1.

Kas Euroopa Liidu õigusega on vastuolus selliste riigisiseste sätete kohaldamine, nagu need, mida sisaldavad 30. detsembri 2020. aasta seaduse nr 178 artikli 1 lõiked 515, 516 ja 517, milles on teises Euroopa riigis asutatud, kuid Itaalias tegutsevatele ettevõtetele ette nähtud halduslikud ja rahalised lisakohustused, nagu konkreetses registris registreerumine ja rahalise tasu maksmine; eelkõige, kas viidatud riigisisene säte rikub direktiivi elektroonilise kaubanduse kohta (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta (1) direktiiv 2000/31/EÜ) artiklit 3, mille kohaselt kohaldatakse infoühiskonna teenusepakkuja suhtes ainult selle liikmesriigi õigusnorme […], kus teenusepakkuja on asutatud?

2.

Kas Euroopa Liidu õigusega on vastuolus selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamine, nagu need, mis on sätestatud 30. detsembri 2020. aasta seaduse nr 178 artikli 1 lõigetes 515, 516 ja 517, millega kehtestatakse teises Euroopa riigis asutatud ettevõtjatele halduslikud ja rahalised lisakohustused; eelkõige, kas [ELTL] artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise vabaduse põhimõttega ning direktiividest 2006/123/EÜ (2) ja 2000/31/EÜ tulenevate analoogsete põhimõtetega on vastuolus riiklik meede, millega sätestatakse Itaalias tegutsevatele vahendajatele, kes ei ole seal asutatud, registris registreerumise kohustus, millega kaasnevad lisakohustused võrreldes kohustustega, mis on sama tegevuse teostamisele päritoluriigis ette nähtud?

3.

Kas Euroopa Liidu õiguse ja eelkõige direktiiviga (EL) 2015/1535 (3) kehtestati Itaalia riigile kohustus teavitada komisjoni sideoperaatorite registris registreerumise kohustusest, mis on ette nähtud veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatele ja veebipõhiste otsingumootorite pakkujatele, ning – eelkõige – kas direktiivi 2000/31 artikli 3 lõike 4 punkti b teist taanet tuleb tõlgendada nii, et erinevas liikmesriigis kui Itaalias asutatud eraisik võib vaielda vastu sellele, et tema suhtes kohaldatakse Itaalia seadusandja võetud meetmeid (30. detsembri 2020. aasta seaduse nr 178 artikli 1 lõiked 515, 516, 517), mis võivad piirata infoühiskonna teenuse vaba liikumist, kui nendest meetmetest ei ole viidatud sätte kohaselt teavitatud;

4.

Kas määrusega (EL) 2019/1150 (4) ja eelkõige artikliga 15 ning proportsionaalsuse põhimõttega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid või sõltumatu riikliku asutuse võetud meede, millega kohustatakse liikmesriigis tegutsevaid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujaid registreeruma sideoperaatorite registris, millega kaasnevad mitmed formaalsed ja menetluslikud kohustused, maksete tasumise kohustused ja keelud teenida kasumit, mis ületab kindla summa?