EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014PC0397
Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL amending Directives 2008/98/EC on waste, 94/62/EC on packaging and packaging waste, 1999/31/EC on the landfill of waste, 2000/53/EC on end-of-life vehicles, 2006/66/EC on batteries and accumulators and waste batteries and accumulators, and 2012/19/EU on waste electrical and electronic equipment
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ jäätmete kohta, 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, 1999/31/EÜ prügilate kohta, 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ jäätmete kohta, 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, 1999/31/EÜ prügilate kohta, 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta
/* COM/2014/0397 final - 2014/0201 (COD) */
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ jäätmete kohta, 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, 1999/31/EÜ prügilate kohta, 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta /* COM/2014/0397 final - 2014/0201 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU
TAUST 1.1 Üldine taust Liidu majanduse jaoks läheb kaduma oluline
kogus võimalikke teiseseid tooraineid, mis sisalduvad jäätmevoogudes. 2011.
aastal toodeti ELis jäätmeid kokku ligikaudu 2,5 miljardit tonni. Kõigist
liidus toodetud olmejäätmetest võeti ringlusse üksnes piiratud osa (40 %),
ülejäänu ladestati prügilatesse (37 %) või põletati (23 %), millest
umbes 500 miljonit tonni oleks saanud ringlusse võtta või korduskasutada. Seega
jääb liidul kasutamata märkimisväärseid võimalusi parandada ressursitõhusust ja
edendada ringmajandust, mis tooks kaasa majanduskasvu ja aitaks luua töökohti,
mis omakorda vähendaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja sõltuvust imporditud
toorainetest. Euroopa liidu liikmeriikidel on
rakendamisraskusi. Kui 2011. aastal ladestasid kuus liikmesriiki prügilasse
alla 3 % olmejäätmetest, siis 18 liikmesriiki raiskas ressursse,
ladestades üle 50 %, kusjuures mõni liikmesriik ladestas 90 %
jäätmetest prügilasse. See näitab jäätmekäitluse tulemuslikkuse suurt
erinemist, millega tuleks tegeleda võimalikult kiiresti. 1.2 Ettepaneku põhjused ja
eesmärgid Viimased suundumused näitavad, et
ressursitõhususe täiendav suurendamine on võimalik ning et see võib anda suurt
majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Jäätmete ressursiks muutmine on oluline
ressursitõhususe suurendamisel ja ringmajanduse loomisel. Euroopa õigusaktid ja eelkõige õiguslikult
siduvate sihtide kehtestamine on olnud peamine tegur jäätmekäitlustavade
parandamisel, innovatiivse ringlussevõtu toetamisel, jäätmete prügilasse
ladestamise piiramisel ja stiimulite andmisel, et muuta tarbijate käitumist.
Jäätmepoliitika edendamine annaks suurt kasu säästva majanduskasvu ja
töökohtade loomise seisukohast suhteliselt väikeste kuludega, aidates samal
ajal kaasa keskkonna parandamisele. Käesoleva ettepanekuga vastatakse õiguslikule
kohustusele vaadata läbi jäätmekäitlussihid, mis on sätestatud kolmes
direktiivis: direktiiv 2008/98/EÜ jäätmete kohta,[1] direktiiv 1999/31/EÜ
prügilate kohta[2]
ning direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta[3]. Sellega lahendatakse
eespool mainitud olukord kooskõlas Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava[4] ja seitsmenda
keskkonnaalase tegevusprogrammi[5]
eesmärkidega – jäätmehierarhia[6]
täielik rakendamine kõigis liikmesriikides, jäätmetekke vähendamine
absoluutarvudes ja elaniku kohta, tervikliku strateegia väljaarendamine
liigsete toidujäätmete vähendamiseks, kvaliteetne ringlussevõtt ja
ringlussevõetud materjalide kasutamine peamise usaldusväärse tooraineallikana
liidus, jäätmete energiakasutuse piiramine ringlussevõtuks sobimatute
materjalidega ning prügilatesse ladestamise piiramine taaskasutamiseks
sobimatute jäätmetega. Meede aitab rakendada tooraineid käsitlevat ELi algatust[7]. Lisaks sisaldab ettepanek elemente, mille
eesmärk on lihtsustada direktiivis 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta,
direktiivis 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta[8] ja direktiivis
2006/66/EÜ (mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid)[9] sisalduvaid
aruandlusnõudeid. 2. KONSULTEERIMINE
HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE 2.1 Uuringud Mõjuhinnangu ja seadusandliku ettepaneku[10] aluseks on viimase
kahe aasta jooksul koostatud kolm peamist uuringut, milles hinnatakse jäätmeid
käsitlevate ELi õigusaktide edasiarendamisest saadavat tehnoloogilist,
sotsiaal-majanduslikku kasu ja kulutõhusust. 2.2 Sisekonsultatsioonid Mõju hindamise juhtrühm loodi 16. aprill 2012.
Kõnealuse juhtrühma viiel kohtumisel kutsuti osalema järgmised
peadirektoraadid: peasekretariaat (SG), majandus- ja rahandusküsimuste
peadirektoraat (ECFIN), ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat (ENTR),
kliimameetmete peadirektoraat (CLIMA), Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) ja
statistika peadirektoraat (ESTAT). Mõju hindamise juhtrühm jälgis mõjuhinnangu
koostamist. 2.3 Väliskonsultatsioonid Komisjon koostas soovitusliku loetelu
lahendamist vajavatest küsimustest ja peamiste sidusrühmadega peeti esimesed
vestlused 2013. aasta veebruaris. Internetipõhine avalik konsulteerimine
käivitati juunis 2013 ja see kestis kuni septembrini 2013 kooskõlas
konsulteerimise miinimumnõuetega. Saadi 670 vastust, mis kajastab suurt avalikku
muret jäätmetekäitlemise olukorra pärast ELis ning suuri ootusi seoses ELi
meetmetega selles valdkonnas. 2.4 Mõju hindamine Koos käesoleva ettepanekuga avaldatakse mõju
hindamise aruanne ja kokkuvõte. Mõju hindamise käigus analüüsiti eri
poliitikavalikute peamist keskkonna-, sotsiaalset ja majanduslikku mõju, et
parandada jäätmekäitluse tulemuslikkust ELis. Hinnati erineva raskusastmega
eesmärke ja neid võrreldi alusstsenaariumiga, et teha kindlaks kõige
asjakohasemad vahendid ja sihid, millega saada võimalikult suurt kasu
võimalikult väikeste kuludega. Komisjoni mõjuhindamiskomitee esitas
mõjuhinnangu kohta heakskiitva arvamuse 8. aprillil 2014 ning andis mitmeid
soovitusi aruande viimistlemiseks. Komitee palus täpsustada probleemipüstitust,
selgitada vajadust uute keskpika perioodi eesmärkide järele, tugevdada
prügilasse ladestamise keelamise argumente subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
ja kõigile liikmesriikidele ühetaoliste sihtide kehtestamise seisukohast ning
selgitada täpsemalt, kuidas liikmesriikide tegevuse erinevat tulemuslikkust
võetakse ettepanekus arvesse. Mõjuhinnangus esitatud poliitikavalikute
täiendaval kaalumisel jõuti järeldusele, et valikute 2. ja 3.7. kombinatsioon
tooks järgmist kasu: –
halduskoormuse vähenemine eriti väikeste asutuste
või ettevõtjate jaoks, lihtsustamine ning parem rakendamine, sealhulgas
sihtväärtuste hoidmine otstarbekohasena; –
töökohtade loomine – 2030. aastaks oleks võimalik
luua üle 180 000 otsese töökoha, millest enamikku ei oleks võimalik EList välja
viia; –
kasvuhoonegaaside heite vähenemine – aastatel
2014–2030 saaks vältida üle 443 miljoni tonni heidet; –
positiivne mõju ELi jäätmekäitluse ja ringlussevõtu
sektorite ning ELi tootmissektori konkurentsivõimele (paremini toimiv tootja
laiendatud vastutus (TLV), väiksemad toormele juurdepääsu ja toorme hindadega
seotud riskid); –
teisesed toorained suunatakse majandusse tagasi,
mis omakorda vähendaks ELi sõltuvust toorainete impordist. 3. ETTEPANEKU
ÕIGUSLIK KÜLG 3.1 Kavandatud meetmete kokkuvõte Ettepaneku peamised
muudatused on järgmised: –
mõistete ühtlustamine ja aegunud õigusnõuete
kõrvaldamine; –
aruandluskohustuste lihtsustamine ja täiustamine; –
varajase hoiatamise süsteemi loomine, et jälgida
ringlussevõtu sihtide järgimist; –
minimaalsete tegutsemistingimuste kehtestamine
seoses tootja laiendatud vastutusega; –
olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja
ringlussevõtu sihtide suurendamine 2030. aastaks 70 %-ni; –
pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu
sihtide suurendamine; –
muude olmejäätmete kui jäätmejääkide prügilasse
ladestamise piiramine 2030. aastaks; –
vastavusse viimine delegeeritud ja rakendusakte
käsitlevate ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291. Eespool nimetatuga luuakse
liikmesriikide jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu valdkonnas
poliitika ja õigusaktide välja töötamiseks vajalik õigusraamistik. 3.2 Õiguslik alus ja õigus võtta
meetmeid Käesoleva direktiiviga
muudetakse kuut direktiivi, milles käsitletakse eri jäätmete käitlemist. Neli
neist direktiividest (direktiiv 2008/98/EÜ, direktiiv 1999/31/EÜ, direktiiv
2000/53/EÜ ja direktiiv 2012/19/EL) võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli
192 lõike 1 alusel, samal ajal kui direktiiv 2006/66/EÜ võeti vastu nii ELi
toimimise lepingu artikli 192 lõike 2 kui ka artikli 114 alusel ning direktiiv
94/62/EÜ ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel. Seepärast põhineb käesolev
direktiiv ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikel 1 ja ELi toimimise lepingu
artiklil 114 seoses artikliga 2. Direktiivi 2008/98/EÜ
artikli 11 lõikes 2 on sätestatud siht suurendada kodumajapidamisjäätmete ja
samalaadsete jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu 50
%-ni ning ehitus- ja lammutusjäätmete (v.a ohtlikud jäätmed) korduskasutamiseks
ettevalmistamist ja ringlussevõttu ning materjalina muusse taaskasutusse
võtmist 70 %-ni aastaks 2020. Vastavalt artikli 11 lõikele 4 vaatab komisjon
hiljemalt 31. detsembriks 2014 kõnealused sihid läbi, et vajaduse korral
tugevdada neid ning kaaluda sihtide seadmist teiste jäätmevoogude jaoks, võttes
arvesse nende sihtide seadmise asjakohast keskkonna-, majanduslikku ja
sotsiaalset mõju. Artikli 9 punkti c kohaselt peaks komisjon 2014. aasta lõpuks
seadma jäätmetekke vältimise ja jäätmetekke ning majanduskasvu seose lahutamise
sihid 2020. aastaks, tuginedes parimale teadolevale tavale, sealhulgas ka
vajaduse korral vaadates üle artikli 29 lõikes 4 osutatud näitajad. Vastavalt
artikli 37 lõikele 4 hindab komisjon esimeses aruandes, mis koostatakse 12.
detsembril 2014, mitmeid meetmeid, sh tootjavastutuse kavad konkreetsete
jäätmevoogude jaoks, ringlussevõtuga seotud sihid, näitajad ja meetmed, samuti
materjali ja energia taaskasutamistoimingutega seotud meetmed, mis võivad
aidata artiklites 1 ja 4 seatud eesmärke tõhusamalt saavutada. Direktiivi 1999/31/EÜ
artikli 5 lõikes 2 on sätestatud kolm sihti biolagunevate olmejäätmete
prügilatesse ladestamise vältimiseks ja teatavate jäätmevoogude prügilasse
ladestamise keelamiseks. Biolagunevate olmejäätmete prügilatesse jõudmise
vältimise sihi peavad liikmesriigid saavutama 16. juuliks 2016. Artikli 5
lõike 2 kohaselt vaadatakse see siht läbi hiljemalt 16. juuli 2014
eesmärgiga kinnitada see või muuta seda, et tagada keskkonnakaitse kõrge tase
ja võtta arvesse praktilisi kogemusi, mille liikmesriigid on kahe eelmise sihi
saavutamisel saanud. Direktiivi 94/62/EÜ
artikli 6 lõikes 1 on sätestatud sihid pakendijäätmete
taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks, mis vastavalt artikli 6
lõikele 5 määratakse kindlaks iga viie aasta järel, võttes arvesse
liikmesriikide praktilisi kogemusi ning teadusliku uurimistöö ja
hindamismeetodite (nagu näiteks olelusringi hindamise ja tasuvusanalüüsi)
tulemusi. 3.3 Subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõte Käesolev ettepanek on
kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, mis on sätestatud
Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Ettepanek piirdub eespool nimetatud
direktiivide muutmisega, millega luuakse raamistik ühiste eesmärkide püstitamiseks
ning jäetakse samal ajal liikmesriikidele õigus otsustada täpsete
rakendusmeetodite üle. 3.4 Selgitavad dokumendid Komisjoni arvates on
selgitavad dokumendid vajalikud selleks, et parandada direktiivi ülevõtmise
kohta esitatava teabe kvaliteeti järgmistel põhjustel. Jäätmealaste õigusaktide
liikmesriikide õigusesse ülevõtmine toimub tihti detsentraliseeritult nii
piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ja selleks kasutatakse mitmeid
õigusakte, sõltuvalt liikmesriigi haldusstruktuurist. Seetõttu tuleb
liikmesriikidel muudetud direktiivide ülevõtmisel muuta paljusid õigusakte
riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. Käesoleva direktiiviga
muudetakse kuut eri jäätmealast direktiivi ning see mõjutab mitmeid õiguslikult
siduvaid kohustusi, sealhulgas muudetakse ulatuslikult jäätmete
raamdirektiivis, prügiladirektiivis ja pakendidirektiivis sisalduvaid sihte
ning lihtsustatakse elektri- ja elektroonikaseadmete romude, romusõidukite ja
patareidirektiive. See on jäätmeid käsitlevate õigusaktide keerukas läbivaatamine,
mis võib mõjutada mitmeid siseriiklike õigusakte. Muudetavates direktiivides
sisalduvad läbivaadatud jäätmekäitlussihid on omavahel seotud, ning need tuleks
liikmesriikide õigusaktidesse hoolikalt üle võtta ja hiljem inkorporeerida
riiklikesse jäätmekäitlussüsteemidesse. Muudetud direktiivide
sätted mõjutavad paljusid avaliku ja erasektori sidusrühmi ning neil on oluline
mõju kavandatud investeeringutele ja jäätmekäitlussüsteemide tulevastele
taristutele. Muudetud direktiivide täielik ja korrektne ülevõtmine on oluline,
et tagada nende eesmärkide (st inimeste tervise ja keskkonna kaitse, suurem
ressursitõhusus, ning siseturu toimimise tagamine, kaubandustõkete ja
konkurentsipiirangute vältimine ELis) saavutamine. Tõenäoliselt suurendavad
eespool nimetatud tegurid direktiivi ebaõige ülevõtmise ja rakendamise ohtu
ning muudavad ELi õiguse kohaldamise järelevalve komisjoni jaoks keerulisemaks.
Selleks et tagada riiklike õigusaktide vastavus direktiivide sätetele, on vaja
selget teavet läbivaadatud jäätmedirektiivide ülevõtmise kohta. Selgitavate dokumentide
esitamise nõue võib tekitada täiendavat halduskoormust mõnele liikmesriigile.
Selgitavad dokumendid on aga vajalikud selleks, et oleks võimalik kindlalt
tõendada, et direktiiv on täielikult ja nõuetekohaselt üle võetud, mis on
tähtis eespool nimetatud põhjustel, ning seda ei ole võimalik tulemuslikult
tõendada vähem koormavate meetmetega. Lisaks võivad selgitavad dokumendid
oluliselt aidata vähendada komisjoni halduskoormust nõuetele vastavuse seirel;
ilma selgitavate dokumentideta läheks vaja märkimisväärselt ressursse ja
arvukalt kontakte riigiasutustega, et jälgida kõigis liikmesriikides direktiivi
ülevõtmise meetodeid. Seega on selgitavate dokumentide esitamisega seotud
võimalik täiendav halduskoormus proportsionaalne taotletava eesmärgiga, milleks
on tagada läbivaadatud direktiivide tõhus ülevõtmine ja nende eesmärkide
täielik saavutamine. Eespool öeldut silmas
pidades on asjakohane liikmesriikidelt paluda, et nad lisaksid
ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles
selgitatakse seost jäätmeid käsitlevaid õigusakte muutva käesoleva direktiivi
sätete ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. 3.5 Komisjoni delegeeritud ja
rakendamisvolitused Artikli 1 lõigetes 2, 3,
5, 7, 8, 13, 14, 16, 18, 20, 21, artikli 2 lõigetes 2, 5, 6, 8, 9, artikli 3
lõigetes 6 ja 7, artiklis 4 osutatud muudatuses ning käesoleva ettepaneku
artikli 6 lõikes 1 on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud ja
rakendamisvolitused, mis sisalduvad vastavalt komisjoni direktiivides
2008/98/EÜ, 94/62/EÜ ja 1999/31/EÜ, ning nendega kehtestatakse nende
õigusaktide vastuvõtmiseks vastav menetlus. 4. MÕJU
EELARVELE Ettepanek ei mõjuta
Euroopa Liidu eelarvet ning seepärast ei ole sellele lisatud Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012
(mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju
ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) artiklis 31
nõutud finantsselgitust. 2014/0201 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiive 2008/98/EÜ
jäätmete kohta, 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, 1999/31/EÜ
prügilate kohta, 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, 2006/66/EÜ,
mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning 2012/19/EL
elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA
PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1, ning artiklit 114 seoses
käesoleva direktiivi artikliga 2, võttes
arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[11], võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[12], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Liidu jäätmekäitlust tuleks
parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta
inimeste tervist ning tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik
kasutamine. (2) Direktiivide 1999/31/EÜ,
2000/53/EÜ, 2006/66/EÜ, 2008/98/EÜ ja 2012/19/EL muutmise õiguslik alus on
seepärast aluslepingu artikli 192 lõige 2. Kuna direktiiv 94/62/EÜ on siseturu
toimimise tagamise vahend, peaks selle muutmise aluseks olema aluslepingu
artikkel 114. Lihtsustamise eesmärgil ja menetlusökonoomia huvides on
asjakohane muuta kõiki neid direktiive ühe muutmisaktiga. (3) Komisjon on läbi vaadanud
sihid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ[13] artikli 11 lõikes 2,
nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ[14]
artikli 5 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ[15] artikli 6 lõikes 1.
Läbivaatamise käigus leidis komisjon, et on asjakohane muuta kõnealuseid sihte,
et need kajastaksid paremini ringmajanduse vajadusi, suurendades olme- ja
pakendijäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu ja
lõpetades vastavate jäätmete tavajäätmeprügilasse ladestamise. (4) Paljud liikmesriigid ei ole
veel täielikult välja arendanud vajalikku jäätmekäitluse taristut ja nad
plaanivad praegu investeeringuid. Seepärast on oluline seada selged
poliitilised eesmärgid, et teisene toore ei jääks jäätmehierarhia kõige
madalamale tasemele. (5) Olmejäätmed moodustavad
praegu ligikaudu 7–10% liidu kõigist jäätmetest; kuid see jäätmevoog on üks
kõige raskemini käideldavaid ning selle käitlemine on riigi üldise
jäätmekäitlussüsteemi hea kvaliteediindikaator. Olmejäätmete käitlemise
raskused tulenevad selle komplekssest ja mitmekülgsest koostisest, asjaolust,
et jäätmed tekivad elanike vahetus läheduses ja on üldsusele hästi näha.
Seetõttu eeldab olmejäätmete käitlemine kompleksset jäätmekäitlussüsteemi, sh
tõhusat kogumissüsteemi, elanike ja ettevõtjate aktiivset osalust, jäätmete
konkreetse koostisega kohandatud taristut ja keerukat finantseerimissüsteemi.
Riikidel, kes on välja arendanud tõhusad olmejäätmete käitlemise süsteemid, on
üldiselt ka paremini toimivad jäätmekäitlussüsteemid. (6) Pakendijäätmed ja
biolagunevad olmejäätmed moodustavad suure osa olme- ja
kodumajapidamisjäätmetest ning sarnastest jäätmetest. Seepärast on vaja uurida,
milline mõju on nende jäätmevoogude samaaegse käitlemise sihtide seadmisel. (7) Tööstus-, kaubandus- ja kaevandusjäätmed
on oma koostiselt ja mahult väga mitmekesised ning erinevad suuresti tulenevalt
liikmeriigi majanduse struktuurist, jäätmeid tekitava tööstus- või
kaubandussektori struktuurist või antud geograafilise piirkonna tööstuse või
kaubanduse tihedusest. Seega on enamiku tööstus- ja kaevandusjäätmete puhul
sobivaks lahenduseks tööstuspõhine lähenemisviis, mille kohaselt kasutatakse
parima võimaliku tehnika viitedokumente (PVT-viitedokumendid) antud jäätmeliigi
käitlemisega seotud konkreetsete küsimuste lahendamiseks[16]. Tööstuslikud ja
kaubanduslikud pakendijäätmed on endiselt hõlmatud direktiivi 94/62/EÜ ja
direktiivi 2008/98/EÜ nõuetega, sh nende vastavate parandustega. (8) Olmejäätmete
korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtide järkjärguline
suurendamine ja ringlussevõetavate jäätmete prügilasse ladestamise lõpetamine
tähendab seda, et 2025. aastaks ladestatakse sellistest jäätmetest
maksimaalselt 25 % prügilasse. See peaks aitama tagada, et majanduslikult
väärtuslikud jäätmematerjalid võetakse järkjärgult ja tõhusalt taaskasutusse
jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Nii
peaks olema tagatud, et jäätmetes leiduvad väärtuslikud materjalid suunatakse
tagasi Euroopa majandusse, mis tähendab seega edusammude tegemist tooraineid
käsitleva algatuse[17]
rakendamisel ja ringmajanduse loomisel. (9) Direktiivide 2008/98/EÜ,
94/62/EÜ ja 1999/31/EÜ kohaste olmejäätmete ja pakendijäätmete korduskasutamise
ja ringlussevõtu sihtide täiendav suurendamine, alustades kergesti
ringlussevõetavatest jäätmevoogudest (nt plasti-, metalli-, klaasi-, paberi- ja
puidu- ning muud biolagunevad jäätmed), annaks selget keskkonnaalast,
majanduslikku ja sotsiaalset kasu. (10) Paberi, metalli, plasti ja
klaasi liigiti kogumise süsteemide sisseseadmise kohustuse järgmine on oluline
selleks, et suurendada olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja
ringlussevõtu määra. Lisaks peaks käesoleva direktiiviga ette nähtud
biojäätmete liigiti kogumine aitama ära hoida ringlussevõetavate materjalide
saastumist. (11) Käesolevas ettepanekus
sisalduvatest ringlussevõtu sihtidest ja prügilasse ladestamise piirangutest
tulenevalt ei ole enam vaja kehtestada jäätmete energiakasutuse sihte ega
pakendijäätmete maksimaalseid ringlussevõtu üleliidulisi sihte, mis on
sätestatud direktiivis 94/62/EÜ. (12) Käesolevas ettepanekus
sisalduvatest sihtidest lähtub, et liikmesriigid peaksid toetama
ringlussevõetavate materjalide kasutamist, näiteks taaskasutatav paber ja puit,
kooskõlas jäätmehierarhiaga ja eesmärgiga tagada tooraine varu ja aitama ELil
liikuda jäätmeid ringlussevõtva ühiskonna suunas, ning nad ei tohiks toetada
selliste jäätmete prügilasse ladestamist või põletamist, kui vähegi võimalik.
Liikmesriigid ei tohiks toetada selliste jäätmete põletamist, mida saab
ringlusse võtta tehniliselt ja majanduslikult teostataval viisil ja
keskkonnaohutult. Direktiivi 2008/98/EÜ põhjendust 29 tuleks tõlgendada selles
kontekstis. (13) Käesoleva ettepaneku eesmärk
on kehtestada selged liidu jäätmekäitluse juhised ja seega tagada
investeerimiskindlus liikmesriikidele ja tööstusharule. Oma riiklike
jäätmekäitlusstrateegiate ja jäätmekäitlustaristusse investeeringute
kavandamisel peaksid liikmesriigid kasutama ära Euroopa struktuuri- ja
investeerimisfonde kooskõlas jäätmehierarhiaga, edendades korduskasutamiseks
ettevalmistamist ja ringlussevõttu. (14) Komisjon on plastmaterjalist
pakendijäätmete ringlussevõtu jaoks näinud ette 2025. aasta sihid, mille puhul
võetakse arvesse direktiivi läbivaatamise ajal tehniliselt teostatavaid
lahendusi; komisjon võib kavandada plasti jaoks 2030. aastaks uued sihid,
tuginedes liikmesriikide edusammudele olemasolevate sihtide saavutamisel,
võttes arvesse turule lastavaid plastmaterjali liike ja uue
ringlussevõtutehnoloogia arengut. (15) Raudmetalli ja alumiiniumi
liigiti kogumine ja ringlussevõtt annaks märkimisväärset majanduslikku ja
keskkonnakasu, kuna saaks koguda rohkem alumiiniumi. Metallpakendite
korduskasutamise ja ringlussevõtu siht tuleks seega jagada kaheks eraldi sihiks
nende kahe jäätmeliigi puhul. (16) Jäätmekäitlus on
liikmesriigiti väga erinev, eelkõige olmejäätmete osas. Selleks et tagada
jäätmealaste õigusaktide parem, õigeaegsem ja ühetaolisem rakendamine ja
ennetada rakendamise puudujääke, tuleks seada sisse varajase hoiatamise
süsteem, et tuvastada puudused ja võtta meetmeid enne sihtide saavutamise
tähtpäevi. (17) Direktiiviga 2008/98/EÜ on
kehtestatud põhilised jäätmekäitlust käsitlevad mõisted. Et tagada jäätmealaste
õigusaktide suurem sidusus, tuleks direktiivide 94/62/EÜ ja 1999/31/EÜ mõisted
viia kooskõlla direktiivi 2008/98/EÜ omadega. (18) Mõisted „olmejäätmed”,
„toidujäätmed” ja „kaeveõõnte täitmine” tuleks lisada direktiivi 2008/98/EÜ ja
mõiste „jäätmejäägid” direktiivi 1999/31/EÜ, et selgitada nende mõistete
ulatust. (19) Liikmesriikide esitatud
statistilised andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste
õigusaktide nõuete täitmist. Kõigi jäätmeandmete ühise sisestamiskoha
kehtestamine, aegunud aruandlusnõuete väljajätmine ja liikmesriikide aruandlusmeetodite
võrdlemine koos kolmanda isiku poolse andmete kvaliteedi kontrolliga peaks
aitama parandada statistika kvaliteeti ja usaldusväärsust. (20) Kaupade ja toodete tootjad
peaksid vastutama tarbimisjärgsete jäätmete käitlemise eest. Tootja laiendatud
vastutuse kavad on tõhusa jäätmekäitluse oluline osa, kuid nende tõhusus ja
tulemuslikkus erinevad liikmesriigiti oluliselt. Tootja laiendatud vastutuse
minimaalsete tegutsemisnõuete kehtestamise eesmärk on seega võtta arvesse
kasutuselt kõrvaldatud seadmete käitlemise kulusid vastavalt kõrgetele
keskkonnastandarditele ja anda tootjatele stiimul võtta arvesse
keskkonnaalaseid kaalutlusi kogu toodete olelusringis, alates kavandamisest
kuni kasutuselt kõrvaldamiseni, et vähendada kulusid ja suurendada tulemuslikkust,
ning tagada võrdsed võimalused ja vältida takistusi siseturu toimimisele. (21) Ohtlike jäätmete nõuetekohane
käitlemine on liidus endiselt probleemiks ning andmed selliste jäätmete
käitlemise kohta puuduvad osaliselt. Seetõttu on vaja tõhustada andmete
säilitamise ja jälgitavuse mehhanisme liikmesriikide ohtlike jäätmete
elektrooniliste registrite kehtestamisega. Elektroonilist andmete kogumist
tuleks laiendada ka muud liiki jäätmetele, et lihtsustada andmete säilitamist
ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks ning parandada jäätmevoogude jälgimist
liidus. (22) Selleks et tagada kriitilise
tähtsusega tooraine varu ning kooskõlas tooraineid käsitleva algatusega ja
tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse[18] eesmärkide ja
sihtidega, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et tagada olulisel hulgal
kriitilise tähtsusega toorainet[19]
sisaldavate jäätmete parim võimalik jäätmekäitlus kooskõlas jäätmehierarhiaga,
võttes arvesse majanduslikku ja tehnoloogilist teostatavust ja keskkonnakasu.
Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed, nt olmejäätmete ringlussevõtu
eesmärgid ja metallide (sh kõrvaldatud toodetes sisalduvate metallide)
tavajäätmeprügilatesse ladestamise keeld toetavad riiklikul tasandil võetud
meetmeid. (23) Selleks et veelgi toetada tooraineid
käsitleva algatuse tõhusat rakendamist, peaksid liikmesriigid lisama oma
jäätmekavadesse riikliku tasandi asjakohased meetmed olulisel hulgal kriitilise
tähtsusega toorained sisaldavate jäätmete kogumiseks ja taaskasutamiseks. (24) Võttes arvesse toidu
raiskamise negatiivset mõju keskkonnale, tuleks liikmesriikide tasandil
kehtestada toidujäätmete kogumise ja kõigi sektorite toidujäätmete koguste
kohta võrreldavate aruannete koostamise raamistik ning nõuda siseriiklikke
toidujäätmete tekke vältimise kavasid, et täita eesmärk vähendada 2025. aastaks
toidujäätmeid 30 % võrra. (25) Toidujäätmete tekkimise
vältimise riiklike programmide koostamisel peaksid liikmesriigid seadma
prioriteete lähtuvalt jäätmekäitlushierarhiast: jäätmetekke vältimine, korduskasutuseks
ettevalmistamine, ringlussevõtt, muu taaskasutamine ja kõrvaldamine.
Toidujäätmete puhul tuleks hoolikalt hinnata, kas ja millist liiki
toidujäätmete puhul tuleks eelistada annetamist ja toidujääkide söödas
kasutamise võimalust kompostimisele, taastuvenergia tootmisele ja prügilasse
ladestamisele. Kõnealuses hindamises tuleks arvesse võtta eelkõige
majandusolukorda, tervishoiu- ja kvaliteedistandardeid ning see peaks alati
olema kooskõlas liidu toidu- ja söödaohutust ning loomatervist käsitlevate õigusaktidega. (26) Prahistamisega, eriti
plastmaterjali äraviskamisega kaasneb otsene ja kahjulik mõju keskkonnale ja
suured puhastamiskulud, mis koormavad majandust tarbetult. Jäätmekavades
erimeetmete kehtestamine, rahaline toetus tootjatelt tootja laiendatud
vastutuse kavade raames ja nõuetekohane jõustamine pädevate asutuste poolt
peaksid aitama selle probleemi lahendada. (27) Komisjoni teatises „Õigusloome
kvaliteet ja tulemuslikkus (REFIT): saavutused ja järgmised sammud”[20] võttis komisjon
kohustuse hinnata ja lihtsustada liidu õigusmeetmeid või tunnistada need
kehtetuks, et vähendada ettevõtjate koormust ning soodustada kasvu ja
töökohtade loomist. Õigusloome kvaliteeti ja tulemuslikkust käsitleva teatise
prioriteet on vähendada väikeste asutuste või ettevõtjate regulatiivset
koormust. Konsultatsioon teemal „10 kõige koormavamat õigusakti VKEde jaoks”[21] näitas, et
jäätmealased õigusaktid on valdkond, kus on ehk vaja koormust vähendada.
Vastusena sellele üleskutsele ja võttes arvesse 16. septembril 2013 sellekohasel
seminaril toimunud üksikasjalikumat arutelu väikeste asutuste ja ettevõtjatega,
tuleks lihtsustada lubade andmise ja registreerimise nõudeid väikeste asutuste
või ettevõtjate jaoks. (28) Liikmesriikides iga kolme
aasta tagant koostatavad rakendamisaruanded ei ole osutunud tõhusaks vahendiks,
millega kontrollida nõuete täitmist ja tagada nõuetekohane rakendamine, ning
need tekitavad tarbetut halduskoormust. Seetõttu on asjakohane tunnistada
kehtetuks sätted, mis kohustavad liikmesriike koostama selliseid aruandeid,
ning selle asemel tuleks üksnes kasutada nõuetele vastavuse kontrollimiseks
statistilisi andmeid, mida liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile ja
mis näitavad sihtide tõenäolise saavutamise aega. (29) Jätkuvalt on
vaja esitada aruandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ[22] rakendamise teatavate
aspektide kohta. Käesoleva direktiivi rakendamise paremaks jälgimiseks tuleks
aruanne esitada igal aastal. (30) Jäätmekäitluse statistiliste andmete
usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja
liikmesriikide jaoks võrdsed tingimused. Seepärast kasutavad liikmesriigid
jäätmealastes õigusaktides sätestatud sihtide täitmist käsitlevate aruannete
koostamisel kõige uuemat metoodikat, mille on välja töötanud komisjon ja
liikmesriikide statistikaametid. (31) Direktiivi 94/62/EÜ
täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas
aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artikli 3 lõike 1,
artikli 11 lõike 3, artikli 19 lõike 2 ja artikli 20 lõike 1 kohta. On eriti
oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid
konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud
õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide
sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja
nõukogule. (32) Direktiivi 2008/98/EÜ
täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas
aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artikli 5 lõike 2,
artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 1, artikli 27 lõike 1, artikli 27 lõike 4,
artikli 38 lõike 1, artikli 38 lõike 2 ja artikli 38 lõike 3 kohta. On eriti
oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid
konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud
õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide
sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja
nõukogule. (33) Direktiivi 1999/31/EÜ täiendamiseks
või muutmiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas aluslepingu
artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artikli 16 kohta. On eriti oluline,
et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone,
sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide
ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja
õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Lisade
muudatusi tehakse üksnes käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetel, nagu on
esitatud lisades. Selleks arvestab komitee II lisa puhul II lisas sätestatud
kontrolli- ja vastuvõtukriteeriumide põhialuseid ja üldkorda ning igale
prügilaliigile tuleks kehtestada erikriteeriumid ja/või kontrollimeetodid ja
nendega seotud piirväärtused, sealhulgas vajaduse korral iga prügila liigi
allliigid, sealhulgas maa-alune ladustamine. Komisjon peaks vajaduse korral
kaaluma lisadega seotud kontrolli-, proovivõtu- ja analüüsimeetodite
standardimise ettepanekute vastuvõtmist võimaluse korral kahe aasta jooksul
alates käesoleva direktiivi jõustumisest. (34) Direktiivi 94/62/EÜ
rakendamiseks ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda
rakendamisvolitused seoses artikli 12 lõikega 3b ja artikli 19 lõikega 1. Neid
volitusi tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega
(EL) nr 182/2011[23]. (35) Selleks et tagada direktiivi
1999/31/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda
rakendusvolitused seoses artikli 3 lõikega 3, artikli 5 lõigetega 2, 2a ja 2b,
I lisa punktiga 3.5 ja II lisa punktiga 5. Neid volitusi tuleks rakendada
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[24]. (36) Selleks et tagada direktiivi
2008/98/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda
rakendusvolitused seoses artikli 9 lõikega 3, artikli 11 lõikega 3, artikli 24
lõikega 2, artikli 29 lõikega 4, artikli 33 lõikega 2, artikli 35 lõikega 4,
artikli 37 lõikega 4 ja artikli 38 lõikega 4. Neid volitusi tuleks rakendada
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[25]. (37) Kooskõlas liikmesriikide ja
komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga
selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel
lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles
selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide
vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et
selliste dokumentide edastamine on põhjendatud. (38) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke,
nimelt parandada liidu jäätmekäitlust ning kaitsta,
säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik
kasutamine kogu liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning
tulenevalt meetmete ulatusest on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit
võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud
subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse
põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide
saavutamiseks vajalikust kaugemale. ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Direktiivi 2008/98/EÜ muutmine Direktiivi 2008/98/EÜ muudetakse järgmiselt. 1) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt: a) lisatakse punkt 1a: „1a) „olmejäätmed” – käesoleva direktiivi VI lisas
määratletud jäätmed;”; b) lisatakse punktid 4a ja 4b: „4 a) „toidujäätmed” – toidutarneahelast
kaotsi läinud toit (sh mittesöödavad osad), v.a toit, mida kasutatakse
materjalina, nt bioressursipõhised tooted, loomasööt või mis saadetakse
laialijagamiseks; 4b) „ehitus- ja lammutusjäätmed” – jäätmed, mis
vastavad otsuse 2000/532/EÜ lisa 17. peatükis ja selle hilisemates muudatustes
loetletud jäätmekategooriatele, välja arvatud ohtlikud jäätmed ja koodiga 17 05
04 määratletud looduslik materjal;” c) lisatakse punkt 15a: „15a). „materjalina taaskasutusse võtmine” – mis
tahes taaskasutamistoiming, välja arvatud jäätmete energiakasutus ja
ümbertöötlemine materjalideks, mida kasutatakse kütusena;”; d) lisatakse punkt 17a: „17 a) „kaeveõõnte täitmine” – mis tahes
järgmine taaskasutamistoiming: i) taaskasutamistoiming, mille puhul jäätmeid
kasutatakse sellistes kaevandatavas kohtades nagu maa-alustes kaevandustes ja
kruusakarjäärides nõlvade parandamiseks, ohutuse taastamiseks või
maastikukujunduse eesmärgil; ii) taaskasutamistoiming, mille puhul jäätmeid
kasutatakse ehitusel, kaevanduste ja karjääride täitmisel, rekultiveerimisel,
maaparandusel või maastikukujundusel ja mille puhul jäätmed asendavad
mittejäätmematerjali, mida muidu oleks sel otstarbel kasutatud;”; e) lisatakse punkt 20a: „20 a) „väikesed asutused või ettevõtjad” –
ettevõtjad, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 50
miljonit eurot või aasta bilansimaht ei ületa 43 miljonit eurot;”; 2) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt: a) lõikele 1 lisatakse punkt e: „e) mis tahes muud
tingimused, mis tuleb täita seoses lõikes 2 sätestatud konkreetsete ainete või
esemetega.”; b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Komisjonil on õigus
võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et määrata
kindlaks kriteeriumid, mida tuleb täita, et konkreetseid aineid või esemeid
saaks artikli 3 punkti 1 kohaselt lugeda kõrvalsaadusteks ja mitte
jäätmeteks.”; 3) Artikli 6 lõige 2 asendatakse
järgmisega: „2. Komisjonil on õigus
võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vastu
lõikes 1 osutatud kriteeriumid ning täpsustada, millist liiki jäätmete suhtes
neid kriteeriume kohaldatakse. Tuleb kaaluda konkreetsete kriteeriumide
väljatöötamist selle kohta, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed, muu hulgas
vähemalt täitematerjalide, paberi, klaasi, metalli, rehvide, tekstiili ja
biojäätmete kohta”.; 4) Artikli 6 lõige 3 asendatakse
järgmisega: „3. Materjale, mis
lakkavad olemast jäätmed lõigete 1 ja 2 kohaselt, loetakse ringlussevõetuks
käesolevas direktiivis ja direktiivides 94/62/EÜ, 2000/53/EÜ, 2006/66/EÜ ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/19/EL* sätestatud sihtide
arvutamisel, välja arvatud juhul, kui materjalid on ette nähtud kasutamiseks
kütusena või, välja arvatud ehitus- ja lammutusjäätmetest saadud
täitematerjalid kaeveõõnte täitmiseks.”; * Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2012/19/EL, 4. juuli 2012, elektri- ja elektroonikaseadmetest
tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38). 5) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt: a) lõike 1 esimene lause asendatakse
järgmisega: „1. Komisjonil on õigus
võtta kooskõlas artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte otsusega 2000/532/EÜ
kehtestatud jäätmenimistu ajakohastamise kohta.”; b) lõige 5 jäetakse välja; 6) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt: a) lõikele 1 lisatakse esimene lõik: „1a. Tootja laiendatud
vastutus tähendab tootja tegevus- ja/või rahalise vastutuse laienemist toote
eest tarbimisjärgsele toote olelusringile.”; b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid
soodustamaks toodete sellist kujundamist, millega vähendatakse nende
keskkonnamõju ja jäätmeteket tootmisprotsessi ja järgneva toodete kasutamise
käigus, moonutamata konkurentsi siseturul. Sellised meetmed hõlmavad meetmeid, millega
soodustatakse selliste toodete väljaarendamist, tootmist ja turustamist, mis on
sobivad mitmekordseks kasutuseks, on tehniliselt vastupidavad ning pärast
jäätmeteks muutumist sobivad korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks, et
hõlbustada jäätmehierarhia nõuetekohast rakendamist. Meetmed võtavad arvesse
toodete täielikku olelusringi mõju.”; c) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Tootja laiendatud vastutuse väljatöötamisel ja
kohaldamisel järgivad liikmesriigid VII lisas sätestatud miinimumnõudeid.”; 7) Artikkel 9 asendatakse järgmisega: „Artikkel 9 Jäätmetekke vältimine „1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid
jäätmetekke vältimiseks. 2. Igal aastal avaldab Euroopa Keskkonnaamet
aruande, milles on näidatud edusammud, mida iga liikmesriik ja liit tervikuna
on teinud jäätmetekke vältimisel, sealhulgas jäätmetekke lahtisidumisel
majanduskasvust. 3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et vältida
toidujäätmete tekitamist kogu toidutarneahelas. Meetmed peavad olema kavandatud
eesmärgiga vähendada toidujäätmete teket vähemalt 30% võrra ajavahemikus 1.
jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2025 tootmise, jaemüügi/turustamise,
toitlustamis-/majutussektoris ja kodumajapidamistes. Hiljemalt 31. detsembril 2017 võtab komisjon vastu
rakendusaktid, et luua ühetaolised tingimused liikmesriikides võetud
jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise jälgimiseks. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 viidatud
menetlusega.;” 8) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt: a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt: i) punkt a asendatakse järgmisega: „a) hiljemalt
1. jaanuariks 2020 suurendatakse olmejäätmete ringlussevõttu ja
korduskasutamiseks ettevalmistamist vähemalt 50 %-ni massist;”; ii) lisatakse punkt c: „c) hiljemalt 1. jaanuariks 2030 suurendatakse
olmejäätmete ringlussevõttu ja korduskasutamiseks ettevalmistamist vähemalt
70 %-ni massist.”; b) lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse
järgmisega: „3. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, et
tagada kaeveõõnte täitmisega seoses lõikes 2 punktis b sätestatud sihi
ühetaoline rakendamine. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusega. 4. Lõike 2 punktides a ja c sätestatud sihtide
saavutamise arvutamisel on korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlussevõetud
jäätmete mass lõplikult korduskasutamiseks ettevalmistatud või ringlussevõttu
saadetud jäätmete mass, millest lahutatakse selliste materjalide mass, mis
kõrvaldatakse selle protsessi käigus tulenevalt lisanditest, mis tuleb
kõrvaldada või milles suhtes tuleb kohaldada muud taaskasutamistoimingut. Kui kõrvaldatud materjalid moodustavad kuni
2 % kõnealuse protsessiga hõlmatud jäätmete massist, on korduskasutuseks
ettevalmistatud ja ringlussevõetud jäätmete mass lõplikult korduskasutamiseks
ettevalmistatud või ringlussevõttu saadetud jäätmete mass.” 5. Lõike 2 punktis b sätestatud sihi saavutamise
arvutamisel on korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlussevõetud ja materjalina
taaskasutussevõetud jäätmete mass lõplikuks korduskasutamiseks ettevalmistatud,
ringlussevõtud ja materjalina taaskasutussevõtmise muu toimingu käigus
ettevalmistatud jäätmete mass, millest lahutatakse selliste materjalide mass,
mis kõrvaldati korduskasutamiseks, ringlussevõtuks või materjalina
taaskasutamiseks lõpliku ettevalmistamise käigus tulenevalt lisanditest, mis
tuleb kõrvaldada või milles suhtes tuleb kohaldada muud
taaskasutamistoimingut.” Kui kõrvaldatud materjalid moodustavad kuni
2 % kõnealuse protsessiga hõlmatud jäätmete massist, on korduskasutuseks
ettevalmistatud ja ringlussevõetud jäätmete mass lõplikult korduskasutamiseks
ettevalmistatud või ringlussevõttu saadetud jäätmete mass.” 9) lisatakse artikkel 11a: „Artikkel 11a Varajase hoiatamise süsteem 1. Komisjon avaldab Euroopa Keskkonnaameti abil
järgmised aruanded: a) 2017. aastal aruanne artikli 11
lõike 2 punktides a ja b sätestatud sihtide saavutamise kohta; b) 2022. aastal aruanne artikli 9
lõikes 3 sätestatud sihi saavutamise kohta; c) 2027. aastal aruanne artikli 11
lõike 2 punktis c sätestatud sihi saavutamise kohta. 2. Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist: (a)
hinnang liikmesriikide kaupa selle kohta, kui
kaugel ollakse sihtide saavutamisest; (b)
hinnanguline aeg, mil iga liikmesriik sihid
eeldatavalt saavutab; ning (c)
loetelu liikmesriikidest, kelle puhul on oht, et
neid sihte ei saavutata kõnealuse tähtaja jooksul, koos asjakohaste
soovitustega. Vajaduse korral võidakse aruannetes lisaks lõikes
1 loetletud nõuetele käsitleda täiendavate nõuete rakendamist. 3. Kuue kuu jooksul alates komisjoni aruande
avaldamise kuupäevast esitavad liikmesriigid, kelle puhul on oht, et sihte ei
saavutata, komisjonile kontrollikava, milles sätestatakse meetmed, mida nad
kavatsevad sihtide saavutamiseks võtta. Kontrollikavas võetakse arvesse
komisjoni lõike 2 punktis c esitatud soovitusi, VIII lisas esitatud meetmeid
või muid asjakohaseid meetmeid. Selles märgitakse sihtide saavutamise eeldatav
aeg. 4. Kontrollikava esitamisel vastusena komisjoni
poolt esitatud aruandele vastavalt lõike 1 punktile a võivad liikmesriigid
nõuda artikli 11 lõike 2 punktis a sätestatud tähtpäeva pikendamist kuni
kolm aastat. Kui komisjon ei esita vastuväiteid kõnealuse
kontrollikava kohta viie kuu jooksul alates selle kättesaamisest, loetakse
pikendamistaotlus vastuvõetuks. Kui esitatakse vastuväiteid, palub komisjon
asjaomasel liikmesriigil esitada muudetud kontrollikava kahe kuu jooksul alates
komisjoni märkuste kättesaamisest. Komisjon hindab muudetud kontrollikava kahe kuu
jooksul selle kättesaamisest ja kiidab pikendamistaotluse heaks või lükkab
selle kirjalikult tagasi. Kui komisjon selle tähtaja jooksul ei reageeri,
loetakse pikendamistaotlus vastuvõetuks.”; 10) Artikkel 17 asendatakse järgmisega: „Artikkel 17 Ohtlike jäätmete kontroll Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et
tagada ohtlike jäätmete tekitamine, kogumine ja vedu, samuti nende ladestamine
ja töötlemine tingimustes, mis tagavad keskkonna ja inimese tervise kaitse, et
vastata artikli 13 sätetele, sealhulgas meetmeid, mis tagavad kõikide ohtlike
jäätmete jälgitavuse ja kontrolli tekitamisest kuni lõpliku käitlemiseni, et
täita artiklite 35 ja 36 nõudeid. Liikmesriigid kasutavad sel eesmärgil vastavalt
artiklile 35 kogutud teavet, mis on pädevatele asutustele kättesaadavaks
tehtud.”; 11) Artikli 22 teine lõik asendatakse
järgmisega: „Selleks et vähendada jäätmematerjalide
saastumist, tagavad liikmesriigid biojäätmete liigiti kogumise 2025. aastaks. Komisjon hindab biojäätmete käitlemist, et
vajaduse korral esitada ettepanek. Hindamise käigus uuritakse võimalust
kehtestada biojäätmete käitlemise miinimumnõuded ning biojäätmetest saadud
komposti ja kääritussaaduse kvaliteedikriteeriumid, et tagada inimese tervise
ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse.”; 12) Artikkel 24 asendatakse järgmisega: „Artikkel 24 „Loanõudest vabastamine Liikmesriigid võivad vabastada artikli 23 lõikes 1
sätestatud nõudest asutused või ettevõtjad, kes tegelevad järgmiste
toimingutega: a) tavajäätmete kogumine; b) tavajäätmete vedu; c) oma tavajäätmete kõrvaldamine jäätmete
tekkekohas; või d) jäätmete taaskasutamine.”; 13) Artikkel 26 asendatakse järgmisega: Artikkel 26 Registreerimine 1. Kui järgnevalt nimetatute suhtes ei kehti
loanõuet, tagavad liikmesriigid, et pädev ametiasutus peab registrit: a) asutustest või ettevõtjatest, kes
tegelevad jäätmete kogumise või veoga oma majandus- või kutsetegevuse raames; b) edasimüüjatest ja vahendajatest; ning c) asutustest või ettevõtjatest, kes on
vastavalt artiklile 24 loanõudest vabastatud. Halduskoormuse vähendamiseks kasutatakse võimaluse
korral registreerimisprotsessi jaoks olulise teabe saamiseks pädevates
asutustes juba olemasolevaid andmeid. 2. Liikmesriigid võivad vabastada lõikes 1
sätestatud nõudest väikesed asutused või ettevõtjad, kes koguvad või
transpordivad tavajäätmeid väga väikestes kogustes. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte väga
väikese koguse piirmäära määramise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse
vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 viidatud menetlusega.;” 14) Artiklit 27 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas
artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte tehniliste miinimumstandardite
kehtestamise kohta selliste töötlustoimingute suhtes, mille puhul artikli 23
kohaselt on nõutav luba, kui on olemas tõendid, et inimeste tervisele ja
keskkonnale oleks selliste miinimumstandardite kehtestamisest kasu.”; b) lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga
38a vastu delegeeritud õigusakte tehniliste miinimumstandardite kehtestamise
kohta selliste toimingute suhtes, mille suhtes kehtib artikli 26 lõike 1
punktide a ja b kohaselt registreerimise nõue, kui on tõendeid, et selliste
miinimumstandardite kehtestamine on kasulik inimese tervise ja keskkonna kaitse
või siseturu häirete ärahoidmise seisukohast; ”; 15) Artiklit 28 muudetakse järgmiselt: a) lõike 3 punkti b muudetakse järgmiselt: „b) olemasolevad jäätmekogumissüsteemid ning
suuremad kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatised, sealhulgas vanaõli, ohtlike
jäätmete, kriitilise tähtsusega tooraine olulise sisaldusega jäätmete ja liidu
eraldi õigusaktidega hõlmatud jäätmevoogude suhtes kehtiv erikord;”; b) lõikele 3 lisatakse punkt f): „f) prahistamise vastu võitlemise meetmed.”; c) lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Jäätmekavad peavad vastama direktiivi 94/62/EÜ
artiklis 14 sätestatud kavandamisnõuetele ning käesoleva direktiivi artikli 11
lõikes 2 ja direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 5 esitatud nõuetele.”; 16) Artiklit 29 muudetakse järgmiselt: a) lõikele 2 lisatakse järgmine lause: „Liikmesriigid lisavad oma programmidesse
konkreetsed meetmed, mille eesmärk on toidujäätmete tekke vähendamine, nagu on
täpsustatud käesoleva direktiivi artikli 9 lõikes 3.”; b) lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte
jäätmetekke vältimise meetmete indikaatorite kehtestamise kohta. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud
menetlusega.;” 17) Artikli 33 lõige 2 asendatakse
järgmisega: „2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata
kindlaks vorming, mille alusel tuleb teatada nende kavade ja programmide
vastuvõtmisest ja nendes tehtud olulistest muudatustest. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusega.;” 18) Artiklit 35 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Artikli 23 lõikes 1 osutatud asutused ja
ettevõtjad, jäätmete tekitajad ning asutused ja ettevõtjad, kes oma majandus-
või kutsetegevuses koguvad või veavad jäätmeid või kes tegutsevad jäätmete
edasimüüjate või vahendajatena, peavad kronoloogilist arvestust jäätmete
koguse, laadi ja päritolu ning asjakohastel juhtudel sihtkoha, kogumise
sageduse, kasutatava transpordiliigi ja jäätmete suhtes ette nähtud
töötlemisviisi kohta ning võimaldama pädeval asutusel selle teabega tutvuda: a) ohtlike jäätmete puhul tehakse see teave
kättesaadavaks iga aasta 31. detsembril; b) tavajäätmete puhul tehakse see teave
kättesaadavaks pädeva asutuse taotlusel.”; b) lisatakse lõige 4: „4. Liikmesriigid seavad sisse elektroonilise
registri või kooskõlastatud registrid, et salvestada andmeid ohtlike jäätmete
kohta ja vajaduse korral muude kogu asjaomase liikmesriigi geograafilist
territooriumi hõlmavate jäätmevoogude kohta. Liikmesriigid kasutavad
jäätmealaseid andmeid, mida tööstusettevõtjad esitavad kooskõlas Euroopa
saasteainete heite- ja ülekanderegistriga, mis on loodud määruse (EÜ) nr
166/2006** alusel. Komisjon
võib vastu võtta rakendusakte selliste registrite toimimise miinimumtingimuste
kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2
osutatud menetlusega.;” ** Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr
166/2006, 18. jaanuar 2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja
ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ
ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1). 19) Artikli 36 lõige 1 asendatakse
järgmisega: „1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et
keelata jäätmete hülgamine, kaadamine või kontrollimata jäätmekäitlus, sh
prahistamine.”; 20) Artikkel 37 asendatakse järgmisega: „Artikkel 37 Aruandlus 1. Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile
elektrooniliselt andmed artikli 9 lõike 3, artikli 11 lõike 2 punktide a, b ja
c rakendamise kohta selle aasta 31. detsembriks, mis järgneb aastale, mille
kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb edastada kooskõlas vorminguga, mis
komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 6. Esimene aruanne hõlmab
ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019. 2. Kui jäätmed saadetakse korduskasutuseks
ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või materjalina muusse taaskasutusse
võtmiseks teise liikmesriiki, võib selliseid jäätmeid arvestada lõike 1 kohaste
aruannete esitamiseks üksnes selle liikmesriigi sihtide saavutamisel, kus need jäätmed
on kogutud. 3. Liidust eksporditud jäätmed, mis on ette nähtud
korduskasutuseks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks, arvestatakse artikli
11 lõikes 2 sätestatud sihtide saavutamisel, kui eksportija suudab kooskõlas
määrusega (EÜ) nr 1013/2006 tõestada, et liiduväline töötlemine toimus
asjakohastes liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatuga samaväärsetel
tingimustel. 4. Selleks et kontrollida vastavust artikli 11
lõike 2 punktile b, esitatakse andmed tagasitäiteks kasutatavate jäätmete
koguse kohta eraldi sellistest andmetest, mida esitatakse korduskasutuseks
ettevalmistatavate või ringlusse võetavate või materjalina muusse taaskasutusse
võetavate jäätmete kohta. Jäätmeid, mis töödeldakse ümber
tagasitäitematerjalideks, tuleb kajastada tagasitäitena. 5. Kooskõlas käesoleva artikli kohaselt
liikmesriikide esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne ja seda
kontrollib sõltumatu kolmas isik. 6. Komisjon võib vastu võtta vajalikud
rakendusaktid, et kehtestada ühetaolised tingimused artikli 9 lõikes 3, artikli
11 lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud sihtide saavutamise kontrollimiseks,
kõnealuste sihtide aruandlusvormingu kindlaksmääramiseks ja kolmanda isiku
tehtavate kontrollide miinimumtingimuste kehtestamiseks. Kõnealused rakendusaktid
võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusega.;” 21) Artiklit 38 muudetakse järgmiselt: a) lõike 1 teine lause asendatakse
järgmisega: „Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38a
vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada II lisa punktis R1 esitatud
põletusrajatiste valemi kohaldamist. Arvesse võib võtta kohalikke
ilmastikutingimusi nagu külm ilm ja kütmise vajadus, kui need mõjutavad energia
hulka, mida võidakse tehniliselt kasutada või toota elektrienergia, kütte,
jahutuse või tööstusauruna. Samuti võib võtta arvesse aluslepingu artikli 299
lõike 2 neljandas lõigus osutatud äärepoolseimate piirkondade ning 1985. aasta
ühinemisakti artiklis 25 nimetatud alade kohalikke tingimusi.”; b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas
artikliga 38a vastu delegeeritud õigusakte I–V lisa muutmiseks, võttes
arvesse teaduse ja tehnika arengut.”; c) lisatakse lõiked 3 ja 4: „3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga
38a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta VII–VIII lisa. 4. Komisjonil on
õigus võtta vastu rakendusakte, et vaadata läbi VI lisa. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud
menetlusega.;” 22) lisatakse artikkel 38a: „Artikkel 38a Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Komisjonile antakse alates [käesoleva
läbivaatamise jõustumise kuupäevast] määramata ajaks õigus võtta vastu artikli
5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 1, artikli 27 lõikes 1,
artikli 27 lõikes 4, artikli 38 lõikes 1, artikli 38 lõikes 2, artikli 38
lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakte. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad
artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 2, artikli 7
lõikes 1, artikli 27 lõikes 1, artikli 27 lõikes 4,
artikli 38 lõikes 1, artikli 38 lõikes 2 ja artikli 38
lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine.
Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba
jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti
vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja
nõukogule. 5. Artikli 5 lõike 2, artikli 6
lõike 2, artikli 7 lõike 1, artikli 27 lõike 1,
artikli 27 lõike 4, artikli 38 lõike 1, artikli 38
lõike 2 või artikli 38 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud
õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe
kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja
nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja
nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita
vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda
tähtaega kahe kuu võrra.”; 23) Artikkel 39 asendatakse järgmisega: „Artikkel 39 Komiteemenetlus 1. Artikli 9 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli
24 lõike 2, artikli 29 lõike 4, artikli 33 lõike 2, artikli 35 lõike 4, artikli
37 lõike 4 ja artikli 38 lõike 4 kohaldamisel abistab komisjoni teaduse ja
tehnika arenguga kohandamise ja jäätmeid käsitleva direktiivi 2008/98/EÜ
rakendamise komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 182/2011*** tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse
määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. *** Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja
üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme,
mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,
28.2.2011, lk 13).”; 24) kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga
lisatakse VI, VII ja VIII lisa. Artikkel 2 Direktiivi 94/62/EÜ muutmine Direktiivi 94/62/EÜ muudetakse järgmiselt. 1) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt: a) punktist 1 jäetakse välja järgmine
tekst: „Komisjon kontrollib ja vaatab vajadusel läbi I lisas
nimetatud pakendite määratluse selgitavad näited. Esmajärjekorras käsitletakse
järgmisi tooteid: CD- ja videokassettide karbid, lillepotid, elastsesse
materjali mähitud torud ja silindrid, kleebiste aluspaber ja pakkimispaber.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi
sätteid, võetakse vastu artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga
regulatiivmenetluse kohaselt.”; b) punkt 2 asendatakse järgmisega: „2. pakendijäätmed – Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ* artikli 3 lõikes 1 sätestatud jäätmete
määratlusega hõlmatud mis tahes pakend või pakendimaterjal;”; * Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2008/98/EL, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse
kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). c) punktid 3 kuni 10 jäetakse välja; d) lisatakse punkt 13: „13. kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ
artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed”, „olmejäätmed”, „ohtlikud
jäätmed”, „vältimine”, „korduskasutamiseks ettevalmistamine”, „korduskasutamine”,
„taaskasutamine”, „ringlussevõtt”, „kõrvaldamine”, „jäätmekäitlus”,
„jäätmetekitaja” ja „jäätmevaldaja”.; 2) lisatakse artikkel 3a: „Artikkel 3a I lisa muutmine „Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas
artikliga 21a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta selgitavaid näiteid, mis
on esitatud I lisas.”; 3) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt: a) pealkiri asendatakse järgmisega:
„Korduskasutamiseks ettevalmistamine, ringlusevõtt ja taaskasutamine”; b) lõikele 1 lisatakse punktid f kuni k: „f) 2020. aasta lõpuks minimaalselt 60 % kogu
pakendijäätmete massist valmistatakse ette korduskasutamiseks ja võetakse
ringlusse; g) 2020. aasta lõpuks saavutatakse järgmised sihid
pakendijäätmetes sisalduvate materjalide korduskasutamiseks ettevalmistamisel
ja ringlusevõtul: i) 45% plastmaterjali puhul; ii) 50% puidu puhul; iii) 70% raudmetalli puhul; iv) 70% alumiiniumi puhul; v) 70 % klaasi puhul; vi) 85 % paberi ja kartongi puhul; h) 2025. aasta lõpuks minimaalselt 70 % kogu
pakendijäätmete massist valmistatakse ette korduskasutamiseks ja võetakse
ringlusse; i) 2025. aasta lõpuks saavutatakse järgmised sihid
pakendijäätmetes sisalduvate materjalide korduskasutamiseks ja ringlusevõtuks
ettevalmistamisel: i) 60 % plastmaterjali puhul; ii) 65 % puidu puhul; iii) 80 % raudmetalli puhul; iv) 80 % alumiiniumi puhul; v) 80 % klaasi puhul; vi) 90 % paberi ja kartongi puhul; j) 2030. aasta lõpuks minimaalselt 80 % kogu
pakendijäätmete massist valmistatakse ette korduskasutamiseks ja võetakse
ringlusse; k) 2030. aasta lõpuks saavutatakse järgmised sihid
pakendijäätmetes sisalduvate materjalide korduskasutamiseks ettevalmistamisel
ja ringlusevõtul: i) 80 % puidu puhul; ii) 90 % raudmetalli puhul; iii) 90 % alumiiniumi puhul; iv) 90 % klaasi puhul.”; c) lisatakse lõige 1a: „1a. Artikli 6 lõike 1 punktides a
kuni k sätestatud sihtide saavutamise arvutamisel on korduskasutuseks
ettevalmistatud ja ringlussevõetud jäätmete mass lõplikult korduskasutamiseks
ettevalmistatud või ringlussevõttu saadetud jäätmete mass, millest lahutatakse
selliste materjalide mass, mis kõrvaldatakse selle protsessi käigus tulenevalt
lisanditest, mis tuleb kõrvaldada või milles suhtes tuleb kohaldada muud
taaskasutamistoimingut. Kui kõrvaldatud materjalid moodustavad kuni
2 % kõnealuse protsessiga hõlmatud jäätmete massist, on korduskasutuseks
ettevalmistatud ja ringlussevõetud jäätmete mass lõplikult korduskasutamiseks
ettevalmistatud või ringlussevõttu saadetud jäätmete mass. ”; d) lisatakse lõige 1b: „1b. Kui pakend koosneb eri materjalidest, tuleb
iga materjali eraldi arvesse võtta artikli 6 lõike 1 punktides f kuni k
sätestatud sihtide arvutamisel.”; e) lõiked 3, 5, 8, ja 9 jäetakse välja; f) lisatakse lõige 12: „12. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid
soodustamaks pakendite sellist kujundamist, millega vähendatakse nende
keskkonnamõju ja jäätmeteket tootmisprotsessi ja järgneva kasutamise käigus,
tingimusel et sellised meetmed ei moonuta konkurentsi siseturul ega takista
teisi liikmesriike käesoleva direktiivi järgimisel. Sellised meetmed hõlmavad meetmeid, millega
soodustatakse selliste pakendite väljaarendamist, tootmist ja turustamist, mis
on sobivad mitmekordseks kasutuseks, on tehniliselt vastupidavad ning pärast
jäätmeteks muutumist sobivad korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks, et
hõlbustada jäätmehierarhia nõuetekohast rakendamist. Meetmed võtavad arvesse
pakendite täieliku olelusringi mõju.”; 4) lisatakse artikkel 6a: Artikkel 6 a Varajase hoiatamise süsteem 1. Komisjon avaldab Euroopa Keskkonnaameti abil
järgmised aruanded: (a)
2017. aastal aruanne artikli 6 lõike 1
punktides f ja g sätestatud sihtide saavutamise kohta; (b)
2022. aastal aruanne artikli 6 lõike 1
punktides h ja i sätestatud sihtide saavutamise kohta; (c)
2027. aastal aruanne artikli 6 lõike 1
punktides j ja k sätestatud sihtide saavutamise kohta; 2. Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist: (a)
hinnang liikmesriikide kaupa selle kohta, kui
kaugel ollakse sihtide saavutamisest; (b)
hinnanguline aeg, mil iga liikmesriik sihid
eeldatavalt saavutab, ja (c)
loetelu liikmesriikidest, kelle puhul on oht, et
neid sihte ei saavutata kõnealuse aja jooksul, koos asjakohaste soovitustega. Vajaduse korral võidakse aruannetes käsitleda
lõikes 1 loetletud nõuetele lisaks täiendavate nõuete rakendamist. 3. Kuue kuu jooksul alates komisjoni aruande avaldamise
kuupäevast esitavad liikmesriigid, kelle puhul on oht, et sihte ei saavutata,
komisjonile kontrollikava, milles sätestatakse meetmed, mida nad kavatsevad
sihtide saavutamiseks võtta. Kontrollikavas võetakse arvesse komisjoni lõike 2
punktis c esitatud soovitusi, direktiivi 2008/98/EÜ VIII lisas esitatud
meetmeid või muid asjakohaseid meetmeid. Selles märgitakse nõuete täitmise
eeldatav aeg.”; 5) Artikli 11 lõige 3 asendatakse
järgmisega: „3. Komisjonile antakse õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 21a, et määrata kindlaks tingimused,
mille alusel lõikes 1 nimetatud kontsentratsioonitasemeid ei kohaldata
ringlussevõetud materjalide ning toimuva tooteringluse suhtes suletud ja
kontrollitud ahelas, samuti pakenditüübid, mis vabastatakse lõike 1 kolmandas
taandes nimetatud nõudest.”; 6) Artiklit 12 muudetakse järgmiselt: a) pealkiri asendatakse järgmisega:
„Teabesüsteemid ja aruandlus”; b) lõige 3 jäetakse välja; c) lisatakse lõiked 3a kuni 3d: „3a. Liikmesriigid edastavad igal aastal
komisjonile elektrooniliselt andmed artikli 6 lõike 1 punktide a kuni k
rakendamise kohta selle aasta 31. detsembriks, mis järgneb aastale, mille kohta
andmeid kogutakse. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist
[sisestage käesoleva muutmisakti jõustumiste aasta + 1 aasta] kuni 31.
detsembrini [sisestage käesoleva muutmisakti jõustumise aasta + 1 aasta]. 3b. Kui jäätmed saadetakse korduskasutuseks
ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või materjalina muusse taaskasutusse
võtmiseks teise liikmesriiki, võib selliseid jäätmeid arvestada lõike 1 kohaste
aruannete esitamiseks üksnes selle liikmesriigi sihtide saavutamisel, kus need
jäätmed on kogutud. 3c. Liidust eksporditud jäätmeid, mis on ette
nähtud taaskasutamiseks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks, arvestatakse
artikli 6 lõike 1 punktides a kuni k sätestatud sihtide saavutamisel, kui
eksportija suudab kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1013/2006 tõestada, et
liiduväline töötlemine toimus asjakohastes liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatuga
samaväärsetel tingimustel. 3d. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, et
kehtestada ühetaolised tingimused artikli 6 lõike 1 punktides a kuni k
sätestatud sihtide saavutamise kontrollimiseks, kõnealuste sihtide
aruandlusvormingu kindlaks määramiseks ja kolmanda isiku tehtavate kontrollide
ühetaoliste tingimuste kehtestamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud menetlusega.;” d) lõige 5 jäetakse välja; 7) Artikkel 17 jäetakse välja; 8) Artikkel 19 asendatakse järgmisega: „1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis on
vajalikud selleks, et kohandada identifitseerimissüsteem, millele on osutatud
artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 teise lõigu kuuendas taandes, teaduse ja
tehnika arenguga.”; Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21
lõikes 2 osutatud menetlusega. 2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis on
vajalikud selleks, et näha ette artikli 12 lõikes 3d sätestatud
aruandlusvormingud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli
21 lõikes 2 viidatud menetlusega.;” 9) Artikkel 20 asendatakse järgmisega: „Artikkel 20 Erimeetmed Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21a
vastu delegeeritud õigusakte, et ületada raskused käesoleva direktiivi sätete
kohaldamisel eelkõige inertsete pakendimaterjalide suhtes, mis on liidus turule
viidud väga väikestes kogustes (s.o umbes 0,1 % massist),
meditsiiniseadmete ja farmaatsiatoodete esmaste pakendite, väikepakendite ja
luksuspakendite suhtes.”; 10) Artikkel 21 asendatakse järgmisega: „Artikkel 21 Komiteemenetlus 1. Artikli 12 lõike 3b ja artikli 19 lõike 1
kohaldamisel abistab komisjoni teaduse ja tehnika arenguga kohandamise ning
jäätmeid käsitleva direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise komitee, mis loodi
direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Kõnealune komitee on komitee Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ** tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse
määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. ** Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr
182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted,
mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida
kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,
28.2.2011, lk 13).”; 11) Lisatakse artikkel 21a: „Artikkel 21a Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 1 lõikes 1 ning artikli 11 lõikes 3,
artikli 19 lõikes 2 ja artikli 20 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva
läbivaatamise jõustumise kuupäevast]. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1
lõikes 1, artikli 11 lõikes 3, artikli 19 lõikes 2 ja artikli 20 lõikes 1 osutatud
volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega
lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses
nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud
õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti
vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja
nõukogule. 5. Artikli 1 lõike 1, artikli 11 lõike 3, artikli
19 lõike 2 ja artikli 20 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt
jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul
pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud
selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle
tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa
Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”. Artikkel 3 Direktiivi 1999/31/EÜ muutmine Direktiivi 1999/31/EÜ muudetakse järgmiselt. 1) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt: a) punkt a asendatakse järgmisega: „a)
kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ* artiklis 3
sätestatud mõisteid „jäätmed”, „olmejäätmed”, „ohtlikud jäätmed”, „taaskasutamine”,
„ringlussevõtt”, „kõrvaldamine”, „jäätmetekitaja” ja „jäätmevaldaja”; * Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2008/98/EL, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse
kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).”; b) lisatakse punkt aa: aa) jäätmejäägid –
taaskasutamistoimingutest (sh ringlussevõtt) tulenevad jäätmed, mida ei ole
võimalik enam taaskasutada ja mis tuleb seetõttu kõrvaldada;”; c) punktid b, c ja n jäetakse välja; d) punkt d asendatakse järgmisega: „d) tavajäätmed – mis tahes jäätmed, mis ei
ole hõlmatud direktiivi 2008/98/EÜ kohase ohtlike jäätmete määratlusega;”; e) punkt m asendatakse järgmisega: „m) biolagunevad jäätmed – puit, toidu- ja
aiajäätmed, paber, kartong ja mis tahes muud jäätmed, mis lagunevad
anaeroobselt või aeroobselt;”; 2) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt: a) lisatakse lõiked 2a, 2b ja 2c: „2a. Alates 1. jaanuarist 2025 ei võta
liikmesriigid tavajäätmeprügilasse vastu järgmisi jäätmeid: ringlussevõtmiseks
sobivad jäätmed, sh plasti-, metalli-, klaasi-, paberi-, kartongi- ja muud
biolagunevad jäätmed. 2b. Alates 1. jaanuarist 2025 ei ületa
liikmesriikide tavajäätmeprügilatesse ladestatavate olmejäätmete kogus aastas
25% eelmisel aastal tekitatud kõigist olmejäätmetest. 2c. Liikmesriigid seavad eesmärgiks võtta alates
1. jaanuarist 2030 tavajäätmeprügilasse vastu üksnes jäätmejääke, kusjuures
sellistesse prügilatesse minevate jäätmete kogus kokku ei ületa 5 %
eelmisel aastal tekitatud kogu olmejäätmetest. Komisjon vaatab selle eesmärgi
aastaks 2025 läbi ja, kui see on asjakohane, esitab seadusandliku ettepaneku
prügilatesse ladestamise 2030. aasta siduva sihi kohta. 2d. Liikmesriigid ei võta püsijäätmeprügilasse
vastu olmejäätmeid. Komisjon hindab muude jäätmete kui jäätmejääkide
püsijäätmeprügilasse ladestamise piirangute kehtestamise teostatavust ning
esitab 2018. aastaks aruande oma järelduste kohta ja teeb vajaduse korral
seadusandliku ettepaneku.”; 3) lisatakse artikkel 5a: „Artikkel 5a Varajase hoiatamise süsteem 1. Komisjon avaldab Euroopa Keskkonnaameti abil
järgmised aruanded: a) 2022. aastal aruanne artikli 5
lõike 2a punktis a ja artikli 5 lõike 2b punktis a sätestatud sihtide
saavutamise kohta; b) 2027. aastal aruanne artikli 5
lõike 2a punktis b ja artikli 5 lõike 2b punktis b sätestatud sihtide
saavutamise kohta; 2. Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist: a) hinnang liikmesriikide kaupa selle
kohta, kui kaugel ollakse sihtide saavutamisest; b) hinnanguline aeg, mil iga liikmesriik
sihid eeldatavalt saavutab, ja c) loetelu liikmesriikidest, kelle puhul on
oht, et neid sihte ei saavutata kõnealuse aja jooksul, koos asjakohaste
soovitustega. Vajaduse korral võidakse aruannetes käsitleda
lõikes 1 loetletud nõuetele lisaks täiendavate nõuete rakendamist. 3. Kuue kuu jooksul alates komisjoni aruande
avaldamise kuupäevast esitavad liikmesriigid, kelle puhul on oht, et sihte ei
saavutata, komisjonile kontrollikava, milles sätestatakse meetmed, mida
liikmesriik kavatseb sihtide saavutamiseks võtta. Kontrollikavas võetakse
arvesse komisjoni lõike 2 punktis c esitatud soovitusi, direktiivi 2008/98/EÜ
VIII lisas esitatud meetmeid või muid asjakohaseid meetmeid. Selles märgitakse
nõuete täitmise eeldatav aeg.” 4) Artikli 11 lõike 2 teine lõik jäetakse välja. 5) Artikli 12 punkti c muudetakse järgmiselt: „c) kontrolli- ja seirekorra ja/või artikli 11
lõike 1 punktis b nimetatud analüüside kvaliteedikontrolli teevad pädevad
laborid, kes on akrediteeritud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008[26].”; 6) Artikkel 15 asendatakse järgmisega: „Artikkel 15 Aruandlus 1. Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile
elektrooniliselt andmed artikli 5 lõigetes 2, 2a ja 2b sätestatud sihtide ja
kohustuste saavutamise kohta selle aasta 31. detsembriks, mis järgneb aastale,
mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb edastada kooskõlas vorminguga, mis
komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 3. Esimene aruanne hõlmab
ajavahemikku alates 1. jaanuarist [sisestage käesoleva muutmisakti jõustumiste
aasta + 1 aasta] kuni 31. detsembrini [sisestage käesoleva muutmisakti
jõustumise aasta + 1 aasta]. 2. Liikmesriigid esitavad artikli 5 lõike 2
kohaste sihtide rakendamise andmeid kuni 1. jaanuarini 2025. 3. Komisjon võib vastu rakendusakte, et kehtestada
ühetaolised tingimused artikli 5 lõigetes 2, 2a ja 2b sätestatud sihtide
saavutamise kontrollimiseks, kõnealuste sihtide aruandlusvormingu kindlaks
määramiseks ja kolmanda isiku tehtavate kontrollide miinimumtingimuste
kehtestamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva
direktiivi artikli 17 lõikes 2 osutatud menetlusega. 4. Kooskõlas lõigetega 1 ja 2 esitatud
liikmesriikide andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne ja seda
kontrollib sõltumatu kolmas isik. 7) Artikkel 16 asendatakse järgmisega: „Artikkel 16 Lisade muutmine Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 17a
vastu delegeeritud õigusakte selliste muudatuste kohta, mis on vajalikud lisade
kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.”; 8) Artikkel 17 asendatakse järgmisega: „Artikkel 17 Komiteemenetlus 1. Artikli 3 lõike 3, artikli 5 lõike 2,
artikli 5 lõike 2a ja artikli 5 lõike 2b, I lisa punkti 3.5 ja II lisa punkti 5
kohaldamisel abistab komisjoni teaduse ja tehnika arenguga kohandamise ning
jäätmeid käsitleva direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise komitee, mis loodi direktiivi
2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ** tähenduses. Käesolevale lõikele
viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse
määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.”; ** Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr
182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted,
mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida
kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,
28.2.2011, lk 13). 9) Lisatakse artikkel 17a: „Artikkel 17 a Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 16 osutatud õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva
muutmisakti jõustumise kuupäevast]. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16
osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega
lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses
nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud
õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti
vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja
nõukogule. 5. Artikli 16 alusel vastu võetud delegeeritud
õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe
kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja
nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja
nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita
vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda
tähtaega kahe kuu võrra.”. Artikkel 4 Direktiivi 2000/53/EÜ muutmine Direktiivi 2000/53/EÜ artiklile 9 lisatakse
lõiked 1a kuni 1c: „1a. Liikmesriigid kohaldavad üksikasjalikke
eeskirju, mis võivad muu hulgas hõlmata artikli 7 lõike 2 esimeses lõigus
sätestatud sihtide järgimise kontrollimise kohta aruannete esitamiseks
kasutavaid vorminguid, mille komisjon on kehtestanud artikli 7 lõike 2 kolmanda
kuni viimase lõigu kohaselt. Andmed edastatakse komisjonile selle aasta 31.
detsembriks, mis järgneb aastale, mille kohta andmed kogutakse. 1b. Kooskõlas käesoleva artikli kohaselt
liikmesriikide esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne ja seda
kontrollib sõltumatu kolmas isik. 1c. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte
sõltumatu kolmanda isiku tehtava kontrolli miinimumtingimuste kohta. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 11 osutatud menetlusega.”; Artikkel 5 Direktiivi 2006/66/EÜ muutmine Direktiivi 2006/66/EÜ muudetakse järgmiselt. 1) Artikkel 22 jäetakse välja; 2) Artiklit 23 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „Komisjon esitab aruande käesoleva direktiivi
rakendamise ja selle keskkonnale ning siseturu toimimisele avalduva mõju kohta
hiljemalt 2016. aasta lõpuks.”; b) lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse
järgmisega: „Komisjoni aruanne sisaldab käesoleva direktiivi
järgmiste aspektide hinnangut:”. Artikkel 6 Direktiivi 2012/19/EL muutmine Direktiivi 2012/19/EL muudetakse järgmiselt. 1) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt: a) lõige 5 asendatakse järgmisega: „5a. Liikmesriigid edastavad igal aastal
komisjonile elektrooniliselt andmed artikli 16 lõike 4 rakendamise kohta selle
aasta 31. detsembriks, mis järgneb aastale, mille kohta andmeid kogutakse.
Andmed tuleb edastada kooskõlas vorminguga, mis komisjon on kehtestanud
vastavalt lõikele 5d. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist
[sisestage käesoleva muutmisakti jõustumise aastale järgnev aasta] kuni 31.
detsembrini [sisestage käesoleva muutmisakti jõustumise aastale järgnev aasta]. 5c. Lõike 5a kohaselt liikmesriikide esitatud
andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne ja seda kontrollib sõltumatu
kolmas isik. 5d. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte
sõltumatu kolmanda isiku tehtava kontrolli miinimumtingimuste kohta. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud
menetlusega.;” 2) Artikkel 21 asendatakse järgmisega: „Artikkel 21 Komiteemenetlus 1. Artikli 7 lõike 5, artikli 8 lõike 5,
artikli 11 lõike 3, artikli 16 lõike 3, artikli 16 lõike 6 ja artikli 23 lõike
4 kohaldamisel abistab komisjoni teaduse ja tehnika arenguga kohandamise ning
jäätmeid käsitleva direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise komitee, mis loodi
direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse
(EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse
määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 3. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon
rakendusakti eelnõud vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5
lõike 4 kolmandat lõiku.”. Artikkel 7 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad
käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt
[sisestage kuupäev 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad
edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need õigusnormid vastu võtavad,
lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite
käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad
komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt
vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 8 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 9 Adressaadid Käesolev
direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja [1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19.
november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud
direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). [2] Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate
kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1). [3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/42/EÜ, 20.
detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk
10). [4] KOM(2011) 571. [5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1386/2013/EL, 20.
november 2013, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi
aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires” (ELT L 354, 28.12.2013, lk
171). [6] Jäätmehierarhia kohaselt tuleb eelistada jäätmetekke
vältimist, sellele järgnevad korduskasutamine, ringlussevõtt, jäätmete
energiakasutus ja kõrvaldamine, mis hõlmab jäätmete prügilasse ladestamist ja
põletamist ilma energiakasutuseta. [7] COM(2013) 442. [8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, 18.
september 2000, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000,
lk 34–43). [9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66/EÜ, 6.
september 2006, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid
ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266,
26.9.2006, lk 1–14). [10] http://www.wastetargetsreview.eu/ http://www.eea.europa.eu/publications/waste-opportunities-84-past-and http://www.wastemodel.eu/ [11] ELT C , , lk . [12] ELT C , , lk . [13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19.
november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud
direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). [14] Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate
kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1). [15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/42/EÜ, 20.
detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk
10). [16] Tööstus- ja kaevandustegevus on hõlmatud
PVT-viitedokumentidega, mis on koostatud tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL
(ELT L 334, 17.12.2010, lk 17) ja kaevandusjäätmete direktiivi 2006/21/EÜ (ELT
L 102, 11.4.2006, lk 15) alusel ja mis sisaldavad teavet ressursside kasutamise
ja jäätmetekke ennetamise, korduskasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise
kohta. PVT-viitedokumentide käimasolev läbivaatamine ja PVT-järelduste
vastuvõtmine komisjonis aitavad suurendada kõnealuste PVT-viitedokumentide mõju
tööstuslikele tavadele, mis aitab ressursse veelgi tõhusamalt kasutada,
jäätmeid rohkem ringlusse võtta ja taaskasutada. [17] COM(2013) 442. [18] http://ec.europa.eu/eip/raw-materials/en/content/about-european-innovation-partnership-eip-raw-materials [19] COM(2014) 297. [20] Komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatis „Õigusloome
kvaliteet ja tulemuslikkus (REFIT): saavutused ja järgmised sammud”
(COM(2013)685). [21] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/public-consultation-new/index_en.htm. [22] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, 18.
september 2000, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000,
lk 34). [23] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16.
veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad
liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni
rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). [24] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16.
veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad
liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni
rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). [25] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16.
veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad
liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni
rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). [26] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9.
juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded
seoses toodete turustamisega (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30). VI LISA Olmejäätmete
koostis Olmejäätmed
hõlmavad kodumajapidamisjäätmeid ja jaemüügiettevõtjate, väikeettevõtjate,
büroohoonete ja institutsioonide (nagu koolid, haiglad, valitsushooned)
jäätmeid, mis on olemuselt ja koostiselt kodumajapidamisjäätmetega samalaadsed
ja mida koguvad kohalikud omavalitsused või mida kogutakse nende nimel. Siia kuuluvad: –
suurjäätmed (nt kodumasinad, mööbel, madratsid); –
aiandusjäätmed, lehed, lõigatud rohi, tänava
pühkmed, prügikonteinerite sisu ning turu puhastamise jäätmed; –
teatavate munitsipaalteenistuste jäätmed, sh pargi-
ja aiahoolduse jäätmed, tänavapuhastusjäätmed; See hõlmab ka samadest allikatest pärit
jäätmeid, mis on olemuselt ja koostiselt samalaadsed ja: –
mida ei kogu omavalitsused, vaid mida kogutakse
otse tootjavastutuse kavade raames või mida koguvad erasektori kasumitaotluseta
institutsioonid korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks peamiselt liigiti
kogumise teel; –
on pärit maapiirkondadest, mida ei teeninda
regulaarsed jäätmeteenistused. Siia ei kuulu: –
kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed,
sealhulgas reoveesetted; –
ehitus- ja lammutuspraht. VII LISA Tootja
laiendatud vastutuse miinimumnõuded Tootja laiendatud
vastutuse väljatöötamisel ja kohaldamisel peavad liikmesriigid: 1.
võtma arvesse tehnilist teostatavust ja
majanduslikku otstarbekust ning üldist mõju keskkonnale ja inimese tervisele
ning sotsiaalset mõju, arvestades seejuures vajadust tagada siseturu
nõuetekohane toimimine; 2.
tagama tootja laiendatud vastutuse rakendamisel
osalejate (sh liidu turule tooteid laskvate tootjate ja importijate ja nende
kontrollikavade, era- või avalike jäätmekogujate, kohalike omavalitsuste ja
vajaduse korral sotsiaalmajanduses osalejate) selgelt määratletud rollid ja
vastutuse; 3.
määrama kindlaks jäätmetekke vältimise, korduskasutamiseks
ettevalmistamise, korduskasutamise, ringlussevõtu ja/või taaskasutamise
mõõdetavad sihid, et saavutada vähemalt olemasolevad kvantitatiivsed sihid, mis
on sätestatud liidu asjaomastes jäätmeid käsitlevates õigusaktides; 4.
tagama, et tootja laiendatud vastutusega hõlmatud
jäätmevaldajad saavad vajalikku teavet olemasolevate kogumissüsteemide kohta; 5.
looma aruandlusmenetluse, mille eesmärk on koguda
andmeid turule lastud toodete kohta ja, kui need tooted jõuavad kasutusaja
lõppu, nende kogumise ja töötlemise kohta kooskõlas jäätmehierarhiaga, näidates
vajaduse korral materjalivood; 6.
tagama, et liidu turule tooteid laskvad tootjad või
importijad teevad rahalisi sissemakseid tootja laiendatud vastutuse kavasse: 6.1.
mis hõlmab kogu jäätmekäitluse maksumuse,
sealhulgas liigiti kogumise ja töötlemise, piisavat teavet jäätmevaldajatele,
andmete kogumist ja aruandlust; 6.2.
mis võtab arvesse jäätmetest saadud teisese toorme
müügist saadavat tulu; 6.3.
mis arvutatakse vastavalt liidu turule lastud,
kavaga hõlmatud kasutusest kõrvaldatud üksikute toodete käitlemise tegelikele
kuludele; 6.4.
millega toetatakse prahistamise vältimist ja
puhastamist; 7.
looma tootja laiendatud vastutuse kavade
tunnustamise korra, mille eesmärk on: 7.1.
kavade läbipaistvuse tagamine tootjate tehtavate
sissemaksete osas (sealhulgas mõju müügihindadele ja mõju konkurentsile ja
avatus väikestele asutustele ja ettevõtjatele); 7.2.
geograafilise kohaldamisala kindlaksmääramine; 7.3.
võrdse kohtlemise tagamine kohalikele tootjatele ja
importijatele; 7.4.
enesekontrolli mehhanismi tagamine tänu kava
korrapärasele auditeerimisele kolmanda isiku poolt, mis hõlmab mõlemat: –
7.4.1 kava usaldusväärset finantsjuhtimist –
kogukulude arvutamist tooteliigiti; kogutud rahaliste vahendite kasutamist; –
7.4.2 jäätmete asjakohast kogumist ja töötlemist,
jäätmesaadetiste seaduslikkuse kontrolli ning andmete kvaliteeti ja aruannete
esitamise kvaliteeti; 8.
määrama kindlaks proportsionaalsed sanktsioonid
sihtide mittesaavutamise ja/või nõuetele mittevastavuse korral; 9.
kehtestama asjakohased järelevalve- ja
jõustamisvahendid ning korraldama ametliku ja korrapärase dialoogi asjaomaste
osalejate vahel. VIII LISA Meetmed, mida
tuleb arvestada artiklis 11a osutatud kava (varajase hoiatamise süsteem) puhul Järgmisi meetmed võetakse arvesse
kontrollikavas, mille esitavad liikmesriigid, kelle puhul on oht, et sihte ei
saavutata: –
meetmed eesmärgiga parandada statistika kvaliteeti
ja koostada selgeid prognoose jäätmete käitlemise võimekuse ning selle kohta,
kui kaugel ollakse käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 2, direktiivi
94/62/EÜ artikli 6 lõikes 1 ja direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5
lõigetes 2a, 2b ja 2c esitatud sihtide saavutamisest; –
olulise tähtsusega majandushoobade parem
kasutamine, sealhulgas: –
prügilamaksude järkjärguline suurendamine kõigi
jäätmekategooriate (olmejäätmed, püsijäätmed, muu) puhul; –
põletamismaksude kehtestamine või suurendamine või
ringlussevõetavate jäätmete põletamise keelustamine; –
maksa-oma-jäätmete-eest süsteemide järkjärguline
laiendamine kogu liikmesriigi territooriumile, et olmejäätmete tootjatel oleks
huvi oma jäätmeid vähendada, korduskasutada ja ringlusse võtta; –
meetmed olemasolevate ja tulevaste tootjavastutuse
kavade kulutõhususe suurendamiseks (sh üksikasjalikud meetmed ja ajakava, et
rakendada tootja laiendatud vastutuse miinimumnõuded, mis sisalduvad VII
lisas); tootjavastutuse kavade ulatuse laiendamine uutele jäätmevoogudele; –
kohalike ametiasutuste majanduslikud stiimulid, et
edendada jäätmetekke vältimist, arendada ja tugevdada liigiti kogumise
süsteeme; –
korduskasutamise sektori arendamise meetmed; –
meetmed jäätmehierarhiaga mittekooskõlas olevate
kahjulike toetuste kaotamiseks; –
tehnilised ja maksualased meetmed, et toetada
korduskasutatavate toodete ja ringlussevõetud (sh kompostitud) materjali turu
arengut ning suurendada ringlussevõetud materjalide kvaliteeti; –
meetmed eesmärgiga tõsta üldsuse teadlikkust
sellest, kuidas õigesti jäätmeid käidelda ja prahti vähendada, sealhulgas ad
hoc kampaaniaid, et tagada jäätmete vähendamine tekkekohas ja liigiti
kogumise süsteemides osalemise kõrge määr; –
meetmed, et tagada nõuetekohane kooskõla kõigi
jäätmekäitlusega tegelevate pädevate ametiasutuste ning teiste peamiste
sidusrühmadega; –
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide
kasutamine, et rahastada asjaomaste sihtide saavutamiseks vajaliku
jäätmekäitlustaristu väljaarendamist; –
mis tahes asjakohased alternatiivsed või täiendavad
meetmed, millel on sama eesmärk. Kava koostatakse
kehtivate jäätmekavade hindamisaruande alusel ja pärast konsulteerimist
jäätmekäitlusega tegelevate asjaomaste sidusrühmade ja pädevate
ametiasutustega. Sellele lisatakse kõnealuste konsultatsioonide tulemused,
samuti hinnang selle kohta, milline on mõju kavaga hõlmatud asjaomaste sihtide
saavutamisele. Sellega on kaasas kavandatud meetmete rakendamise täpne ajakava. Vajaduse korral
sisaldab kava vajaliku taristu läbivaadatud kavandamist ja sellele lisatakse
vajaduse korral artiklis 28 määratletud olemasolevad riiklikud või
piirkondlikud jäätmekavad ja artiklis 29 määratletud jäätmetekke vältimise
programmid.”.