EUR-Lex Πρόσβαση στο δίκαιο της Ευρωπαϊκής Ένωσης

Επιστροφή στην αρχική σελίδα του EUR-Lex

Το έγγραφο αυτό έχει ληφθεί από τον ιστότοπο EUR-Lex

Έγγραφο 62009CN0400

Kohtuasi C-400/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas Højesteret (Taani) 19. oktoobril 2009 — Orifarm A/S, Orifarm Supply A/S, Handelsselskabet af 5. januar 2002 A/S i likvidation, Ompakningsselskabet af 1. november 2005 A/S versus Merck & Co Inc, Merck Sharp & Dohme BV, Merck Sharp & Dohme

ELT C 312, 19.12.2009, σ. 23 έως 24 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 312/23


Eelotsusetaotlus, mille esitas Højesteret (Taani) 19. oktoobril 2009 — Orifarm A/S, Orifarm Supply A/S, Handelsselskabet af 5. januar 2002 A/S i likvidation, Ompakningsselskabet af 1. november 2005 A/S versus Merck & Co Inc, Merck Sharp & Dohme BV, Merck Sharp & Dohme

(Kohtuasi C-400/09)

2009/C 312/38

Kohtumenetluse keel: taani

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Højesteret

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Orifarm A/S, Orifarm Supply A/S, Handelsselskabet af 5. januar 2002 A/S, likvideerimisel, ja Ompakningsselskabet af 1. november 2005.

Vastustajad: Merck & Co Inc, Merck Sharp & Dohme BV ja Merck Sharp & Dohme.

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Kohtu otsuseid kohtuasjas C-232/94: MPA Pharma (1) ja liidetud kohtuasjades C-427/93, C-429/93 ja C-436/93: Bristol-Myers Squibb jt (2) tuleb tõlgendada nii, et paralleelimportija, kes on paralleelselt imporditava ravimi müügiloa hoidja ja kellel on selle ravimiga seotud teave ning kes annab iseseisvale ettevõtjale juhised ravimi ostmise ja ümberpakendamise, toote pakendi üksikasjaliku kujunduse ning tootega seotud korralduslike küsimuste kohta, rikub kaubamärgiomaniku õigusi sellega, kui ta nimetab paralleelselt imporditava ravimi välispakendil ümberpakendajaks iseennast ja mitte iseseisvat ettevõtjat, kellel on ümberpakendamisluba ja kes on ravimi importinud ja selle tegelikult ümber pakendanud, sealhulgas toote tähistanud (taastähistanud) kaubamärgiomaniku kaubamärgiga?

2.

Kas esimesele küsimusele vastamisel on tähtsust asjaolul, et kui müügiloa hoidja nimetab iseennast ümberpakendajaks tegeliku ümberpakendaja asemel, kes tegutses tellimuse alusel, siis võib oletada, et pole ohtu, et tarbijale/lõppkasutajale jääb ekslik mulje, et ümberpakendamise eest vastutab kaubamärgiomanik?

3.

Kas esimesele küsimusele vastamisel on tähtsust asjaolul, et kui ümberpakendajana on nimetatud tegelik ümberpakendaja, siis võib oletada, et on välistatud oht, et tarbijale/lõppkasutajale jääb ekslik mulje, et ümberpakendamise eest vastutab kaubamärgiomanik?

4.

Kas esimesele küsimusele vastamisel on oluline ainult oht, et tarbijale/lõppkasutajale jääb ekslik mulje, et ümberpakendamise eest vastutab kaubamärgiomanik, või on olulised ka muud kaubamärgiomanikuga seotud kaalutlused, näiteks a) et üksus, kes impordib ja teeb tegeliku ümberpakendamise ning tähistab (taastähistab) toote välispakendi kaubamärgiomaniku kaubamärgiga, rikub seda tehes ise kaubamärgiomaniku kaubamärgist tulenevaid õigusi, ja b) et tulenevalt teguritest, mille eest vastutab tegelik ümberpakendaja, võib ümberpakendamine mõjutada toote algset seisundit või tuleb eeldada, et ümberpakendatud toote välimus kahjustab kaubamärgiomaniku mainet (vt eelkõige kohtuotsus Bristol-Myers Squibb jt)?

5.

Kas esimesele küsimusele vastamisel on tähtsust sellel, et ajal, mil kaubamärgiomanikule teatatakse paralleelselt imporditud ja ümberpakendatud ravimi kavatsetavast müügist, kuulub müügiloa hoidja, kes on nimetanud end ümberpakendajaks, samasse kontserni tegeliku ümberpakendajaga (mõlemad on sama äriühingu tütarettevõtjad)?


(1)  EKL 1996, lk I-3671.

(2)  EKL 1996, lk I-3457.


Επάνω