Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62020CN0511

Kohtuasi C-511/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 13. oktoobril 2020 – B. S. versus T. D., M. D., P. K., J. L., M. Ł., O. N., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

ELT C 44, 8.2.2021, p. 23–24 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

8.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 13. oktoobril 2020 – B. S. versus T. D., M. D., P. K., J. L., M. Ł., O. N., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

(Kohtuasi C-511/20)

(2021/C 44/28)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hageja: B. S.

Kostjad: T. D., M. D., P. K., J. L., M. Ł., O. N., Skarb Państwa – Sąd Najwyższy

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artiklit 279 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 ja artikli 19 lõikega 1 ning Euroopa Kohtu 8. aprilli 2020. aasta määruse kohtuasjas C-791/19 R: komisjon vs. Poola resolutsiooni punkti 1 esimese ja teise taandega tuleb tõlgendada nii, et Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) esimees ei saa enne otsuse tegemist kohtuasjas C-791/19 R nõuda, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamise asja toimik antaks üle, sest 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 3 punkti 5, artikli 27 ja artikli 73 § 1 kohaldamine on peatatud?

2.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes ELL artikliga 2 ja artikli 4 lõikega 3 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes arutab liikmesriigi kohtu kohtuniku teenistussuhte puudumise tuvastamist selle alusel, et ametisse nimetamise menetluses esines olulisi puudusi, on kohustatud määrama ajutised meetmed ja keelama sellises kohtuasjas kostjal kohtuotsuste tegemise kõigis teistes liidu õigusega hõlmatud kohtuasjades, sest sellise kohtuniku tehtud toimingud või vastu võetud kohtuotsused võivad olla kehtetud, ja keelama teistel asutustel anda sellisele kostjale arutamiseks kohtuasju või määrata teda kohtu koosseisudesse?

3.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et:

a)

liikmesriigi kohus peab jätma kohaldamata „kohtute pädevuse kahtluse alla seadmise“ ja „kohtuniku ametisse nimetamise või sellest ametisse nimetamisest tuleneva õigusemõistmisega seotud pädevuse õiguspärasuse kohtute poolt kindlaks tegemise või hindamise“ keelu, millele on viidatud 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (terviktekst: Dz. U. 2019, jrk nr 825, muudetud) artikli 29 § -des 2 ja 3, sest liikmesriikide põhiseadusliku identiteedi austamine liidu poolt ei anna liikmesriigi seadusandjale pädevust kehtestada lahendusi, mis on vastuolus liidu põhiväärtuste ja aluspõhimõtetega?

b)

liikmesriigi põhiseaduslik identiteet ei saa rikkuda seadusest tulenevat õigust sõltumatule kohtule juhul, kui ametisse nimetamise akti üleandmisele eelnevas ametisse nimetamise menetluses oli puudusi, mida on kirjeldatud eelotsuse küsimustes kohtuasjades C-487/19 ja C-508/19, ning kui selle ametisse nimetamise eelnev kohtulik kontroll on välistatud eesmärgipäraselt ja ilmselgelt liikmesriigi põhiseadusega vastuolus oleval viisil?

4.

Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2 koostoimes ELL artikliga 19 ning kohtusse pöördumise õiguse põhimõtet ja ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi põhiseadusliku identiteedi mõiste sisu kohtusse pöördumise õigusega seotud ulatuses saab liikmesriigi kõrgeima astme kohtu jaoks siduval viisil määratleda ainult dialoogi raames, mida kõnealune kohus või liikmesriigi teised kohtud (näiteks konstitutsioonikohus) peavad Euroopa Kohtuga, kasutades eelotsusemenetlust?

5.

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumise õiguse üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus lükkab tagasi taotluse üle anda sellise kohtuasja toimik, milles on Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimused, kui sellise taotluse on esitanud isik, kes on kohtuniku ametisse nimetatud liikmesriigi õigusnormide alusel ja asjaoludel, mille korral moodustatud kohus ei vasta iseseisvuse ja sõltumatuse nõudele ega ole seaduse alusel moodustatud kohus, ilma et eelnevalt oleks vajalik läbi viia menetlus, millele on viidatud kohtuasja C-508/19 eelotsuse küsimuses või Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsuses kohtuasjades C-585/18, C-624/18 ja C-625/18: A.K. jt?
Top