32001L0093

KOMISJONI DIREKTIIV 2001/93/EÜ,

9. november 2001,

millega muudetakse direktiivi 91/630/EMÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiivi 91/630/EMÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded,1 eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

1) Veterinaaria teaduskomitee on 30. septembril 1997 võtnud direktiivi 91/630/EMÜ artikli 6 kohaselt vastu arvamuse intensiivselt peetavate sigade heaolu kohta.

2) Põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni alusel koostatud nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiviga 98/58/EÜ põllumajandusloomade kaitse kohta2 kehtestatakse kõikide põllumajandusloomade suhtes kohaldatavad ühenduse sätted seoses lautade konstruktsiooninõuetega, soojustamis-, kütmis- ja ventilatsioonitingimustega ning seadmete ja loomade kontrolliga. Seepärast on üksikasjalikumate eeskirjade kehtestamisel vaja kõnealuseid küsimusi käsitleda direktiivi 91/630/EMÜ lisas.

3) Kui sigu peetakse rühmades, tuleb nende kaitseks ja heaolu parandamiseks võtta asjakohased korraldusmeetmed.

4) Sabade lõikamine, hammaste lõikamine ja lihvimine põhjustavad sigadele tõenäoliselt kohest valu ning tihti ka pikemat aega püsivat valu. Kastreerimine põhjustab tõenäoliselt pikemat aega püsivat valu, mis on kudede rebestamise korral tugevam. Seega kahjustab selline tegevus sigade heaolu, eriti kui seda viib läbi asjatundmatu ja kogenematu isik. Sellest tulenevalt tuleks sätestada eeskirjad paremate töömeetodite tagamiseks.

5) Eespool nimetatud veterinaaria teaduskomitee aruandes on soovitatud, et sigade heaolu huvides ei tohiks põrsaid emisest võõrutada enne nende 28päevaseks saamist, välja arvatud juhul, kui võõrutamata jätmine mõjub emise või põrsaste tervisele kahjulikult või kui varajase võõrutamise eelised on põrsaste tervise seisukohast õigustatud.

6) Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise veterinaarkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/630/EMÜ lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisa tekstiga.

Artikkel 2

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2003. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. november 2001

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David BYRNE

1 EÜT L 340, 11.12.1991, lk 33.

2 EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23.

LISA

I PEATÜKK

ÜLDNÕUDED

Lisaks direktiivi 98/58/EÜ lisa vastavatele sätetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.

1. Hoone osas, kus peetakse sigu, välditakse pidevat müra, mis ületab 85 detsibelli. Püsivat või ootamatut müra tuleb vältida.

2. Sigade pidamise puhul peab valgustuse intensiivsus olema vähemalt 40 luksi vähemalt kaheksa tunni pikkuse ajavahemiku jooksul päevas.

3. Sigade pidamise ruumide konstruktsioon peab loomadel võimaldama:

- pääseda füüsiliselt ja termiliselt mugavale lamamispinnale, mis peab olema asjakohase äravooluga ja puhas ning võimaldama lamada kõikidel loomadel samal ajal,

- puhata ja takistuseta üles tõusta,

- näha teisi sigu; viimasel nädalal enne oodatavat poegimist ja poegimise ajal võib emised ja nooremised liigikaaslaste vaateväljast eemal hoida.

4. Olenemata artikli 3 lõikest 5, peab sigadel olema juurdepääs piisavale kogusele uurimist ja tuhnimist võimaldavale materjalile, näiteks õlgedele, heinale, puidule, saepurule, seenekompostile, turbale või nende materjalide segudele, mis ei ohusta loomade tervist.

5. Põrandad peavad olema siledad, aga mitte libedad, et vältida sigadel vigastusi, ning kujundatud nii, et need ei põhjustaks sigadele vigastusi või kannatusi. Põrandad peavad sobima sigade suuruse ja kaaluga; allapanu puudumise korral peab põrandapind olema jäik, tasane ja kindel.

6. Kõiki sigu tuleb sööta vähemalt kord päevas. Kui sigu söödetakse rühmades ning neid ei saa sööta soovi kohaselt või individuaalse automaatse söötmissüsteemiga, peab iga siga söödale juurde pääsema teiste sigadega samal ajal.

7. Kõikidel üle kahe nädala vanustel sigadel peab olema püsiv juurdepääs piisavale kogusele värskele veele.

8. Kõik sekkumisena kavandatud protseduurid, mis viiakse läbi muul kui terapeutilisel või diagnostilisel eesmärgil või sigade identifitseerimiseks vastavalt asjakohastele õigusaktidele ning mis põhjustavad tundliku kehaosa kahjustamist või kaotamist või luustruktuuri muutusi, keelatakse, välja arvatud järgmistel juhtudel:

- põrsaste silmahammaste ühtlane tasandamine lihvimise või lõikamise teel, mis toimub hiljemalt põrsaste seitsmendal elupäeval ning mille tulemusena jääb lõikepind terveks ja siledaks; kultide kihvu võib vajaduse korral muude loomade vigastamise vältimiseks või ohutuse tagamiseks tasandada,

- sabaosa lõikamine,

- kultide kastreerimine kudesid rebimata,

- ninarõnga paigaldamine siseriiklike õigusaktide kohaselt, kui loomi peetakse väliskeskkonnas.

Sabasid ei lõigata ega silmahambaid ei tasandata regulaarselt, vaid üksnes siis, kui on tõendeid, et emiste nisadele või teiste sigade kõrvadele või sabadele on tekkinud vigastusi. Enne kõnealuste protseduuride läbiviimist võetakse muid meetmeid sabade hammustamise ja muude voomade vältimiseks, võttes arvesse keskkonda ja loomkoormust. Sel põhjusel tuleb muuta ebaadekvaatseid keskkonnatingimusi või korraldussüsteeme.

Kõiki ülal kirjeldatud protseduure viib läbi üksnes veterinaararst või käeoleva direktiivi artikli 5 kohaselt väljaõpetatud isik, kellel on kogemusi kasutatavate tehniliste võtete sooritamisel asjakohaste vahenditega ja hügieenilistes tingimustes. Üle seitsmepäevaste põrsaste kastreerimisel või saba lõikamisel viib operatsiooni läbi üksnes veterinaararst, kasutades tuimastusvahendit või täiendavat pika toimega valutustamist.

II PEATÜKK

ERISÄTTED ERI KATEGOORIATE SIGADELE

A. KULDID

Kuldisulud peavad olema paigutatud ja konstrueeritud nii, et kuldil oleks võimalik end ümber pöörata ning kuulda, haista ja näha teisi sigu. Täiskasvanud kult peab saama kasutada vähemalt 6 m2 suurust vaba põrandapinda.

Kui sulgusid kasutatakse ka loomulikuks seemendamiseks, peab täiskasvanud kuldi kasutatava vaba põrandapinna suurus olema vähemalt 10 m2. Kõnealust sätet kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2003 kõikide uute või ümberehitatud või pärast kõnealust kuupäeva esimest korda kasutusele võetud ettevõtete suhtes. Alates 1. jaanuarist 2005 kohaldatakse seda sätet kõikide ettevõtete suhtes.

B. EMISED JA NOOREMISED

1. Võetakse meetmed agressiooni vähendamiseks rühmades.

2. Tiinetel emistel ja nooremistel tuleb vajaduse korral teha sise- ja välisparasiitide tõrjet. Kui tiined emised ja nooremised paigutatakse poegimissulgudesse, tuleb nad täielikult puhastada.

3. Nädal enne oodatavat poegimist tuleb emistele ja nooremistele anda piisavas koguses sobivat pesamaterjali, kui see on lägasüsteemi puhul ettevõttes tehniliselt teostatav.

4. Emise või nooremise taga peab olema vaba pinda, et lihtsustada loomulikku või kaasaaitamisega poegimist.

5. Poegimissulgudes, kus emiseid peetakse vabalt, peavad olema teatavad abivahendid põrsaste kaitseks, näiteks kaitsepiirded.

C. PÕRSAD

1. Osa põrandapinnast, mis võimaldab loomadel samal ajal koos puhata, peab olema kõvast materjalist või kaetud matiga või õlgedest või muust sobivast materjalist allapanuga.

2. Poegimissulu kasutamisel peab põrsastel olema piisavalt ruumi, et takistuseta imeda.

3. Põrsaid ei võõrutata emisest vähem kui 28 päeva vanuses, välja arvatud juhul, kui võõrutamata jätmine mõjub emise või põrsa tervisele kahjulikult.

Põrsaid võib siiski võõrutada kuni seitse päeva varem, kui nad viiakse spetsiaalsetesse ruumidesse, mis on enne uue rühma tulekut tühjaks tehtud ning põhjalikult puhastatud ja desinfitseeritud ning mis on haiguste edasikandmise vähendamiseks eraldatud ruumidest, kus peetakse emiseid.

D. VÕÕRDEPÕRSAD JA TARBESEAD

1. Kui sigu peetakse rühmades, tuleb võtta meetmeid, et vältida normaalse käitumise piire ületavat võitlemist.

2. Sigu tuleks pidada püsivates rühmades võimalikult väheste muutustega. Kui üksteisele tundmatuid sigu tuleb koos elama panna, peab seda tegema võimalikult noores eas, soovitavalt enne võõrutamist või kuni ühe nädala möödumiseni pärast võõrutamist. Kui sead pannakse koos elama, tagatakse neile asjakohased võimalused põgenemiseks ja teiste sigade eest varjumiseks.

3. Kui täheldatakse tõsise võitluse märke, uuritakse viivitama selle põhjuseid ning võetakse asjakohased meetmed, näiteks võib sigadele uurimiseks anda suure hulga õlgi või võimaluse korral muud materjali. Ohustatud loomi või konkreetseid agressoreid peetakse rühmast eraldi.

4. Rahustite kasutamine searühmade kombineerimise hõlbustamiseks piirdub erandlike asjaoludega ning seda võib teha üksnes pärast veterinaararstiga konsulteerimist.