EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52022IP0034
European Parliament resolution of 16 February 2022 on the implementation of the Sixth VAT Directive: what is the missing part to reduce the EU VAT gap? (2020/2263(INI))
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2022. aasta resolutsioon kuuenda käibemaksudirektiivi rakendamise kohta: mis on veel puudu ELi käibemaksulõhe ületamiseks? (2020/2263(INI))
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2022. aasta resolutsioon kuuenda käibemaksudirektiivi rakendamise kohta: mis on veel puudu ELi käibemaksulõhe ületamiseks? (2020/2263(INI))
ELT C 342, 6.9.2022, p. 88–98
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT C 342, 6.9.2022, p. 77–87
(GA)
|
6.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 342/88 |
P9_TA(2022)0034
Kuuenda käibemaksudirektiivi rakendamine
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2022. aasta resolutsioon kuuenda käibemaksudirektiivi rakendamise kohta: mis on veel puudu ELi käibemaksulõhe ületamiseks? (2020/2263(INI))
(2022/C 342/10)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 4 ja 14, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 113, |
|
— |
võttes arvesse 17. mai 1977. aasta kuuendat direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvat käibemaksu käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (1) (kuues käibemaksudirektiiv), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (2) (käibemaksudirektiiv), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/2455, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul (3), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 4. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1910, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate normide ühtlustamise ja lihtsustamisega liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel (4), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 21. novembri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1995, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ kaupade kaugmüüki ja teatavaid omamaiseid kaubatarneid käsitlevate sätete osas (5), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta direktiivi (EL) 2020/285, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas, mille eesmärk on teostada järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle (6), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta direktiivi (EL) 2020/284, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, et kehtestada makseteenuse pakkujatele teatavad nõuded (7), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 15. märtsi 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (8), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2454, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (9), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2017. aasta rakendusmäärust (EL) 2017/2459, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (10), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1541, millega muudetakse määruseid (EL) nr 904/2010 ja (EL) 2017/2454 seoses meetmetega, millega tõhustatakse halduskoostööd käibemaksu valdkonnas (11), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 21. novembri 2019. aasta rakendusmäärust (EL) 2019/2026, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 seoses kauba tarnimise või teenuste osutamisega, mis tehakse võimalikuks elektrooniliste liideste abil, ja erikordadega, mida kohaldatakse maksukohustuslaste suhtes, kes osutavad teenuseid mittemaksukohustuslastele, tegelevad kaupade kaugmüügiga ja teevad teatavaid omamaiseid kaubatarneid (12), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 12. veebruari 2020. aasta rakendusmäärust (EL) 2020/194, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses erikorraga, mida kohaldatakse maksukohustuslaste suhtes, kes osutavad teenuseid mittemaksukohustuslastele, tegelevad kaupade kaugmüügiga ja teatavate riigisiseste kaubatarnetega (13), milles käsitletakse e-kaubanduse käibemaksu paketti, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/847, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1286/2013 (14), |
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksumäärade osas (COM(2018)0020), |
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas (COM(2018)0021), |
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses üksikasjalike tehniliste meetmete kehtestamisega liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel kohaldatava lõpliku käibemaksusüsteemi toimimiseks (COM(2018)0329 (15)), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2011. aasta teatist käibemaksu tuleviku kohta: käibemaksu tulevik ning lihtsama, töökindlama ja ökonoomsema ühtse turu jaoks kohandatud käibemaksusüsteem (COM(2011)0851), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2017. aasta teatist „Käibemaksu tegevuskava järelmeetmetest – ELi ühtse käibemaksuala suunas – aeg tegutseda“ (COM(2017)0566), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 7. aprilli 2016. aasta tegevuskava „Ühtse ELi käibemaksuala suunas – On aeg otsustada“ (COM(2016)0148), |
|
— |
võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses üksikasjalike tehniliste meetmete kehtestamisega liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel kohaldatava lõpliku käibemaksusüsteemi toimimiseks (16), |
|
— |
võttes arvesse oma 10. märtsi 2021. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (17), |
|
— |
võttes arvesse oma 19. mai 2021. aasta seisukohta nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1286/2013 (06116/1/2021 – C9-0179/2021 – 2018/0233(COD)) (18), |
|
— |
võttes arvesse oma 13. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni käibemaksu tuleviku kohta (19), |
|
— |
võttes arvesse oma 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni lõpliku käibemaksusüsteemi väljatöötamise ja käibemaksupettuste vastase võitluse kohta (20), |
|
— |
võttes arvesse oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsiooni finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta (21), |
|
— |
võttes arvesse oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa digituleviku kujundamise kohta: digitaalse ühtse turu toimimise tõkete kõrvaldamine ning tehisintellekti parem kasutamine Euroopa tarbijate (22) huvides, |
|
— |
võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni maksualast teabevahetust käsitlevate ELi nõuete täitmise kohta – edusammud, õppetunnid ja ületamist ootavad raskused (23), |
|
— |
võttes arvesse DIW ECONi 30. augusti 2021. aasta uuringut käibemaksulõhe, vähendatud käibemaksumäärade ja nende mõju kohta nõuetele vastavusega seotud kuludele ettevõtete ja tarbijate jaoks, mille avaldas parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat, |
|
— |
võttes arvesse kontrollikoja 11. detsembri 2020. aasta arvamust nr 11/2020 (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikele 4 ja artikli 322 lõikele 2), mis käsitleb nõukogu määruse (EL, Euratom) eelnõu, millega muudetakse määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, |
|
— |
võttes arvesse kontrollikoja 16. juuli 2019. aasta eriaruannet nr 12/2019 „E-kaubandus: paljud käibemaksu ja tollimaksude kogumise probleemid vajavad lahendamist“, |
|
— |
võttes arvesse avalikku konsultatsiooni, mis oli avatud vahemikus 8. veebruar 2021 kuni 3. mai 2021 (Finants- ja kindlustusteenuste käibemaksueeskirjad – läbivaatamine), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa, |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0355/2021), |
|
A. |
arvestades, et nõukogu võttis 1977. aastal vastu kuuenda käibemaksudirektiivi, mille eesmärk oli saavutada ühtne maksubaas, mille suhtes ühtlustatud määrasid kohaldada; arvestades, et sel ajal olid kõik liikmesriigid juba vastu võtnud käibemaksusüsteemi kooskõlas nõukogu 11. aprilli 1967. aasta esimese (24) ja teise (25) direktiiviga kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta; arvestades, et liikmesriigid otsustasid selle saavutamiseks kohaldada üleminekuperioodi, mida on hiljem pikendatud; |
|
B. |
arvestades, et käibemaksudirektiiviga sõnastatakse suurema selguse huvides ümber ja tunnistatakse kehtetuks kuues direktiiv; arvestades, et selles on sätestatud, et üleminekusätted tuleb asendada lõpliku süsteemiga, mille kohaselt maksustatakse piiriülest kaupade ja teenuste müüki päritoluliikmesriigis; arvestades, et üleminekusüsteem on keeruline, puudulik ja struktuuri poolest pettustele vastuvõtlik; |
|
C. |
arvestades, et käibemaksu kogumine on eelkõige iga liikmesriigi enda kohustus; |
|
D. |
arvestades, et 2013. aastal alustati põhjalikku läbivaatamist, et kehtestada lõplik sihtkohariigi põhimõttele tuginev süsteem, mis muudab selle pettuste suhtes vähem kaitsetuks (26); arvestades, et sihtkohariigi põhimõte tähendab, et käibemaks saadetakse liikmesriigile, kus toimub lõpptarbimine; |
|
E. |
arvestades, et 25. mail 2018. aastal vastu võetud ettepanekus võtta vastu direktiiv sätestatakse käibemaksusüsteemi üksikasjalikud meetmed ELi-sisese ettevõtetevahelise kaubavahetuse jaoks ja sellega lõpetatakse üleminekukord (27); arvestades, et parlamendi seisukoht võeti vastu 12. veebruaril 2019; arvestades, et nõukogu ei ole veel oma seisukohta vastu võtnud; arvestades, et see lükkab edasi olulisi otsuseid käibemaksu kohandamise kohta probleemide lahendamiseks, millega seisame silmitsi ELi majanduse taastumise käigus, ning arvestades, et meetmete puudumine tähendab, et ei ole kõrvaldatud lünkasid, mis võiksid võimaldada käibemaksulõhe suurenemist; |
|
F. |
arvestades, et käibemaksulõhe ELis vähendati 20 %-lt 2009. aastal 10 %-ni 2019. aastal ning selleaegsed esialgsed hinnangud näitavad, et lõhe võib langeda alla 130 miljardi euro; arvestades, et pandeemia ja selle sotsiaal-majandusliku mõju tõttu pöördus see suundumus 2020. aastal; arvestades, et kahju on hinnanguliselt 164 miljardit eurot, millest kolmandik langeb petturite ja organiseeritud kuritegevuse kätte; arvestades, et kõnealune kahju võib moodustada 13,7 % käibemaksulõhest; arvestades, et see stsenaarium nõuab strateegilisi poliitikavalikuid; |
|
G. |
arvestades, et komisjoni jaoks koostatud 10. septembri 2020. aasta 2020. aasta lõpparuande „Uuring ja aruanded käibemaksulõhe kohta EL 28 liikmesriikides“ kohaselt on käibemaksulõhe liikmesriikides väga erinev, ulatudes vähem kui 1 %-st rohkem kui 33 %-ni; |
|
H. |
arvestades, et see kaotus kahjustab ELi eelarvet (käibemaks on ELi teine omavahend), riikide eelarveid, ettevõtjaid ja ELis elavaid inimesi; |
|
I. |
arvestades, et programmi „Fiscalis 2021–2027“ (eelarve 269 miljonit eurot) eesmärk on võidelda maksualase ebaõigluse vastu, aidates riiklikel maksuhalduritel paremini võidelda maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu; arvestades, et eelmine programmi tõi ELile tulu 591 miljonit eurot; |
|
J. |
arvestades, et liikmesriikide pettustevastase võitluse ekspertide platvormi Eurofisc, mis loodi 2010. aastal, tuleb tõhususe tagamiseks tugevdada ja varustada piisavate vahenditega ühiste riskianalüüside tegemiseks, uurimiste koordineerimiseks ja koostööks Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), Europoli ja Euroopa Prokuratuuriga, eelkõige silmas pidades käibemaksupettuste uurimist; arvestades, et erinevate käibemaksumäärade süsteem ja nõuete täitmisega seotud suured kulud võivad suurendada pettuste arvu; |
|
K. |
arvestades, et kontrollikoja arvamuses nr 11/2020 käsitletakse uut meetodit, mida kavandatakse, et lihtsustada käibemaksupõhiste omavahendite arvutamist; arvestades, et käesolevas arvamuses märgitakse, et ettepanek „lihtsustab märkimisväärselt liikmesriikide käibemaksupõhiste omavahendite arvutamist praeguse süsteemiga võrreldes“, kuid „varitseb oht, et kindel mitmeaastane kaalutud keskmine käibemaksumäär ei pruugi olla kõigi liikmesriikide suhtes representatiivne“; |
|
L. |
arvestades, et COVID-19 pandeemia põhjustatud sotsiaal-majanduslik kriis on nõudnud liikmesriikide valitsustelt märkimisväärseid maksu- ja eelarvealaseid jõupingutusi, sealhulgas ettevõtjatele antava abi kujul; |
|
M. |
arvestades, et käibemaksupõhised omavahendid moodustasid 2019. aastal 11 % ELi eelarvest, kokku 17,8 miljardit eurot; |
|
N. |
arvestades, et komisjoni tegevuskava „Õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat“ on osa ELi strateegiast, et maksusüsteemi lihtsustada ja kohandada seda majanduse digiteerimise ja rohepöördega ning maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitlusega; arvestades, et kõnealuses tegevuskavas on seatud prioriteediks käibemaksuga seotud küsimused, keskendudes käibemaksupettuste vastasele võitlusele ja finantsteenuste käibemaksu ajakohastamisele, võttes arvesse majanduse digiteerimist; |
|
O. |
arvestades, et pärast käibemaksudirektiivi vastuvõtmist ei rakendata finantsteenustele käibemaksu mõningate eranditega, sest neile rakendatakse muid makse (nt kindlustusmaksetelt tasutavaid makse); |
|
P. |
arvestades, et kõigi 27 liikmesriigi kogutava kaudse maksuna kogutakse käibemaksu mitme erineva riikliku korra alusel, ning arvestades, et on võimalik kindlaks määrata nende kõigi head tavad ja kohaldada neid kogu ELi hõlmava reformi suhtes; arvestades, et riiklikke näiteid tuleks käsitleda mudelitena, mida arvesse võtta, ning arvestades, et komisjon peab toimima selliste heade tavade vahetamise platvormina; arvestades, et üks selline hea näide on ühe liikmesriigi tehtud siseriiklike õigusaktide muudatused, mis motiveerivad tarbijaid taotlema arveid raskesti maksustatavates sektorites; |
|
Q. |
arvestades, et maksustamise digiteerimise üldeesmärk on peamine tegur läbipaistvuse, lihtsuse, vastutuse ja automaatse aruandluse tagamisel ning see on lõpliku, lihtsustatud ja tulevikukindla käibemaksukorra jaoks hädavajalik; arvestades, et COVID-19 pandeemia on olnud kõikide tehingute digiteerimise väljatöötamise katalüsaator; arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on selle digiteerimise protsessi keskmes ning neid tuleks selles osas toetada uusima tehnoloogia ja oskusteabe omandamisel; |
|
R. |
arvestades, et käibemaks on ELi tasandil valdavalt ühtlustatud ja ELi eelarve omavahend ning nõuab seega ulatuslikku koostööd ELi tasandil; |
|
S. |
arvestades, et parlament austab täielikult riikide maksusuveräänsuse põhimõtet; |
Käibemaksumäärad, maksubaasid ja käibemaksulõhe ELi liikmesriikides
|
1. |
tunneb heameelt asjaolu üle, et üldine suundumus on positiivne ning käibemaksulõhe vähenes liikmesriikides 20 %-lt 2009. aastal 10 %-ni 2019. aastal, mis viitab sellele, et käibemaksupettused ELis on vähenemas ja käibemaksutulu osakaal sisemajanduse koguproduktis kasvab; |
|
2. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles analüüsima ja vahetama parimaid tavasid nendes liikmesriikides, kus on õnnestunud vältida suurt käibemaksulõhet; toetab eesmärki leida uuenduslikke maksualaseid lahendusi kooskõlas uue majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase tegelikkusega; |
|
3. |
märgib, et mõnede hinnangute kohaselt võiks tuluneutraalne maksureform lisaks nõuete täitmisega seotud kulude vähendamisele vähendada EL 27 riikides standardset käibemaksumäära keskmiselt seitsme protsendipunkti võrra; rõhutab asjaolu, et nende hinnangute kohaselt on vähendamise suurus ELi liikmesriikides erinev, ulatudes 2 protsendipunktist (Eesti) 13 protsendipunktini (Kreeka); märgib, et see ei ole ainus vastus vajadusele tegeleda maksusüsteemi keerukusega; märgib, et madalam standardne käibemaksumäär võib tuua kasu tarbijatele, eelkõige väikese sissetulekuga leibkondadele; märgib, et liikmesriikidel on võimalus uurida, millist kasu tooks ühtne vähendatud standardmäär ausa konkurentsi jaoks nende turul; |
|
4. |
on seisukohal, et paljude vähendatud maksumäärade kohaldamisel on ühiskonnas õiguspärane eesmärk, eelkõige vähendada käibemaksusüsteemi regressiivsust ja aidata saavutada teatavaid riiklikke poliitilisi eesmärke, nagu juurdepääs olulistele kaupadele ja sektoritele, nagu tervishoid ja toit, kuid see süvendab ka maksusüsteemi keerukust ja läbipaistmatust, suurendab nõuete täitmisega seotud kulusid ja võib soodustada pettusi; mõistab, et vähendatud maksumäärade kohaldamine võib tarbijate jaoks kaasa tuua hinnalanguse, kuid sõltub mitmest muust tegurist; märgib seetõttu, et tuleb läbi viia põhjalik analüüs ja mõju hindamine; |
|
5. |
võtab teadmiseks liikmesriikides kohaldatavate standardmäärade märkimisväärsed erinevused ja keerukuse, mida see süsteemis tekitab, isegi kui see on põhjendatud erinevate riiklike majandussüsteemidega; rõhutab, et seda keerukust süvendavad erinevad viisid, kuidas vähendatud maksumäärasid kohaldatakse, mis on õiguspärane sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks; tuletab meelde, et võimalus kohaldada tugevasti vähendatud maksumäära (viies liikmesriigis) või üleminekuperioodi määra (viies liikmesriigis) kujutab endast täiendavat takistust ühtsele ja täielikult koostalitlusvõimelisele ühisele süsteemile; |
|
6. |
mõistab, et süsteem muutub üha keerulisemaks erinevate maksumäärade tõttu, kuid ka vabastuste ja möönduste tõttu, mis peavad olema erandid; tuletab meelde enne ja pärast 1992. aastat ühinenud liikmesriikide ebavõrdse kohtlemise eriolukorda, mille suhtes kohaldatakse erinevaid norme; kutsub komisjoni üles käsitlema seda küsimust tulevastes seadusandlikes ettepanekutes; |
|
7. |
märgib, et viimase kahe kümnendi jooksul on komisjon algatanud käibemaksuga seoses peaaegu 200 rikkumismenetlust; kutsub komisjoni üles esitama kokkuvõtte nende menetluste peamistest järeldustest, mis on aluseks tulevastele seadusandlikele ettepanekutele, nimelt vähendatud maksumäärade, vabastuste ja ülevõtmata jätmiste kohta; |
|
8. |
märgib, et COVID-19 pandeemia õigustas käibemaksuga seotud erandite norme, mis tõestab vajadust teatud paindlikkuse järele kiireloomuliste või ootamatute asjaolude korral; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks seda arvesse tulevastes käibemaksu käsitlevates seadusandlikes ettepanekutes; |
|
9. |
tõdeb, et käibemaksulõhe kõigub vastavalt majandustsüklile ning halb maksukuulekus on mõnikord seotud kõrgete harilike käibemaksumäärade, väiksema kohtusüsteemi ja juriidilise tõhususega, nõrgemate õigusasutuste, kõrgema tajutud korruptsiooni taseme ja varimajanduse üldise osakaaluga majanduses laiemalt; |
|
10. |
märgib murega, et mõned liikmesriigid ei vabasta üldiselt mitterahalisi annetusi käibemaksust, mis viib selleni, et ettevõtjad hävitavad tarbekaupu, eelkõige tagastatud kaupu, kuigi selline vabastus on võimalik kehtiva käibemaksudirektiivi alusel; kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele suunised, mis selgitavad, et mitterahaliste annetuste käibemaksuvabastused on kooskõlas kehtiva ELi käibemaksuõigusega, kuni liikmesriigid võtavad vastu nõukogu ettepaneku COM(2018)0020 (artikli 98 lõige 2); |
|
11. |
peab kahetsusväärseks, et puuduvad andmed piirkondlike erinevuste kohta, mis võiks olla käibemaksulõhe mõõtmise peamine piirang; kutsub komisjoni üles kontrollima, kas piirkondliku käibemaksulõhe mõõtmiste tegemine ja avaldamine võiks olla väärtuslik vahend läbipaistvuse parandamiseks ja käibemaksulõhe vähendamiseks; |
Vähendatud maksumäärade mitmekesistamise mõju ettevõtetele
|
12. |
on seisukohal, et praegune vähendatud käibemaksumäärade mitmekesistamine tekitab ettevõtjatele täiendavat halduskoormust; märgib, et käibemaksunõuete täitmisega seotud kogukulud ulatuvad liikmesriikides 1 %-st 4 %-ni äriühingu käibest; märgib, et digiteerimine võib oluliselt kaasa aidata nõuete täitmisega seotud kulude vähendamisele ettevõtjate jaoks; |
|
13. |
tõdeb, et VKEd maksavad proportsionaalselt suuremaid nõuete täitmisega seotud kulusid, kuna need kulud on fikseeritud ega sõltu ettevõtte suurusest ning kõrged nõuete täitmisega seotud kulud on takistuseks ELi siseturule sisenemisel; on sellest tulenevalt seisukohal, et ELis erinevate käibemaksukordade esinemine võib piirata ELi-sisest kaubandust kõigi ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks; märgib siiski, et empiirilised tõendid on ebaselged erinevate käibemaksusüsteemide mõju kohta rahvusvahelisele kaubandusele ja selle kohta, kas need võivad luua ebavõrdseid tingimusi sellises kaubanduses, eelkõige nõuete täitmisega seotud suurte kulude, maksuvabastuste ja puudulike tagastussüsteemide tõttu; |
|
14. |
märgib, et digiteerimise abil on võimalik vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid, kuigi see kasu avaldub sageli alles pika aja jooksul; sedastab, et digitaalne innovatsioon (28) vähendab tõenäoliselt nõuete täitmisega seotud kulusid, aitab kaubandustehinguid läbipaistvamaks muuta ja vähendada bürokraatiat; rõhutab, et tagada tuleb andmete turvalisus ning isikute ja ettevõtete konfidentsiaalsus; nõuab, et ettevõtjaid tuleb toetada täiendavalt (29) ELi programmide kaudu ning et eelkõige VKEsid ja teisi vähekaitstud ettevõtjaid tuleb toetada ELi korraldatud digiülemineku alase koolituse kaudu, et sellest kasu saada ja sellele kaasa aidata; rõhutab, et selline üldine lähenemisviis VKEde oskusteabe ja tegevuse digiteerimise kiirendamiseks kohapeal aitaks lõppkokkuvõttes kaasa käibemaksu kogumisele; tõstab esile hajusraamatu tehnoloogia potentsiaali käibemaksupettuste (nt varifirmadega seotud ühendusesisene pettus) ärahoidmiseks ning ootab seadusandlikku ettepanekut käibemaksuaruannete esitamise kohustuste ajakohastamise kohta; kutsub komisjoni lisaks üles esitama algatuse, mis keskenduks hajusraamatu tehnoloogia lihtsale rakendamisele ettevõtjate poolt ja bürokraatia vähendamisele; |
|
15. |
on arvamusel, et kaubanduse hõlbustamiseks ja õiguskindluse suurendamiseks siseturul peaks komisjon koostöös liikmesriikidega parandama Euroopa maksude elektroonilist andmebaasi „Taxes in Europe“, mis on ELi käibemaksuteabe veebiportaal ettevõtjatele; rõhutab, et portaal peaks võimaldama kiiret, ajakohast ja täpset juurdepääsu asjaomasele teabele käibemaksusüsteemi rakendamise kohta eri liikmesriikides ning eelkõige mitmesuguste kaupade ja teenuste õigete käibemaksumäärade kohta eri liikmesriikides ja käibemaksu nullmäära kohaldamise tingimuste kohta; märgib, et see portaal võiks aidata ka tegeleda praeguse käibemaksulõhega; teeb ettepaneku, et ELi ühtne kontaktpunkt tuleks lisada ELi käibemaksuteabe veebiportaali; |
|
16. |
juhib tähelepanu ELi ühtsele kontaktpunktile kui digiinnovatsiooni näitele, mis võimaldab ELi ettevõtjatel lihtsustada oma käibemaksuarveid ja seega nõuete täitmisega seotud kulusid e-kaubanduse müügi valdkonnas ELis; märgib, et nõuete täitmisega seotud kulude selline vähendamine on eriti kasulik VKEdele; võtab teadmiseks komisjoni valmisoleku teha 2022.–2023. aastaks ettepanek käibemaksudirektiivi muutmiseks, et veelgi laiendada käibemaksu ühtse kontaktpunkti kohaldamisala; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas laiendada ühtse kontaktpunkti kohaldamisala; |
|
17. |
kutsub liikmesriike üles suurendama ja parandama omavahelist koostööd ning kohaldama põhjalikult käibemaksu tasumise andmete vahetamise norme maksupettuste avastamise hõlbustamiseks piiriüleste e-kaubanduse tehingute puhul, mis võeti vastu 2020. aasta veebruaris; |
|
18. |
märgib, et liikmesriigid kasutavad juba uusi tehnoloogiaid, et parandada siseriiklike ostude kontrollimise tõhusust maksustamise eesmärgil; mõistab, et neid riiklikke meetmeid tuleb arvesse võtta mis tahes käibemaksusüsteemi reformis kui häid tavasid, mida kaaluda; toetab sellega seoses suuremat koordineerimist liikmesriikide vahel, et hõlbustada piiriüleseid tehinguid ilma liigsete kuludeta ettevõtjate ja tarbijate jaoks; kutsub komisjoni üles esitama konkreetsed ettepanekud, et edendada kiiremat ELi-siseste käibemaksutehingute alase teabevahetuse süsteemi ja muuta see koostalitlusvõimeliseks riiklike mehhanismidega; toetab e-arvete kasutamise laiendamist ja kutsub üles kehtestama ELi e-arvete standardit, millega ühtlustatakse eelkõige e-arves sisalduvat teavet, et hõlbustada piiriülest koostalitlusvõimet, tagada õigusaktide järgimine, suurendada kaubandustehingute läbipaistvust ning seega piirata pettusi ja vigu; |
|
19. |
rõhutab piiriüleste käibemaksupettuste ja karussellpettuste vastu võitlemise kiireloomulisust tõhusa teabevahetuse mehhanismide ja piisavate (nii inim-, finants-, tehniliste kui ka tehnoloogiliste) vahendite nõuetekohase rakendamise kaudu riiklike ametiasutuste ja selliste asutuste nagu OLAF jaoks; rõhutab selliste organite nagu Eurofisc väärtuslikku panust; tuletab meelde makseteenuse pakkujate rolli ja vajadust tagada kõrged käibemaksualase aruandluse standardid; peab vajalikuks saada komisjonilt mõju-uuring, et hinnata üldise pöördmaksustamise mehhanismi kasutuselevõttu mitmes liikmesriigis pärast seda, kui rakendati nõukogu direktiiv teatavat künnist ületavate kaupade ja teenuste tarnete suhtes ajutiselt kohaldatava üldise pöördmaksustamise mehhanismi osas (30), et võidelda varifirmade ühendusesiseste pettuste vastu ja hinnata eelkõige selle mõju võitlusele igat liiki käibemaksupettuste vastu ja tagajärgi ettevõtjate nõuetele vastavusega seotud kuludele; |
|
20. |
märgib, et mitmekesised maksumäärad võivad põhjustada siseturul hinnamoonutusi, luues stiimuleid piiriülesteks ostudeks; märgib, et eriti käibemaksumäärade mitmekesistamine loob stiimuli riikidevaheliste hinnaerinevuste ärakasutamiseks, suunates tarbimise madalamate käibemaksumääradega liikmesriikidesse ja moonutades valitsuste tulude kogumist; |
|
21. |
tuletab meelde, et ettevõtjad vajavad lihtsustatud ja tsentraliseeritud juurdepääsu teabele maksumäärade, eri kaupade ja teenuste õigete käibemaksumäärade kohta erinevates liikmesriikides ning nullprotsendise käibemaksumäära tingimuste kohta, samuti selgeid ja ühemõttelisi käibemaksunorme, et julgustada piiriülest ettevõtlust ja vähendada nende halduskoormust; tunneb sellega seoses heameelt lihtsustatud ja digiteeritud meetodi üle piiriüleselt tegutsevate väikeettevõtjate käibemaksukorra registreerimiseks veebiportaali kaudu, mis vähendab kulusid ja halduskoormust; märgib, et 26 liikmesriiki 27-st kasutavad vähendatud maksumäärasid oma maksu- ja sotsiaalpoliitika lahutamatu osana; tuletab meelde, et ühine veebipõhine teabeportaal käibemaksusüsteemide rakendamise kohta eri liikmesriikides soodustaks piiriülest ettevõtlust ja vähendaks ettevõtjate halduskoormust; |
|
22. |
kiidab heaks positiivse suundumuse vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ettevõtete ja avaliku halduse jätkuva digitaliseerimise kaudu; märgib, et OECD riikides vähenes maksukuulekuse saavutamiseks vajalik aeg aastatel 2006–2020 230 tunnilt 162 tunnile peamiselt elektrooniliste registreerimis- ja maksesüsteemide kasutuselevõtu tõttu (31); |
|
23. |
rõhutab, et hästi kavandatud käibemaksusüsteem on neutraalne ja ei tohiks kaubandust mõjutada, kuid praktikas on seda põhimõtet ülemaailmsel tasandil keeruline kontrollida, kuna kohaldatakse käibemaksuvabastusi, tagastussüsteemides esineb puudujääke ja paljude määrade olemasolu toob kaasa nõuete täitmisega seotud kulud; tuletab meelde, et tõhus käibemaksusüsteem aitab võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksude optimeerimise vastu; rõhutab, et üha suurem hulk VKEsid on valmis kauplema kogu ELis, eelkõige e-tehingute kaudu, ning et ELi käibemaksusüsteemi eesmärk peaks olema piiriülese majanduskasvu hõlbustamine; |
|
24. |
märgib, et empiiriliste tõendite kohaselt on praegune paljude käibemaksumääradega süsteem liikmesriikides regresseeruv, kui seda mõõdetakse protsendina netotulust, kuid kaldub olema enamikus liikmesriikides proportsionaalne või veidi progressiivne, kui seda mõõdetakse protsendina kulutustest; märgib lisaks, et kulutuste alusel mõõtes aitavad praegused vähendatud ja nullprotsendised käibemaksumäärad muuta käibemaksu ühtse määraga käibemaksusüsteemidega võrreldes progressiivsemaks; märgib lisaks, et tõendite kohaselt muudavad käibemaksu progressiivsemaks ainult käibemaksumäärad, mida on vähendatud eesmärgiga toetada väikese sissetulekuga leibkondi (näiteks toidu vähendatud maksumäärad); kutsub liikmesriike üles vähendatud käibemaksumäärade rakendamisel seda tegema konkreetsel eesmärgil toetada väiksema sissetulekuga leibkondi; |
|
25. |
rõhutab, et liikmesriikidel peaks olema lubatud kohaldada esmatähtsate kaupade suhtes käibemaksu nullmäära; |
Vähendatud maksumäärade mõju tarbijatele ning sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele eesmärkidele
|
26. |
märgib, et vähendatud maksumäära kasutamine ei too tarbija jaoks kaasa süstemaatilist ja püsivat hinnaalandust ning et vähendatud maksumäära tõhusus sõltub mitmest tegurist, näiteks sellest, millises ulatuses kannavad ettevõtted vähendatud määra tarbijatele edasi, kui kaua vähendamine kestab, kui suur see on ning kui keeruline on maksumäärade süsteem; rõhutab, et vähendatud maksumäära täielik ülekandumine on seega keeruline protsess ja seda ei tohiks teha ilma usaldusväärse mõjuhinnanguta; märgib, et kuigi praegused vähendatud ja nullprotsendised käibemaksumäärad toovad ELi väikese sissetulekuga leibkondadele proportsionaalselt suuremat kasu (mõõdetuna protsendina kulutustest), on need tavaliselt absoluutväärtuses (sularaha) kasulikumad kõrgema sissetulekuga leibkondadele; märgib seetõttu, et tuleb läbi viia ulatuslikud analüüsid ja mõjuhinnangud tagamaks, et vähendamisi kohaldatakse ainult siis, kui need toovad kasu väikese sissetulekuga leibkondadele; |
|
27. |
rõhutab asjaolu, et vähendatud maksumäärade õiguspärane eesmärk on tavaliselt tagada põhikaupade kättesaadavus kõigile; rõhutab, et vähendatud käibemaksumäärad esmatarbekaupadel (nt toit) kalduvad muutma käibemaksu progressiivsemaks; rõhutab, et vähendatud maksumäärad võivad olla tõhusamad ühiskondades, kus on märkimisväärsed sissetulekute erinevused ning suur sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus; märgib, et empiirilised tõendid vähendatud käibemaksumäärade tõhususe kohta sotsiaalselt soovitavate või keskkonnakaupade edendamisel on vähesed ja mitmetähenduslikud; |
|
28. |
on sügavalt mures tarbimismaksude regressiivse iseloomu pärast; rõhutab, et käibemaksu tuleks hoida madalal tasemel, kuna see koormab väiksema sissetulekuga leibkondi ebaproportsionaalselt, süvendades ebavõrdsust rikkuse jaotuses; |
|
29. |
märgib, et vähendatud käibemaksumäärade tõhusust keskkonnahoidlike kaupade edendamisel on endiselt raske hinnata empiiriliste tõendite puudumise tõttu, kuigi teatavates juhtuuringutes ja teatavate mudelite kohaselt on võimalik mõõta positiivset mõju; rõhutab siiski, et keskkonnahoidliku tarbimise edendamiseks on esmatähtis, et liikmesriigid kaotaksid järk-järgult kõik nullprotsendised käibemaksumäärad ning vähendatud maksumäärad kahjulikele keskkonnakaupadele ja -teenustele; kutsub liikmesriike üles lõpetama 2030. aastaks järk-järgult väga saastavate kaupade ja teenuste vähendatud maksumäärad, et saavutada Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud ELi kliimaeesmärgid; kutsub liikmesriike üles uurima hüvitusmehhanismide rakendamist, et aidata väikese sissetulekuga leibkondadel toime tulla netotulu vähenemisega, mis tuleneb saastavate kaupade ja teenuste kõrgematest käibemaksumääradest; |
|
30. |
rõhutab sellega seoses, et vähendatud maksumäärade puhul tuleks arvesse võtta riigi rahanduse jätkusuutlikkust; märgib, et ühtse käibemaksusüsteemi saavutamiseks kavandatud ratsionaliseerimise puhul tuleks arvesse võtta vähendatud maksumäärade varasemat ja ajutist kohaldamist, kui on täidetud muud tingimused; |
|
31. |
rõhutab, et tõendite kohaselt ei ole vähendatud maksumäärad eriti tõhus vahend sotsiaalsete või keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks, kuna need on valitsuse jaoks kallis meede, sest maksumäärades esineb suuri erinevusi, maksutulud vähenevad, halduse, kontrolli ja inspektsioonide kulud suurenevad, suurenevad sotsiaal- ja majandusesindajate nõuete täitmisega seotud kulud, majanduslikud moonutused või isegi maksudest kõrvalehoidmine ja sihtrühmani on keeruline jõuda; |
|
32. |
märgib, et ebastandardsete käibemaksumäärade tõhususe ja tulemuslikkuse täielikuks hindamiseks on vaja neid võrrelda alternatiivsete poliitikavahenditega; on seisukohal, et need meetmed võivad olla tõhusamad, paindlikumad, nähtavamad ja kulutõhusamad vahendid nende sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks, kui valitsused neid tõhusal viisil kasutavad; märgib siiski, et need vahendid on riikide maksusuveräänsuse keskmes ja kuuluvad riikide pädevusse, sest puuduvad ELi õigusaktid nende ühtlustamiseks; juhib tähelepanu sellele, et nad peavad sellele vaatamata austama ELi konkurentsipoliitikat; |
|
33. |
rõhutab, et ühtne käibemaksusüsteem koos alternatiivsete poliitikavahendite ning suure hulga sotsiaalsete reformide ja keskkonnamaksude vahenditega on kõik võimalused, mida tasub uurida tõhusa majandusliku, sotsiaalse ja rohelise tervikliku maksusüsteemi kujundamisel, kuni need ei koorma liigselt väikese sissetulekuga leibkondi; märgib, et Uus-Meremaal on ühtne kindla 15 % maksumääraga käibemaksusüsteem ja seal kohaldatakse väikese sissetulekuga leibkondadele maksusoodustust; märgib, et püüe lihtsustada või ühtlustada ELis käibemaksusüsteemi ei tooks kaasa kõrgemaid harilikke käibemaksumäärasid; juhib tähelepanu sellele, et kindlasummalised toetused ja teavituskampaaniad on endiselt üks võimalus ühiskondlikult soovitavate hüviste edendamiseks; |
Järeldus
|
34. |
tuletab meelde, et käibemaksutulu on üks kõige suuremaid avaliku sektori tuluallikaid, moodustades ELis kogu maksutulust keskmiselt umbes 21 %; märgib, et käibemaksulõhe on keskmiselt 10 % ja käibemaks on ka ELi eelarve omavahend; rõhutab, et igasugune käibemaksubaasi vähendamine toob kaasa avaliku sektori tulu vähenemise; kutsub riiklikke maksuhaldureid üles tegema algatusi käibemaksulõhe vähendamiseks, et parandada riigi rahandust, eriti COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslanguse valguses, ning suurendama ELi omavahendeid; |
|
35. |
tunneb sellega seoses heameelt asjaolu üle, et viimase kümnendi jooksul on liikmesriikide maksuhaldurite vahelises koostöös saavutatud märkimisväärset edu; toetab liikmesriikide edasisi arutelusid, et tugevdada halduskoostööd; |
|
36. |
viitab DIW ECONi uuringu järeldustele ja rõhutab, et 2019. aastal rakendati liikmesriigis harilikku maksumäära keskmiselt 71 %-le maksubaasist; juhib tähelepanu sellele, et erinevate käibemaksusüsteemide nõuete täitmisega seotud kulusid saab märkimisväärselt vähendada, kui jätkata ettevõtete ja haldusasutuste digiteerimist; juhib tähelepanu sellele, et tuleb hoolikalt hinnata erinevate käibemaksusüsteemide mõju ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, moonutusi, mida need võivad siseturul ja kaubanduses põhjustada, ning nende mõju valitsustele saamata jäänud tulu tähenduses, et saavutada ELis ühtne, õiglane ja tõhus käibemaksusüsteem; märgib, et vähendatud maksumäärad esmatarbekaupadele (nt toit) kalduvad muutma käibemaksu progressiivsemaks ja väikese sissetulekuga leibkonnad saavad kasu vähendatud käibemaksumääradest, isegi kui need on vähem tõhusad vahendid tulude jaotamise või keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks; |
|
37. |
märgib, et liikmesriikidevahelise käibemaksulõhe vähendamisel esinevad raskused tulenevad mitme teguri koostoimest, nagu vajadus säilitada teatavad käibemaksuvabastused, mida kohaldatakse teatavatele toodetele ja teenustele, ja sellest, et liikmesriigid soovivad säilitada vähemalt 5 % võrra vähendatud maksumäärasid; tunnistab, et liikmesriikide jaoks tuleb säilitada paindlikkus, et nad saaksid määrata kindlaks kohaldatavad käibemaksumäärad, kuna tegemist on olulise eelarvevahendiga; |
|
38. |
nõuab lihtsustatud ja ajakohastatud käibemaksusüsteemi kehtestamist koos vabastuste ja erimaksumäärade piirangutega, et edendada õiglast ja tõhusat ettevõtjate konkurentsivõimet siseturul, vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ja parandada vabatahtlikku nõuete täitmist; märgib, et selline lihtsustatud käibemaksusüsteem saaks endiselt kasu ühtsest kontaktpunktist, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ELi ettevõtjate jaoks ja hoogustada ELi-sisest kaubandust; võtab teadmiseks nõukogu endise eesistujariigi Portugali ja praeguse eesistujariigi Sloveenia ettepaneku kaotada järk-järgult kõik nullprotsendised käibemaksumäärad ja vähendatud maksumäärad keskkonnale kahjulike kaupade ja teenuste suhtes liikmesriigi tasandil, nagu fossiilkütused, keemilised pestitsiidid ja keemilised väetised; nõuab, et uuritaks sotsiaalmeetmete rakendamist väikese sissetulekuga leibkondade jaoks eesmärgiga hüvitada netotulu vähenemist, mis tuleneb saastavate kaupade ja teenuste kõrgematest käibemaksumääradest; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kiiresti vastu ettepaneku käibemaksumäärasid käsitleva läbivaadatud direktiivi kohta (32); |
|
39. |
rõhutab, et käibemaksulõhe on peamiselt tingitud mitme teguri koostoimest igas liikmesriigis, nagu õigusaktide lüngad, vahendite ja digitõhususe puudumine maksuhaldurite puhul, jõustamis- ja kontrollimeetmete, eriti maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastaste meetmete vajakajäämised, ning agressiivne maksuplaneerimine; kutsub sellega seoses liikmesriike üles parandama halduskoostööd ja tõhustama riiklike maksuhaldurite tegevust; tunneb heameelt tehinguvõrgustiku analüüsivahendi üle ja toetab tõhustatud koostöö loomist Eurofisci liikmete vahel, et kiiresti avastada karusselltüüpi pettusi; kutsub Euroopa tuleviku konverentsi üles käsitlema seda küsimust ELi finantshuvide kaitse kontekstis; |
|
40. |
peab vajalikuks uurida elektrooniliste arvete ühtlustatumat kasutuselevõttu kõigis liikmesriikides lisaks nende praegusele kohustuslikule kasutamisele riigihangetes kogu ELis, võttes arvesse, et need on osutunud tõhusaks vahendiks pettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel riikides, kus need on kasutusele võetud ka muud liiki tehingute puhul, ning on kaasa toonud ka suurema lihtsustamise ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamise; |
|
41. |
tuletab meelde Euroopa Parlamendi algatusel loodud ELi maksuvaatluskeskuse sõltumatuse ja erapooletuse tähtsust; rõhutab, et programm „Fiscalis 2021–2027“ on oluline vahend maksuhaldurite vahelise kiire ja konstruktiivse koostöö tagamiseks; |
|
42. |
tuletab meelde, et vähendatud maksumäära tõhusust poliitilise vahendina tuleb alati hinnata teiste olemasolevate poliitiliste vahendite kontekstis; lisab, et vähendatud maksumäärad täiendavad sageli olemasolevaid sotsiaal- ja keskkonnapoliitika vahendeid ning otsesed maksusoodustused on vahendid, mis on paremini suunatud väikese sissetulekuga leibkondadele (nt maksuvaba künnis ja progresseeruvad maksumäärad) ning on üldiselt vähem kulukad, kui on täidetud muud tingimused; |
|
43. |
rõhutab vajadust minna üle lõplikule käibemaksusüsteemile, mis tugineb sihtliikmesriigis maksustamise põhimõttele; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks võimalikult kiiresti vastu ettepaneku võtta vastu 25. mai 2018. aasta direktiiv (COM(2018)0329), arvestades, kui suures ulatuses on praeguse korra kohaselt kaotatud riiklikke ja ELi eelarvelisi vahendeid; rõhutab sellega seoses tulevase lõpliku käibemaksusüsteemi peamisi põhimõtteid ELi-siseste kaupade piiriüleseks maksustamiseks sihtkohas ning käibemaksu sissenõudmiseks ja kogumiseks tarnija poolt sihtkohaliikmesriigis; |
|
44. |
kutsub komisjoni üles võtma kõnealuse raporti suhtes järelmeetmeid koos konkreetsete seadusandlike ettepanekutega, milles käsitletakse eespool nimetatud konkreetseid teemasid; kutsub nõukogu üles väärtustama dialoogi ja koostööd parlamendiga käibemaksusüsteemi nõuetekohase reformi elluviimisel, pidades silmas neid ettepanekuid, samuti põhivajadust tagada ELi maksupoliitika muudatuste demokraatlik iseloom; |
|
45. |
toetab kontrollikoja ettepanekut (33) kaaluda mitmeaastase kaalutud keskmise käibemaksumäära läbivaatamise mehhanismi kehtestamist mitmeaastase finantsraamistiku perioodil, et ära hoida käibemaksupõhiste osamaksete moonutused selle perioodil, kui liikmesriik otsustab muuta oma käibemaksupoliitikat; |
|
46. |
märgib, et käibemaksudirektiiv tuleb nõukogus ühehäälselt heaks kiita kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 113; |
|
47. |
tuletab meelde maksukohustuslasena registreerimise numbri eeliseid kui kasulikku vahendit maksukohustuste täitmise ja järgimise tagamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima kõiki maksukohustuslasena registreerimise numbri võimalusi mehhanismina, millega tagada aruandluse kõrged tõhususe standardid; |
|
48. |
toetab mõtet laiendada alates 2015. aastast kehtinud käibemaksu ühtse kontaktpunkti kohaldamisala käibemaksu deklareerimisele ja tasumisele; rõhutab vajadust seada konkreetselt eesmärgiks ühtse kontaktpunkti kohandamine laieneval e-kaubanduse turul; |
|
49. |
kutsub komisjoni üles hindama praegust raamistikku ja esitama konkreetseid seadusandlikke ettepanekuid piiriüleste tehingute kontrollimise kohta, mida tuleb käibemaksu tagamiseks tugevdada; rõhutab sellega seoses vajadust tegeleda konkreetselt võimalustega, mis tulenevad uute digitehnoloogiate kasutamisest, koos kõrgete andmekaitse ja eraelu puutumatuse standarditega, mis on maksumaksja õiguste loogilised tagajärjed; |
|
50.. |
tuletab meelde, kui oluline on tagada e-kaubanduse käibemaksu paketi täielik ülevõtmine ja nõuetekohane rakendamine; kutsub komisjoni üles hindama selles osas valitsevat olukorda ja esitama konkreetsed ettepanekud normide kohandamiseks, kui see on vajalik, võttes arvesse e-kaubanduse hüppelist kasvu; märgib, et e-kaubanduse sektoris on käibemaksu kogumisel märkimisväärne lõhe; kutsub komisjoni üles uurima kontrollikoja eriaruande järeldusi selles küsimuses, et kaotada kogumise lõhe; |
|
51. |
tuletab meelde, kui oluline on käibemaksu puhul tihedam dialoog rahvusvaheliste partneritega, peamiselt kõige olulisemate kaubanduspartneritega; on seisukohal, et see koostöö peaks algama halduskoostöö põhimõttest ja põhinema sellel, et tagada tõhus teabevahetuse loogika, mis võib tõhustada võitlust pettuste või maksudest kõrvalehoidmiseni viivate skeemide vastu; |
|
52. |
võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse muuta käibemaksukomitee laadi ja eesmärke seoses tulevase komiteemenetluse komiteega; rõhutab vajadust arvestada parlamendi seisukohaga selles küsimuses; tuletab meelde vajadust tagada ELi maksustamisalase institutsioonilise raamistiku täielik austamine ja kaudse maksustamisega seotud pädevuste jaotus; |
o
o o
|
53. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.
(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.
(3) ELT L 348, 29.12.2017, lk 7.
(4) ELT L 311, 7.12.2018, lk 3.
(5) ELT L 310, 2.12.2019, lk 1.
(6) ELT L 62, 2.3.2020, lk 13.
(8) ELT L 77, 23.3.2011, lk 1.
(9) ELT L 348, 29.12.2017, lk 1.
(10) ELT L 348, 29.12.2017, lk 32.
(11) ELT L 259, 16.10.2018, lk 1.
(12) ELT L 313, 4.12.2019, lk 14.
(13) ELT L 40, 13.2.2020, lk 114.
(14) ELT L 188, 28.5.2021, lk 1.
(15) Jõustumine on lükatud edasi kuni 1. juulini 2022.
(16) ELT C 449, 23.12.2020, lk 295.
(17) ELT C 474, 24.11.2021, lk 182.
(18) ELT C 15, 12.1.2022, lk 270.
(19) ELT C 94 E, 3.4.2013, lk 5.
(20) ELT C 224, 27.6.2018, lk 107.
(21) ELT C 108, 26.3.2021, lk 8.
(22) ELT C 15, 12.1.2022, lk 204.
(23) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0392.
(24) EÜT 71, 14.4.1967, lk 1301.
(25) EÜT 71, 14.4.1967, lk 1303.
(26) Nagu seda on kirjeldatud ühtset ELi käibemaksuala käsitlevas ELi tegevuskavas.
(27) COM(2018)0329.
(28) Nagu tehisintellekt, suurandmed ja plokiahela tehnoloogia.
(29) See tähendab, et toetus tuleb kõigepealt liikmesriikidelt ja seejärel ELilt.
(30) Nõukogu 20. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2057, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) teatavat künnist ületava kaupade tarnimise ja teenuste osutamise suhtes ajutiselt kohaldatava üldise pöördmaksustamise mehhanismi osas (ELT L 329, 27.12.2018, lk 3).
(31) PWC ja Maailmapanga Grupi 26. novembri 2019. aasta uuring „Maksude tasumine 2020. aastal: maksupoliitika ja -halduse muutuv maastik 190 majanduse lõikes“, lk 27.
(32) COM(2018)0020.
(33) Arvamus nr 11/2020.