikindlustusseltside, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (14) määratletud tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate (eurofondid) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta) (15) kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate valitsetavate alternatiivsete investeerimisfondide suhtes.

(15 a)

Seetõttu tuleks hinnata selliste eurofondide tegevust, kes teostavad üksnes vähesel määral tuletisinstrumentide tehinguid, et määrata kindlaks, milliste konkreetsete tingimuste alusel tuleks neid käesoleva määruse tähenduses liigitada finantssektori vastaspoolteks. Seejuures tuleks võtta meetmeid, et vältida konkurentsimoonutusi ja vähendada kuritarvitamise võimalusi. Seetõttu ei tuleks finantssektoriväliste vastaspoolte kliirimiskünnist eurofondide puhul automaatselt üle võtta. Selle asemel tuleks kaaluda rangelt piiritletud erandi tegemist ja see kehtestada.

(15 b)

Eurofondid peaksid kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse, kuna eurofondide mitmekesistatud investeerimispoliitika hõlmab ka tehinguid tuletislepingutega. Eurofondid on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ja moodustavad hinnanguliselt 50 % liidu SKPst, omades nende olulist investeerimisvõimet arvestades ühtlasi ka üleilmset süsteemset tähtsust.

(15 c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/41/EÜ (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta)  (16) määratletud pensionifondidele, mis on riske vältiva riskiprofiiliga ning mis kasutavad pensionide väljamaksmisega seotud riskide maandamiseks tuletisinstrumente, tuleks kohaldada aruandluskohustust ning nad peaksid järgima selliste börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, nagu on sätestatud käesolevas määruses. Kõnealustele pensionidele ei tohiks siiski kohaldada kliirimiskohustust, et vältida ebaproportsionaalseid kulusid pensionäridele.

(16)

Vajaduse korral kohaldatakse finantssektori vastaspoolte suhtes kehtivaid eeskirju ka finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes. On teada, et finantssektorivälised vastaspooled kasutavad börsiväliseid lepinguid, et katta äririske, mis on otseselt seotud nende äritegevusega. Kui määratakse kindlaks, kas finantssektorivälise vastaspoole suhtes peaks kohaldama kliirimiskohustust, tuleks arvesse võtta börsiväliste tuletisinstrumentide kasutamise eesmärki ning tema kõnealuste instrumentide positsiooni suurust. Finantssektorivälised vastaspooled peaksid tuletisinstrumentide kasutamist selgitama oma aastaaruandes või muul asjakohasel viisil. Kliirimiskohustuse künnise määramisel peaks ESMA konsulteerima kõigi asjaomaste asutustega (nt kaubaturgude eest vastutatavate reguleerivate asutustega ja finantssektoriväliste vastaspooltega ), et tagada vastavate sektorite eripära täielik arvessevõtmine. Peale selle peaks komisjon 31. detsembriks 2013 hindama finantssektoriväliste ettevõtete börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute süsteemset olulisust eri sektorites, sealhulgas energiasektoris. Juhul kui jõustuvad konkreetsete sektorite jaoks välja töötatud võrdväärsed ELi eeskirjad, peaks komisjon viivitamata kaaluma sektori väljaarvamist kõnealuse määruse reguleerimisalast ning esitama vastavasisulised õigusaktide ettepanekud.

(16 a)

Finantssektoriväliste vastaspoolte kliirimiskünnis on kõigi turuosaliste jaoks väga oluline suurus. Kliirimiskünnise määramisel tuleks hinnata nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid kriteeriume ja anda neile sobiv kaal. Seejuures tuleks teha vajalikke pingutusi börsiväliste tuletislepingute ulatuslikuks standardimiseks ning tunnistada seda, kui oluline on finantssektoriväliste vastaspoolte puhul riskimaandamine nende tavapärase äritegevuse raames. Niisuguste künniste kehtestamist, mis põhinevad ettevõtja olulisusel kogu turu või börsivälise turusegmendi jaoks, saaks täiendada operatsiooniriski suhtarvude kasutamisega.

(16 b)

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kliirimiskohustusest vabastamiseks tuleks kaaluda ka valdkonnapõhiseid börsiväliseid kliirimiskünniseid, mis põhinevad ettevõtja lepingute kogumahul. Lisaks peaks ESMA uurima, kas VKEde puhul oleks võimalik aruandluskohustuse osas kehtestada de minimis reegel.

(16 c)

Komisjon peaks tagama, et tulevased õigusaktide ettepanekud ei kahjusta hinnakujunduse ja kättesaadavuse osas börsiväliste tuletisinstrumentide vajalikku ja asjakohast kasutamist finantssektoriväliste vastaspoolte poolt äritegevusest tulenevate tururiskide maandamiseks.

(17)	Fondi sõlmitud leping, valitsegu teda fondivalitseja või mitte, kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(18)

Keskpangad ja teised samu ülesandeid täitvad riigiasutused, samuti teised riigiasutused, kelle ülesanne on riigivõla haldamine või kes on kaasatud riigivõla haldamisse, ning mitmepoolsed arengupangad, kes on loetletud direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa jaos 4.2, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank ja teatavad direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 18 määratletud avaliku sektori asutused tuleks arvata käesoleva määruse reguleerimisalast välja, et vältida piirangute seadmist nende volitustele sekkuda turu stabiliseerimise eesmärgil, kui seda on vaja. Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 18 kohaste avaliku sektori asutuste puhul, kes alluvad keskvalitsusele ja on vastava keskvalituse poolt otseselt tagatud, mis on võrdväärne vastutuse võtmisega, tuleks eelnevalt kaaluda, kas neile kliirimiskohustusest erandi tegemine oleks vastutustundlik.

(19)

Kuna kõigil turuosalistel, kellel on kliirimiskohustus, ei ole võimalik hakata keskse vastaspoole kliirivaks liikmeks (või kliiriva liikme kliendiks) , peaks neil olema võimalik pääseda kesksetele vastaspooltele juurde klientidena või kliendistaatuses olevate investeerimisühingute või krediidiasutuste kaudu .

(20)

Kliirimiskohustuse kehtestamine koos menetlusega, millega määratakse kindlaks, milliseid keskseid vastaspooli võib seoses selle kohustusega kasutada, võib tekitada soovimatuid konkurentsihäireid börsiväliste tuletisinstrumentide turul. Näiteks võib keskne vastaspool keelduda teatavates kauplemiskohtades tehtud tehingute kliirimisest, kuna keskse vastaspoole omanik on konkureeriv kauplemiskoht. Selleks et vältida sellist diskrimineerivat tava, peaksid kesksed vastaspooled kliirima eri kauplemiskohtades tehtud tehinguid, eeldusel et kõnealused kauplemiskohad vastavad keskse vastaspoole kehtestatud tehnilistele ja tegevusnõuetele , ilma viiteta lepingudokumentidele, mille alusel pooled sõlmisid asjaomased börsiväliste tuletisinstrumentide tehingud, tingimusel et asjaomased dokumendid on turu standarditega kooskõlas . Üldiselt peaks komisjon jätkuvalt hoolega jälgima börsiväliste tuletisinstrumentide turu arengut ning peaks vajaduse korral sekkuma, et ennetada siseturul selliste konkurentsihäirete tekkimist.

(21)

Selleks et määrata kindlaks asjaomased börsivälised tuletisinstrumentide klassid, künnised ja süsteemselt olulised finantssektorivälised vastaspooled, kelle suhtes tuleks kohaldada kliirimiskohustust, on vaja usaldusväärseid andmeid. Seepärast on regulatiivsetel eesmärkidel vaja liidu tasandil kehtestada börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes ühtsed aruandlusnõuded. Lisaks on vaja võimalikult ulatuslikku tagasiulatuvat aruandluskohustust nii finantssektori vastaspoolte kui finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes, kes on ületanud künnise, et esitada ESMA-le võrreldavad andmed. Kui tagasiulatuv aruandlus mõne börsiväliste tuletisinstrumentide klassi puhul on raskendatud, tuleks vastavale kauplemisteabehoidlale esitada asjakohane selgitus.

(22)

On oluline, et turuosalised esitavad börsiväliste tuletislepingute kohta kõik andmed kauplemisteabehoidlatele. Tänu sellele säilitatakse börsiväliste tuletisinstrumentide turgudega seotud riske käsitlevat teavet keskselt ning see on ESMA-le, asjaomastele pädevatele asutustele ja Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankadele kergesti kättesaadav. Komisjon ja ESMA peaksid kaaluma aruandluskohustuse laiendamist tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitele.

(22 a)

Direktiivi 2003/41/EÜ artikli 6 punktis a määratletud tööandjapensioni kogumisasutuste või kokkulepete suhtes, millega pakutakse sarnases ulatuses riskide maandamist ja mida siseriiklikus õiguses tunnustatakse pensioni kogumisena ning milles kasutatakse tuletislepinguid, mis objektiivselt mõõdetuna vähendavad pensioniskeemi juhtiva asutuse maksevõimega otseselt seotud riske, tuleks kohaldada käesoleva määruse sätteid kahepoolse tagamise kohta, mis vaadatakse läbi 2014. aastal.

(23)	Selleks et ülevaade turust oleks põhjalik ning et hinnata süsteemseid riske , tuleks kauplemisteabehoidlatele esitada andmed nii kliiritud kui kliirimata lepingute kohta.

(23 a)

ESMA-le, EIOPA-le ja EBA-le tuleks anda piisavad vahendid, et nad saaksid tulemuslikult täita neile käesoleva määrusega määratud ülesandeid.

(24)

Lepingu muutmisest või lõpetamisest teatamise kohustust tuleks kohaldada lepingu algsete vastaspoolte suhtes ja kõigi teiste üksuste suhtes, kes esitavad andmed algsete vastaspoolte nimel. Vastaspool või tema töötajad, kes esitavad kauplemisteabehoidlale lepingu kohta kõik andmed teise vastaspoole nimel vastavalt käesolevale määrusele, ei riku sellega ühtegi avaldamist käsitlevat piirangut.

(25)

Seoses kliirimis- ja aruandluskohustusega tuleks kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Liikmesriigid peaksid jõustama kõnealuseid karistusi viisil, mis ei vähenda kõnealuste eeskirjade tõhusust. Liikmesriigid peaksid tagama, et kehtestatud karistused avalikustatakse ja avaldatakse korrapäraselt kehtivate eeskirjade tõhususe hindamise aruandeid.

(26)

Kesksele vastaspoolele tegevusloa andmine peaks sõltuma algse kapitali miinimumsumma olemasolust. Kapital koos keskse vastaspoole jaotamata kasumi ja reservidega peaks kogu aeg vastama keskse vastaspoole tegevusele ja suurusele, et ta oleks piisavalt kapitaliseeritud operatsiooni- ja jääkriskide puhuks ning et ta oleks vajaduse korral võimeline korrakohaselt likvideerima või restruktureerima oma tegevuse.

(27)

Kuna käesoleva määrusega kehtestatakse regulatiivsetel eesmärkidel õiguslik kohustus kliirida teatavate kesksete vastaspooltega, on oluline tagada, et kõnealused kesksed vastaspooled on turvalised ja täidavad kogu aeg käesoleva määrusega kehtestatud rangeid organisatsioonilisi, äritegevust käsitlevaid nõudeid ja usaldatavusnormatiive. Selleks et tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine, peaksid need nõuded kehtima kõigi keskse vastaspoole kliiritavate finantsinstrumentide suhtes.

(27 a)

Asjaomane pädev asutus peaks veenduma, et keskne vastaspool säilitab piisavalt kättesaadavaid finantsvahendeid (milles peaks sisalduma keskse vastaspoole omavahendite minimaalne panus) kooskõlas ESMA antud suunistega.

(28)	Seepärast on vaja reguleerimise ja ühtlustamise eesmärgil tagada, et finantssektori vastaspooled kasutavad üksnes keskseid vastaspooli, kes täidavad käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid.

(29)

Kesksete vastaspoolte tegevuslubasid ja järelevalvet käsitlevad otsesed eeskirjad tulenevad vahetult kohustusest kliirida börsivälised tuletisinstrumendid. On asjakohane, et pädevad asutused jäävad vastutavaks kesksete vastaspoolte tegevuslubade ja järelevalve kõigi aspektide eest, sealhulgas peavad nad kontrollima, kas tegevusluba taotlev keskne vastaspool vastab käesolevale määrusele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivile 98/26/EÜ (arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides) (17), võttes arvesse, et kõnealustel riiklikel pädevatel asutustel on kõige parem kontrollida, kuidas kesksed vastaspooled tegutsevad igapäevaselt, et teostada korrapäraseid kontrolle ja võtta vajaduse korral asjakohaseid meetmeid.

(30)

Kui keskset vastaspoolt ohustab maksevõimetus, võib finantsvastutus minna eelkõige asutamise liikmesriigile. Seetõttu peaks selle keskse vastaspoole tegevusloa ja järelevalve eest vastutama kõnealuse liikmesriigi asjaomane pädev asutus. Kuna kesksete vastaspoolte kliirivad liikmed võivad olla asutatud eri liikmesriikides ning neid mõjutab kesksete vastaspoolte lepingujärgsete kohustuste täitmatajätmine kõigepealt, on oluline, et ESMA oleks kaasatud tegevusloa andmise ja järelevalve protsessi. Sellega välditakse riiklike meetmete ja tavade erinemist ja siseturu takistusi. ESMA peaks soovituste ja otsuste koostamisse kaasama asjaomaste liikmesriikide muud pädevad asutused .

(31)

On vaja parandada pädevate asutuste vahelist teabevahetust reguleerivaid sätteid ja tugevdada nende kohustusi vastastikuse abi osutamise ja koostöö valdkonnas. ▐ Teabevahetuses on vaja rangelt hoida ametisaladust. Kuna börsiväliste tuletislepingute mõju on lai, on oluline, et teistel reguleerivatel asutustel ▐ on juurdepääs teabele, mida neil on vaja oma ülesannete täitmiseks.

(31 a)

Käesoleva määrusega ei tohiks mingil viisil püüda piirata või takistada ühte jurisdiktsiooni kuuluvat keskset vastaspoolt kliirimast toodet, mis on nomineeritud teise liikmesriigi vääringus või kolmanda riigi vääringus, ega nõuda, et kesksel vastaspoolel peab olema panganduslitsents, et pääseda juurde igapäevasele keskpanga likviidsusele.

(32)

Võttes arvesse finantsturgude üleilmset olemust, on vaja kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspooltega lepinguid liidus kliirimisteenuse osutamiseks. Sellised lepingud peaksid hõlmama ESMA-lt ja selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus asjaomane keskne vastaspool kavatseb kliirimisteenust osutada, loa saamist kolmandas riigis asutatud kesksele vastaspoolele või komisjoni poolt loa andmise tingimustes või menetluses erandi tegemist , eeldusel et komisjon on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi õigus- ja järelevalvesüsteemi samaväärseks liidu raamistikuga ning et nõutavad tingimused on täidetud. Sellega seoses on lepingud liidu suurte rahvusvaheliste partneritega eriti olulised, et tagada rahvusvaheliselt võrdsed konkurentsitingimused ja finantsstabiilsus.

(32 a)

16. septembril 2010. aastal nõustus Euroopa Ülemkogu, et liidul on vaja liidu välissuhete kontekstis edendada oma huve ja väärtusi senisest tõhusamalt ning vastastikkuse põhimõtte ja hüvangu alusel ning muu hulgas astuda samme, et tagada Euroopa ettevõtete parem juurdepääs turule ja süvendada regulatiivset koostööd peamiste kaubanduspartneritega.

(33)

Kesksetel vastaspooltel peab sõltumata omandistruktuurist olema jõuline juhtimiskord, hea mainega kõrgem juhtkond ja juhtivasse organisse peavad kuuluma sõltumatud liikmed. Vähemalt kolmandik, kuid mitte vähem kui kaks liiget juhtkonnast peaksid olema sõltumatud liikmed. Need sõltumatud liikmed ei tohiks tegutseda sõltumatu liikmena enam kui ühe teise keskse vastaspoole juures. Nende tasustamine ei tohiks mingil viisil olla seotud keskse vastaspoole tegevuse tulemustega. Keskse vastaspoole erinev juhtimiskord ja omandistruktuur võivad aga mõjutada keskse vastaspoole soovi või võimet kliirida teatavaid tooteid. Seepärast on asjakohane, et juhtiva organi sõltumatud liikmed ja keskse vastaspoole asutada tulev riskikomitee lahendavad võimalikud huvide konfliktid keskse vastaspoole sees. Kliirivad liikmed ja kliendid peavad olema piisavalt esindatud, kuna keskse vastaspoole tehtud otsused võivad neid mõjutada.

(34)

Keskne vastaspool võib muud funktsioonid kui riskijuhtimisfunktsiooni osta allhanke korras, aga üksnes juhul, kui kõnealused funktsioonid ei mõjuta keskse vastaspoole korrakohast toimimist ja tema võimet juhtida riske. Funktsioonide allhanke korras ostmise peaks kiitma heaks keskse vastaspoole riskikomitee.

(35)	Keskse vastaspoole osalemistingimused peaksid seepärast olema läbipaistvad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning peaksid võimaldama juurdepääsu eemalt, eeldusel et see ei kujuta endast kesksele vastaspoolele lisariski.

(36)

Kliirivate liikmete klientidele, kes kliirivad oma börsivälised tuletisinstrumendid kesksete vastaspooltega, tuleks pakkuda kõrgel tasemel kaitset. Kaitse tegelik tase sõltub kõnealuste klientide valitud eraldamise tasemest. Vahendajad peaksid eraldama oma varad kliendi varadest. Selleks peaksid kesksed vastaspooled säilitama ajakohastatud ja kergesti tuvastatavad andmed. Lisaks peaks saama kanda teistele liikmetele üle nende liikmete kontod, kes jätavad oma kohustused täitmata.

(36 a)

Igasugune õiguskindlusetus seoses keskse vastaspoole eeskirjade ja menetluste tõhususe ja teostatavusega, kui need käsitlevad kliirivate liikmete ja nende klientide vara ja kohustuste eraldamist ning positsioonide ülekandmist eelnevalt kindlaks määratud sündmuste korral, kahjustaks keskse vastaspoole stabiilsust. Sündmused, mis käivitavad positsioonide ülekandmise, tuleks eelnevalt kindlaks määrata, et tagada pakutava kaitse ulatus.

(37)

Kesksel vastaspoolel peaks olema nõuetekohane riskijuhtimisraamistik, et juhtida krediidi-, likviidsus-, operatsiooni- ja muid riske, sealhulgas riske, mida ta kujutab teistele üksustele vastastikuse sõltumise tõttu. Kesksel vastaspoolel peaksid olema asjakohased menetlused ja mehhanismid, et tegeleda kliiriva liikme kohustuste täitmatajätmisega. Selleks et minimeerida kohustuste täitmatajätmise edasikandumise riski, peaks kesksel vastaspoolel olema ranged osalemistingimused, nad peaksid koguma piisava tagatise ning säilitama tagatisfondi ja muud rahalised vahendid, et katta võimalik kahju. Tugeva riskijuhtimise arendamine peaks jääma keskse vastaspoole tähtsaimaks eesmärgiks. Ta võib siiski kohandada oma erijooned kliirivate liikmete klientide konkreetse tegevuse ja riskiprofiilidega ning kui seda peetakse vajalikuks, lisada tagatisena aktsepteeritud väga likviidse vara juurde vähemalt sularaha ja riigi võlakirjad, mille puhul tehakse asjakohaseid kärpeid.

(37 a)

Kesksel vastaspoolel peaks olema usaldusväärsed riskijuhtimisstrateegiad, mis ei tohiks jätta riske maksumaksjate kanda.

(37 b)

Finantsstabiilsuse nõukogu on määratlenud kesksed vastaspooled süsteemi seisukohast oluliste institutsioonidena. Rahvusvahelisel ega liidu tasandil ei ole ühiseid tavasid tingimuste osas, mille alusel võivad kesksed vastaspooled saada juurdepääsu keskpanga likviidsusvahenditele või mille kohaselt peavad nad olema krediidiasutustena litsentseeritud. Käesoleva määrusega nõutud kliirimiskohustuse rakendamine võib suurendada kesksete vastaspoolte olulisust süsteemis ja vajadust likviidsuse järele. Seetõttu tuleks kutsuda komisjoni üles võtma arvesse keskpankade vahel tehtava töö kõiki tulemusi, et hinnata koostöös Euroopa Keskpankade Süsteemiga võimalikku vajadust meetmete järele, millega hõlbustada kesksete vastaspoolte juurdepääsu keskpankade likviidsusvahenditele ühes või enamas vääringus ja anda aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(38)

Marginaalidel ja tagatisväärtuse kärpimisel võib olla protsükliline mõju. Kesksed vastaspooled, pädevad asutused ja ESMA peaksid seepärast võtma vastu meetmed, et ennetada ja kontrollida võimalikku protsüklilist mõju kesksete vastaspoolte rakendatud riskijuhtimistavadele, eeldusel et kesksete vastaspoolte tugevust ja finantsturvalisust ei mõjutata negatiivselt.

(39)

Riskijuhtimine on kliirimisprotsessi oluline osa. Kliirimisteenuste pakkumiseks tuleks üldiselt anda juurdepääs asjaomastele hinnakujundusallikatele ning võimaldada neid kasutada. Sellised hinnakujundusallikad peaksid hõlmama allikaid, mis on seotud näitajatega, mida kasutatakse tuletisinstrumentide või muude finantsinstrumentide sihtnäitajatena.

(40)

Marginaalid on keskse vastaspoole esimene kaitseliin. Kuigi kesksed vastaspooled peaksid saadud marginaalid investeerima turvaliselt ja usaldusväärselt, peaksid nad marginaale piisavalt kaitsma, et tagastada need õigeaegselt kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele või koostalitlevale kesksele vastaspoolele, kui kõnealuseid marginaale koguv keskne vastaspool ei suuda oma kohustusi täita.

(40 a)

Juurdepääs piisavatele likviidsetele vahenditele on keskse vastaspoole jaoks ülimalt oluline. Kõnealune likviidsus võib tuleneda juurdepääsust keskpanga likviidsusele, krediidikõlbliku ja usaldusväärse kommertspanga likviidsusele või nende mõlema kombinatsioonile.

(41)

7. novembri 2006. aasta Euroopa kliiringu ja arvelduse tegevusjuhendiga (18) loodi vabatahtlik raamistik kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate vaheliste ärisuhete loomiseks. Kauplemisjärgne sektor jääb riigiti siiski killustatuks, mis muudab piiriülese kauplemise kulukamaks ja takistab ühtlustumist. Seepärast on vaja kehtestada kesksete vastaspoolte vaheliste koostalitluskokkulepete sõlmimise tingimused eeldusel, et need ei ole asjaomaste kesksete vastaspoolte jaoks seotud riskidega, mida piisavalt ei juhita.

(42)

Koostalitluskokkulepped võivad üldiselt olla vahendid kauplemisjärgse turu suuremaks integreerimiseks liidus ning neid tuleb reguleerida. Samas võivad koostalitluskokkulepped tekitada kesksetele vastaspooltele lisariske. Võttes arvesse börsiväliseid tuletislepinguid kliirivate kesksete vastaspoolte vaheliste koostalitluskokkulepete keerukust, on praegu asjakohane nõuda kolmeaastast ajapikendust tuletisinstrumentide kliirimisloa saamise ja koostalitluse loa taotlemise õiguse vahel ning piirata järgnevate koostalitluskokkulepete ulatust rahas arveldatavate väärtpaberitega. 30. septembriks 2014 peab ESMA siiski esitama komisjonile aruande, kas ja millal oleks asjakohane kõnealuse ulatuse laiendamine muudele finantsinstrumentidele.

(43)	Kauplemisteabehoidlad koguvad andmeid regulatiivsetel eesmärkidel, mis on olulised kõigi liikmesriikide ametiasutustele. ESMA peaks vastutama kauplemisteabehoidlate registreerimise, selle tühistamise ja järelevalve eest.

(44)	Võttes arvesse, et reguleerivad asutused, kesksed vastaspooled ja teised turuosalised tuginevad kauplemisteabehoidlate säilitatavatele andmetele, on vaja tagada, et kõnealuste kauplemisteabehoidlate suhtes kohaldatakse rangeid andmete säilitamise ja andmehalduse nõudeid.

(45)	On vaja, et kesksete vastaspoolte , nende liikmete ja kauplemisteabehoidlate teenuste hinnad ja tasud on läbipaistvad, et turuosalistel oleks võimalik teha teadlik valik.

(45 a)

Finantsteenuste ja tuletislepingutega kauplemise vallas võib olla tegemist äriliste ja intellektuaalomandi õigustega. Sellistel juhtudel, kus need on seotud toodete või teenustega, mida seovad või mõjutavad tööstusstandardid, peaks kehtima nõue, et litsentse antakse proportsionaalse FRAND-põhimõtte (õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad tingimused) kohaselt.

(46)

ESMA peab saama teha komisjonile ettepanekuid kehtestada ajutisi karistusmakseid. Kõnealuste perioodiliste karistusmaksete eesmärk peaks olema, et ESMA tuvastatud rikkumised lõpetatakse, ESMA-le esitatakse täielik ja õige teave või et kauplemisteabehoidlad , kesksed vastaspooled, nende liikmed või teised isikud alluvad uurimisele. Hoiatamise eesmärgil ning selleks, et sundida kauplemisteabehoidlaid , keskseid vastaspooli ja nende liikmeid järgima käesoleva määruse nõudeid, peaks komisjon saama ESMA taotluse alusel kehtestada trahve, kui on kas tahtlikult või tahtmatult rikutud käesoleva määruse mõnda konkreetset sätet. Trahv peaks olema hoiatav ning proportsionaalne rikkumise laadi ja tõsiduse, rikkumise kestuse ning asjaomase kauplemisteabehoidla , keskse vastaspoole või liikme majandusliku suutlikkusega.

(47)	Selleks et teostada tõhusat järelevalvet kauplemisteabehoidlate , kesksete vastaspoolte ja nende liikmete üle, peaks ESMA-l olema õigus teostada uurimisi ja kohapealseid kontrolle.

(48)	On oluline, et liikmesriigid ja ESMA kaitsevad füüsiliste isikute õigust privaatsusele isikuandmete töötlemisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (19).

(49)

Oluline on tagada kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate nõuete rahvusvaheline ühtlustamine. Käesolevas määruses järgitakse CPSS-IOSCO ja ESCB-CESR väljatöötatud soovitusi ning sellega luuakse liidu raamistik, mille alusel saavad kesksed vastaspooled turvaliselt tegutseda. ESMA võtab asjaolusid arvesse käesoleva määrusega ette nähtud reguleerivate tehniliste standardite ning suuniste ja soovituste koostamisel.

(50)

Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 ja kinnitada reguleerivaid tehnilisi standardeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14 seoses andmetega, mida peab sisaldama ESMA-le esitatav teave ja register, ning seoses kriteeriumidega, mille alusel ESMA otsustab järgmise üle: kliirimiskohustuslikkuse kriteeriumid, teabe- ja kliirimiskünnised, lepingu sõlmimise ja selle kinnitamise vaheline maksimaalne aeg, likviidsus, juhtimiseeskirjade minimaalne sisu, säilitatavad andmed, ettevõtte talituspidevuse kava minimaalne sisu ja tagatud teenused, tagatisnõuete osakaal ja tähtaeg, turu ekstreemsed tingimused, väga likviidsed tagatised ja väärtuskärped, väga likviidsed finantsinstrumendid ja kontsentreerumise piirmäärad, testitulemused, kauplemisteabehoidla ESMA juures registreerimise andmed, trahvid ja kauplemisteabehoidla avalikustatav teave, nagu on osutatud käesolevas määruses. Delegeeritud õigusaktide kindlaksmääramisel peaks komisjon kasutama asjaomaste ESA-de teadmisi (ESMA, EBA ja EIOPA). Võttes aluseks ESMA kogemused väärtpaberite ja väärtpaberituru küsimustes, peaks tal olema keskne roll komisjoni nõustamisel seoses delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisega. Vajaduse korral peaks ESMA siiski konsulteerima EBA ja EIOPAga . [ME 16]

(50 a)

Tehniliste suuniste ja reguleerivate tehniliste standardite kehtestamise ettevalmistamise raames ning eelkõige käesoleva määruse kohaselt finantssektorivälistele vastaspooltele kliirimiskünnise kehtestamisel peaks ESMA korraldama turuosalistega peetavaid avalikke arutelusid.

(51)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühesugune kohaldamine, tuleks anda rakendusvolitused komisjonile. Nimetatud volitusi tuleb teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (20). [ME 17]

(52)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärki (st kehtestada ühtsed nõuded börsivälistele tuletislepingutele ning kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate tegevusele) piisavalt saavutada, saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil ning liit võib võtta vastu meetmed vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.

(53)	Seoses koostalitlevaid süsteeme käsitlevate eeskirjadega peeti asjakohaseks muuta direktiivi 98/26/EÜ, et kaitsta sellise süsteemioperaatori õigusi, kes annab tagatisega kaitse teisele süsteemioperaatorile, kui tagatise saanud süsteemioperaatori suhtes algatatakse maksevõimetusmenetlus.

(53 a)

Ühtse ja tõhusa seadusandluse tagamiseks ning kauplemise ja kauplemisjärgse tegevuse tiheda seose tõttu tuleks käesolev määrus viia vastavusse direktiiviga 2004/39/EÜ, millega määratakse kindlaks asjakohased kauplemiskohanõuded, mis tuleb kehtestada kohtadel, kus tehakse tehinguid Euroopa turu infrastruktuuri määruses määratletud tuletisinstrumentidega. Need nõuded võivad hõlmata läbipaistvuse, juurdepääsu, korralduste täitmise, järelevalve, stabiilsuse ja süsteemi ohutuse ning muuga seotud vajalikke nõudeid.

(53 b)

Erilist tähelepanu nõuab keeruliste tuletistoodete müümine kohalikele ametiasutustele. Selle probleemi käsitlemiseks peaks komisjon kaasama direktiivi 2004/39/EÜ eesseisvasse läbivaatamisse konkreetsed ettepanekud. Need ettepanekud hõlmavad nõuetekohase hoolsuse, teabe ja avalikustamisega seotud nõudeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   jaotis

Sisu, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed nõuded tuletislepingute suhtes , konkreetsed sätted börsiväliste tuletisinstrumentide turu läbipaistvuse ja riskijuhtimise parandamiseks ning ühtsed nõuded kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate tegevuse suhtes.

Käesoleva määruse järjepideva kohaldamise tagamiseks koostab ESMA reguleerivate tehniliste standardite projektid, milles kehtestatakse direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktide 4–10 tõlgendamise ja kohaldamise suunised käesoleva määruse kohaldamiseks.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu teises lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14. [ME 18]

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse kesksete vastaspoolte, nende kliirivate liikmete, finantssektori vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate suhtes. Seda kohaldatakse finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes, kui see on ette nähtud.

3.   V jaotist kohaldatakse üksnes direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktides a ja b ning punktis 19 määratletud vabalt võõrandatavate väärtpaberite [varem siirdväärtpaberid] ja rahaturuinstrumentide suhtes.

4.    Käesoleva määruse kliirimiskohustusi ei kohaldata:

a)	EKPS i liikmete suhtes ja teiste samu ülesandeid täitvate riigiasutuste suhtes, samuti teiste riigiasutuste suhtes, kelle ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse;

b)	direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punktis 4.2 loetletud mitmepoolsete arengupankade suhtes;

b a)	Rahvusvaheliste Arvelduste Panga suhtes.

4 a.     Täiendavad erandid käesolevast määrusest nõuavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu konkreetse määruse vastuvõtmist, mis põhineb rahvusvahelistel standarditel ja samaväärsetel liidu sektoripõhistel eeskirjadel.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „keskne vastaspool”– ühel või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute vastaspoolte vahel õiguslikult asuv üksus, kes on iga müüja jaoks ostja ja iga ostja jaoks müüja ning kes vastutab kliirimissüsteemi toimimise eest;

2)   „kauplemisteabehoidla”– üksus, kes keskselt kogub ja säilitab andmeid tuletisinstrumentide kohta;

3)   „kliirimine”– ▐ protsess, mille käigus kolmas osapool asub otseselt või kaudselt tehingu vastaspoolte vahele, et võtta enda peale nende õigused ja kohustused ;

4)   „tuletisinstrumentide klass”– kogum tuletisinstrumente , millel on ühised ja olulised tunnused , sealhulgas vähemalt seos alusvaraga, alusvara tüüp, väljamakse profiil ja teoreetiline valuuta. Samasse klassi kuuluvatel tuletisinstrumentidel võivad olla erinevad tähtajad ;

5)   „börsivälised tuletisinstrumendid”– tuletislepingud, millega ei tehta tehinguid reguleeritud turul või kolmanda riigi turul, mida peetakse reguleeritud turuga samaväärseks, või mis tahes muus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele (21) kohaselt asutatud organiseeritud kauplemiskohas, mis kliirib selliseid lepinguid keskse vastaspoole kaudu;

5 a)     „reguleeritud turg” –

mitmepoolne süsteem, nagu on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 14;

5 b)     „mitmepoolne kauplemissüsteem” –

mitmepoolne süsteem, nagu on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 15;

6)   „finantssektori vastaspool”– liidus asutatud ettevõtja, kes on direktiivis 2004/39/EÜ sätestatud tegevusloa saanud investeerimisühing , direktiivis 2006/48/EÜ määratletud tegevusloa saanud krediidiasutus , direktiivis 73/239/EMÜ määratletud tegevusloa saanud kindlustusselts , direktiivis 2002/83/EÜ määratletud tegevusloa saanud elukindlustusselts , direktiivis 2005/68/EÜ määratletud tegevusloa saanud edasikindlustusselts , direktiivis 2009/65/EÜ määratletud tegevusloa saanud eurofond , direktiivis 2003/41/EÜ määratletud tegevusloa saanud tööandjapensioni kogumisasutus või direktiivis 2011/61/EL määratletud tegevusloa saanud alternatiivse investeerimisfondi valitseja ;

7)   „finantssektoriväline vastaspool”– ettevõtja, mis on asutatud liidus ning mis ei kuulu punktides 1 ja 6 osutatud üksuste hulka;

7 a)     „tööandjapensioniskeem” –

direktiivi 2003/41/EÜ kohaselt kehtestatud pensioniskeem, sealhulgas asjaomase direktiivi artikli 2 lõikes 1 osutatud tegevusloa saanud üksused, kes vastutavad tööandjapensioni kogumisasutuste juhtimise eest ja tegutsevad nende asutuste nimel, või asjaomase direktiivi artikli 19 lõike 1 kohased määratud investeerimisjuhid või mis tahes muu kokkulepe, mida siseriiklikus õiguses tunnustatakse pensioni kogumise eesmärgil rajatud skeemina;

8)   „vastaspoole krediidirisk”– risk, et tehingu vastaspoolel jätab enne tehingu rahavoogude lõplikku arveldamist kohustused täitmata;

9)   „koostalitluskokkulepe”– kokkulepe kahe või enama keskse vastaspoole vahel, mis hõlmab tehingute süsteemiülest täitmist;

10)   „pädev asutus”– iga liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 18 määratud asutus või üks või mitu Euroopa järelevalveasutust ; [ME 5]

11)   „kliiriv liige”– ettevõtja, kes osaleb keskses vastaspooles ning kes vastutab kõnealusest osalemisest tulenevate finantskohustuste täitmise eest;

12)   „klient”– ettevõtja, kellel on otsene või kaudne lepinguline suhe keskse vastaspoole kliiriva liikmega või mõne tema tütarettevõtjaga , mis võimaldab sellel ettevõtjal kliirida tehinguid seeläbi, et kõnealune kliiriv liige kasutab asjaomast keskset vastaspoolt;

13)   „oluline osalus”– otsene või kaudne osalus keskses vastaspooles või kauplemisteabehoidlas, kui osalus kapitalis või hääleõiguses on vähemalt 10 %, nagu on sätestatud direktiivi 2004/109/EÜ artiklites 9 ja 10, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi, või osalus, mis võimaldab märkimisväärselt mõjutada selle keskse vastaspoole või kauplemisteabehoidla juhtimist, milles osalust omatakse;

14)   „emaettevõtja”– emaettevõtja seitsmenda nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) (22) artiklite 1 ja 2 tähenduses;

15)   „tütarettevõtja”– tütarettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses, sealhulgas põhiemaettevõtja iga tütarettevõtja kõik tütarettevõtjad;

16)   „kontroll”– direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 määratletud kontroll;

17)   „märkimisväärne seos”– olukord, kus kaks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut on seotud:

Olukorda, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on kontrollsuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud, käsitletakse ka nimetatud isikute vahelise märkimisväärse seosena.

18)   „kapital”– kapital 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta) artikli 22 tähenduses, kuivõrd see on sissemakstud, ning sellega seotud aažio; see kompenseerib täielikult kahjud tegevuse jätkumise kahtluse puhul ning pankroti või likvideerimise korral reastatakse see kõigi teiste nõuete järele;

19)   „reservid”– reservid nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) (23) artiklis 9 määratletud tähenduses ning eelmiste aastate jaotamata kasum või kahju;

20)   „juhtiv organ”– juhatus või nõukogu või mõlemad vastavalt siseriiklikule äriühinguõigusele;

21)   „juhtiva organi sõltumatu liige”– juhtiva organi liige, kellel puudub eelnev või praegune äriline, perekondlik või muu suhe, mis tekitab huvide konflikti keskse vastaspoole, kontrolli omava(te) aktsionäri(de) või juhtkonna või kliirivate liikmete või nende juhtkonnaga;

22)   „kõrgem juhtkond”– isik või isikud, kes tegelikult juhivad keskse vastaspoole tegevust ning juhtiva organi juhtiv liige või juhtivad liikmed;

22 a)     „kolmanda riigi kliiriv vastaspool” –

kolmandas riigis asutatud ettevõtja, keda loetakse samaväärseks finantssektori vastaspoolte ja artikli 7 lõikes 2 osutatud finantssektoriväliste vastaspooltega; sellist samaväärsust loetakse kehtivaks, kui kolmandas riigis asutatud ettevõtja liigitataks, kui ta oleks asutatud liidus, finantssektori vastaspoolte või artikli 7 lõikes 2 osutatud finantssektoriväliste vastaspoolte alla;

22 b)     „eraldatus” –

vähemalt see, et ühe isiku vara ega positsioone ei kasutata mis tahes muu sellise isiku kohustuste või tema vastu esitatud nõuete täitmiseks, kelle puhul on ette nähtud, et isik on temast eraldatud, ning selle isiku vara ega positsioone ei saa sellistel eesmärkidel, eriti kliiriva liikme maksejõuetuse korral kasutada;

22 c)     „kauplemistehingute koondamine” – protsess, mille käigus asendatakse üks tuletislepingute kogum seaduslikult teistsuguse lepingute kogumiga, mida iga protsessiosalise vaatepunktist iseloomustab:

22 d)     „ühine tegutsemine” –

ühine tegutsemine, nagu see on määratletud direktiivi 2004/109/EÜ artikli 10 punktis a.

2.     Lõike 1 punkti 22 a järjepideva kohaldamise tagamiseks koostab ESMA reguleerivate tehniliste standardite projektid, milles määratakse üksikasjalikumalt kindlaks kriteeriumid, mida kasutatakse kolmandate riikide ettevõtjate liigitamisel kolmandate riikide kliirivateks vastaspoolteks.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14. [ME 19]

II   jaotis

Börsiväliste tuletisinstrumentide kliirimine, aruandlus ja riskimaandamine

Artikkel 3

Kliirimiskohustus

1.   Finantssektori vastaspool või artikli 7 lõikes 2 osutatud finantssektoriväline vastaspool kliirib kõik vastavalt artiklile 4 kliirimiskõlblikud börsivälised tuletislepingud, mis sõlmitakse teiste finantssektori vastaspooltega või artikli 7 lõikes 2 osutatud finantssektoriväliste vastaspooltega artikli 4 lõikes 4 osutatud registrisse kantud kesksete vastaspoolte kaudu.

Kõnealust kliirimiskohustust kohaldatakse ka finantssektori vastaspoolte ja esimeses lõigus osutatud finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes, kes sõlmivad kliirimiskohustuse nõuetele vastavad börsivälised tuletislepingud kolmandate riikide kliirivate vastaspooltega .

Börsivälised tuletislepingud, mis on sõlmitud enne kuupäeva, mil kliirimiskohustus selle tuletisinstrumentide klassi osas jõustub, on kliirimiskohustusest vabastatud.

Kõnealust kliirimiskohustust kohaldatakse kõigile börsivälistele tuletislepingutele, mis on artikli 4 lõike 2 punkti a kohase ESMA otsuse järgi loetud kliirimiskohustuse täitmise nõuetele vastavateks.

1 a.     Kliirimiskohustust ei ole tuletislepingute puhul, mis on sõlmitud sama emaettevõtja tütarettevõtjate või emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel. Käesolevas sättes on „emaettevõtja” ja „tütarettevõtjad” ettevõtjad, mis on seega määratletud asjakohaste ELi eeskirjadega. See erand ei mõjuta artikli 6 kohast aruandluskohustust ega artikli 8 kohaste riskimaandamismeetoditega seotud kohustusi.

Erandid kehtivad üksnes juhul, kui asjassepuutuv emaettevõtja on eelnevalt oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust kirjalikult teavitanud oma kavatsusest asjaomast erandit rakendada. Teavitada tuleb vähemalt 30 kalendripäeva enne erandi rakendamist. Pädev asutus tagab, et erandit rakendatakse ainult selliste tuletislepingute puhul, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a)	tuletislepingute sõlmimine sama emaettevõtja tütarettevõtjate või emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel on õigustatud majanduslikel põhjustel;

b)	erandi rakendamine ei suurenda finantssüsteemi süsteemset riski;

c)	sama emaettevõtja tütarettevõtjate või emaettevõtja ja tütarettevõtja vahelistele kapitalivoogudele ei ole seatud õiguslikke piiranguid.

2.   Selleks et täita kliirimiskohustust vastavalt lõikele 1, hakkavad finantssektori vastaspooled ja artikli 7 lõikes 2 osutatud finantssektorivälised vastaspooled kas kliirivaks liikmeks või kliirivad oma tehingud keskse vastaspoolega investeerimisfirma või krediidiasutuse kaudu, kellele kohaldatakse direktiivis 2004/39/EÜ esitatud nõudeid .

Artikkel 4

Kliirimiskohustuslikkus

1.   Kui pädev asutus on andnud kesksele vastaspoolele loa kliirida teatavat tuletisinstrumentide klassi vastavalt artiklile 10 või 11, teatab ta viivitamata ESMA-le kõnealusest tegevusloast ning taotleb otsust artiklis 3 osutatud kliirimiskohustuse kohta.

1 a.     Kui kolmandas riigis asutatud keskset vastaspoolt on tunnustatud artikli 23 kohaselt, teeb vastava kolmanda riigi asjaomane pädev asutus, kohaldades artikli 23 lõikes 4 osutatud koostöölepinguid, ESMA-le teatavaks tuletislepingute klassid, mille puhul on nimetatud kesksele vastaspoolele antud õigus pakkuda kliirimisteenuseid kliirivatele liikmetele ja/või liidus asutatud klientidele.

2.   ESMA saadab kuue kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud teate ja taotluse saamist taotluse esitanud pädevale asutusele otsuse, märkides selles järgmise teabe:

a)	kas kõnealune tuletisinstrumentide klass vastab artikli 3 alusel kliirimiskohustuse täitmise nõuetele;

b)	kliirimiskohustuse jõustumise tulevase kuupäeva , kaasa arvatud ajavahemiku, mille jooksul hakkab vastaspooltele või vastaspoolte kategooriatele kehtima kliirimiskohustus . Nimetatud kuupäev ei tohi olla varasem kui kliirimiskohustuse jõustamise kuupäev;

b a)	kas ja millistel tingimustel kohaldatakse kliirimiskohustust kolmandates riikides paiknevate isikutega tehtavatele tehingutele.

Enne otsuse tegemist viib ESMA läbi turuosaliste ja turuväliste osalistega, kes omavad teadmisi või on huvitatud kõnealusest teemast, peetava avaliku arutelu ning võtab ühendust Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja kolmandate riikide pädevate asutustega. Kõnealuse arutelu kokkuvõte avalikustatakse ühe kuu jooksul ning täiendav teave avalike arutelude ja muude arutelude kohta tehakse kättesaadavaks taotluse alusel. [ME 21]

2 a.     ESMA määrab lõikes 3 sätestatud kriteeriumide kohaselt omal algatusel ja pärast avaliku arutelu läbiviimist ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja vajaduse korral kolmandate riikide pädevate asutustega konsulteerimist kindlaks ja teatab komisjonile need tuletislepingute klassid, mida tuleks lugeda kliirimiskohustuse täitmise nõuetele vastavateks, kuid mille jaoks ei ole ükski keskne vastaspool veel luba saanud.

Pärast selliste tuletislepingute klasside kindlaksmääramist avaldab ESMA kutse teha ettepanekuid selliste tuletislepingute klasside kliirimiseks.

3.   ESMA otsus põhineb järgmistel kriteeriumidel:

a)	finantssüsteemis süsteemse riski vähendamine , sealhulgas omavahel väga tihedalt seotud vastaspoolte võimalik suutmatus täita oma maksekohustusi ja läbipaistvuse puudumine positsioonidega seoses ;

b)	lepingute likviidsus;

c)	õiglaste, usaldusväärsete ja üldiselt aktsepteeritavate hinnakujundusallikate kättesaadavus.

▐

Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamisel võtab ESMA arvesse ka rahvusvahelist konsensust.

Enne otsuse tegemist viib ESMA läbi avaliku arutelu ning vajaduse korral konsulteerib kolmandate riikide pädevate asutustega.

4.   ESMA avaldab registris kohe kõik lõike 2 kohased otsused. Kõnealune register sisaldab kõiki kõlblikke tuletisinstrumentide klasse ja keskseid vastaspooli, kellel on luba neid kliirida. ESMA ajakohastab kõnealust registrit korrapäraselt.

ESMA vaatab oma otsused korrapäraselt läbi ja vajaduse korral muudab neid.

5.   Omal algatusel ja pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist määrab ESMA kindlaks ja teatab komisjonile selle tuletislepingute klassi , mis tuleks lisada avalikku registrisse ning mis peaks vastama kliirimiskohustuse täitmise nõuetele , kuid millega seoses ei ole veel ükski keskne vastaspool luba saanud. Pärast sellise tuletisinstrumentide klassi kategooria kindlaksmääramist avaldab ESMA kutse, et kesksed vastaspooled töötaksid välja ettepanekud nende kliirimiseks, ning avaldab nimekirja, milliste kategooriate kohta on kutse esitatud.

5 a.     Tuletisinstrumentide klassi ei loeta enam kliirimiskohustuse nõuetele vastavaks, kui ei ole enam keskset vastaspoolt, kellel on luba või kelle kohta on ESMA kinnitanud, et tal on luba seda tuletisinstrumentide klassi käesoleva määruse kohaselt kliirida, või kui ükski keskne vastaspool ei soovi asjaomast tuletisinstrumentide klassi kliirida.

6.    Käesoleva artikli järjepideva kohaldamise tagamiseks töötab ESMA välja reguleerivate tehniliste standardite projektid, milles täpsustatakse järgmine:

a)	andmed, mida peab sisaldama lõikes 1 osutatud teade;

b)	lõikes 3 osutatud kriteeriumid;

c)	andmed, mida peab sisaldama lõikes 4 osutatud register.

Lõikes 4 osutatud andmete alusel peab vähemalt kliirimiskohustusega tuletisinstrumentide klass olema täpselt ja ühemõtteliselt määratletud.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Enne otsuse tegemist vastavalt lõikele 1 viib ESMA läbi avaliku arutelu turuosalistega. [ME 20]

Artikkel 4 a

Tuletislepingute tulemusliku ja järjepideva ülemaailmse reguleerimise edendamiseks võib komisjon esitada nõukogule ettepanekuid, et saada vajalikke volitusi läbirääkimisteks, et saavutada kokkulepe tõhusate ja samaväärsete õigusaktide suhtes, mida kohaldatakse finantssektori vastaspoolte ja artiklis 7 osutatud finantssektoriväliste vastaspoolte poolt kolmandas riigis teostatud tehingutele.

Artikkel 4 b

Avalik register

1.     Kliirimiskohustuse täitmise eesmärgil loob ESMA avaliku registri ja haldab seda. Register on ESMA veebisaidil avalikult kättesaadav.

2.     Registris sisaldub vähemalt järgmine teave:

a)	tuletislepingute klassid, millele kohaldatakse artikli 3 kohast kliirimiskohustust;

b)	kesksed vastaspooled, keda saab kasutada kliirimiskohustuse täitmise eesmärgil;

c)	kliirimiskohustuse jõustumise kuupäevad, kaasa arvatud igasugune järkjärguline rakendamine;

d)	tuletisinstrumentide klassid, mille ESMA on kindlaks määranud artikli 4 lõike 5 kohaselt.

3.     Kui pädev asutus või kolmanda riigi asjaomane pädev asutus on teatud tuletislepingute klassi kliirimise loa tagasi võtnud, eemaldab ESMA sellise keskse vastaspoole seoses kõnealuse tuletisinstrumentide klassiga viivitamatult registrist.

4.     ESMA ajakohastab registrit korrapäraselt.

5.     Selleks et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühtsed tingimused, võib ESMA töötada välja tehniliste rakendusstandardite projektid, millega täpsustatakse andmed, mida peab sisaldama lõikes 1 osutatud avalik register.

ESMA esitab kõnealused tehniliste rakendusstandardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Artikkel 5

Juurdepääs kesksele vastaspoolele

1.    Keskne vastaspool, kellel on luba kliirida kliirimiskohustuse nõudeid täitvaid börsiväliseid tuletislepinguid, on nõus kliirima kõnealuseid lepinguid sõltumata täitmiskohast läbipaistval, õiglasel ja mittediskrimineerival alusel ning võimalusel rahvusvaheliste avatud tööstusstandardite alusel, kui see ei kahjusta riskide maandamist. Diskrimineerivate tavade vältimiseks nõustuvad kesksed vastaspooled kliirima eri kauplemiskohtades tehtud tehinguid eeldusel, et kõnealused kauplemiskohad vastavad keskse vastaspoole kehtestatud või kesksele vastaspoolele kohaldatavatele tehnilistele, tegevus- ja õiguslikele nõuetele, samuti juurdepääsu ja riskijuhtimisega seotud nõuetele, ilma viiteta lepingudokumentidele, mille alusel pooled sõlmisid asjaomased börsiväliste tuletisinstrumentide tehingud.

1 a.     Keskne vastaspool annab selge tagasilükkava või heakskiitva vastuse börsivälise tuletislepingu kliirimisluba taotlevale kauplemiskohale kolme kuu jooksul alates nende taotluse menetlemisest.

Kui keskne vastaspool keeldub kliirimast kauplemiskohalt saadud börsivälist tuletislepingut, annab ta kauplemiskohale täielikult põhjendatud ja selgitatud vastuse.

Tagasilükatud taotluse järel võib kauplemiskoht esitada uue juurdepääsutaotluse minimaalselt kolme kuu pikkuse ooteperioodi järel.

Lahkarvamuste korral lahendab ESMA kõik vaidlused pädevate asutuste vahel määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt.

1 b.     Artiklis 68 osutatud komisjonile ja Euroopa Parlamendile esitatavate aruannete koostamiseks peab ESMA järelevalvet kesksetele vastaspooltele juurdepääsu üle ning selle üle, kuidas teatud tavad, sh ainulitsentside kasutamine, mõjutavad konkurentsivõimet.

Artikkel 6

Aruandluskohustus

1.    Kõik tuletislepingud esitatakse vastavalt artiklile 51 registreeritud kauplemisteabehoidlale . Vastaspooled esitavad andmed iga nende sõlmitud tuletislepingu kohta ning andmed kõigi lepingus tehtud sisuliste muudatuste ning lepingu uuendamise või lõpetamise kohta. Andmed esitatakse hiljemalt üks tööpäev pärast lepingu sõlmimist , muutmist , uuendamist või lõpetamist, välja arvatud juhul, kui lõike 5 alusel vastu võetud õigusaktides on sätestatud teisiti. Lepingu kokkulepitud lõpetamist või tehingu aegumist – erinevalt selle ennetähtaegsest lõpetamisest – muudatusena ei käsitleta. Tuletisinstrumentidega tehtud tehinguid käsitlev teave esitatakse hiljemalt üks tööpäev pärast tehingu tegemist või pärast sellele järgneva muudatuse tegemist. „Tööpäev” on sellistel juhtudel päev, mis on tööpäev mõlema lepinguosalise jaoks ning niisuguse lepingu korral, mille suhtes kohaldatakse keskse vastaspoolega kliirimist, ka asjaomase keskse vastaspoole jaoks. Nad peavad samuti säilitama viieaastase perioodi jooksul aruandluseks vajaliku arvestuse.

Kolmandatel isikutel on lubatud teostada esimeses lõigus sätestatud aruandlust algsete vastaspoolte nimel, tingimusel et on tagatud, et mingeid lepinguandmeid ei esitata kaks korda.

Keskne vastaspool täidab esimese lõigu kohase aruandluskohustuse, kui kliiritakse kliirimiseks kohustatud tuletislepingud. Kui tuletislepingud kuuluvad kauplemistehingute koondamise protsessi, on esimese lõigu kohaste aruandluskohustuste täitjaks kauplemistehingute koondamise teenuse osutaja.

ESMA-le antakse õigus uurida, kas börsiväliste tuletislepingute osas on võimalik kehtestada tagasiulatuvat aruandluskohustust, kui kõnealune teave on järelevalveasutuste jaoks olulise tähtsusega. ESMA võtab oma otsuse tegemisel arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	aruande esitamise tehnilised nõuded (eelkõige asjaolu, kas tehingud on elektrooniliselt registreeritud);

b)	aeg, mis on jäänud teostamata tehingute tähtajani.

Enne otsuse tegemist viib ESMA läbi avaliku arutelu turuosalistega.

2.    Kogu aruandlus põhineb võimaluse korral rahvusvahelistel avatud tööstusstandarditel. [ME-d 14 ja 15]

3.   Vastaspool, kellel on aruandluskohustus, võib delegeerida ▐ tuletislepingute andmete esitamise teisele vastaspoolele või kolmandale isikule .

Teise vastaspoole nimel lepingu kohta kõik andmed kauplemisteabehoidlale esitanud vastaspool ei riku sellise lepinguga või õigus- ja haldusnormidega teabe avaldamisele kehtestatud piiranguid.

Andmed esitanud üksusel või tema juhtidel või töötajatel või muudel üksuse nimel tegutsevatel isikutel ei teki kõnealuse avaldamisega seoses ühtegi kohustust.

4.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA koostöös EBA, EKPS i ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja reguleerivate tehniliste standardite projektid, et määrata kindlaks lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete üksikasjad ja tüüp vastavalt tuletisinstrumentide klassidele , rühmadele või kategooriatele ning mis tahes tagasiulatuvale mõjule, hõlmates kõigi tuletisinstrumentide elektrooniliselt registreeritud kauplemistehingute perioodi lõppu koondamise ja aruandluse korda ning niisuguste kehtivate tuletislepingute tagasiulatuva aruandluse kriteeriumeid ja tingimusi, mis on sõlmitud enne käesoleva määruse jõustumist .

Kõnealused aruanded sisaldavad vähemalt järgmist:

a)	lepingupooled ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kandja, juhul kui need on erinevad;

b)	▐ lepingu põhijooned, sealhulgas tüüp, alusväärtus, tähtaeg , täitmine, tehingupäev, hinnaandmed ja teoreetiline väärtus ;

b a)	tuletisinstrumentide puhul, mis ei ole vastavuses standardvormiga, kehtib asendusvorm, mis võimaldab pädevatel asutustel tuvastada niisuguse kauplemistehingu toimumise ning võtta mis tahes vajalikke reguleerivaid meetmeid;

b b)	lepingu ainulaadne tunnuskood .

Koostöös EBA, EIOPA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga esitab ESMA kõnealused projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Kui reguleerivate tehniliste standardite projektid puudutavad hulgimüügi energiatooteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EL) nr …/2011 [energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta]  (24)  (25) mõistes, konsulteerib ESMA Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 . [ME 19]

4 a.     Regulatiivsete tehniliste standardite koostamisel juhindub ESMA muu hulgas komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 (millega rakendatakse direktiivi 2004/39/EÜ) I lisa tabelis 1 esitatud nõutavate aruandlusandmete loetelust.

5.   Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 ühesugune kohaldamine, töötab ESMA koostöös EBA, EIOPA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja tehniliste rakendusstandardite projektid, et määrata eri tuletisinstrumentide klasside jaoks kindlaks lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete vorm ja esitamissagedus.

ESMA esitab kõnealuste tehniliste rakendusstandardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Kui reguleerivate tehniliste standardite projektid puudutavad hulgimüügi energiatooteid määruse (EL) nr …/2011 [energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta] (26) mõistes, konsulteerib ESMA Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehniliste rakendusstandardite projekt ▐ kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 7

Finantssektorivälised vastaspooled

1.   ▐ Finantssektorivälise vastaspoole suhtes kohaldatakse artikli 6 lõikes 1 sätestatud aruandluskohustust.

2.   Kui finantssektoriväline vastaspool omandab börsiväliste tuletislepingute positsiooni selliselt , et libisev keskmine positsioon ületab 50 tööpäeva vältel kliirimiskünnist, mis tuleb kindlaks määrata vastavalt lõike 3 punktile b, kohaldatakse tema suhtes artiklis 3 sätestatud kliirimiskohustust ▐.

Kliirimiskohustus kestab seni, kuni finantssektorivälise vastaspoole börsiväliste tuletislepingute netopositsioonid ja riskipositsioonid ületavad kliirimiskünnise, ning lõpeb siis, kui nimetatud netopositsioonid ja riskipositsioonid ei ületa kindlaksmääratud aja jooksul kliirimiskünnist.

Vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artiklile 48 määratud pädev asutus tagab esimese lõigu kohase kohustuse täitmise.

Esimeses lõigus osutatud kliirimiskohustus täidetakse kuue kuu jooksul.

2 a.     Lõikes 2 osutatud positsioonide arvutamisel ei võeta arvesse finantssektorivälise vastaspoole sõlmitud börsiväliseid tuletislepinguid, mis on objektiivselt mõõdetuna otseselt seotud selle vastaspoole äritegevuse või tresooraktsiate ostmise riskide maandamisega.

3.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA pärast EBA, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja muude asjaomaste asutustega konsulteerimist välja reguleerivate tehniliste standardite projektid , milles täpsustatakse järgmine:

▐

b)	kliirimiskünnis ;

b a)	kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millised börsivälised tuletislepingud on objektiivselt mõõdetuna otseselt seotud äritegevusega või tresooraktsiate ostmisega.

Kõnealused künnised määratakse kindlaks, võttes arvesse vastaspoole netopositsiooni summa süsteemset olulisust ja positsiooni tuletisinstrumentide klasside kaupa.

ESMA esitab pärast EBA, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja muude asjaomaste asutustega konsulteerimist kõnealuste reguleerivate standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid ▐ kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

▐

Kliirimiskünnise ja niisuguste kriteeriumide kehtestamise ettevalmistamisel, mille alusel määratakse kindlaks, millised börsivälised tuletislepingud on objektiivselt mõõdetuna otseselt seotud äritegevusega või tresooraktsiate ostmisega, korraldab ESMA avalikke arutelusid ja annab finantssektorivälistele vastaspooltele võimaluse oma seisukohti esitada.

▐

5.   Pärast ESAde ja muude asjaomaste asutustega konsulteerimist vaatab komisjon korrapäraselt läbi lõikes 3 osutatud künnised ning muudab neid vajaduse korral.

Artikkel 8

Nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega

1.   Finantssektori vastaspooled või artikli 7 lõikes 2 osutatud finantssektorivälised vastaspooled, kes sõlmivad börsivälise tuletislepingu, mida ei kliirita keskse vastaspoolega, tagavad nõuetekohase hoolikusega operatsiooni- , turu- ja krediidiriski mõõtmiseks, kontrollimiseks ja maandamiseks vajalike usaldatavusnormatiividega seotud menetluste ja korra olemasolu, sealhulgas vähemalt:

a)	piisavad elektroonilised vahendid, et tagada börsiväliste tuletislepingute tingimuste õigeaegne kinnitamine;

b)	tugevad , vastupidavad ja auditeeritavad standardiseeritud menetlused portfellide vastavusse viimiseks, et juhtida nendega seotud riske ning tuvastada ja lahendada varakult pooltevahelised eriarvamused, ning jälgida kehtivate lepingute väärtust.

Punkti b kohaldamiseks hinnatakse kehtivate lepingute väärtust turuhinnas iga päev ning riskijuhtimiskorraga nõutakse tagatiste õigeaegset, täpset ja asjakohaselt eristatud vahetamist või riskile vastavat kapitali tagamist vastavalt finantssektori vastaspoolte suhtes kohaldatavatele regulatiivsetele kapitalinõuetele .

Finantssektori vastaspooled ja artikli 7 lõikes 2 osutatud finantssektorivälised vastaspooled pakuvad vastaspooltele lepingu jõustumisel esialgse marginaali eraldatuse võimalust.

ESMA teostab korrapäraselt järelevalvet niisuguste tuletisinstrumentidega seotud tegevuse üle, mis ei ole kliirimiseks kõlblikud, et tuvastada juhtumid, kus teatav lepingute klass võib kujutada endast süsteemset riski. Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist võtab ESMA meetmeid niisugusesse klassi kuuluvate lepingute täiendava kumuleerumise vältimiseks.

Pädev asutus ja ESMA tagavad, et usaldatavusnormatiividega seotud menetlused ja kord oleksid suunatud regulatiivse arbitraaži ennetamisele kliiritud ja kliirimata tuletisinstrumentidega tehtud tehingute vahel ning peegeldaksid tuletislepingutest tulenevat riski ülekandumist.

ESMA ja pädevad asutused vaatavad läbi marginaalistandardid, et ennetada regulatiivset arbitraaži kooskõlas artikliga 37.

1 b.     Direktiivi 2003/41/EÜ kohase pensioniskeemi investeeringute või niisuguse skeemi investeeringute korral, mida liikmesriigi õiguses tunnustatakse pensioni kavandamise skeemina, võetakse riskimaandamiseks kasutatud tuletisinstrumentide vastupidava kahepoolse tagamise puhul arvesse vastaspoole krediidivõimet. Usaldatavusnormatiividega seotud kapitalinõuded on kooskõlas keskselt kliiritud lepingute nõuetega.

2.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA välja reguleerivate tehniliste standardite projektid , millega kehtestatakse asjakohaste usaldatavusnormatiividega seotud menetluste ja kordade suunised ning lõikes 1 osutatud marginaalistandardid, samuti maksimaalne aeg börsivälise tuletislepingu sõlmimise ja lõike 1 punktis a osutatud kinnitamise vahel.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

3.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötavad ESAd välja ühtse reguleerivate tehniliste standardite projekti , milles täpsustatakse lõike 1 punkti b ja lõike 1 teise lõigu täitmiseks vajalikud menetlused seoses tagatise ja kapitaliga ning nende tasemed.

ESAd esitavad kõnealuste ühtse reguleerivate tehniliste standardite projekti komisjonile 30. juuniks 2012.

Sõltuvalt vastaspoole õiguslikust vormist delegeeritakse komisjonile volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid ▐ vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 või määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14 .

▐

Artikkel 9

Karistused

1.   Liikmesriigid kehtestavad (komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatist sanktsioonide tõhustamise kohta finantsteenuste sektoris arvesse võttes ja pärast ESMAga konsulteerimist) karistusi käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse käesoleva jaotise sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kõnealused karistused hõlmavad vähemalt haldustrahve. Ettenähtud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid tagavad, et finantssektori ja vajaduse korral finantssektoriväliste vastaspoolte järelevalve eest vastutavad pädevad asutused avalikustavad kõik karistused, mis on määratud artiklite 3–8 rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturgusid või põhjustaks asjaosalistele ebaloomulikult suurt kahju. Liikmesriigid avaldavad korrapäraste ajavahemike järel hindamisaruandeid kohaldatavate karistuseeskirjade tõhususe kohta.

Liikmesriigid teatavad lõikes 1 osutatud sätted komisjonile 30. juuniks 2012. Nad teavitavad komisjoni viivitamata kõigist nende sätete muudatustest.

3.   Komisjon, keda abistab ESMA, kontrollib, et lõikes 1 osutatud haldustrahve ning artikli 7 lõigetes 1 ja 2 osutatud künniseid kohaldatakse järjekindlalt.

3 a.     Käesoleva jaotise kohaste eeskirjade rikkumine ei mõjuta börsivälise tuletislepingu kehtivust ega osaliste võimalust jõustada börsivälise tuletislepingu sätteid. Käesoleva jaotise kohaste eeskirjade rikkumine ei anna alust nõuda börsivälise tuletislepingu osaliselt hüvitist.

III   jaotis

Kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmine ja järelevalve nende üle

1.   peatükk

Kesksele vastaspoolele tegevusloa andmise tingimused ja menetlus

Artikkel 10

Kesksele vastaspoolele tegevusloa andmine

1.   Kui keskne vastaspool, kes on liidus asutatud juriidiline isik ning kellel on juurdepääs piisavale likviidsusele, kavatseb pakkuda oma teenuseid ja sooritada tegevusi, taotleb ta tegevusluba selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus ta on asutatud.

Kõnealune likviidsus võib tuleneda juurdepääsust keskpanga likviidsusele või krediidikõlbliku ja usaldusväärse kommertspanga likviidsusele või nende mõlema kombinatsioonile. Juurdepääs likviidsusele võib tuleneda direktiivi 2006/48/EÜ artikli 6 või muude asjakohaste sätete kohaselt antud tegevusloast.

2.   Tegevusluba kehtib kogu liidu territooriumil.

3.    Tegevusluba antakse kesksele vastaspoolele ainult kliirimisega seotud tegevuste jaoks ning selles täpsustatakse teenused ja tegevused, mida kesksel vastaspoolel on lubatud osutada või sooritada, sealhulgas tegevusloaga kaetud finantsinstrumentide klassid.

4.   Keskne vastaspool täidab pidevalt algse tegevusloa saamisel nõutud tingimusi.

Keskne vastaspool teatab viivitamata pädevale asutusele kõigist olulistest muudatustest, mis mõjutavad esmase tegevusloa andmisel nõutud tingimuste täitmist.

5.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA pärast EBAga konsulteerimist välja reguleerivate tehniliste standardite projektid , milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud asjakohase likviidsuse kriteeriumid.

ESMA esitab pärast EBAga konsulteerides kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid ▐ kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

▐

Artikkel 11

Tegevuste ja teenuste laiendamine

1.   Keskne vastaspool, kes soovib oma äritegevust laiendada lisateenustele või -tegevustele, mida esmane tegevusluba ei kata, esitab laiendamistaotluse. Kliirimisteenuste pakkumist muus vääringus või nende finantsinstrumentide puhul, mille riskinäitajad erinevad oluliselt nendest, millega seoses kesksele vastaspoolele on tegevusluba juba antud, käsitatakse tegevusloa laiendamisena.

Tegevusloa laiendamisel järgitakse artikli 13 kohast menetlust.

2.   Kui keskne vastaspool soovib laiendada tegevust teise liikmesriiki kui see, milles ta on asutatud, teavitab asutamise liikmesriigi pädev asutus kohe kõnealuse teise liikmesriigi pädevat asutust.

Artikkel 12

Kapitalinõuded

1.   Kesksel vastaspoolel on artikli 10 kohaselt tegevusloa saamiseks vähemalt 10 miljoni euro suurune algkapital, mis on alaline ja kättesaadav ▐.

2.   Kapital koos keskse vastaspoole jaotamata kasumi ja reservidega on vastavuses keskse vastaspoole suuruse ja riskiga, mis on seotud tema äritegevusega. See on kogu aeg piisav, et tagada tegevuste korrakohane likvideerimine või restruktureerimine ettenähtud aja jooksul ning et keskne vastaspool oleks adekvaatselt kaitstud operatsiooni- ja jääkriskide vastu.

3.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA tihedas koostöös EKPSiga ning pärast EBAga konsulteerimist välja reguleerivate tehniliste standardite projektid , milles täpsustatakse keskse vastaspoole lõikes 2 osutatud kapitali , jaotamata kasumit ja reserve käsitlevad nõuded, sh nende ajakohastamise sagedus ja ajastus .

Tihedas koostöös EKPS iga ja pärast EBAga konsulteerimist esitab ESMA kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projekti 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 13

Tegevusloa andmise ja sellest keeldumise kord

1.   Pädev asutus annab tegevusloa üksnes juhul, kui ta on täiesti veendunud, et taotluse esitanud keskne vastaspool vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ (arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides) (27) kohaselt vastuvõetud nõuetele, ning tingimusel, et ESMA on esitanud artiklis 15 osutatud positiivse arvamuse .

2.    Tegevusloa esmaseks saamiseks esitab taotluse esitanud keskne vastaspool ▐ kogu teabe, mida on pädeval asutusel vaja veendumaks, et taotluse esitanud keskne vastaspool on tegevusloa esmase andmise ajaks kehtestanud kõik vajalikud menetlused, mida on vaja käesoleva määrusega kehtestatud kohustuste täitmiseks. Pädev asutus edastab viivitamata kogu taotluse esitanud keskselt vastaspoolelt saadud teabe ESMA-le ja artikli 14 lõikes 1 osutatud kolleegiumile.

3.    Tegevusloa esmase andmise korral teavitab pädev asutus nelja kuu jooksul alates täieliku taotluse esitamisest kirjalikult taotluse esitanud keskset vastaspoolt tegevusloa andmisest.

Tegevuste ja teenuste laiendamisega seotud loa korral teavitab pädev asutus kahe kuu jooksul alates täieliku taotluse esitamisest kirjalikult taotluse esitanud keskset vastaspoolt tegevusloa andmisest.

Artikkel 14

Koostöö

1.   Keskse vastaspoole asutamise liikmesriigi pädev asutus asutab koostöös ESMAga kolleegiumi, et lihtsustada artiklites 10, 11, 46 ja 48 osutatud ülesannete täitmist.

Kolleegiumi juhib ESMA ja sellesse kuulub mitte rohkem kui seitse liiget, sh selle liikmesriigi pädev asutus, kus keskne vastaspool on asutatud, ning ametiasutus, kes vastutab keskse vastaspoole järelevalve eest, ning keskpangad, kes emiteerivad kliiritud finantsinstrumentide kõige olulisemaid vääringuid , samuti keskse vastaspoole nende kliirivate liikmete järelevalve eest vastutavad pädevad asutused, kes on asutatud kolmes liikmesriigis, kelle agregeeritud osamaksed keskse vastaspoole artiklis 40 osutatud tagatisfondi on kõige suuremad.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse kohaseid pädevate asutuste volitusi, tagab kolleegium:

a)	artiklis 15 osutatud arvamuse ettevalmistamise;

b)	teabevahetuse, sealhulgas teabe taotlemise vastavalt artiklile 21; ▐

d)	keskse vastaspoole riskihindamisel põhinevate järelevalvealaste kontrolliprogrammide kooskõlastamise ;

e)	järelevalve muutmise tõhusamaks, kõrvaldades järelevalvenõuete ülearuse dubleerimise;

f)	järelevalvetavade rakendamise ühtsuse;

g)	eriolukordades kasutatavate menetluste ja varuplaanide kindlaksmääramise, nagu on osutatud artiklis 22.

3.   Kolleegiumi asutamine ja töö põhineb kõigi selle liikmete kirjalikul kokkuleppel.

Selles kokkuleppes määratakse eelkõige kindlaks pädeva asutuse ja ESMA vahelise koostöö kord ja võidakse määratleda ülesanded, mis tuleb delegeerida selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus keskne vastaspool või ESMA on asutatud.

Kui kolleegiumi liikmete enamus on arvamusel, et niisuguse liikmesriigi pädev asutus, kus keskne vastaspool on asutatud, ei täida oma kohustusi asjakohasel viisil ja see kujutab ohtu finantsstabiilsusele, teeb ESMA otsuse selle kohta, kas ta peab niisuguse liikmesriigi pädeva asutuse, kus keskne vastaspool on asutatud, teostatavat järelevalvet asjakohaseks ja kas see kujutab ohtu finantsstabiilsusele.

Kui ESMA on arvamusel, et järelevalve ei ole asjakohane, võib ESMA kehtestada pädevate asutuste suhtes parandusmeetmeid vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.

3 a.     Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidevkohaldamine, töötab ESMA tihedas koostöös EKPSiga ning pärast EBAga konsulteerimist välja reguleerivate tehniliste standardite projektid, milles täpsustatakse artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud riskihindamine.

Tihedas koostöös EKPSiga ja pärast EBAga konsulteerimist esitab ESMA kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 15

Kolleegiumi arvamus

1.    Tegevusloa esmase andmise eesmärgil hindab selle liikmesriigi pädev asutus, kus keskne vastaspool on asutatud, ▐ keskse vastaspoole riske ja esitab sellekohase aruande ESMA-le nelja kuu jooksul pärast keskse vastaspoole täieliku taotluse esitamist .

1 a.     Tegevuste ja teenuste laiendamisega seotud loa andmise eesmärgil viib selle liikmesriigi pädev asutus, kus keskne vastaspool on asutatud, läbi keskse vastaspoole tegevuste ja teenuste laiendamise riskihindamise ning esitab ühe kuu jooksul kolleegiumile sellekohase aruande.

Kolleegium jõuab kõnealuse aruande alusel ühe kuu jooksul pärast selle saamist arvamusele selles osas, kas hinnatud riskide tase soodustab keskse vastaspoole ohutut toimimist.

2.    Kolleegiumi positiivne või negatiivne arvamus nõuab liikmete lihthäälteenamust, kelle hulka kuulub ka selle liikmesriigi pädev asutus, kus keskne vastaspool on asutatud, koos keskse vastaspoole asutamise liikmesriigi pädeva asutuse hindamisega. ESMA hõlbustab viivituste või erimeelsuste korral arvamuse vastuvõtmist erimeeluste lahendamise volituste raames vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19 ning üldise koordineerimisfunktsiooni raames vastavalt sama määruse artiklile 21. ▐

Artikkel 16

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

1.    Selle liikmesriigi pädev asutus , kus keskne vastaspool on asutatud, tunnistab tegevusloa kehtetuks mis tahes järgmisel põhjusel:

a)	kui keskne vastaspool ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, loobub selgesõnaliselt tegevusloast või ei ole eelmise kuue kuu jooksul teenuseid osutanud ega tegelenud äritegevusega;

b)	kui keskne vastaspool on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;

c)	kui keskne vastaspool ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel talle tegevusluba anti;

d)	on jämedalt ja korduvalt rikkunud käesolevas määruses sätestatud nõudeid.

1 a.     Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse menetlus eeldab sama kolleegiumi positiivset arvamust, kellele on osutatud algses tegevusloas, ja ESMA positiivset arvamust.

2.    ESMA võib mis tahes ajal nõuda, et selle liikmesriigi pädev asutus, kus keskne vastaspool on asutatud, kontrollib, kas keskne vastaspool täidab veel tegevusloa andmise aluseks olevaid nõudeid.

3.   Pädev asutus võib tegevusloa kehtetuks tunnistamist piirata teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendiga. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus kehtib kogu liidu territooriumil.

Artikkel 17

Läbivaatamine ja hindamine

Pädev asutus kontrollib vähemalt igal aastal, kuivõrd keskse vastaspoole rakendatud eeskirjad, strateegiad, menetlused ja süsteemid vastavad käesolevale määrusele ning hindab keskse vastaspoole olemasolevaid või võimalikke turu-, operatsiooni- ja likviidsusriske.

Läbivaatamisel ja hindamisel võetakse arvesse keskse vastaspoole tegevuse mahtu, süsteemset olulisust, loomust, ulatust ja komplekssust ning artikli 4 lõikes 3 kindlaksmääratud kriteeriume .

Pädev asutus palub kesksel vastaspoolel, kes ei järgi käesolevas määruses sätestatud nõudeid, võtta vajalikke meetmeid.

Keskse vastaspoole suhtes kohaldatakse ESMA teostatavaid kohapealseid kontrolle.

2.   peatükk

Kesksete vastaspoolte järelevalve ja kontroll

Artikkel 18

Pädevad asutused

1.   Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes vastutab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmise eest seoses tema territooriumil asutatud kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise, nende järelevalve ja kontrolliga, ning kes teavitab vastavalt komisjoni ja ESMAt.

▐

2.   Iga liikmesriik tagab, et pädeval asutusel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

3.   Iga liikmesriik tagab, et kooskõlas siseriikliku õigusega saab võtta asjakohaseid haldusmeetmeid vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kui käesoleva määruse sätteid ei ole järgitud.

Need meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

4.   ESMA avaldab oma veebilehel lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimekirja.

Artikkel 18 a

Ametisaladus

1.     Ametisaladuse kohustust kohaldatakse kõigi nende isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud artikli 18 kohaselt määratud pädeva asutuse või ESMA heaks, või pädevate asutuste või ESMA juures väljaõppe saanud audiitorite ja ekspertide suhtes. Nad ei või muude kui kriminaalõiguse või maksuõiguse valdkonda kuuluvate või käesoleva määruse muude sätetega reguleeritud juhtumite puhul avaldada mitte ühelegi isikule ega asutusele konfidentsiaalset teavet, mida nad on võinud saada oma ülesandeid täites, välja arvatud kokkuvõttena või sellises üldises vormis, mille põhjal üksikuid keskseid vastaspooli, kauplemisteabehoidlaid ega muid isikuid ei saa identifitseerida.

2.     Keskse vastaspoole pankroti väljakuulutamise või sundlõpetamise korral võib juhul, kui see on vajalik menetluse läbiviimiseks, avaldada tsiviil- ja kaubandusõiguse menetluse käigus konfidentsiaalset teavet, mis ei puuduta kolmandaid isikuid.

3.     Ilma et see piiraks kriminaalõiguse ja maksuõigusega reguleeritud juhtumeid, võivad pädevad asutused, ESMA, organid või muud füüsilised või juriidilised isikud kui pädevad asutused, kes saavad käesoleva määruse kohaselt konfidentsiaalset teavet, kasutada seda üksnes oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks; pädevate asutuste puhul tähendab see käesoleva määruse reguleerimisala eesmärki, muude asutuste, organite või füüsiliste või juriidiliste isikute puhul eesmärki, mille jaoks kõnealune teave neile esitati, ja/või haldus- või kohtumenetluse konteksti, mis on seotud just kõnealuste ülesannete täitmisega. Kui ESMA, pädev asutus või muu asutus, organ või isik annab teavet edastades selleks nõusoleku, võib teabe saav asutus kasutada seda siiski muudel mittekaubanduslikel eesmärkidel.

4.     Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe kohta kehtib lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus. Käesolevad tingimused ei takista siiski ESMAt, pädevaid asutusi või asjaomaseid keskpanku vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet kooskõlas käesoleva määruse ja muude õigusaktidega investeerimisühingute, krediidiasutuste, pensionifondide, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate, kindlustusandjate, reguleeritud turgude või turu korraldajate või muu kohta teabe edastanud pädeva asutuse, muu asutuse või organi või füüsilise või juriidilise isiku nõusolekul.

5.     Lõiked 1, 2 ja 3 ei takista pädevatel asutustel kooskõlas siseriikliku õigusega vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet, mis ei ole saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

3.   peatükk

Koostöö

Artikkel 19

Asutuste koostöö

1.   Pädevad asutused teevad üksteise , ESMA ja vajaduse korral EKPSiga tihedat koostööd. ELi institutsioonid annavad ESMA-le piisavad vahendid selleks, et täita tulemuslikult talle käesoleva määrusega seatud ülesandeid.

2.   Pädevad asutused peavad üldiste ülesannete täitmisel hoolikalt kaaluma oma otsuste võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides, eriti artiklis 22 osutatud eriolukordades, võttes aluseks vastaval ajahetkel kättesaadava teabe.

▐

Artikkel 21

Teabevahetus

1.   Pädevad asutused annavad ESMA-le ja üksteisele teavet, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2.   Vastavalt käesolevale määrusele oma ülesannete täitmise käigus konfidentsiaalset teavet saavad pädevad asutused ja teised organid või füüsilised või juriidilised isikud kasutavad seda üksnes oma ülesannete täitmiseks ja neil ei ole lubatud mis tahes sellist konfidentsiaalset teavet avaldada või muul viisil kättesaadavaks teha ühelgi muul eesmärgil peale nende, mis on selgesõnaliselt sätestatud käesolevas määruses .

3.   ESMA edastab ülesannete täitmiseks vajaliku konfidentsiaalse teabe pädevatele asutustele, kes vastutavad kesksete vastaspoolte järelevalve eest. Pädevad asutused ja teised asjaomased asutused edastavad ESMA-le ja teistele pädevatele asutustele käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks vajaliku teabe.

4.   Pädevad asutused edastavad teabe Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankadele, kui kõnealune teave on neile nende ülesannete täitmisel vajalik.

Artikkel 22

Eriolukord

Pädev asutus või mis tahes teine asutus teavitab ESMAt ▐ ja teisi asjaomaseid asutusi asjatult viivitamata keskse vastaspoolega seotud mis tahes eriolukorrast, sealhulgas muutustest finantsturgudel, millel võib olla ebasoodne mõju turulikviidsusele ja finantssüsteemi stabiilsusele mis tahes liikmesriigis, kus keskne vastaspool või üks tema kliirivatest liikmetest on asutatud.

4.   peatükk

Suhted kolmandate riikidega

Artikkel 23

Kolmandad riigid

1.   Kolmandas riigis asutatud keskne vastaspool võib osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud üksustele üksnes juhul, kui keskset vastaspoolt on tunnustanud ESMA.

Tegevusloa andmise või laiendamise või kehtetuks tunnistamise suhtes kohaldatakse artiklites 10–16 sätestatud tingimusi ja menetlusi.

Kolmanda riigi kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse kontrolli menetluse teel, mille rangus on samaväärne menetlusega, mida kohaldatakse ELi kesksete vastaspoolte suhtes.

Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega antakse täielik või osaline vabastus tegevusloa andmise tingimustest ja menetlustest, eeldusel et see toimub vastastikkuse alusel ja on täidetud järgmised tingimused:

a)	komisjon on vastu võtnud lõike 3 kohase otsuse ning

b)	asjaomases kolmandas riigis on liidus asutatud kesksetele vastaspooltele antud võrreldavad vabastused.

2.    Konsulteerides liidu pädevate asutuste ja EBAga ning niisuguste liikmesriikide EKPSi asjaomaste liikmetega, kus keskne vastaspool osutab või kavatseb osutada kliirimisteenuseid, ning EKPSi asjakohaste liikmetega, kes vastutavad niisuguste kesksete vastaspoolte järelevalve eest, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped, tunnustab ESMA kolmanda riigi keskset vastaspoolt, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)	komisjon on vastu võtnud lõike 3 kohase delegeeritud õigusakti või

b)	keskne vastaspool on saanud tegevusloa kolmandas riigis ja seal teostatakse tema üle tõhusat järelevalvet;

b a)

kolmanda riigi suhtes on komisjon teinud otsuse, milles kinnitatakse, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimise standardid vastavad rahapesuvastase töökonna nõuetele ning on samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivis 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) (28) sätestatud nõuetega;

b b)

kolmas riik on sõlminud volitatud keskse vastaspoole päritoluliikmesriigiga kokkuleppe, mis on täielikult kooskõlas OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standarditega ning tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh võimalikud mitmepoolsed maksustamislepingud;

b c)	ESMA on keskse vastaspoole riskijuhtimise standardid läbi vaadanud ja hinnanud need IV jaotises sätestatud standarditega vastavuses olevaks;

b d)	tal on piisavalt andmeid, et arvata, et kolmanda riigi õigusraamistik ei ole ELi juriidiliste isikute suhtes diskrimineeriv;

b e)	kolmas riik kohaldab ELis asuvate kesksete vastaspoolte suhtes vastastikuse ligipääsu tingimusi ja asjaomases kolmandas riigis on rakendatud vastastikuse tunnustamise korda;

b f)	kolmanda riigi kesksetele vastaspooltele kehtestatud tingimustega tagatakse võrdsed võimalused ELi kesksetele vastaspooltele ja kolmanda riigi kesksetele vastaspooltele.

3.   Komisjon võtab vastavalt artiklile -68 ning ESMA, EBA, EKPSi ja niisuguse kolme kliiriva liikme järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste ühisarvamuse alusel, kes on asutatud liikmesriikides, kelle osamaksed keskse vastaspoole tagatisfondi on kõige suuremad, vastu delegeeritud õigusaktid , milles märgitakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega, ning et kõnealuste kesksete vastaspoolte üle teostatakse kõnealuses kolmandas riigis pidevat ja tõhusat järelevalvet ning et asjakohaseid eeskirju jõustatakse pidevalt.

4.   ESMA , EBA, EKPS ja niisuguse kolme kliiriva liikme järelevalve eest vastutavad pädevad asutused, kes on asutatud liikmesriikides, kelle osamaksed keskse vastaspoole tagatisfondi on kõige suuremad, sõlmivad koostöölepingud selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud vastavalt lõikele 3 käesoleva määrusega samaväärseks. Koostöölepingus kehtestatakse vähemalt:

a)	ESMA , lõike 1 kohaste pädevate asutuste ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste vaheline teabevahetamismehhanism;

b)	järelevalvetegevuse kooskõlastamise menetlus;

b a)	menetluskord seoses kesksele vastaspoolele antud tegevusloa kehtetuks tunnistamisega.

IV   jaotis

Kesksetele vastaspooltele esitatavad nõuded

1.   peatükk

Organisatsioonilised nõuded

Artikkel 24

Üldsätted

1.   Kesksel vastaspoolele peab olema kindel halduskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja järjepidevate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri, tõhusat menetlust riskide või võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks ning piisavaid sisekontrollimeetmeid, sealhulgas usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamiskorda.

2.   Keskne vastaspool võtab vastu piisavalt tõhusad põhimõtted ja menetluse, millega tagatakse, et keskne vastaspool (sh tema juhid ja töötajad) täidab käesoleva määruse kõiki sätteid.

3.   Keskse vastaspoole organisatsiooniline struktuur peab olema selline, millega tagatakse, et teenuseid osutatakse ja tegevusi sooritatakse järjepidevalt ja korrektselt. Ta kasutab asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja menetlusi.

4.   Keskne vastaspool eraldab selgelt riskijuhtimisega seotud aruandluskohustuse keskse vastaspoole muude tehingutega seotud aruandluskohustusest.

5.   Keskse vastaspoole tasustamispoliitika peab olema selline, millega edendatakse usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ega looda stiimuleid riskistandardite lõdvendamiseks.

6.   Keskse vastaspoole IT-süsteemid peavad olema sellised, mis sobivad keeruliste eri liiki teenuste osutamiseks ja tegevuste sooritamiseks ning millega tagatakse turvalisuse kõrge tase ja säilitatava teabe terviklikkus ja konfidentsiaalsus.

6 a.     Keskne vastaspool tagab, et käesoleva määruse nõuete kohaselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingutega seoses saadud kauplemis- või klienditeavet kasutatakse ainult määruse nõuete täitmiseks ega kasutata või ekspluateerita kaubanduslikul eesmärgil, välja arvatud juhul, kui selleks on olemas eelnev kirjalik nõusolek kliendilt, kellele see kuulub.

7.   Keskne vastaspool avalikustab tasuta oma juhtimiskorra ja eeskirjad , sh kliirimise liikmesuse andmise kriteeriumid .

8.   Keskset vastaspoolt auditeeritakse sageli ja sõltumatult. Kõnealuste auditite tulemused edastatakse juhtivale organile ja need tehakse pädevale asutusele kättesaadavaks.

9.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA välja reguleerivate tehniliste standardite projektid , milles täpsustatakse lõigete 1–8 kohaste eeskirjade ja juhtimiskorra minimaalne sisu.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid ▐ kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

▐

Artikkel 25

Kõrgem juhtkond ja juhtiv organ

1.   Kõrgem juhtkond on piisavalt hea mainega ja kogenud, et tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine.

2.   Keskse vastaspoole juhtiva organi liikmetest vähemalt üks kolmandik (kuid mitte vähem kui kaks) on sõltumatud liikmed. Juhtivas organis on esindatud ka kliirivate liikmete kliendid. Juhtiva organi sõltumatute ja juhtkonda mittekuuluvate liikmete tasustamist ei seota keskse vastaspoole majandustulemustega.

Juhtiva organi liikmed, sealhulgas selle sõltumatud liikmed, on piisavalt hea mainega ja omavad asjakohaseid kogemusi finants-, riskijuhtimis- ja kliirimisteenuste valdkonnas.

3.   Keskne vastaspool määrab kindlaks juhtiva organi ülesanded ja kohustused ning teeb pädevale asutusele ja audiitoritele kättesaadavaks juhtiva organi koosolekute protokolli.

Artikkel 26

Riskikomitee

1.   Keskne vastaspool loob riskikomitee, mis koosneb erinevatest esindajate rühmadest, sh tema kliirivate liikmete esindajatest , tema kliirivate liikmete klientidest ning sõltumatutest ekspertidest ja keskse vastaspoole pädeva asutuse esindajatest, tingimusel et klientide esindajad erinevad kliiriva liikme esindajatest . Ükski esindajate rühm ei ole riskikomitees arvulises ülekaalus. Riskikomitee võib kutsuda keskse vastaspoole töötajaid osalema riskikomitee koosolekutel hääleõiguseta vaatlejatena. Riskikomitee täidab oma ülesandeid ellu sõltumatult ning ta ei lase keskse vastaspoole juhtkonnal ennast mis tahes moel otseselt mõjutada.

2.   Keskne vastaspool määrab selgelt kindlaks volituse ja juhtimiskorra, et tagada sõltumatus, ning tegevuskorra, riskikomitee liikmete kriteeriumid ja nende valimise mehhanismi. Juhtimiskord avalikustatakse pädevatele asutustele ning sellega määratakse vähemalt kindlaks, et riskikomitee eesistuja on ▐ sõltumatu ekspert , kes annab juhtivale organile või duaalse organisatsioonilise struktuuri korral haldusnõukogule vahetult aru ja korraldab korrapäraselt koosolekuid.

3.   Riskikomitee annab juhtivale organile või duaalse organisatsioonilise struktuuri korral haldusnõukogule nõu keskse vastaspoole riskijuhtimist mõjutada võiva mis tahes sellise tegevuse nagu riskimudeli olulise muutmise, kohustuste täitmatajätmisel järgitava menetluse, kliirivate liikmete vastuvõtmise kriteeriumide, uute finantsinstrumentide klasside kliirimise või funktsioonide allhanke ja muu kohta. Riskikomitee nõu ei vajata keskse vastaspoole igapäevategevuse korraldamisel. Hädaolukorras tehakse mõistlikke jõupingutusi riskikomiteega konsulteerimiseks .

4.   Ilma et see mõjutaks pädevate asutuste õigust olla nõuetekohaselt informeeritud, kehtib riskikomitee liikmete suhtes konfidentsiaalsusnõue. Kui riskikomitee eesistuja leiab, et teatavas küsimuses on liikmel huvide konflikt või et see võib tekkida, ei lubata asjaomasel liikmel selle küsimuse üle hääletada.

5.   Keskne vastaspool teavitab pädevat asutust kohe mis tahes küsimusest, mille puhul juhtiv organ otsustab, et ta ei järgi riskikomitee liikme nõu.

6.   Keskne vastaspool võimaldab kliirivate liikmete klientidel olla riskikomitee liikmed või ta loob sobiva konsulteerimismehhanismi, millega tagatakse, et kliirivate liikmete klientide huvid on piisavalt esindatud.

Artikkel 27

Andmete säilitamine

1.   Keskne vastaspool säilitab vähemalt viis aastat kõik dokumendid osutatud teenuste ja sooritatud tegevuste kohta, et pädev asutus saaks jälgida käesoleva määruse nõuete täitmist keskse vastaspoole poolt.

2.   Keskne vastaspool säilitab vähemalt viis aastat pärast lepingu lõpetamist kogu teabe kõikide tema töödeldud lepingute kohta. Kõnealuse teabe alusel peab olema võimalik vähemalt teha kindlaks tehingu algtingimused enne kõnealuse vastaspoolega kliirimist.

3.   Keskne vastaspool teeb taotluse korral pädevale asutusele ja ESMA-le kättesaadavaks kõik lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumendid ja kogu teabe kliiritud lepingute positsioonide kohta, hoolimata kohast, kus tehingud tehti.

4.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA välja reguleerivate tehniliste standardite projektid , milles täpsustatakse lõigete 1 ja 2 kohaste säilitatavate dokumentide ja teabe üksikasjad ning vajaduse korral dokumentide pikemaajaline säilitamine .

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid ▐ kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

▐

5.   Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 ühesugune kohaldamine, töötab ESMA välja tehniliste rakendusstandardite projektid, et määrata kindlaks säilitatavate dokumentide ja teabe vorm. ESMA esitab kõnealused tehniliste rakendusstandardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehniliste rakendusstandardite projektid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15 .

▐

Artikkel 28

Olulise osalusega aktsionärid ja liikmed

1.   Pädev asutus ei anna kesksele vastaspoolele tegevusluba enne, kui talle on teatatud olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete isikud ning nende kõnealuse osaluse suurus, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne või kas nad on füüsilised või juriidilised isikud.

2.   Pädev asutus keeldub kesksele vastaspoolele tegevusloa andmisest, kui tema arvates ei ole keskse vastaspoole olulise osalusega aktsionärid ja liikmed piisavalt usaldusväärsed, arvestades vajadust tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine.

3.   Kui keskse vastaspoole ja muu füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annab pädev asutus tegevusloa üksnes juhul, kui nimetatud seos ei takista pädeval asutusel teostamast tõhusat järelevalvet.

4.   Kui lõikes 1 osutatud isiku mõju juhtimisele on tõenäoliselt vastuolus keskse vastaspoole kindla ja usaldusväärse juhtimisega, võtab pädev asutus sobivad meetmed selle olukorra lahendamiseks või tunnistab keskse vastaspoole tegevusloa kehtetuks .

5.   Pädev asutus keeldub tegevusloa andmisest, kui keskse vastaspoolega märkimisväärses seoses oleva ühe või mitme füüsilise või juriidilise isiku suhtes kohaldatavad kolmanda riigi õigus- või haldusnormid või nende jõustamisega seotud raskused takistavad pädeval asutusel tõhusa järelevalve teostamist.

Artikkel 29

Pädevatele asutustele esitatav teave

1.   Keskne vastaspool teavitab selle liikmesriigi pädevat asutust , kus keskne vastaspool on asutatud, juhtimises tehtavatest muudatustest ja esitab pädevale asutusele kogu teabe, mis on vajalik hindamaks, kas juhtiva organi liikmed on piisavalt hea mainega ja piisavalt kogenud.

Kui juhtiva organi liikmete käitumine on tõenäoliselt vastuolus keskse vastaspoole kindla ja usaldusväärse juhtimisega, võtab pädev asutus kõik sobivad meetmed, sealhulgas võib ta liikme juhtiva organi tööst kõrvaldada.

2.   Üksinda või kooskõlastatult tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud (edaspidi „kavandav omandaja”), kes on otsustanud omandada olulise osaluse keskses vastaspooles kas otseselt või kaudselt või seda osalust otseselt või kaudselt suurendada nii, et tekkiv osa häälte arvust või kapitalist oleks 10 %, 20 %, 30 % või 50 % või ületaks neid määrasid või see oleks selline, et kõnealune keskne vastaspool muutuks nende tütarettevõtjaks (edaspidi „kavandatav omandamine”), teavitavad kõigepealt pädevat asutust kirjalikult kesksest vastaspoolest, milles nad soovivad omandada või suurendada olulist osalust, märkides kavandatava osaluse suuruse ja asjakohase teabe vastavalt artikli 30 lõikele 4.

Iga füüsiline või juriidiline isik, kes on otsustanud olulise osaluse keskses vastaspooles kas otseselt või kaudselt võõrandada, (edaspidi „kavandav müüja”) peab kõigepealt pädevale asutusele kirjalikult teatama niisuguse osaluse suuruse. Samuti peab selline isik teavitama pädevat asutust juhul, kui ta on otsustanud vähendada oma olulist osalust sel määral, et osa hääleõigusest või kapitalist langeks alla 10 %, 20 %, 30 % või 50 % või et keskne vastaspool lakkaks olemast tema tütarettevõtja.

Käesolevas lõikes osutatud teate kättesaamisel ja ka lõikes 3 osutatud teabe kättesaamisel edastab pädev asutus kavandavale omandajale või müüjale viivitamata ja igal juhul kahe tööpäeva jooksul kirjaliku kinnituse selle kättesaamise kohta.

Pädeval asutusel on alates teate ja kõikide artikli 30 lõikes 4 osutatud nimekirja alusel nõutavate dokumentide kättesaamist tõendava kirjaliku kinnituse kuupäevast kuni 60 tööpäeva (edaspidi „hindamisaeg”) aega artikli 30 lõikes 1 sätestatud hindamise (edaspidi „hindamine”) teostamiseks.

Teate kättesaamisel teatab pädev asutus kavandavale omandajale või müüjale hindamisaja lõppkuupäeva.

3.   Vajaduse korral võib pädev asutus hindamisaja jooksul, kuid hiljemalt hindamisaja viiekümnendal tööpäeval nõuda lisateavet, mis on vajalik hindamise lõpuleviimiseks. Taotlus esitatakse kirjalikult ning selles täpsustatakse, millist täiendavat teavet on vaja.

Pädeva asutuse poolt esitatud teabepäringu ja sellele kavandavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatub. Selline peatumine ei tohi kesta kauem kui kakskümmend tööpäeva. Pädev asutus võib omal äranägemisel taotleda täiendavat või selgitavat teavet, kuid selle tõttu ei tohi hindamisaeg peatuda.

4.   Pädev asutus võib lõike 3 teises lõigus osutatud hindamisaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui kavandav omandaja või müüja on ühes alljärgnevas olukorras:

a)	ta asub väljaspool ELi või tema üle teostatakse järelevalvet väljaspool ELi;

b)

ta on füüsiline või juriidiline isik ja tema suhtes ei teostata järelevalvet käesoleva määruse ega direktiivi 73/239/EMÜ, nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (29), nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (30) või direktiivide 2002/83/EÜ, 2003/41/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ, 2006/48/EÜ, 2009/65/EÜ või 2011/61/EL alusel.

5.   Kui pädev asutus otsustab hinnangu valmimise järel esitada kavandatava omandamise suhtes vastuväite, teatab ta sellest tähtaega ületamata kavandavale omandajale kahe tööpäeva jooksul kirjalikult ning esitab oma otsuse põhjendused. Kavandava omandaja taotlusel võib otsuse tegemise asjakohased põhjused siseriikliku õiguse kohaselt avalikustada. Liikmesriigid võivad siiski lubada pädeval asutusel nimetatud teavet avaldada ilma kavandava omandaja taotluseta.

6.   Kui pädev asutus ei esita hindamisaja jooksul vastuväidet kavandatavale omandamisele, loetakse kavandatav omandamine heakskiidetuks.

7.   Pädev asutus võib kavandatava omandamise lõpuleviimiseks ette näha maksimumperioodi ning seda vajaduse korral pikendada.

8.   Liikmesriigid ei tohi kehtestada käesolevas direktiivis sätestatust rangemaid nõudeid selliste teadete suhtes, mis käsitlevad pädeva asutuse teavitamist hääleõiguste või kapitali otsesest või kaudsest omandamisest, ning kõnealuste teadete heakskiitmise suhtes.

Artikkel 30

Hindamine

1.   Keskse vastaspoole kavandava omandaja tõenäolist mõju arvestades ning selleks, et tagada omandatava keskse vastaspoole arukas ja usaldusväärne juhtimine, hindab pädev asutus artikli 29 lõikega 2 ette nähtud teate ja artikli 29 lõikes 3 osutatud teabe hindamisel kavandava omandaja sobivust ning kavandatava omandamise majanduslikku usaldusväärsust kõikide järgmiste kriteeriumide põhjal:

a)	kavandava omandaja maine ja majanduslik usaldusväärsus;

b)	kavandatava omandamistehingu tulemusel keskse vastaspoole äritegevust juhtima hakata võiva isiku maine ja kogemused;

c)	kas keskne vastaspool on suuteline käesoleva määruse sätteid järjepidevalt täitma;

d)	kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamisega toimub või on toimunud või üritatakse või on püütud üritada rahapesu või terrorismi rahastamist direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 tähenduses, või kas kavandatav omandamine võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.

Kavandatava omandaja majandusliku usaldusväärsuse hindamisel pöörab pädev asutus eelkõige tähelepanu keskse vastaspoole praeguse ja kavandatava äritegevuse laadile.

Kui pädev asutus hindab keskse vastaspoole võimet täita käesoleva määruse nõudeid, pöörab ta eelkõige tähelepanu sellele, kas kontsernil, mille osaks keskne vastaspool saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada pädevate asutuste vahel tõhusalt teavet ning määrata kindlaks ülesannete jaotus pädevate asutuste vahel.

2.   Pädevad asutused võivad esitada kavandatavale omandamisele vastuväite üksnes siis, kui neil on mõistlik alus seda teha lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel või kui kavandava omandaja esitatud teave ei ole täielik.

3.   Liikmesriigid ei kehtesta eeltingimusi omandatava osaluse määra suhtes ega luba oma pädevatel asutustel võtta kavandatava omandamise kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

4.   Liikmesriigid avalikustavad loetelu teabest, mida on vaja hinnangu andmiseks ja mis edastatakse pädevatele asutustele artikli 29 lõikes 2 osutatud teate esitamisel. Nõutav teave peab olema proportsionaalne ning kohandatud vastavalt kavandava omandaja ja kavandatava omandamise laadile. Liikmesriigid ei nõua teavet, mis ei ole asjakohane usaldusväärsuse hindamiseks.

5.   Kui pädevale asutusele on esitatud kaks või enam ettepanekut osaluse omandamise või suurendamise kohta ühes ja samas keskses vastaspooles, tagab pädev asutus, olenemata artikli 29 lõigetest 2, 3 ja 4, et kõiki kavandavaid omandajaid koheldakse mittediskrimineerival viisil.

6.   Asjaomased pädevad asutused konsulteerivad hindamise läbiviimisel üksteisega, kui kavandav omandaja on üks järgmistest:

a)	teises liikmesriigis tegevusloa saanud teine keskne vastaspool, krediidiasutus, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing, turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, eurofondi valitseja või alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

b)

teises liikmesriigis tegevusloa saanud teise keskse vastaspoole, krediidiasutuse, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu, turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, avatud investeerimisfondi valitseja või alternatiivse investeerimisfondi valitseja emaettevõtja;

c)

teises liikmesriigis tegevusloa saanud teise keskse vastaspoole, krediidiasutuse, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu, turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, eurofondi valitseja või alternatiivse investeerimisfondi valitseja üle kontrolli omav füüsiline või juriidiline isik.

7.   Pädevad asutused edastavad viivitamata üksteisele hindamiseks vajaliku olulise või asjakohase teabe. Pädevad asutused edastavad üksteisele taotluse korral kogu asjakohase teabe ning edastavad kogu hädavajaliku teabe omal algatusel. Omandatavale kesksele vastaspoolele tegevusloa andnud pädeva asutuse otsuses tuleb ära näidata kõik seisukohad ja reservatsioonid, mida on väljendanud kavandava omandaja eest vastutav pädev asutus.

Artikkel 31

Huvide konflikt

1.   Kesksel vastaspoolel peab olema kirjalikud ning tõhusad organisatsioonilist ja halduskorda käsitlevad eeskirjad, et tuvastada ja lahendada võimalikud sisemised huvide konfliktid, sealhulgas konfliktid, kuhu on ühelt poolt kaasatud juhid, töötajad või mis tahes sellised isikud, kes on otseselt või kaudselt nendega seotud kontrollimehhanismi või muude tihedate suhetega, ning teiselt pool kliirivad liikmed või nende kliendid. Keskne vastaspool rakendab nõuetekohast huvide konfliktide lahendamise menetlust ▐.

2.   Kui keskse vastaspoole organisatsiooniline või halduskord ei ole huvide konfliktide lahendamiseks piisav, et tagada küllaldase kindlusega kliiriva liikme huvide kahjustamise ohu vältimine, avalikustab keskne vastaspool kliirivale liikmele enne asjaomase kliiriva liikme tehtavate uute tehingute aktsepteerimist selgel kujul huvide konfliktide üldise laadi ja/või allika. ▐

3.   Kui keskne vastaspool on ema- või tütarettevõtja, käsitletakse kirjalikes eeskirjades ka mis tahes olukorda, millest keskne vastaspool on teadlik või peaks teadlik olema ja mis võib tekitada huvide konflikti tingituna teiste selliste ettevõtjate struktuurist ja äritegevusest, kellega tal on ema või tütre suhe.

4.   Lõike 1 kohastes kirjalikes eeskirjades käsitletakse vähemalt järgmist:

a)	asjaolud, mis tekitavad või võivad tekitada huvide konflikti, millega võib kaasneda ühe või mitme kliiriva liikme või kliendi huvide olulise kahjustamise oht;

b)	menetlus, mida tuleb järgida, ja meetmed, mis tuleb vastu võtta selliste konfliktide juhtimiseks.

5.   Keskne vastaspool võtab kõik mõistlikud meetmed, et hoida ära tema süsteemides hoitava teabe kuritarvitamine, ja väldib kõnealuse teabe kasutamist muul äriotstarbel. Ühes keskses vastaspooles säilitatavat konfidentsiaalset teavet ei tohi äriotstarbel kasutata mis tahes muu selline füüsiline või juriidiline isik, kellel on kõnealuse keskse vastaspoolega ema või tütre suhe.

Artikkel 32

Talitluspidevus

1.   Kesksel vastaspoolel on talitusjärjepidevuse kava ja avariitaastekava, mille eesmärk on tagada keskse vastaspoole funktsioonide säilitamine, tema tegevuste kiire taastamine ja kohustuste täitmine. Selline kava võimaldab vähemalt taastada katkestuse korral kõik tehingud, et keskne vastaspool saaks jätkata toimimist kindlalt ja viia arveldamine lõpule kavandatud kuupäevadel.

1 a.     Keskne vastaspool kehtestab asjakohase menetluse, millega tagatakse õigeaegne ja nõuetekohane kliendi varaga arveldamine või selle ülekandmine artikli 16 kohase otsuse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral, ning rakendab ja järgib seda.

2.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA välja reguleerivate tehniliste standardite projektid , milles täpsustatakse talitusjärjepidevuse kava minimaalne sisu ning avariitaastekavaga tagatav minimaalne teenuste osutamise tase.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid ▐ kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

▐

Artikkel 32 a

Automaatne töötlemine

1.     Eesmärgiga edendada automaatset töötlemist kogu tehinguvoos kasutavad kesksed vastaspooled asjaomaseid rahvusvahelisi teabevahetusmenetlusi ning sõnumivahetuse ja võrdlusandmete standardeid või kohandavad neid oma süsteemide ja teabevahetusmenetluste raames osalistele ja turuinfrastruktuuridele, kelle või millega nad seotud on, et hõlbustada tõhusat kliirimist ja arveldamist kõikides süsteemides.

2.     Selleks et tagada järjepidev kohaldamine, töötab ESMA välja reguleerivate tehniliste standardite projektid, milles täpsustatakse menetlus, mille kohaselt määratakse kindlaks, milliseid rahvusvahelisi teabevahetusmenetlusi ning sõnumivahetuse ja võrdlusandmete standardeid peetakse lõike 1 kohaldamisel asjaomasteks.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 33

Allhanked

1.   Kui keskne vastaspool ostab tööülesandeid, teenuseid või tegevusi allhanke korras, peab ta jätkuvalt täitma kõik käesoleva määruse kohased kohustused ning igal ajal täitma järgmised tingimused:

a)	allhankimisega ei delegeerita keskse vastaspoole kohustusi;

b)	sellega ei muudeta keskse vastaspoole suhet kliirivate liikmete või klientidega ega tema kohustusi;

c)	kesksele vastaspoolele tegevusloa andmise tingimused on jätkuvalt täidetud;

d)	allhankimine ei takista järelevalve teostamist , sealhulgas kohapealset ligipääsu asjaomasele teabele teenuse osutaja juures ;

e)	allhankimise tulemusel ei jäeta keskset vastaspoolt kõrvale süsteemidest ega kontrollidest, mis on vajalikud tema riskide juhtimiseks;

e a)	teenuse osutaja rakendab talitluspidevuse nõudeid, mis on samaväärsed nõuetega, mida keskne vastaspool peaks täitma oma siseriikliku järelevalveraamistiku kohaselt;

f)

keskne vastaspool säilitab pädevuse ja vahendid , mida on vaja selleks, et hinnata osutatavate teenuste kvaliteeti ning teenuseosutaja organisatsioonilist suutlikkust ja kapitali adekvaatsust, ning allhangitud tegevuste tõhusaks jälgimiseks ja allhankimisega seotud riskide juhtimiseks, ning ta jälgib selliseid tegevusi ja juhib kõnealuseid riske pidevalt;

g)	kesksel vastaspoolel on vahetu juurdepääs allhangitavaid tegevusi käsitlevale asjakohasele teabele;

h)	teenuse osutaja teeb vajaduse korral seoses allhanketegevusega koostööd pädeva asutusega , ilma et see piiraks keskse vastaspoole vastutust käesoleva määruse nõuete täitmise eest ;

i)	teenuse osutaja kaitseb keskse vastaspoolega ning tema kliirivate liikmete ja klientidega seotud konfidentsiaalset teavet. Kui teenuse osutaja on asutatud kolmandas riigis, on selle kolmanda riigi andmekaitsestandardid võrdväärsed liidus kehtivate andmekaitsestandarditega;

i a)	talitluspidevuse ja andmekaitse osas kohaldatakse teenuse osutaja suhtes tema riigis õiguslikku korda, mis on samaväärne keskse vastaspoole suhtes kohaldatava õigusliku korraga;

i b)	riskijuhtimisega seotud tegevuste osas allhankeid ei tehta.

2.   Pädev asutus nõuab, et keskne vastaspool kirjeldab kirjalikes eeskirjades selgelt, kuidas jaotatakse tema ja teenuse osutaja õigused ja kohustused.

3.   Keskne vastaspool teeb taotluse korral kättesaadavaks kogu teabe, mida on pädeval asutusel vaja, et hinnata, kas allhangitud tegevusi tehakse kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.

2.   peatükk

Äritegevuse eeskirjad

Artikkel 34

Üldsätted

1.   Kui keskne vastaspool osutab teenuseid oma kliirivatele liikmetele ja vajaduse korral nende klientidele, käitub ta ausalt ja professionaalselt kooskõlas kliirivate liikmete ja klientide parimate huvidega ja usaldusväärse riskijuhtimise põhimõtetega.

2.   Keskne vastaspool kasutab ▐ kaebuste kiireks lahendamiseks arusaadavaid, läbipaistvaid ja õiglaseid eeskirju.

Artikkel 35

Osalusnõuded

1.   Keskne vastaspool kehtestab, millised kliirivate liikmete kategooriad võetakse vastu ja vastuvõtukriteeriumid. Sellised kriteeriumid peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja objektiivsed, et tagada aus ja avatud juurdepääs kesksele vastaspoolele ja tagada, et kliirivatel liikmetel on piisavalt rahalisi vahendeid ja nende tegevussuutlikkus on piisav, et täita keskses vastaspooles osalemisega kaasnevad kohustused. Juurdepääsu piiravate kriteeriumide kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui nende eesmärk on kontrollida keskse vastaspoole riski. Finantseerimisasutuste saamist kliirivateks liikmeteks ei piirata ebaausa konkurentsi teel ega ilma põhjuseta.

2.   Keskne vastaspool tagab, et lõikes 1 osutatud kriteeriume kohaldatakse pidevalt, ning ta peab pääsema hindamiseks vajalikule teabele juurde õigeaegselt. Keskne vastaspool kontrollib vähemalt korra aastas põhjalikult, kas tema kliirivad liikmed täidavad käesoleva artikli sätteid.

3.   Kliirivatel liikmetel, kes kliirivad tehinguid oma klientide nimel, on selleks vajalikud täiendavad rahalised vahendid ja tegevussuutlikkus. Kliirivaid liikmeid puudutavad keskse vastaspoole reeglid lubavad koguda põhiteavet klientidele pakutavate teenustega seotud riskide kontsentreerumise kindlakstegemiseks, jälgimiseks ja juhtimiseks. Kliirivad liikmed teavitavad keskset vastaspoolt taotluse korral kriteeriumidest ja eeskirjadest, mille nad võtavad vastu selleks, et nende klientidel oleks juurdepääs keskse vastaspoole teenustele. Kliirivatele liikmetele jääb vastutus kliendi järelevalve ja kohustuste eest. Need kriteeriumid on mittediskrimineerivad.

4.   Keskne vastaspool kehtestab objektiivse ja läbipaistava menetluse, mille alusel peatatakse lõike 1 kohastele kriteeriumidele mittevastavate kliirivate liikmete liikmesus ja lõpetatakse see nõuetekohaselt.

5.   Keskne vastaspool võib keelduda lõikes 1 osutatud tingimusi täitvatele kliirivatele liikmetele juurdepääsu andmisest üksnes siis, kui ta seda kirjalikult nõuetekohaselt põhjendab, lähtudes põhjalikust riskianalüüsist.

6.   Keskne vastaspool võib kehtestada kliirivate liikmete suhtes konkreetsed lisakohustused, näiteks kohustuse osaleda selliste kliirivate liikmete positsioonide oksjonitel, kes on oma kohustused täitmata jätnud. Sellised lisakohustused on proportsionaalsed kliiriva liikme riskiga ning nendega ei tohi osalust piirata teatavat liiki kliirivate liikmetega.

Artikkel 36

Läbipaistvus

1.   Keskne vastaspool avalikustab tema poolt osutatavate teenuste hinnad ja vastavad teenustasud. Ta avalikustab iga osutatud teenuse ja sooritatud tegevuse hinnad ja vastavad teenustasud eraldi, sealhulgas hinnaalandused ja hinnavähendid ning sellise hinnavähendamise tingimused. Ta võimaldab oma kliirivatel liikmetel ja vajaduse korral nende klientidel pääseda konkreetsetele teenustele eraldi juurde.

2.   Keskne vastaspool avaldab kliirivatele liikmetele ja nende klientidele osutatavate teenustega seotud majanduslikud riskid.

3.   Keskne vastaspool avaldab oma kliirivatele liikmetele ja pädevale asutusele hinnateabe, mida kasutatakse selleks, et arvutada päeva lõpu riskipositsioonid kliirivate liikmete suhtes.

Keskne vastaspool avaldab iga finantsinstrumendi liigi kohta tema poolt kliiritud tehingute koondmahu .

3 a.     Keskne vastaspool avaldab sideprotokollide talitlus- ja tehnilised nõuded, mis hõlmavad kolmandate isikutega suhtlemisel kasutatavaid sisu- ja sõnumivorminguid, sh need, millele on osutatud artiklis 5.

3 b.     Keskne vastaspool avalikustab kõik juhud, mil kliiriv liige on artikli 35 lõigetes 1 ja 2 osutatud kriteeriume rikkunud, v.a juhul, kui pädev asutus on pärast ESMAga konsulteerimist seisukohal, et rikkumise avalikustamine seaks ohtu finantsstabiilsuse või usalduse turu vastu.

Artikkel 37

Eraldatus ja ülekantavus

1.   Keskne vastaspool säilitab andmeid ja peab arvestust, mis võimaldab tal igal ajal ja viivitamata eraldada ühe kliiriva liikme vara ja positsioonid teise kliiriva liikme ning tema enda varast ja positsioonidest. Kui keskne vastaspool hoiustab vara ja rahalisi vahendeid kolmanda isiku juures, tagab ta, et kliiriva liikme vara ja rahalisi vahendeid hoitakse keskse vastaspoole, teiste kliirivate liikmete ning selle kolmanda isiku varast ja rahalistest vahenditest lahus.

2.    Kliiriv liige hoiab oma positsioone keskse vastaspoole juures oma klientide positsioonidest lahus, st eraldi kontodel .

2 a.     Kliirivad liikmed hoiavad kõikide klientide positsioone keskse vastaspoole juures eraldi kontodel (täielik eraldatus). Vastava kirjaliku taotluse alusel annavad kliirivad liikmed klientidele võimaluse hoida oma positsioone keskse vastaspoole juures omnibus-kontodel.

3.     Keskne vastaspool ja kliirivad liikmed avaldavad kaitsetasemed ning nende poolt pakutavate eri eraldatuse tasemetega seotud kulud. Eri eraldatuse tasemete üksikasjades kirjeldatakse muu hulgas iga taseme peamist õiguslikku mõju, sh antakse teavet vastavates jurisdiktsioonides kohaldatava maksevõimetusõiguse kohta. Keskne vastaspool nõuab, et kliirivad liikmed teavitaks oma kliente nimetatud riskidest ja kuludest.

3 a.     Keskne vastaspool säilitab andmed, mille abil on tal võimalik igal ajal viivitamata kindlaks teha vara, mida hoitakse iga käesoleva artikli kohaselt peetaval kontol.

3 b.     Keskne vastaspool kehtestab korra, mille abil on täieliku eraldatuse kohaldamisel võimalik hõlbustada kohustused täitmatajätnud liikme klientide positsioonide ja tagatiste ülekandmist ühele või mitmele muule osalejale.

4 .    Tingimusel et kliendi suhtes kohaldatakse täielikku eraldatust , kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ III lisa 2. osa punkti 6.

5 .     Liikmesriigid tagavad, et nende maksevõimetuse seadustes on piisavalt erandeid, mis võimaldaksid kesksetel vastaspooltel nimetatud sätete eesmärke ja nõudeid täita.

Vallandavate sündmuste hulka kuuluvad kliiriva liikme maksevõimetus ja asjaomased sündmused ning võetud kohustuste täitmatajätmine.

Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, koostab ESMA tehniliste standardite projektid, millega määratakse täpsemalt kindlaks asjaomased sündmused.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

3.   peatükk

Usaldatavusnormatiivid

Artikkel 38

Krediidiriski juhtimine

Keskne vastaspool mõõdab ja hindab iga kliiriva liikme ja vajaduse korral teise sellise keskse vastaspoole, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe, likviidsus- ja krediidiriski peaaegu reaalajas. Keskne vastaspool teeb võimalikult suures ulatuses kindlaks, milliseid riske võivad klientide nimel tehtavad kliirivate liikmete kliirimistehingud põhjustada, ning jälgib ja juhib neid riske . Kesksel vastaspoolel on õigeaegne ja mittediskrimineeriv juurdepääs asjakohastele hindamisallikatele, et hinnata oma riskipositsiooni tõhusalt. Seejuures lähtutakse mõistlikest kuludest ning järgitakse rahvusvahelisi omandiõigusi.

Artikkel 39

Marginaalinõuded

1.   Selleks et piirata oma kliirivate liikmete ja vajaduse korral koostalitluskokkulepetega hõlmatud kesksete vastaspoolte krediidiriski, kehtestab keskne vastaspool marginaalid ja nõuab need sisse. Pädevad asutused tagavad, et kesksed vastaspooled järgivad lõikes 5 osutatud minimaalseid marginaalistandardeid. Need miinimumstandardid kehtestatakse vastavalt riskitasemele ja need vaadatakse valitsevate turutingimuste arvesse võtmiseks korrapäraselt läbi ja seda eelkõige hädaolukordades, mille lahendamisel on jõutud seisukohale, et standardite läbivaatamisega on võimalik süsteemseid riske maandada. Sellised marginaalid peavad olema piisavad, et katta võimalikke riske, mis keskse vastaspoole hinnangul võivad vastavate positsioonide likvideerimiseni ilmneda. Marginaalid peavad olema piisavad, et katta vähemalt 99 % riskipositsioonide muutusest teatava aja jooksul ning tagada, et keskne vastaspool tagaks täielikult oma riskipositsioonid kõikide kliirivate liikmete suhtes ja vajaduse korral teiste koostalitluskokkulepetega hõlmatud kesksete vastaspoolte suhtes vähemalt iga päev.

ESMA võib vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 9 lõikele 5 marginaalinõudeid hädaolukordades muuta, kui see leevendab süsteemseid riske.

2.   Marginaalinõuete kehtestamiseks võtab keskne vastaspool vastu mudelid ja parameetrid, mis kajastavad kliiritavate toodete riskitunnuseid ja mille puhul võetakse arvesse marginaalide kogumise intervalli, turulikviidsust ning muutuste võimalikkust tehingu kestuse jooksul. Pädev asutus valideerib mudelid ja parameetrid ning nende kohta esitatakse arvamus vastavalt artiklile 15 .

3.   Keskne vastaspool nõuab marginaale sisse päevasiseselt ja vähemalt siis, kui ületatakse eelnevalt kindlaksmääratud künnised.

3 a.     Keskne vastaspool nõuab sisse sellised marginaalid, millest piisab kooskõlas artikliga 37 hoitavatel kontodel registreeritud positsioonide katmiseks seoses konkreetsete finantsinstrumentidega. Finantsinstrumentide portfelliga seotud marginaale võib keskne vastaspool arvutada ainult siis, kui portfelli kaasatud finantsinstrumentide hinnakorrelatsioon on kõrge ja stabiilne.

▐

5.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine , koostab ESMA pärast EBAga konsulteerimist reguleerivate tehniliste standardite projektid , milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud sobivad protsendid ja aeg, mida tuleks kaaluda finantsinstrumentide eri klasside puhul, ning lõikes 3 a osutatud tingimused .

ESMA esitab pärast EBAga konsulteerimist kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

▐

Artikkel 40

Tagatisfond

1.    Et kliirivate liikmete krediidiriski veelgi piirata , loob keskne vastaspool tagatisfondi, et katta kohustuste täitmatajätmisest tulenev kahju, mis ületab artiklis 39 osutatud marginaalinõuetega kaetava kahju , sealhulgas ühe või mitme kliiriva liikme maksevõimetusmenetluse algatamisega kaasnev kahju.

2.   Keskne vastaspool kehtestab tagatisfondi maksete minimaalse suuruse ja kriteeriumid üksikute kliirivate liikmete maksete arvutamiseks. Maksete suurus on proportsionaalne iga kliiriva liikme riskipositsiooniga tagamaks, et tagatisfondi maksed võimaldavad kesksel vastaspoolel tulla toime vähemalt siis, kui kohustused jätavad täitmata kaks kliirivat liiget , kelle suhtes tal on kõige suurem riskipositsioon.

2 a.     Keskne vastaspool töötab välja ekstreemsete, kuid reaalsete turutingimuste kirjeldused. Kirjeldustes võetakse arvesse nendel turgudel, kus keskne vastaspool teenuseid osutab, esinenud kõige muutlikumaid perioode ning võimalikke eri tulevikusuundumusi. Arvesse võetakse finantsvahendite ootamatut müüki ja turu likviidsuse kiiret vähenemist. Tagatisfondi suurus hõlmab vastavalt artiklile 39 arvutatud, hüpoteetilistes kirjeldustes esitatud positsioonide marginaale.

Oma kliirivate liikmete krediidiriski arvutamisel võtab keskne vastaspool arvesse

a)	igal kooskõlas artikliga 37 hoitaval kontol registreeritud iga kliiriva liikme krediidiriski ning

b)	seda, kas keskse vastaspoole enda positsioonide kasumeid saab kasutada klientide positsioonidega seotud kahju katmiseks või mitte.

3.   Keskne vastaspool võib luua rohkem kui ühe tagatisfondi tema kliiritavate instrumentide eri liikide jaoks.

3 a.     Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, koostab ESMA tihedas koostöös EKPSiga ning pärast EBAga konsulteerimist reguleerivate tehniliste standardite projektid, milles täpsustatakse lõigetes 1 ja 3 osutatud tagatisfondide üksikasjad.

Tihedas koostöös EKPSiga esitab ESMA kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 41

Muu riskijärelevalve

1.   Lisaks artikliga 12 ette nähtud kapitalile tagab keskne vastaspool piisavad rahalised vahendid, et katta võimalik kahju, mis ületab marginaalinõuetega ja tagatisfondi kaetava kahju. Sellised vahendid võivad hõlmata mis tahes muud kliirivate liikmete või muude poolte loodud kliirimisfondi, kahjumi jaotamise kokkuleppeid, kindlustusandjate vahelisi kokkuleppeid, keskse vastaspoole omavahendeid, emaettevõtjate tagatisi või muid sarnaseid vahendeid. Keskne vastaspool saab selliseid vahendid vabalt kasutada ning neid ei kasutata tegevuskahju katmiseks.

2.   ▐ Artiklis 40 osutatud tagatisfond ja lõikes 1 osutatud muud rahalised vahendid peavad igal ajal võimaldama kesksel vastaspoolel toime tulla ekstreemsetes, kuid reaalsetes turutingimustes tekkida võiva kahjuga. Keskne vastaspool töötab välja selliste ekstreemsete, kuid reaalsete turutingimuste kirjeldused.

3.    Keskne vastaspool mõõdab oma võimalikku likviidsusvajadust. Kesksele vastaspoolele on igal ajal tagatud oma teenuste pakkumiseks ja tegevuste teostamiseks vajalik likviidsus. Selleks muretseb keskne vastaspool vajalikud krediidiliinid või sõlmib sarnased kokkulepped, et katta likviidsusvajadus, kui tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ei saa kohe kasutada. Ükski kliiriv liige ning tema ema- või tütarettevõtjad ei või anda rohkem kui 25 % keskse vastaspoole vajalikest krediidiliinidest.

4.   Keskne vastaspool võib nõuda, et kohustusi täitvad kliirivad liikmed annaksid lisavahendeid teise kliiriva liikme kohustuste täitmatajätmise korral. Keskse vastaspoole kliirivate liikmete riskipositsioon asjaomases keskses vastaspooles on piiratud.

5.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, koostab ESMA pärast EBAga konsulteerimist reguleerivate tehniliste standardite projektid , milles täpsustatakse lõikes 2 osutatud ekstreemsed tingimused, millega keskne vastaspool peab toime tulema.

ESMA esitab pärast EBAga konsulteerimist kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

▐

Artikkel 42

Kaskaadipõhimõte

1.   Keskne vastaspool kasutab kahju katmiseks kõigepealt kohustused täitmatajätnud kliiriva liikme marginaale ja alles siis muid rahalisi vahendeid.

2.   Kui kohustused täitmatajätnud kliiriva liikme marginaalid ei ole keskse vastaspoole kahju katmiseks piisavad, kasutab keskne vastaspool kahju katmiseks makseid, mille kohustused täitmatajätnud liige on tagatisfondi teinud.

3.   Keskne vastaspool kasutab tagatisfondi makseid ja kohustusi täitvate kliirivate liikmete makseid üksnes pärast seda, kui kohustused täitmatajätnud kliiriva liikme maksed ▐ ning ▐ artikli 41 lõikes 1 osutatud omavahendid on ammendunud .

4.   Keskne vastaspool ei tohi ühe kliiriva liikme kohustuste täitmatajätmisest tuleneva kahju katmiseks kasutada kohustusi täitvate kliirivate liikmete marginaale.

Artikkel 43

Tagatisnõuded

1.   Keskne vastaspool aktsepteerib kliirivate liikmete esialgse või püsiva riskipositsiooni katmiseks väga likviidseid tagatisi nt sularaha, kulda, riigivõlakirju ja kvaliteetseid äriühingute võlakirju , mille krediidi- ja tururisk on minimaalne. Finantssektoriväliste vastaspoolte puhul võivad kesksed vastaspooled aktsepteerida pangatagatisi, võttes selliseid tagatisi arvesse kliiriva liikmena tegutseva panga riskipositsioonis. Ta teeb vajalikke väärtuskärpeid, mis kajastavad vara väärtuse võimalikku vähenemist ajavahemikus alates vara viimasest hindamisest kuni ajani, mil nad saab hinnanguliselt likvideerida. Ta võtab arvesse turuosalise kohustuste täitmatajätmisest tulenevat likviidsusriski ja teatava vara kontsentratsiooniriski, millest tulenevalt võidakse kehtestada vastuvõetav tagatis ja teha vastavad väärtuskärped. Need miinimumstandardid kehtestatakse vastavalt riskitasemele ja need vaadatakse valitsevate turutingimuste arvesse võtmiseks regulaarselt läbi ja seda eelkõige hädaolukordades, mille lahendamisel on jõutud seisukohale, et standardite läbivaatamisega on võimalik süsteemset riski maandada.

2.   Keskne vastaspool võib nõustuda vajaduse korral ja kui piisav usaldusväärsus on tagatud, et selle tuletislepingu või finantsinstrumendi, millest keskse vastaspoole riskipositsioon tuleneb, alusvara on tagatis, millega kaetakse marginaalinõuded.

3.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, koostab ESMA pärast EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist reguleerivate tehniliste standardite projektid , milles täpsustatakse, millist liiki tagatisi võib käsitada väga likviidsetena ja millised on lõikes 1 osutatud väärtuskärped.

ESMA esitab pärast EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

▐

Artikkel 44

Investeerimispoliitika

1.   Keskne vastaspool investeerib oma rahalisi vahendeid üksnes väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu- ja krediidirisk on minimaalne, nt ELi keskpanga reservidesse . Investeeringuid peab olema võimalik minimaalse ebasoodsa hinnaefektiga kiiresti likvideerida.

1 a.     Keskse vastaspoole omakapitali, kasumit ega reserve, mida ei investeerita vastavalt lõikele 1, ei võeta artikli 12 lõike 2 kohaldamisel arvesse.

2.   Marginaalidena kasutatavad finantsinstrumendid antakse hoiule väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajatele, kes tagavad mittediskrimineeriva juurdepääsu kesksele vastaspoolele ja kõnealuste instrumentide täieliku kaitse. Kesksel vastaspoolel on vajaduse korral võimalik finantsinstrumente kohe kasutada. Kesksed vastaspooled teostavad ESMA järelevalve all kliiriva liikme tagatise uuesti tagatiseks seadmise üle ranget kontrolli.

3.   Keskne vastaspool ei investeeri oma kapitali ega artiklites 39, 40 ja 41 osutatud nõuete täitmisest tulenevaid summasid oma väärtpaberitesse ega oma ema- või tütarettevõtjate väärtpaberitesse.

4.   Keskne vastaspool võtab investeerimisotsuste tegemisel arvesse oma üldist krediidiriskipositsiooni üksikute võlgnike suhtes ja tagab, et tema üldine riskipositsioon üksikute võlgnike suhtes jääb riskide kontsentreerumise aktsepteeritavatesse piirmääradesse.

5.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, koostab ESMA pärast EBAga konsulteerimist reguleerivate tehniliste standardite projektid , milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud väga likviidsed finantsinstrumendid ning lõikes 4 osutatud riskide kontsentreerumise piirmäärad.

ESMA esitab pärast EBAga konsulteerimist kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

▐

Artikkel 45

Kohustuste täitmatajätmise korral järgitav menetlus

1.   Keskne vastaspool näeb ette üksikasjaliku menetluse, mida järgitakse, kui kliiriv liige ei täida artikli 35 nõudeid keskse vastaspoole kehtestatud tähtaja jooksul kooskõlas tema menetlusega. Keskne vastaspool kirjeldab üksikasjalikult menetlust, mida järgitakse, kui keskne vastaspool ei ole kliiriva liikme maksevõimetust kindlaks teinud. Kõnealused menetlused vaadatakse läbi kord aastas.

2.   Keskne vastaspool tegutseb kohe, et piirata kohustuste täitmatajätmisest tulenevat kahju ja likviidsussurvet ning tagab, et mis tahes kliiriva liikme positsioonide sulgemine ei häiri kohustusi täitvate kliirivate liikmete tehinguid ega tekita neile kahju, mida neil ei olnud võimalik ette näha ega kontrollida.

3.   Keskne vastaspool teavitab sellest kohe pädevat asutust. Pädev asutus teavitab kohustused täitmatajätnud kliiriva liikme järelevalve eest vastutavat asutust kohe, kui keskne vastaspool leiab, et kliiriv liige ei suuda oma tulevasi kohustusi täita, ja kui keskne vastaspool kavatseb ta kohustusi mittetäitvaks liikmeks tunnistada.

4.   Keskne vastaspool hoolitseb selle eest, et menetlus, mida järgitakse kohustuste täitmatajätmisel, on jõustatav. Ta võtab kõik mõistlikud sammud tagamaks, et tal on õiguslik võim likvideerida kohustused täitmatajätnud kliiriva liikme omandipositsioonid ja kanda kohustused täitmatajätnud kliiriva liikme klientide positsioonid üle või need likvideerida.

Artikkel 46

Mudelite läbivaatamine, stressitestid ja järeltestid

1.   Keskne vastaspool vaatab korrapäraselt läbi marginaalinõuete arvutamiseks kasutatavad mudelid ja parameetrid, tagatisfondi maksed, tagatisnõuded ja muud riskikontrollimehhanismid. Keskne vastaspool kohaldab mudelite suhtes rangeid ja sagedasi stressiteste, et hinnata nende vastupanuvõimet ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes, ning ta korraldab järelteste, et hinnata kasutatavate meetodite usaldusväärsust. Keskne vastaspool teavitab pädevat asutust tehtud testide tulemustest ja peab enne mudelite või parameetrite muutmist saama pädeva asutuse kinnituse.

2.   Keskne vastaspool katsetab kohustuste täitmatajätmisel järgitava menetluse põhiaspekte korrapäraselt, et võtta mõistlikud meetmed tagamaks, et kliirivad liikmed saavad menetlusest aru ja et nad on kehtestanud nõuetekohase menetluse, mida kohustuste täitmatajätmise korral järgitakse.

2 a.     ESMA esitab lõikes 1 osutatud stressitestide tulemusi puudutava teabe Euroopa järelevalveasutustele, et neil oleks võimalik hinnata finantsettevõtete riskipositsiooni keskse vastaspoole kohustuste täitmatajätmise korral .

3.   Keskne vastaspool avalikustab põhilise teabe riskijuhtimismudeli kohta ja lõikes 1 osutatud stressitestide korraldamisel kasutatavate eelduste kohta ning stressitestide tulemused, v.a juhul, kui pädev asutus on pärast ESMAga konsulteerimist jõudnud seisukohale, et sellise teabe avalikustamine seaks ohtu finantsstabiilsuse .

4.    Selleks, et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA välja reguleerivate tehniliste standardite projektid , milles täpsustatakse järgmine:

a)	eri liiki finantsinstrumentide ja portfellide puhul korraldatavate testide liigid;

b)	kliirivate liikmete või muude osaliste testidesse kaasatus;

c)	testide sagedus;

d)	testimise kestus;

e)	lõikes 3 nimetatud põhiline teave.

ESMA esitab pärast EBAga konsulteerimist kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012 .

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

▐

Artikkel 47

Arveldamine

1.    Kui see on praktiline ja võimalik , kasutab keskne vastaspool ▐ oma tehingute arveldamiseks ▐ keskpanga raha. Kui keskpanga raha ei kasutata , võetakse meetmeid rahaga arveldamise riskide rangeks piiramiseks.

2.   Keskne vastaspool esitab selgelt oma kohustused seoses finantsinstrumentide ülekandmisega, sealhulgas märgib, kas tal on kohustus finantsinstrumendid üle kanda või ta saab ise finantsinstrumentide ülekande või kas ta korvab ülekandmisel tekkinud kahju osalistele.

3.   Kui kesksel vastaspoolel on kohustus kanda finantsinstrumente üle või ta saab ise finantsinstrumentide ülekandeid, välistab keskne vastaspool põhiriski võimalikult suures ulatuses, kasutades põhimõtet „väärtpaberi ülekanne makse vastu”.

Artikkel 48

Koostalitluskokkulepped

1.   Keskne vastaspool võib sõlmida teise keskse vastaspoolega koostalitluskokkuleppe, kui artiklite 49 ja 50 nõuded on täidetud.

1 a.     Et kesksetele vastaspooltele mitte lisariske tekitada, kasutatakse käesoleva määruse kohaldamisel koostalitluskokkuleppeid ainult direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktides a ja b ning punktis 19 määratletud vabalt kaubeldavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide puhul. ESMA esitab hiljemalt 30. septembriks 2014 komisjonile aruande selle kohta, kas kohaldusala laiendamine muudele finantsinstrumentidele oleks asjakohane.

2.   Kui teise keskse vastaspoolega sõlmitakse koostalitluskokkulepe konkreetsele kauplemiskohale teenuste osutamiseks, on kesksel vastaspoolel mittediskrimineeriv juurdepääs andmetele, mida ta vajab kõnealuselt kauplemiskohalt saadud ülesannete täitmiseks, ning tal on juurdepääs vastavale arveldussüsteemile.

3.   Võimalus sõlmida koostalitluskokkulepe ning pääseda juurde andmefiidile või arveldussüsteemile kooskõlas lõigetega 1 ja 2 on otseselt või kaudselt piiratud, et kontrollida kõnealuse lepingu või juurdepääsuga seotud riske.

Artikkel 48 a

Kesksete vastaspoolte ligipääs kauplemisandmetele

1.     Kesksel vastaspoolel on õigus pääseda ilma diskrimineerimata asjaomaste kauplemiskohtade andmefiidi juurde ja kasutada kõiki arveldussüsteeme, mida ta vajab oma kohustuste täitmiseks.

2.     Artiklis 68 osutatud komisjonile ja Euroopa Parlamendile esitatavate aruannete koostamiseks peab ESMA järelevalvet kesksetele vastaspooltele juurdepääsu ning selle üle, kuidas teatud tavad, sh ainulitsentside kasutamine, konkurentsivõimet mõjutavad.

Artikkel 49

Riskijuhtimine

1.   Koostalitluskokkuleppeid sõlmivad kesksed vastaspooled peavad:

a)	töötama välja nõuetekohase korra, menetluse ja süsteemid, et teha tõhusalt kindlaks kokkuleppest tulenevad täiendavad riskid ning neid jälgida ja juhtida, et kohustusi oleks võimalik õigel ajal täita;

b)	leppima kokku õigustes ja kohustustes, sealhulgas nende suhteid reguleeriva õiguse osas;

c)	tegema kindlaks krediidi- ja likviidsusriskid ning neid jälgima ja tõhusalt juhtima, nii et ühe keskse vastaspoole kliiriva liikme kohustuste täitmatajätmine ei mõjutaks koostalitlusvõimelist keskset vastaspoolt;

d)	tuvastama koostalitluskokkuleppest tulenevad võimalikud sellised sõltuvused ja korrelatsioonid, mis võivad mõjutada kliiriva liikme kontsentreerumisest tingitud krediidi- ja likviidsusriski ja ka ühendatud rahalisi vahendeid ning kõnealuseid tegureid jälgima ja need kõrvaldama.

Esimese lõike punkti b kohaldamisel kasutavad kesksed vastaspooled vajaduse korral samu oma vastavatesse süsteemidesse maksejuhiste sisestamist ja tühistamatuks muutumise aega käsitlevaid reegleid nagu on ette nähtud direktiiviga 98/26/EÜ.

Esimese lõike punkti c kohaldamisel kirjeldatakse kokkuleppe tingimustes menetlust, mida järgitakse kohustuste täitmatajätmise tagajärgedega toimetulekuks, kui üks koostalitluskokkuleppe sõlminud keskne osapool on kuulutatud kohustused täitmatajätnud osapooleks.

Esimese lõike punkti d kohaldamisel peab kesksetel vastaspooltel olema võimalik rangelt kontrollida kliiriva liikme kokkuleppejärgse tagatise uuesti tagatiseks seadmist, kui pädevad asutused seda lubavad. Kokkuleppes kirjeldatakse, kuidas kõnealused riskid on kõrvaldatud, võttes arvesse piisavat katet ja vajadust piirata edasilevimise ohtu.

2.   Kui kesksete vastaspoolte riskijuhtimismudelid, mida nad kasutatavad oma kliirivate liikmete riskipositsiooni ja oma vastastikuse riskipositsiooni katmiseks, on erinevad, teevad kesksed vastaspooled sellised erinevused kindlaks, hindavad nendega seotud võimalikke riske ning võtavad meetmeid, sealhulgas tagavad täiendavad rahalised vahendid, mis piiravad erinevuste mõju koostalitluskokkuleppele ning ka nende võimalikke tagajärgi seoses edasilevimise ohuga, ning tagavad, et need erinevused ei mõjuta ühegi keskse vastaspoole võimet toime tulla kliiriva liikme kohustuste täitmatajätmisega.

Artikkel 49 a

Marginaalide eraldamine kesksete vastaspoolte vahel

1.     Keskne vastaspool eraldab tagatised, mille ta on saanud nendelt kesksetelt vastaspooltelt, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe.

2.     Rahalisi tagatisi hoitakse eraldi kontodel.

3.     Finantsinstrumentides saadud tagatisi hoitakse direktiivis 98/26/EÜ osutatud väärtpaberiarveldussüsteemide käitajate eraldi kontodel.

4.     Tagatised saanud keskne vastaspool võib lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt eraldatud tagatisi rakendada ainult juhul, kui see keskne vastaspool, kes need tagatised koostalitluskokkuleppe esitas, oma kohustusi ei täida.

5.     Kui oma kohustusi ei täida see keskne vastaspool, kes koostalitluskokkuleppe raames tagatised sai, siis tagastatakse lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt eraldatud tagatised viivitamata sellele kesksele vastaspoolele, kes tagatised esitas.

Artikkel 50

Koostalitluskokkuleppe heakskiitmine

1.   Koostalitluskokkuleppe peavad kaasatud kesksete vastaspoolte pädevad asutused eelnevalt heaks kiitma. Kohaldatakse artikli 13 kohast menetlust.

2.   Pädevad asutused kiidavad koostalitluskokkuleppe heaks üksnes siis, kui selles osalevatele kesksetele vastaspooltele on vastavalt artiklis 13 toodud menetlusele antud kliirimisluba ja kui kesksed vastaspooled on sellest loast tulenevaid kohustustusi tuletuslepingute kliirimisel kooskõlas järelevalvenõudmistega pidevalt täitnud vähemalt kolmeaastase perioodi jooksul, kui artikli 49 nõuded on täidetud ning kokkuleppe tingimuste kohased kliirimistehingute tehnilised tingimused võimaldavad tagada finantsturgude sujuva ja korrektse toimimise ning kui kokkulepe ei vähenda järelevalve tõhusust.

3.   Kui pädev asutus leiab, et lõike 2 nõuded ei ole täidetud, esitab ta pädevatele asutustele ja kaasatud kesksetele vastaspooltele kirjaliku selgituse riskikaalutluste kohta. Ka teavitab ta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, kes esitab arvamuse selle kohta, mil määral riskikaalutlused on tõesed ja annavad põhjust koostalitluskokkuleppe tagasilükkamiseks. ESMA arvamus tehakse kaasatud kesksetele vastaspooltele kättesaadavaks. Kui ESMA hinnang erineb vastava pädeva asutuse hinnangust, kaalub kõnealune pädev asutus oma hinnangut uuesti, võttes arvesse ESMA arvamust.

4.   Kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 8 sätestatud menetlusega esitab ESMA 30. juuniks 2012 juhised või soovitused, et töötada välja järjekindel, tulemuslik ja tõhus koostalitluskokkulepete hindamine.

VI   jaotis

Kauplemisteabehoidlate registreerimine ja järelevalve

1.   peatükk

Kauplemisteabehoidla registreerimise tingimused ja kord

Artikkel 51

Kauplemisteabehoidla registreerimine

1.   Kauplemisteabehoidla registreerib ennast ESMA juures artiklis 6 sätestatud eesmärgil.

2.   Käesoleva artikli kohaseks registreerimiseks peab kauplemisteabehoidla olema juriidiline isik, kes asub ELis ja vastab VII jaotise nõuetele.

3.   Kauplemisteabehoidla registreerimine kehtib kogu ELi territooriumil.

4.   Registreeritud kauplemisteabehoidla peab igal ajal täitma esmasel registreerimisel nõutud tingimused. Kauplemisteabehoidla teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust viivitamata registreerimistingimuste olulistest muudatustest.

Artikkel 52

Registreerimistaotlus

1.   Kauplemisteabehoidla esitab registreerimistaotluse ESMA-le.

2.   Kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist hindab ESMA, kas taotlus on täielik.

Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab ESMA tähtaja, milleks kauplemisteabehoidlal tuleb esitada täiendav teave.

Kui ESMA on kindlaks teinud, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest kauplemisteabehoidlat.

3.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine , koostab ESMA reguleerivate tehniliste standardite projektid , milles täpsustatakse ESMA-le esitatava lõike 1 kohase registreerimistaotluse üksikasjad.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

▐

4.   Selleks et tagada lõike 1 ühesugune kohaldamine, koostab ESMA tehniliste rakendusstandardite projektid , milles määratakse kindlaks ESMA-le esitatava registreerimistaotluse vorm.

ESMA esitab kõnealused tehniliste rakendusstandardite projektid komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2012.

Komisjonile on antud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehnilised rakendusstandardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15 .

▐

Artikkel 53

Taotluse läbivaatamine

1.   ESMA vaatab registreerimistaotluse läbi 40 tööpäeva jooksul alates artikli 52 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud teavitamise kuupäevast, lähtudes sellest, kas kauplemisteabehoidla täidab artiklite 64–67 nõudeid, ning võtab vastu üksikasjaliult põhjendatud otsuse registreerimise kohta või taotluse tagasilükkamise kohta.

2.   ESMA poolt lõike 1 kohaselt tehtud otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 54

Otsusest teavitamine

1.   Kui ESMA võtab vastu otsuse registreerimise kohta, registreerimisest keeldumise või registreerimise kehtetuks tunnistamise kohta, teavitab ta kauplemisteabehoidlat sellest viie tööpäeva jooksul, põhjendades oma otsust üksikasjalikult.

2.   ESMA teavitab vastavalt lõikele 1 tehtud mis tahes otsusest komisjoni.

3.   ESMA avaldab oma veebilehel käesoleva määruse kohaselt registreeritud kauplemisteabehoidlate nimekirja. Nimekirja ajakohastatakse viie tööpäeva jooksul alates lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmisest.

Artikkel 55

Trahvid

1.   ESMA ▐ võib ▐ oma otsusega kehtestada kauplemisteabehoidlale trahvi, kui kauplemisteabehoidla on tahtlikult või tahtmatult rikkunud käesoleva määruse artikli 63 lõike 1, artiklite 64–66 ning artikli 67 lõigete 1 ja 2 nõudeid.

2.   Lõikes 1 osutatud trahvid on hoiatavad ning proportsionaalsed rikkumise laadi ja tõsiduse, rikkumise kestuse ning asjaomase kauplemisteabehoidla majandusliku suutlikkusega. ▐

3.   Olenemata lõikest 2, on juhul kui kauplemisteabehoidla on rikkumisest otseselt või kaudselt saanud mõõdetavat rahalist kasu, trahvi suurus vähemalt võrdne saadud kasuga.

4.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, koostab ESMA reguleerivate tehniliste standardite projektid , millega täpsustatakse järgmine:

a)	trahvisumma määramise üksikasjalikud kriteeriumid;

b)	uurimismenetlustega seotud meetmed ja teavitamine, aga ka otsuste tegemise kord, sealhulgas sätted kaitseõiguse, andmetele juurdepääsu, seadusjärgse esindamise ja konfidentsiaalsuse kohta ning ajalised sätted ning trahvisumma määramine ja kogumine.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012 .

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 . [ME 6]

▐

Artikkel 56

Perioodilised karistusmaksed

1.    ESMA järelevalvenõukogu kehtestab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida:

a)	kauplemisteabehoidlat rikkumist lõpetama;

b)	kauplemisteabehoidlatega või asjaomaste kolmandate isikutega seotud isikuid esitama täielikku informatsiooni, mida on neilt taotletud;

c)	kauplemisteabehoidlaga või asjaomaste kolmandate isikutega seotud isikuid alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, menetlused või muu vajaliku teabe, ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on esitatud uurimise käigus;

d)	kauplemisteabehoidlatega või asjaomaste kolmandate isikutega seotud isikuid alluma kohapealsele kontrollimisele.

2.    Lõikes 1 osutatud perioodilised karistusmaksed peavad olema tõhusad ja proportsionaalsed. Perioodiline karistusmakse määratakse iga viivitatud päeva eest. ▐

2 a.     Hoolimata lõike 2 sätetest moodustab perioodiliste karistusmaksete summa 3 % eelmise majandusaasta keskmisest päevakäibest. Seda arvutatakse alates perioodilisi karistusmakseid määravas otsuses toodud kuupäevast.

2 b.     Perioodilisi karistusmakseid rakendatakse maksimaalselt kuue kuu jooksul alates ESMA otsuse teatavaks tegemiseks. Kuuekuulise ajavahemiku lõpus kaalub ESMA, kas ja milliseid meetmeid võtta. [ME 7]

Artikkel 57

Asjaomaste isikute ärakuulamine

1.   Enne kui ESMA teeb otsuse artiklites 55 ja 56 sätestatud trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta, annab ta asjaomastele isikutele võimaluse esitada ärakuulamiseks oma seisukoht komisjoni vastuväited esilekutsunud küsimustes.

ESMA otsused võivad põhineda üksnes sellistel vastuväidetel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

2.   Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele.

Kõnealustel isikutel on õigus nõuda juurdepääsu ESMA toimikule tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Juurdepääsuõigus toimikule ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega ESMA ametialaseks kasutuseks ettenähtud dokumente. [ME 8]

Artikkel 58

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete ühissätted

1.    ESMA avalikustab kõik vastavalt artiklitele 55 ja 56 määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed.

2.   Vastavalt artiklitele 55 ja 56 määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on haldusliku iseloomuga.

2 a.     Kui ESMA otsustab trahvi või karistusmakset mitte kehtestada, teavitab ta sellest komisjoni, liikmesriigi pädevaid asutusi, Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning avaldab oma otsuse põhjused. [ME 9 rev]

Artikkel 59

Otsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus

Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega ESMA on määranud trahvid või perioodilised karistusmaksed. Euroopa Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada. [ME 10]

Artikkel 60

Registreerimise kehtetuks tunnistamine

1.   ESMA tunnistab kauplemisteabehoidla registreerimise kehtetuks, kui:

a)	kauplemisteabehoidla loobub selgesõnaliselt registreerimisest või ei ole eelneva kuue kuu jooksul teenuseid osutanud;

b)	kauplemisteabehoidla registreerimisel on esitatud valeandmeid või registreerimine on toimunud muul ebaseaduslikul moel;

c)	kauplemisteabehoidla ei täida enam tingimusi, mille alusel ta registreeriti;

d)	kauplemisteabehoidla on tõsiselt või korduvalt rikkunud käesoleva määruse sätteid.

2.   Kui sellise liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomane kauplemisteabehoidla teenuseid osutab ja tegevusi sooritab, leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib ta paluda ESMA-l kontrollida, kas registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud. Kui ESMA otsustab, et ta ei tunnista kauplemisteabehoidla registreerimist kehtetuks, esitab ta täieliku põhjenduse.

2 a.     ESMA teeb kõik vajaliku, et tagada selle kauplemisteabehoidla, mille registreerimine on kehtestuks tunnistatud, nõuetekohane asendamine, kaasa arvatud andmete ülekandmine teistesse kauplemisteabehoidlatesse ja teabevoo suunamine teistesse kauplemisteabehoidlatesse.

Artikkel 61

Kauplemisteabehoidlate järelevalve

1.   ESMA jälgib artiklite 64–67 kohaldamist.

2.   Artiklites 51–60, ning 62 ja 63 sätestatud ülesannete täitmiseks antakse ESMA-le õigus

a)	pääseda juurde kõikidele mis tahes kujul dokumentidele ja õigus saada või teha nendest koopiaid;

b)	nõuda kõikidelt isikutelt teavet ning õigus vajaduse korral isik teabe saamiseks välja kutsuda ja teda küsitleda;

c)	teostada kohapeal etteteatatud või etteteatamata kontrolle;

d)	nõuda andmeid telefonisuhtluse ja andmeedastuse kohta.

2.   peatükk

Suhted kolmandate riikidega

Artikkel 62

Rahvusvahelised kokkulepped

Komisjon esitab vajaduse korral nõukogule ettepanekuid pidada ühe või mitme kolmanda riigiga läbirääkimisi selliste rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimiseks, milles käsitletakse vastastikust juurdepääsu kolmandates riikides asuvates kauplemisteabehoidlates hoitavaid börsiväliseid tuletislepinguid hõlmavale teabele ning sellise teabe vahetamist, kui pädevatel asutustel on kõnealust teavet vaja käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks.

Artikkel 63

Samaväärsus ja tunnustamine

1.   Kolmandas riigis asuv kauplemisteabehoidla võib osutada teenuseid ja sooritada ELis asuvate üksuste jaoks artikli 6 kohaseid tegevusi üksnes siis, kui sellel kauplemisteabehoidlal on liidus iseseisev esindus ja kui ESMA on seda tunnustanud.

2.   ESMA tunnustab kauplemisteabehoidlat ainult siis , kui järgmised tingimused on täidetud:

a)	kauplemisteabehoidla on kolmandas riigis tunnustatud ja tema üle teostatakse seal tõhusat järelevalvet;

b)	komisjon on vastu võtnud lõike 3 kohase otsuse;

c)	EL on sõlminud rahvusvahelise kokkuleppe kõnealuse kolmanda riigiga, nagu on osutatud artiklis 62;

d)	on sõlmitud lõike 4 kohased koostöölepingud, millega tagatakse, et ELi ametiasutustel on kohene ja pidev juurdepääs kogu vajalikule teabele;

d a)	komisjon teeb kolmanda riigi suhtes otsuse, milles märgitakse, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimise standardid vastavad rahapesuvastase töökonna nõuetele ja on samaväärsed direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud nõuetega;

d b)

kolmas riik on sõlminud volitatud keskse vastaspoole päritoluliikmesriigiga kokkuleppe, mis on täielikult kooskõlas OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standarditega ning tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise, sh võimalikud mitmepoolsed maksustamislepingud;

d c)	selle kolmanda riigi asjaomased ametiasutused, kes on liiduga sõlminud artiklis 62 osutatud rahvusvahelise kokkuleppe, on kinnitanud, et nad on nõus kauplemisteabehoidlale ja ELi asutustele hüvitama kõik kulud, mis tulenevad kauplemisteabehoidlas säilitatava teabega seotud kohtuprotsessidest;

d d)	kolmas riik kohaldab ELi kauplemisteabehoidlate suhtes vastastikuse ligipääsu tingimusi ja asjaomases kolmandas riigis on rakendatud vastastikuse tunnustamise korda.

3.    Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile -68 vastu delegeeritud õigusakte , milles märgitakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlad täidavad õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega, ning et kõnealuste kauplemisteabehoidlate üle teostatakse kõnealuses kolmandas riigis pidevat ja tõhusat järelevalvet ning et asjakohaseid eeskirju jõustatakse.

4.   ESMA sõlmib koostöölepingud selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud lõike 3 kohaselt käesoleva määrusega samaväärseks. Kõnealuste koostöölepingutega tagatakse, et ELi ametiasutustel on kohene ja pidev juurdepääs kogu teabele, mida neil on oma ülesannete täitmiseks vaja, ning otsene juurdepääs kolmandates riikides asuvatele kauplemisteabehoidlatele . Koostöölepingutes täpsustatakse vähemalt järgmine:

a)

mehhanism, mida kasutatakse teabe vahetamiseks ESMA, ELi mõne muu sellise asutuse, mis täidab käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, ▐ asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste ja asjaomase kolmanda riigi kauplemisteabehoidlate vahel; selle mehhanismi raames teostab ESMA kolmanda riigi kauplemisteabehoidlates kohapealset kontrollimist ;

b)	järelevalvetegevuse kooskõlastamise menetlus.

VII   jaotis

Nõuded kauplemisteabehoidlatele

Artikkel 64

Üldnõuded

1.   Kauplemisteabehoidlatel peab olema kindel halduskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja järjepidevate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri ning asjakohast sisekontrolli, sealhulgas usaldusväärset haldus- ja raamatupidamiskorda, mis välistab igasuguse konfidentsiaalse teabe avalikustamise.

2.   Kauplemisteabehoidla töötab välja asjakohase korra ja menetluse, millega tagatakse, et kauplemisteabehoidla (sh tema juhid ja töötajad) täidavad käesoleva määruse kõiki sätteid.

3.   Kauplemisteabehoidla organisatsiooniline struktuur peab olema selline, mis tagab, et kauplemisteabehoidla osutab teenuseid ja sooritab tegevusi järjepidevalt ja korrektselt. Ta kasutab asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja menetlusi.

4.   Kauplemisteabehoidla kõrgem juhtkond ja juhtiva organi liikmed on piisavalt hea mainega ja kogenud, et tagada kauplemisteabehoidla kindel ja usaldusväärne juhtimine.

5.   Kauplemisteabehoidla kehtestab objektiivsed, mittediskrimineerivad ja avalikustatud juurdepääsu ja osalusnõuded. Juurdepääsu piiravate kriteeriumide kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui nende eesmärk on kontrollida kauplemisteabehoidlas säilitatavate andmetega seotud riski.

6.   Kauplemisteabehoidla avalikustab tema poolt osutatavate teenuste hinnad ja vastavad teenustasud. Ta avalikustab üksikute osutatud teenuste ja sooritatud tegevuste hinnad ja vastavad teenustasud eraldi, sealhulgas hinnaalandused ja hinnavähendid ning sellise hinnavähendamise tingimused. Ta võimaldab aruandvatel üksustel pääseda konkreetsetele teenustele eraldi juurde. Kauplemisteabehoidlate kehtestatud hinnad ja teenustasud ei ole kõrgemad kui kauplemisteabehoidlal tekkivad kulud .

Artikkel 65

Töökindlus

1.   Kauplemisteabehoidla teeb kindlaks operatsiooniriski allikad ja töötab riski minimeerimiseks välja asjakohased süsteemid, kontrollid ja menetluse. Sellised süsteemid peavad olema usaldusväärsed ja turvalised ning nad peavad olema piisavalt suutlikud saadud teavet käitlema.

2.   Kauplemisteabehoidla töötab välja asjakohase talitusjärjepidevuse kava ja avariitaastekava, mille eesmärk on tagada kauplemisteabehoidla funktsioonide säilimine, tema tegevuse kiire taastamine ja kohustuste täitmine. Sellise kavaga nähakse ette vähemalt tagavarasüsteemide loomine.

Artikkel 66

Andmete kaitse ja säilitamine

1.   Kauplemisteabehoidla tagab artikli 6 kohase saadud teabe konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kaitse. Ilma tuletuslepingu mõlema osapoole nõusolekuta ei tohi teavet kasutada ärilistel eesmärkidel.

2.   Kauplemisteabehoidla salvestab kohe artikli 6 kohase saadud teabe ja säilitab seda vähemalt kümme aastat pärast vastavate lepingute lõppemist. Ta rakendab kiiret ja tõhusat menetlust, et salvestada säilitatavates dokumentides tehtavad muudatused.

3.   Kauplemisteabehoidla arvutab artikli 6 kohaselt teavitatud tuletislepingute üksikasjade alusel positsioonid tuletisinstrumentide iga klassi kohta ja andmed esitanud üksuse kohta.

4.   Kauplemisteabehoidla võimaldab lepinguosalistel pääseda kõnealust lepingut käsitlevale teabele juurde ja seda igal ajal muuta.

5.   Kauplemisteabehoidla võtab kõik mõistlikud meetmed, et hoida ära tema süsteemides hallatava teabe kuritarvitamine ja vältida säilitatava teabe kasutamist muul äriotstarbel.

Kauplemisteabehoidlas säilitatavat konfidentsiaalset teavet ei tohi äriotstarbel kasutata mis tahes muu selline füüsiline või juriidiline isik, kellel on kauplemisteabehoidlaga ema-tütre suhe.

Artikkel 67

Läbipaistvus ja andmete kättesaadavus

1.   Kauplemisteabehoidla avaldab korrapäraselt ja hõlpsasti kättesaadaval viisil talle teatatud lepingutega hõlmatud iga tuletisinstrumentide klassi kohta agregeeritud positsiooni, kusjuures teatamiseks kasutatakse võimaluse korral rahvusvahelisi avatud tööstusstandardeid .

Kauplemisteabehoidlad kindlustavad, et kõigil pädevatel asutustel on otsene ligipääs sellistele tuletislepingute üksikasjadele, mida nad vajavad oma tööülesannete täitmiseks.

2.    Kui see teave on üksustele oma kohustuste ja volituste täitmiseks hädavajalik, teeb kauplemisteabehoidla vajaliku teabe kättesaadavaks järgmistele üksustele:

a)

ESMA;

a a)	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;

b)	pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet nende ettevõtjate üle, kelle suhtes kehtib artikli 6 kohane aruandluskohustus;

c)	pädev asutus, kes teostab järelevalvet selliste kesksete vastaspoolte üle, kellel on juurdepääs kauplemisteabehoidlale;

c a)	pädev asutus, kes peab järelevalvet teatatud lepingute kauplemiskoha üle;

d)	Euroopa Keskpankade Süsteemi asjakohased keskpangad;

d a)

avalikkus, kellele tehakse koondteave asjakohases vormis kättesaadavaks iga nädal, et mitteosalejatel oleks võimalik saada vajalikku teavet konkreetsete mahtude, positsioonide, hindade ja väärtuste, suundumuste ja riskide kohta, ning muud olulist teavet, mis suurendab börsiväliste tuletisinstrumentide turgude läbipaistvust.

ESMA-le delegeeritakse volitused määrata ja muuta avaldamiskriteeriume ja otsustada, kas avaldamisega peaksid tegelema liikmesriikide või Euroopa Liidu ametiasutused.

3.   ESMA jagab teiste asjakohaste pädevate asutustega teavet, mida neil läheb vaja oma ülesannete täitmiseks.

4.    Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA välja reguleerivate tehniliste standardite projektid , milles täpsustatakse lõigete 1 ja 2 kohase teabe üksikasjad ja tegevusstandardid, mida on vaja kauplemisteabehoidlate andmete summeerimiseks ja võrdlemiseks ja kui lõikes 2 osutatud asutustel on vaja sellele teabele ligi pääseda. Reguleerivate tehniliste standardite projektide eesmärk on kindlustada, et lõikele 1 kohaselt avaldatud teabe põhjal ei oleks võimalik lepingute osapooli tuvastada.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite projektid komisjonile 30. juuniks 2012.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud reguleerivad tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 .

▐

Artikkel 67 a

Oma eesmärgi täitmiseks korraldatakse kauplemisteabehoidlad selliselt, et nad on võimelised tagama ESMA-le ja asjaomastele pädevatele asutustele otsese ja kiire juurdepääsu tuletislepingute üksikasjadele, nagu on osutatud artiklis 6.

VIII   jaotis

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel -68

Delegeeritud õigusaktid

1.     Komisjonile antud õiguste suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse selles artiklis sätestatud tingimusi.

2.     Artiklites 23 ja 63 osutatud õigused delegeeritakse komisjonile määramata ajaks.

3.     Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist püüab komisjon konsulteerida ESMAga.

4.     Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklites 23 ja 63 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub päev peale seda, kui see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas või selles nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5.     Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.     Vastavalt artiklile 23 või 63 vastu võetud delegeeritud akt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast seda, kui neile on akt teatavaks tehtud, vastuväiteid esitanud või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 68

Aruandlus ja läbivaatamine

1.   Komisjon vaatab 31. detsembriks 2013 läbi III jaotise kohase institutsionaalse ja järelevalvekorra, eriti ESMA rolli ja kohustused. Selle aruande esitab komisjon koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Samaks kuupäevaks hindab komisjon koos Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse ja asjakohaste sektorite ametiasutustega finantssektoriväliste ettevõtjate poolt börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute süsteemset olulisust.

2.    ESMA esitab komisjonile aruanded, milles käsitletakse II jaotise kohast kliirimiskohustust ja võimalikke tulevasi eeskirju koostalitluskokkulepete kohta ▐.

Need aruanded edastatakse komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2014.

3.   Komisjon koostab koostöös liikmesriikide ja ESMAga ning pärast EKPSilt hinnangu taotlemist iga-aastase aruande, milles hinnatakse koostalitluskokkulepetest tulenevaid võimalikke süsteemseid riske ja kulusid.

Aruandes käsitletakse vähemalt kõnealuste kokkulepete arvu ja keerukust ning riskijuhtimissüsteemide ja -mudelite asjakohasust. Selle aruande esitab komisjon koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

EKPS esitab komisjonile hinnangu koostalitluskokkulepetest tulenevate võimalike süsteemsete riskide ja kulude kohta.

3 a.     Koostöös ESMAga koostab komisjon …  (31) käesoleva määruse rakendamist puudutava üldaruande ja rakendamise teatavaid aspekte käsitleva esimese aruande.

Komisjon hindab koostöös ESMAga eelkõige tagatise marginaali- ja kaitsmisnõudeid käsitleva kesksete vastaspoolte poliitika arengut ja nende poliitika kohandamist nende kasutajate konkreetse tegevuse ja riskiprofiilidega.

Artikkel 68 a

ESMA-le eraldatakse käesolevas määruses sätestatud reguleerivate ja järelevalveülesannete tõhusaks täitmiseks piisavad lisavahendid.

Artikkel 69

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ (32) loodud Euroopa väärtpaberikomitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)  (33) . tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5, võttes arvesse selle määruse artiklit 8.

▐

Artikkel 70

Direktiivi 98/26/EÜ muutmine

Direktiivi 98/26/EÜ artikli 9 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

Artikkel 70 a

ESMA veebisaidi hooldus

1.     ESMA hooldab veebisaiti, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	artikli 4 kohase kliirimiskohustuse kohaldusalasse kuuluvad lepingud;

b)	artiklite 3–8 rikkumise eest ette nähtud karistused;

c)	kesksed vastaspooled, kes on volitatud osutama liidus teenuseid või sooritama tegevusi ja kes on liidus asutatud juriidilised isikud, samuti teenused või tegevused, mida neil on lubatud osutada või sooritada, sealhulgas nende tegevusloaga kaetud finantsinstrumentide klassid;

d)	jaotiste IV ja IV rikkumise eest ette nähtud karistused;

e)	kolmandas riigis asutatud kesksed vastaspooled, kes on volitatud osutama liidus teenuseid või sooritama tegevusi, samuti teenused või tegevused, mida neil on lubatud osutada või sooritada, sealhulgas nende tegevusloaga kaetud finantsinstrumentide klassid;

f)	kauplemisteabehoidlad, kes on volitatud liidus teenuseid osutama või tegevusi sooritama;

g)	artiklite 55 ja 56 kohased karistused ja trahvid;

h)	artiklis 4 b osutatud avalik register.

2.     Lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamiseks hooldavad liikmesriikide pädevad asutused veebisaite, mis ühendatakse ESMA veebisaidiga.

3.     Kõigile käesolevas artiklis osutatud veebisaitidele on üldsusel juurdepääs, neid ajakohastatakse korrapäraselt ja neil antakse teavet selgel kujul.

Artikkel 71

Üleminekusätted

1.   Keskne vastaspool, kes on selles liikmesriigis, kus ta asub, saanud teenuste osutamiseks loa enne käesoleva määruse jõustumist, või kolmanda riigi keskne vastaspool, kes on saanud konkreetses liikmesriigis loa teenuste osutamiseks vastavalt selle liikmeriigi õigusnormidele , peab kõnealuse määruse kohaldamiseks taotlema hiljemalt … (34) artikli 10 kohase loa või artikli 23 kohase tunnustamise.

1 a.     Kauplemisteabehoidla, kes on tuletisinstrumente käsitlevate andmete kogumiseks ja säilitamiseks oma asutamise liikmesriigis tegevusloa saanud enne käesoleva määruse jõustumist, või kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidla, kellele on teatavas liikmesriigis kaubeldavaid tuletisinstrumente käsitlevate andmete kogumiseks ja säilitamiseks luba antud vastavalt selle liikmesriigi õigusnormidele enne käesoleva määruse jõustumist, taotleb hiljemalt … (35) artikli 51 kohast registreerimist või artikli 63 kohast tunnustamist.

2.   Tuletislepingutest, mis on sõlmitud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva, tuleb teatada asjaomast liiki tuletislepinguid registreerivale kauplemisteabehoidlale 120 päeva jooksul alates kuupäevast, mil kõnealune kauplemisteabehoidla ESMA juures registreeriti.

2 a.     Tuletislepingud, mis objektiivselt mõõdetuna vähendavad riske, mis on otseselt seotud direktiivi 2003/41/EÜ kohase pensioniskeemi või liikmesriigi õiguses tunnustatava pensionikavandamise skeemi investeeringute maksevõimega, vabastatakse artiklis 3 sätestatud kliirimiskohustusest kolmeks aastaks alates määruse jõustumisest, kuivõrd likviidse tagatise esitamine tekitaks vara konverteerimisnõuete tõttu investorile liigse koorma. Kui artiklis 68 osutatud aruandes tõendatakse, et liigne koorem jääb selliste vastaspoolte jaoks ebaproportsionaalselt suureks, on komisjonil õigus lahendamata küsimuste lahendamiseks erandit laiendada.

See erand ei mõjuta artikli 6 kohast aruandluskohustust ega artikli 8 lõike 1 b kohaseid riskimaandamismeetoditega seotud kohustusi.

2 b.     Artiklites 3, 6 ja 8 osutatud vastaspoolte kohustused jõustuvad kuus kuud pärast ESMA koostatud ja komisjoni vastuvõetud reguleerivate tehniliste standardite, tehniliste rakendusstandardite ning nendega seotud juhiste avaldamist.

Artikkel 71 a

ESMA töötajad ja ressursid

ESMA hindab 15. septembriks 2011, kui palju töötajaid ja ressursse on tal käesoleva määruse kohaste volituste ja ülesannete täitmiseks vaja, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile selle kohta aruande.

Artikkel 72

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT C 54, 19.2.2011, lk 44.

(2)  ELT C 57, 23.2.2011, lk 1.

(3)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(4)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(5)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(6)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(7)   ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.

(8)   ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(9)   ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(10)   ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(11)  EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3.

(12)   EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1.

(13)  ELT L 323, 9.12.2005, lk 1.

(14)   ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(15)  ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.

(16)   ELT L 235, 23.9.2003, lk 10.

(17)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

(18)  http://ec.europa.eu/internal_market/financial-markets/docs/code/code_en.pdf

(19)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(20)   ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(21)   ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

(22)  EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(23)  EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

(24)  

+	Määruse number, kuupäev ja pealkiri (KOM(2010)0726) .

(25)  ELT L …

(26)  

++	Määruse number (KOM(2010)0726).

(27)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

(28)   ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

(29)  EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3.

(30)  EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1.

(31)  

+	Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist .

(32)  EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45.

(33)   ELT L 55, 28.2.2011, lk 13 .

(34)  

+	Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(35)  

++	Aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.