EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62011CN0422
Case C-422/11 P: Appeal brought on 10 August 2011 by the Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej against the order made by the General Court (Seventh Chamber) on 23 May 2011 in Case T-226/10 Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej v Commission
Kohtuasi C-422/11 P: Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej 10. augustil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 23. mai 2011 . aasta määruse peale kohtuasjas T-226/10: Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej versus komisjon
Kohtuasi C-422/11 P: Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej 10. augustil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 23. mai 2011 . aasta määruse peale kohtuasjas T-226/10: Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej versus komisjon
ELT C 311, 22.10.2011, p. 21–22
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
22.10.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 311/21 |
Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej 10. augustil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 23. mai 2011. aasta määruse peale kohtuasjas T-226/10: Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej versus komisjon
(Kohtuasi C-422/11 P)
2011/C 311/37
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Apellant: Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej (esindajad: D. Dziedzic-Chojnacka ja D. Pawłowska)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
|
— |
Tühistada Üldkohtu määrus ning saata asi uueks arutamiseks tagasi Euroopa Liidu Üldkohtule; |
|
— |
mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi läbi vaatamata jätmise põhjuseks oli see, et Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej'd (elektroonilise kommunikatsiooni ameti president) esindanud advokaadid olid selle sama ametiga töölepingulises suhtes, mis välistas Üldkohtu arvates võimaluse, et nad saaksid hagejat Üldkohtus esindada.
Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej esitab vaidlustatud määruse suhtes järgmised väited.
Esiteks rikkus Üldkohus põhikirja artikli 19 lõikeid 3 ja 4 koostoimes põhikirja artikli 53 lõikega 1 ja ELTL artikli 254 lõikega 6 ning Üldkohtu kodukorra (edaspidi „kodukord”) artikliga 113, kuna ta tõlgendas esimesena nimetatud sätet valesti ning lähtus sellest, et nimetatud säte ei kehti advokaatide suhtes, kes tegutsevad menetluspoolega Üldkohtu ees sõlmitud töölepingu alusel.
Teiseks rikkus Üldkohus ELTL artikli 67 lõiget 1 koostoimes kodukorra artikliga 113, kuna ta ei arvestanud liikmesriigi erineva õiguskorra ja –traditsioonidega ning jättis hagi läbi vaatamata, eeldades, et töölepingulises suhtes tegutsevad advokaadid on vähemal määral sõltumatud kui advokaadid, kes tegutsevad kliendist sõltumatus büroos.
Kolmandaks rikkus Üldkohus ELTL artikli 5 lõikeid 1 ja 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 1 ning kodukorra artikliga 113, kui lähtus sellest, et aluslepingute sätted võimaldavad eristada advokaatide pädevuse ulatust Üldkohtus esindamisel, kuigi ühenduse õigus ei näe sellist eristamist ette ning aluslepingutes ei ole liidule selles valdkonnas pädevust üle kantud.
Neljandaks rikkus Üldkohus ELL artikli 5 lõiget 4 koostoimes kodukorra artikliga 113, kuna eeldati, et aluslepingute eesmärkide saavutamiseks on vajalik keelata töölepingulises suhtes tegutsevatel advokaatidel esindada poolt Üldkohtus toimuvas menetluses.
Viiendaks rikkus Üldkohus menetlusõiguse normi, kuna ta ei ole vaidlustatud määrust piisavalt põhjendanud.