Merekeskkonna kaitse strateegia

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2008/56/EÜ – ELi meetmed merekeskkonnapoliitika valdkonnas

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Sellega kehtestatakse Euroopa Liidu (EL) ühine lähenemisviis ja eesmärgid merekeskkonna kaitsmiseks ja säilitamiseks ning seda kahjustava inimtegevuse tõkestamiseks ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi abil, võimaldades samal ajal merekeskkonna säästvat kasutamist.

PÕHIPUNKTID

Direktiiviga nõutakse ELi liikmesriikidelt järgmist.

• Töötada välja strateegiad hea keskkonnaseisundi* saavutamiseks aastaks 2020. Need kuueaastase tsükliga kehtestatavad strateegiad peavad hõlmama meetmeid mere ökosüsteemi kaitseks ning tagama merekeskkonnaga seotud majandustegevuse jätkusuutlikkuse.
• Lisada neisse strateegiatesse:
  • merekeskkonna seisundi ja inimtegevuse mõju üksikasjaliku hinnangu (sh sotsiaal-majanduslik analüüs);
  • hea keskkonnaseisundi määratluse, mis põhineb 11 keskkonnaseisundi tunnusel, mille puhul tuleb hea keskkonnaseisund saavutada 2020. aastaks (sätestatud direktiivi I lisas ja täpsustatud otsuses (EL) 2017/848, mis sisaldab üksikasjalikke kriteeriume ja metoodikastandardeid, et aidata liikmesriikidel merestrateegia raamdirektiivi rakendada, eelkõige hea keskkonnaseisundi kindlaksmääramisel); ning
  • selged keskkonnaeesmärgid.
• Koostada ja rakendada meetmeprogrammid hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Need programmid hõlmavad erinevaid poliitilisi raamistikke ja inimtegevust, et ennetada või leevendada selle mõju merekeskkonnale.
• Koostada seireprogramm, et mõõta ja hinnata nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme.
• Tagada, et Euroopa Komisjon hindaks, kas merestrateegiad moodustavad direktiivi nõuete täitmiseks sobiva raamistiku, ja annaks sellekohased juhised. Kui teatud eesmärke ei saavutata, peab liikmesriik seda selgitama. Vajadusel võivad liikmesriigid kohaldada teatud erandeid.

Direktiiviga

• rõhutatakse, et liikmesriigid peavad tegema koostööd oma naabritega neljas merepiirkonnas (Atlandi ookeani kirdeosa, Läänemeri, Vahemeri ja Must meri) oma merestrateegiate koostamisel ja rakendamisel. Mõned neist piirkondadest on jagatud alampiirkondadeks. Seetõttu on juba loodud piirkondlike juhtimisstruktuuride, nagu piirkondlike merekonventsioonide, kasutamine tähtis element, mida liikmesriigid peaksid kaaluma.
• Selles tunnustatakse merekeskkonna ruumiliste kaitsemeetmete tähtsust, aidates sellega kaasa merekaitsealade võrgustiku loomisele.

Läbivaatamine

Merestrateegia raamdirektiiv vaadatakse läbi 2023. aastaks pärast hindamist ja mõju hindamist. Seejärel võidakse vajaduse korral teha muudatusi.

Merestrateegia raamdirektiivi muudatused

Merestrateegia raamdirektiivi muudetakse direktiiviga (EL) 2017/845, asendades selle III lisa, mis sisaldab merestrateegiate koostamisel arvesse võetavate elementide soovituslikku nimekirja. Muudatuse eesmärk on paremini siduda ökosüsteemi komponendid, inimtegevusest tulenev surve* ja merekeskkonnale avaldatav mõju merestrateegia raamdirektiivi 11 tunnusega ja komisjoni otsusega (EL) 2017/848 mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi kohta (eespool mainitud).

Kuidas merestrateegia raamdirektiiv on seotud teiste ELi õigusaktidega

Merestrateegia raamdirektiivi aluseks on olemasolevad ELi õigusaktid ja see hõlmab merekeskkonna konkreetseid elemente, mida ei käsitleta teistes õigusaktides, nagu vee raamdirektiiv (direktiiv 2000/60/EÜ – vt kokkuvõte), elupaikade direktiiv (direktiiv 92/43/EMÜ – vt kokkuvõte), linnudirektiiv (direktiiv 2009/147/EÜ – vt kokkuvõte) ja määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta (vt kokkuvõte), mille üks õiguslikest eesmärkidest on aidata saavutada hea keskkonnaseisund merestrateegia raamdirektiivi raames.

HILJUTISED SÜNDMUSED

• 2021. aasta juulis algatas komisjon avaliku arutelu, et koguda teavet ning merestrateegia raamdirektiiviga seotud ja sellest mõjutatud osalejate seisukohti ja ideid. Konsultatsioonid toimuvad kuni 21. oktoobrini 2021.
• 2020. aastal võttis komisjon vastu aruande merestrateegia raamdirektiivi esimese rakendustsükli kohta. Kuigi ELi merekeskkonna kaitse süsteem on ülemaailmses plaanis üks keerukamaid, jõutakse aruandes järeldusele, et seda tuleb täiustada tagamaks, et see suudab lahendada probleeme nagu ülepüük ja mittesäästvad kalastusviisid, plastprügi, toitainete üleküllus, veealune müra ja muud tüüpi reostus.
• Merestrateegia raamdirektiivi kaudu saadud ELi kogemusi säästva lähenemisviisi väljatöötamisel ookeanide majandamisele loetakse tähtsaks panuseks komisjoni 2016. Aasta ookeanide majandamisevisiooni heaks.
• Komisjon teatas 2015. aastal merekaitsealade loomisel tehtud märkimisväärsetest edusammudest, millest on kasu nii majandusele kui ka keskkonnale. ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel võttis EL endale kohustuse tagada 2020. aastaks 10% oma ranniku- ja merepiirkondade kaitse.
• Komisjon vaatas 2014., 2017. ja 2018. aastal läbi liikmesriikide võetud sammud direktiivi rakendamiseks kogu esimese rakendustsükli jooksul.
• Merestrateegia raamdirektiivis antakse juhised 2014. aastal vastu võetud mereala ruumilist planeerimist käsitleva direktiivi 2014/89/EL (vt kokkuvõte) rakendamiseks. Viimane on integreeritud merenduspoliitika osa, mille eesmärk on parima ookeanide majandamis- ja merenduse juhtimisviiside rakendamine.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 15. juulist 2008 ning see pidi liikmesriikides jõustuma 15. juuliks 2010.

TAUST

Lisateave:

• Meie ookeanid, mered ja rannikud (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19–40)

Direktiivi 2008/56/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule merestrateegia raamdirektiivi (direktiiv 2008/56/EÜ) rakendamise kohta (COM(2020) 259 final, 25.6.2020)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles antakse hinnang merestrateegia raamdirektiivil põhinevatele liikmesriikide meetmeprogrammidele (COM(2018) 562 final, 31.7.2018)

Komisjoni 17. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/848, millega nähakse ette mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise spetsifikatsioonid ja standardmeetodid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/477/EL (ELT L 125, 18.5.2017, lk 43–74)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles antakse hinnang merestrateegia raamdirektiivil põhinevatele liikmesriikide meetmeprogrammidele (COM(2017) 3 final, 16.1.2017)

Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ (JOIN(2016) 49 final, 10.11.2016)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule edusammude kohta merekaitsealade loomisel (vastavalt merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EÜ artikli 21 nõudele) (COM(2015) 481 final, 1.10.2015)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik (ELT L 257, 28.8.2014, lk 135–145)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsioon meremajanduses: merede ja ookeanide potentsiaali kasutamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks“ (COM(2014) 254 final/2, 13.5.2014)

Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) rakendamise esimene etapp Euroopa Komisjoni hinnang ja juhised“ ((COM(2014) 97 final, 20.2.2014)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 27.10.2021