52006PC0397

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 17.7.2006

KOM(2006) 397 lõplik

2006/0129 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ

(komisjoni esitatud) {KOM(2006) 398 lõplik}(SEK(2006) 947}

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Pinnaveekogude keemiline saastus võib häirida veeökosüsteeme, põhjustades elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kadumist. Saasteained võivad toiduahelas koguneda ning kahjustada saastunud kaladest toituvaid röövloomi. Inimesed puutuvad veekeskkonna saasteainetega kokku kalu või mereande süües, vett juues ja harrastustega tegeldes. Saasteained säilivad keskkonnas veel palju aastaid pärast nende keelustamist; mõned võivad kanduda kaugele ning neid võib leida kaugetes piirkondades. Saasteained võivad keskkonda sattuda mitmesugustest allikatest (nt põllumajandus, tööstus, jäätmepõletus) toodete või soovimatute kõrvalsaadustena; need võivad olla sattunud keskkonda juba ammu (ajalooline saastus) või pärineda iga päev kasutatavatest majapidamistoodetest. Vee raamdirektiivi 2000/60/EÜ (WFD) artiklis 16 sätestatakse strateegia vee keemilise saastuse käsitlemiseks. Selle strateegia esimese sammuna võeti vastu eritähelepanu nõudvate („prioriteetsete“) ainete nimistu (otsus 2455/2001/EÜ), milles on 33 ühenduse tasandil reguleeritavat ainet. Käesoleva ettepaneku eesmärk on kindlustada keskkonnakvaliteedi standardite (EQS) kehtestamisega vajalik kaitse veekeskkonda ohustavate või veekeskkonna kaudu avalduvate riskide vastu, mida põhjustavad need 33 prioriteetset ainet ja teatavad muud saasteained. Mitmesuguste ühenduse õigusaktidega on viimastel aastatel vastu võetud vajalikud heite kontrolli meetmed. |

120 | Üldine taust Ühendus võttis vee keemilist saastust käsitleva õigusakti esmakordselt vastu 1976. aastal (direktiiv 76/464/EMÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete tekitatud saaste kohta). Edaspidi võeti aastatel 1982–1990 vastu mitu „tütardirektiivi“, milles on sätestatud heite piirväärtused ja keskkonnakvaliteedi eesmärgid 18 konkreetse saasteaine jaoks (vt tagapool). Vee raamdirektiiviga kehtestati pinnaveekogude keemilise saastuse vastu võitlemise ajakohastatud, kõikehõlmav ja tõhus strateegia. Vee raamdirektiivi kohaselt tuleb direktiiv 76/464/EMÜ kehtetuks tunnistada üleminekuperioodi jooksul, kuid sellega seotud „tütardirektiivide“ kehtetuks tunnistamist ei ole ette nähtud. Artikli 16 kohaselt peab komisjon esitama ettepaneku, mis käsitleb erimeetmeid vee saastamise vastu üksikute saasteainete või saasteainerühmadega, mis põhjustavad märkimisväärset ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu. Esimese sammuna võeti vastu otsus 2455/2001/EÜ, millega asendatakse komisjoni 1982. aastal esitatud eelmine nimistu. Järgmise sammuna nõuti komisjonilt nende prioriteetsete ainete keskkonnakvaliteedi standardite (vt artikli 16 lõige 7) ja heite kontrollimeetmete (vt artikli 16 lõiked 6 ja 8) väljatöötamist. Käesoleva ettepanekuga täidetakse see kohustus, välja arvatud heite üle täiendava kontrolli kehtestamine (lähemalt tagapool). Samas nähakse käesoleva ettepanekuga ette kehtivate „tütardirektiivide“ 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ ja 86/280/EMÜ, muudetud direktiividega 88/347/EMÜ ja 90/415/EMÜ, kehtetuks tunnistamine. |

30 | Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Vee raamdirektiivis sätestatakse pinnaveekogude saastuse vastu võitlemise strateegia üldine raamistik. Lähtudes käesoleva valdkonna varasematest õigusaktidest, reguleerivad direktiiv 76/464/EMÜ ja sellega seotud tütardirektiivid (vt eespool) käesolevas ettepanekus käsitletutega sarnaseid aspekte. Samas ei ole käsitletud saasteained identsed ning on vaja arvestada teaduse ja tehnika arengut. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega 6. keskkonnaalases tegevusprogrammis nimetatakse põhimeetmetena prioriteetsete ainetega seotud meetmeid (vt otsuse 1600/2002/EÜ artikli 7 lõike 2 punkt e). Käesoleva ettepaneku eesmärk on kaitsta ja tõsta keskkonna kvaliteeti kooskõlas säästva arengu põhimõttega. Samas tagavad kavandatud keskkonnakvaliteedi standardid majanduslike tingimuste ühtlustamise siseturul, kuna riikide praegused keskkonnakvaliteedi standardid erinevad üsna palju. Lisaks võtab ettepanek ja selle juurde kuuluv teatis täielikult arvesse muude ühenduse õigusaktide, eelkõige kemikaalipoliitika, sealhulgas REACHi ja pestitsiidide direktiivi, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (IPPC) direktiivi ja teemastrateegiate, eelkõige merepoliitikat ning pestitsiidide säästvat kasutamist käsitlevate teemastrateegiate eesmärke ja sätteid. Kõik need ja ka teised ühenduse õigusaktid näevad ette heite kontrolli vee raamdirektiivi artikli 16 lõigete 6 ja 8 mõistes. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus 2001. aastast on komisjon konsulteerinud ettepaneku kõigi aspektide osas esindusliku huvirühmade foorumiga – prioriteetsete ainete ekspertide nõuandefoorumiga, kuhu kuulusid eksperdid liikmesriikidest ning tööstuse ja keskkonnaga seotud valitsusvälistest organisatsioonidest. Konsulteerimine vastas vee raamdirektiivi artikli 16 lõike 5 nõuetele, kus seda konsultatsioonivormi selgesõnaliselt mainitakse. Selle raames on peetud 16 koosolekut ning mitu kirjalike arutelude vooru. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Kõnealuste konsultatsioonide tulemused on lisaks koosolekute protokollidele kokku võetud mitmes taustdokumendis: Keskkonnakvaliteedi standardite ja konkreetseid aineid käsitlevate teabelehtede kehtestamise metoodika. Strateegiadokument saastuse kontrolli kohta, milles eraldi lehtedel on esitatud ülevaade saasteallikatest ja tabelid ühenduse kehtivate meetmete kohta iga aine jaoks. Analüüsi ja seire eksperdirühma aruanne Aruanne prioriteetsete ohtlike ainete määratlemise kohta. Aruanne saastuskontrolli meetmete võimaliku majandusliku mõju uuringu kohta. Aruanne keskkonnakvaliteedi standardite uuringu kohta – uuriti nende täitmise määra ja nende saavutamisest tulenevat kasu. Lisaks konsulteeris komisjon 2004. aasta juunis direktiivi eelnõu asjus ekspertide nõuandefoorumiga. Lähem teave laekunud märkuste ja nende arvessevõtmise kohta on esitatud lisatud mõju hindamise aruandes (SEK(2006) 947, 17.7.2006). |

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

221 | Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad Ekspertide nõuandefoorumi kaudu konsulteeriti korrapäraselt liikmesriikide ja kõnealuse valdkonna teadusekspertidega. Lisaks konsulteeriti keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamise asjus toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomiteega (SCTEE) (SCTEE võttis lõpliku seisukoha vastu oma 43. plenaaristungil 28. mail 2004). See arvamus on keskkonnakvaliteedi standardite väärtuste lõplikul kindlaksmääramisel arvesse võetud ning üksikasjad on esitatud keskkonnakvaliteedi standardeid käsitlevas aruandes ja ainete teabelehtedel. |

222 | Kasutatud meetodid Ajavahemikul 2001–2004 toimusid ekspertide nõuandefoorumi regulaarsed koosolekud. Lisaks toimus laiem kirjalik arutelu. Lõpuks küsiti ametlikus korras toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee arvamust. |

223 | Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega peeti nõu Keemilise saastuse üldiste küsimuste, analüüsi ja seire, heitekontrolli, keskkonnakvaliteedi standardite, olemasolevate ainete (määruse 793/93 kohaselt) ja taimekaitsevahendite asjus (direktiivi 91/414/EMÜ kohaselt) konsulteeriti korrapäraselt teadus- ja tehnikaekspertidega kõigist EL 25 liikmesriikidest, kandidaatriikidest ja Norrast. Sama protsessi käigus konsulteeriti ka kõnealuse valdkonna teadlaste ja ekspertidega, sealhulgas EUREAU, CEFICi, Eurochlor’i, ECPA, Eurometaux, UNICE’i ning keskkonnaalaste valitsusväliste organisatsioonide WWF ja EEB ekspertidega. 43 suuremale Euroopa tööstusorganisatsioonile saadeti küsimustik potentsiaalsete ettepanekute majandusliku mõju kohta. |

2243 | Saadud ja kasutatud arvamuste kokkuvõte Ollakse üksmeelel, et ohtlikud ained võivad esile kutsuda raskeid pöördumatuid tagajärgi. |

225 | Töötati välja suurimal lubatud kontsentratsioonil põhinev keskkonnakvaliteedi standard, et vältida akuutsest kokkupuutest tingitud tõsiseid pöördumatuid tagajärgi ökosüsteemidele lähiaja perspektiivis, ja aasta keskmine keskkonnakvaliteedi standard, et vältida pöördumatuid tagajärgi pikemas perspektiivis, kuigi toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee rõhutab, et ka akuutsel kokkupuutel võivad olla kaugtagajärjed. Teised toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee nõuanded käsitlesid uusimate teaduslike andmete kasutamise tagamist, sidususe tagamist teiste riskihindamise meetoditega ning üksikute ainetega seotud konkreetseid nõuandeid. Lisaks on laialdane avalik arutelu direktiivi eelnõu üle 2004. aasta juunis toonud peamiselt kuludega seotud põhjustel kaasa täiendavate heitekontrolli käsitlevate ettepanekute läbivaatamise. Konsulteerimisel selgus, et kõige kulutasuvam viis prioriteetsete ainetega seotud eesmärkide saavutamiseks on jätta peamiselt ELi õigusaktidel põhinevate meetmete tase ja kombinatsioon liikmesriikide otsustada. |

226 | Ekspertarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid Kõik eespool nimetatud dokumendid on saadaval aadressil: europa.eu.int/comm/environment/water/water-dangersub/pri_substances.htm Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee arvamus on aadressil: http://europa.eu.int/comm/health/ph_risk/committees/sct/sct_en.htm |

230 | Mõju hindamine Üldjoontes kaaluti kolme peamist varianti. Esiteks, et uut ettepanekut ei esitata ja kogu täiendav reguleerimine jäetakse liikmesriikide hooleks; teiseks, et üksnes keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamist käsitletakse ühenduse tasandil; ja lõpuks, et ettepanekus käsitletakse nii keskkonnakvaliteedi standardeid kui ka täiendavaid heitekontrolli meetmeid. Keskkonnakvaliteedi standardite kohta otsustati juba algusjärgus, et kõige otstarbekam oleks need kehtestada ühenduse tasandil, arvestades vee raamdirektiivi erinõudeid teiste ühenduse õigusaktidega ühtlustamiseks ja kooskõlla viimiseks. Hiljem on direktiivi ette valmistades kaalutud mitut allvarianti (vt mõju hindamise aruanne). Saastuskontrolli meetmetega seoses otsustati konkreetsed lisameetmed jätta liikmesriikide hooleks, kuna selgus, et see on kõige kulutasuvam ja otstarbekam. Lisaks on juba kehtestatud (või kehtestamisel) rohkesti ELi õigusakte heitekontrolli kohta, mis aitavad tublisti kaasa vee raamdirektiivi eesmärkide saavutamisele prioriteetsete ainete osas. Mõju hindamise aruandes esitatakse üksikasjalikumalt järeldused iga eespool toodud variandi sotsiaalmajandusliku mõju ja keskkonnaeeliste kohta. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Kokkuvõttes on kavandatud direktiivi põhilised komponendid järgmised: - vee raamdirektiivi artikli 16 lõikes 7 nõutud keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamine ja piirväärtuste ületamise siirdeala kindlaksmääramine; - keskkonda laskmise, heite ja kao andmekogu koostamine, et kontrollida, kas nende vähendamise või lõpetamisega seotud eesmärgid on täidetud; - vee raamdirektiivi IX lisas loetletud praeguste „tütardirektiivide“ kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätete kehtestamine, nagu on sätestatud vee raamdirektiivi artikli 16 lõikes 10; - läbivaatamisel oleva 14 aine seast ainete tunnistamine prioriteetseks ohtlikuks aineks vastavalt otsuse 2455/2001/EÜ nõuetele. |

310 | Õiguslik alus Käesoleva direktiivi põhilised sätted käsitlevad keskkonnakaitset ning seepärast on kooskõlas vee raamdirektiiviga õiguslikuks aluseks valitud asutamislepingu artikli 175 lõige 1. |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Liikmesriigid ei saa oma riigi tasandil tegutsedes ettepaneku eesmärke piisavalt hästi saavutada järgmis(t)el põhjus(t)el: |

321 | Praegu on enamik prioriteetseid aineid reguleeritud riiklike keskkonnakvaliteedi standarditega, mis on küllaltki erinevad. Keskkonnakaitse ühesuguse taseme tagamiseks kõikides liikmesriikides ja ettevõtjatele võrdsete võimaluste kindlustamiseks tuleb keskkonnakvaliteedi standardid kehtestada ühenduse tasandil. Ilma kogu ühenduses kehtivate keskkonnakvaliteedi standarditeta peaksid liikmesriigid 2006. aasta lõpuks kehtestama oma riigi keskkonnakvaliteedi standardid. Komisjon toetab sel alal ühenduse meetmeid ja ootab seepärast ära, millega lõpeb käesoleva ettepaneku kaasotsustamisprotsess, enne kui ta kohustab selleks liikmesriike. |

324 | Keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamine ühenduse tasandil vähendab liikmesriikide haldusülesandeid. Pealegi saab mitme riigi territooriumil asuvate pinnaveekogude keemilist saastust käsitleda üksnes piiriüleste ühismeetmetega. |

327 | Käesolev ettepanek piirdub keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisega ühenduse tasandil. Konkreetsete ja täiendavate saastuse kontrolli meetmete kehtestamine on jäetud liikmesriikide hooleks, kuna vee raamdirektiivi artikli 16 lõigete 6 ja 8 nõuete täitmiseks tuleb kohaldada paljusid teisi olemasolevaid ühenduse õigusakte. |

Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

Proportsionaalsuse põhimõte |

331 | Kavandatud õigusakt on direktiiv, millega sätestatakse keskkonnakvaliteedi sihid, mis tuleb saavutada 2015. aastaks. Saastuse vähendamise meetmete proportsionaalsuse tagamiseks on kõige sobivamate meetmete ja nende kombinatsioonide valimine jäetud liikmesriikide hooleks. See võimaldab arvesse võtta olukorda igas piirkonnas ja kohas. |

332 | Arvestades vee raamdirektiivi alusel loodud ulatuslikku rakendusraamistikku ja kaitseklauslit juhuks, kui käesolevat ettepanekut ei võeta vastu (vt vee raamdirektiivi artikli 16 lõige 8), leitakse, et ettepanekust tulenev täiendav finants- või halduskoormus on minimaalne. |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusakt(id): direktiiv. |

342 | Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu üks tõhus õigusakt, millega kehtestatakse kõik vee raamdirektiivi artikliga 16 seotud sätted. Õigusaktiks valitakse direktiiv. Selle aluseks olev õigusakt 2000/60/EÜ on direktiiv ja kavandatud meetmed nõuavad ülevõtmist. |

MÕJU EELARVELE |

401 | Mõju eelarvele ei ole oodata. |

TÄIENDAV TEAVE |

Mudelarvutused, katsejärk ja üleminekuaeg |

507 | Ettepaneku puhul kehtib üleminekuperiood. |

510 | Lihtsustamine |

511 | Ettepanekuga nähakse ette õigusaktide lihtsustamine. |

512 | Kavandatud direktiiviga tunnistatakse kehtetuks viis eridirektiivi (82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ ja 86/280/EMÜ, muudetud direktiividega 88/347/EMÜ ja 90/415/EMÜ). See lihtsustus tähendab seda, et oluline osa komisjoni otsuses 95/337/EMÜ ettenähtud aruandmiskohustustest langeb ära. |

520 | Olemasolevate õigusaktide kehtetuks tunnistamine Ettepaneku vastuvõtmisega tunnistatakse olemasolevad õigusaktid kehtetuks. |

Läbivaatamis-/muutmis-/aegumisklausel |

532 | Ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamiseks. Lisaks nähakse vee raamdirektiivi artikli 19 lõikes 2 ette direktiivi 2000/60/EÜ üldine läbivaatamine, mis hõlmab artikli 16 ja sellest tulenevalt käesoleva direktiivi sätteid. |

50 | Vastavustabel Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtvate sätete tekstid ning nende sätete ja käesoleva direktiivi vastavustabeli. |

560 | Euroopa Majanduspiirkond Kavandatud õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust, mistõttu seda tuleks laiendada EMPle. |

570 | Ettepaneku üksikasjalik selgitus Artikkel 1 – sisu: direktiivis sätestatakse keskkonnakvaliteedi standardid. Artikkel 2 ja I lisa – keskkonnakvaliteedi standardid: I lisas kehtestatakse ja määratletakse keskkonnakvaliteedi standardid prioriteetsete ainete ja mõne teise saasteaine jaoks ning nende täitmise kontrolli sätted. Keskkonnakvaliteedi standardid on kehtestatud eraldi siseveekogude (jõed ja järved) ja muude pinnaveekogude (siirdeveekogud, rannaäärsed ja territoriaalveed) jaoks. Kehtestatakse kahte tüüpi keskkonnakvaliteedi standardid: aasta keskmised kontsentratsioonid ja suurimad lubatud kontsentratsioonid; esimesed on kaitseks pikaajalise ja kroonilise toime eest, teised lühiajalise ja akuutse ökotoksilise toime eest. Metallide puhul kohandatakse täitmise korda nii, et liikmesriikidel võimaldatakse arvesse võtta fooni ja biosaadavust. Liikmesriigid peavad kasutama kohustuslikke arvutusmeetodeid, kui komisjon on need kehtestanud. Samuti kehtestatakse seoses teatavate valitud ainetega elustiku keskkonnakvaliteedi standardid. Mõned keskkonnakvaliteedi standardid tuleb võib-olla varsti läbi vaadata, et võtta arvesse ühenduse õigusaktide alusel teostatavate riskihindamiste tulemusi. Eelkõige on tõenäoline nikli ja pliiga seotud keskkonnakvaliteedi standardite muutmine, kuna komisjon ei saa praegu ette näha, mis tulemuse annab praegu toimuv riskihindamine. Artikkel 3 – standardite ületamise siirdeala: määratletakse siirdeala punktreostusallika juures; sellesse alasse kuuluvas veekogu osas ei ole keskkonnakvaliteedi standardite täitmine võimalik saasteainete kõrge kontsentratsiooni tõttu heitvees. Artikkel 4 – keskkonda laskmise, heite ja kao andmekogu: jõgede valglate kohta tuleb sisse seada andmekogu, et saaks kontrollida prioriteetsete ainete keskkonda laskmise, heite ja kao vähendamise eesmärgi täitmist ning prioriteetsete ohtlike ainete keskkonda laskmise, heite ja kao lõpetamist või järk-järgulist lõpetamist. Lõpetamise tähtaeg on 2025. aasta. Artikkel 5 ja II lisa – prioriteetsete ohtlike ainete kindlaksmääramine: vee raamdirektiivis (artikli 16 lõige 3) nõutakse, et prioriteetsete ainete hulgas oleksid kindlaks määratud veel prioriteetsed ohtlikud ained. Otsuses 2455/2001/EÜ on esitatud läbivaatamiseks 14 prioriteetset ainet, et teha kindlaks nende lõplik staatus: kas prioriteetne aine või prioriteetne ohtlik aine. Kõnealusest 14 ainest 2 on nüüd kavandatud liigitada prioriteetseks ohtlikuks aineks, ülejäänud 12 aine lõplikuks staatuseks on kinnitatud prioriteetne aine. Artiklid 6, 7 ja 8: praeguste „tütardirektiivide“ muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Nende direktiividega kehtestatud kvaliteedistandardid võetakse üle käesolevasse ettepanekusse ning tunnistatakse seega käesoleva direktiivi jõustumisel kehtetuks. Artiklid 9, 10 ja 11: ülevõtmist, jõustumist ja adressaate käsitlevad sätted. |

1. 2006/0129 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras,[4]

ning arvestades järgmist:

2. Pinnavee keemiline saastus kujutab veekeskkonnale ohtu, kuna selle tagajärjeks on akuutne ja krooniline toksilisus veeorganismidele, akumuleerumine ökosüsteemis ning elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine, ühtlasi ohustab see ka inimeste tervist.

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm,[5] nähakse ette, et keskkond, tervis ja vee kvaliteet on 6. keskkonnaalase tegevusprogrammi keskkonnaalased põhiprioriteedid, ja rõhutatakse artikli 7 lõike 2 punktis e eriti vajadust kehtestada veepoliitika valdkonnas konkreetsemad õigusaktid.

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivis 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik,[6] sätestatakse strateegia vee saastamise vastu ning artiklis 16 nõutakse täiendavaid saastuse kontrolli meetmeid ja keskkonnakvaliteedi standardeid.

5. 2000. aastast alates on vastu võetud hulk ühenduse õigusakte, millega on sätestatud üksikute prioriteetsete ainete saastuse kontrolli meetmed vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 16. Lisaks reguleeritakse paljusid keskkonnakaitse meetmeid ühenduse teiste õigusaktidega. Seepärast tuleb esmatähtsaks lugeda seniste õigusaktide rakendamist ja läbivaatamist, mitte uute kontrollimeetmete kehtestamist, mis võivad seniseid dubleerida.

6. Punkt- ja hajusaasteallikatest pärinevate prioriteetsete ainete heite piiramiseks, millele on viidatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõigetes 6 ja 8, näib liikmesriikidel olevat kulutasuvam ja otstarbekam lisada vajaduse korral sobivad kontrollimeetmed koos teiste ühenduse õigusaktide rakendamise meetmetega programmi, mis direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 kohaselt töötatakse välja iga jõe valgla kohta.

7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001. aasta otsuses nr 2455/2001/EÜ, millega kehtestatakse veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete nimistu ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ,[7] on sätestatud esimene nimistu, kuhu kuulub 33 ainet või ainete rühma, mis on tunnistatud ühenduse tasandi meetmetega reguleerimist vajavaks. Teatavad ained nende prioriteetsete ainete hulgast on tunnistatud prioriteetseteks ohtlikeks aineteks, mille keskkonda laskmine, heide ja kadu on vaja lõpetada või järk-järgult lõpetada. Mõnede ainete andmed vaadati läbi ning need ained tuleks liigitada.

8. Ühenduse huve silmas pidades ja pinnaveekogude kaitse tõhusamaks reguleerimiseks on asjakohane kehtestada prioriteetseteks aineteks liigitatud saasteainetega seotud keskkonnakvaliteedi standardid ühenduse tasandil ning jätta liikmesriikide ülesandeks sätestada vajaduse korral riigi tasandil eeskirjad ülejäänud saasteainete kohta, kohaldades asjaomaseid ühenduse eeskirju. Prioriteetsete ainete nimistusse ei võetud siiski kaheksat saasteainet, mis kuuluvad nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiivi 86/280/EMÜ (teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I nimistusse kuuluvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta)[8] reguleerimisalasse ning mille kohta 2015. aastaks peaks saavutatama head keemilised näitajad. Samas osutusid kõnealuste saasteainete suhtes kehtestatud ühised standardid otstarbekaks ning nende standardite reguleerimist ühenduse tasandil on kohane jätkata.

9. Sellest tulenevalt muutuvad mittevajalikuks praeguseid keskkonnakvaliteedi eesmärke käsitlevad sätted, mis on kehtestatud nõukogu 22. märtsi 1982. aasta direktiivis 82/176/EMÜ (kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta),[9] nõukogu 26. septembri 1983. aasta direktiivis 83/513/EMÜ (kaadmiumiheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta),[10] nõukogu 8. märtsi 1984. aasta direktiivis 84/156/EMÜ (muude sektorite kui kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta),[11] ja nõukogu 9. oktoobri 1984. aasta direktiivis 84/491/EMÜ (heksaklorotsükloheksaaniheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta)[12] ning direktiivis 86/280/EMÜ, ning need tuleks välja jätta.

10. Veekeskkonda võib kahjustada nii lühiajaline kui ka pikka aega püsiv keemiline saastus, seepärast tuleks keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisel aluseks võtta nii akuutset kui ka kroonilist toimet käsitlevad andmed. Et tagada veekeskkonna ja inimeste tervise piisav kaitse, tuleb aasta keskmiseks kvaliteedistandardiks kehtestada tase, mis on ohutu pikaajalise kokkupuute korral, ning suurimaks lubatud kontsentratsiooniks tase, mis on ohutu lühiajalise kokkupuute korral.

11. Kuna ühenduse tasandil ei ole laialdast ja usaldusväärset teavet prioriteetsete ainete kontsentratsioonide kohta elustikus ja setetes, ning kuna pinnaveekogusid käsitlev teave näib olevat piisav alus igakülgse kaitse ja tõhusa saastekontrolli tagamiseks, tuleks keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisel piirduda praegu üksnes pinnaveekogudega. Heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni ja elavhõbeda puhul ei saa kaitset kaudse toime ja teisese mürgistuse vastu tagada üksnes pinnaveekogude keskkonnakvaliteedi standarditega ühenduse tasandil. Seepärast tuleb nendel juhtudel sätestada elustiku keskkonnakvaliteedi standardid. Et liikmesriigid saaksid, olenevalt oma seirestrateegiast, võtta paindlikke meetmeid, peaksid nad kas suutma jälgida nimetatud keskkonnakvaliteedi standardeid ja kontrollima, kuivõrd on need tagatud elustiku puhul, või teisendama need pinnaveekogude keskkonnakvaliteedi standarditeks. Peale selle peavad liikmesriigid kehtestama setete ja elustiku keskkonnakvaliteedi standardid siis, kui on tarvis ja kohane täiendada ühenduse tasandil kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid. Kuna liikmesriigid korraldavad teatavate ainete seiret antropogeense toime ja suundumuste pikaajalise mõju hindamiseks ja sellisel puhul on setted ja elustik olnud ja on ka edaspidi tähtsad seireobjektid, siis peaksid liikmesriigid tagama, et elustiku ja setete praegune saastatuse tase ei suureneks.

12. Plii, nikli ja nende ühendite puhul ei ole arutelud riskide hindamise üle Euroopa Kemikaalide Büroos / Teadusuuringute Ühiskeskuses veel lõpetatud, seega ei saa nende elementide puhul kehtestada lõplikke kvaliteedistandardeid. Seepärast on kohane märkida, et need on ajutised.

13. Liikmesriigid peavad täitma nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kohta[13] ja majandama joogivee võtmiseks kasutatavaid pinnaveekogusid kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 7. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi rakendada nii, et see ei piiraks nende nõuete kohaldamist, mis võivad eeldada rangemaid standardeid.

14. On võimalik, et keskkonnakvaliteedi standardeid ei saa järgida punktsaasteallikatest lähtuva heite läheduses, sest heites leiduvate saasteainete kontsentratsioonid on ümbritsevas vees esinevatest kontsentratsioonidest tavaliselt kõrgemad. Seepärast tuleks liikmesriikidele anda võimalus seda asjaolu keskkonnakvaliteedi standardite järgimise kontrollimisel arvesse võtta, määratledes iga asjakohase heite kohta standardite ületamist lubava siirdeala. Tagamaks nende alade piiratuse, peaksid nende määratlemisel kehtima direktiivi 2000/60/EÜ artikkel 10 ja muud ühenduse õigusaktide asjakohased sätted. Kuna puhastusmeetodite areng ja tehniline innovatsioon, näiteks parim võimalik tehnika, võivad tulevikus võimaldada vähendada saasteainete kontsentratsiooni heite vettelaskmise kohtade läheduses, peaksid liikmesriigid tagama standardite ületamist lubavate siirdealade vastava vähendamise.

15. On tarvis kontrollida lõpetamise või järk-järgulise kõrvaldamise ja vähendamise kohta direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv määratletud eesmärkide täitmist ning muuta nende kohustuste täitmise hindamine läbipaistvaks, eelkõige seoses inimtegevusest lähtuvate olulise ja ebaolulise heite, keskkonda laskmise ja kao arvestamisega. Lisaks saab lõpetamise või järk-järgulise kõrvaldamise ning vähendamise ajakava olla seotud üksnes andmikuga. Samuti peaks olema võimalik hinnata direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõigete 4 kuni 7 kohaldamist. Samavõrra on tarvis asjakohast vahendit kõikidest võimalikest allikatest pärinevate looduses harilikult esinevate või looduslike protsesside käigus tekkivate ainete kadude kvantifitseerimiseks, millisel juhul täielik lõpetamine või järk-järguline kõrvaldamine ei ole võimalik. Nende nõuete täitmiseks peaks iga liikmesriik kehtestama heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku iga tema territooriumil asuva vesikonna kohta.

16. Et vältida töö dubleerimist nende andmike loomisel ning tagada kõnealuste andmike sidusus muude olemasolevate vahenditega pinnavee kaitse valdkonnas, peaksid liikmesriigid kasutama teavet, mis on kogutud direktiivi 2000/60/EÜ alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 166/2006 (mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ) alusel.[14]

17. Et oma vajadusi paremini kajastada, peaks liikmesriikidel olema võimalus valida asjakohane üheaastane võrdlusperiood andmiku põhiliste kannete mõõtmiseks. Samas tuleks arvesse võtta asjaolu, et pestitsiidide kasutamisest tulenevad kaod võivad aastate lõikes suurel määral varieeruda, sest kasutatavad kogused on näiteks eri ilmastikuolude tõttu erinevad. Seepärast peaks teatavate nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiviga 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta)[15] hõlmatud ainete puhul andma liikmesriikidele võimaluse rakendada soovi korral kolmeaastast võrdlusperioodi.

18. Andmiku kasutamise optimeerimiseks on asjakohane kehtestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab kontrollima, kas liikmesriigid rakendasid kõiki meetmeid, et saavutada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud eesmärgid.

19. Kriteeriumid direktiivis 2000/60/EÜ nimetatud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning muude samavõrra problemaatiliste ainete (eriti väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete) määratlemiseks on kehtestatud riskihindamise tehnilises tegevuskavas, mis toetab komisjoni 20. juuli 1993. aasta direktiivi 93/67/EMÜ (millega kehtestatakse vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ teatatud ainete poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatavate riskide hindamise põhimõtted),[16] komisjoni 28. juuni 1994. aasta määrust (EÜ) nr 1488/94 (milles kehtestatakse registreeritud kemikaalide poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava ohu hindamise põhimõtted vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93)[17] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist).[18] Sidususe tagamiseks ühenduse eri õigusaktide vahel tuleks otsuse 2455/2001 kohaselt läbivaatamisel olevate ainete suhtes kohaldada üksnes neid kriteeriume ning direktiivi 2000/60/EÜ X lisa tuleks vastavalt muuta ja asendada.

20. Direktiivi 2000/60/EÜ IX lisas loetletud direktiivides sätestatud kohustused on juba kaasatud nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta)[19] ning direktiivi 2000/60/EÜ artiklitesse 8 ja 10, artikli 11 lõike 3 punktidesse g ja h ning muudesse sätetesse, kusjuures keskkonnakvaliteedi standardite säilitamisel või läbivaatamisel tagatakse kaitse vähemalt samal tasemel. Et tagada pinnavee keemilise saastusega seotud sidus lähenemisviis ning muuta olemasolevad selle valdkonna ühenduse õigusaktid lihtsamaks ja selgemaks, on asjakohane tunnistada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 10 kohaselt alates 2012. aastast kehtetuks direktiiv 82/176/EMÜ, direktiiv 83/513/EMÜ, direktiiv 84/156/EMÜ, direktiiv 84/491/EMÜ ja direktiiv 86/280/EMÜ.

21. Arvesse võeti direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 5 osutatud soovitusi, eriti toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee omi.

22. Kuna liikmesriigid ei ole võimelised täielikult saavutama käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt veealaste keskkonnakvaliteedi standardite vastuvõtmist, mida on pinnavee kaitse ühtlase taseme säilitamiseks kogu ühenduses parem teha ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega . Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale .

23. Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28 juuni 1999. aasta otsusele nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused,[20]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas direktiivis on sätestatud prioriteetseid aineid ja teatavaid muid saasteaineid hõlmavad keskkonnakvaliteedi standardid.

Artikkel 2

Keskkonnakvaliteedi standardid

1. Liikmesriigid tagavad, et nende pinnavee koostis vastaks prioriteetseid aineid hõlmavatele keskkonnakvaliteedi standarditele, mida väljendatakse aasta keskmise ja suurima lubatud kontsentratsioonina, nagu on sätestatud I lisa A osas, ja I lisa B osas loetletud saasteainete keskkonnakvaliteedi standarditele.

Liikmesriigid tagavad keskkonnakvaliteedi standardite täitmise vastavalt I lisa C osas sätestatud nõuetele.

2. Liikmesriigid tagavad direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 8 kooskõlas läbi viidud vee seisundi seire alusel, et I lisa A ja B osas loetletud ainete kontsentratsioonid settes ja elustikus ei kasvaks.

3. Liikmesriigid tagavad, et heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni ja elavhõbeda kontsentratsioon kalade, molluskite, koorikloomade ja muu elustiku koes ei ületaks allpool toodud kontsentratsioone (märgkaal):

a) heksaklorobenseeni puhul 10 µg/kg;

b) heksaklorobutadieeni puhul 55 µg/kg;

c) metüülelavhõbeda puhul 20 µg/kg.

Esimeses lõigus loetletud ainete keskkonnakvaliteedi standardite järgimise järelevalve eesmärgil kehtestavad liikmesriigid vee suhtes rangema standardi, millega asendatakse I lisa A osas toodud standard, või kehtestavad täiendava standardi elustiku suhtes.

4. Komisjon tutvub tehnilise ja teadusliku progressiga, sealhulgas riskihindamiste järeldustega, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 2 punktides a ja b, ning teeb vajaduse korral ettepaneku käesoleva direktiivi I lisa A ja B osas sätestatud keskkonnakvaliteedi standardite läbivaatamiseks.

5. Komisjon võib direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korras kehtestada kohustuslikud arvutusmeetodid, millele on viidatud käesoleva direktiivi I lisa C osa punkti 3 teises lõigus.

Artikkel 3

Standardite ületamist lubav siirdeala

1. Liikmesriigid määravad standardite ületamist lubavad siirdealad, kus ühe või mitme saasteaine kontsentratsioon võib ületada asjaomaseid keskkonnakvaliteedi standardeid, kuivõrd see ei mõjuta ülejäänud pinnaveekogu vastavust kõnealustele standarditele.

2. Liikmesriigid piiravad igal juhul standardite ületamist lubavateks siirdealadeks liigitatavate, heite vettelaskmise kohtadega piirnevate pinnaveekogude osade hulka, võttes arvesse ühenduse õigusaktide asjaomaseid sätteid.

Liikmesriigid kaasavad iga piiritluse kirjelduse oma vesikonna majandamiskavadesse, millele on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 13.

3. Liikmesriigid viivad läbi direktiivis 96/61/EÜ osutatud lubade või direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis g osutatud eelnevate määruste läbivaatamise, pidades silmas iga lõikes 1 osutatud standardite ületamist lubava siirdeala, mis on määratletud veekogudes, kuhu juhitakse prioriteetsete ainete heited, ulatuse järk-järgulist vähendamist.

4. Komisjon võib direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korras kehtestada meetodi, mida liikmesriigid peavad kasutama standardite ületamist lubava siirdeala määratlemiseks.

Artikkel 4

Heite, keskkonda laskmise ja kadude andmik

1. Direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 5 ja 8 ning määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt kogutud teabe alusel kehtestavad liikmesriigid kõigi I lisa A ja B osas loetletud prioriteetsete ainete ja saasteainete heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku iga oma territooriumil asuva vesikonna või selle osa kohta.

2. Võrdlusperiood saasteainete lõikes 1 osutatud andmikesse kantavate väärtuste mõõtmiseks on üks aasta ajavahemikul 2007–2009.

Direktiiviga 91/414/EMÜ hõlmatud prioriteetsete ainete või saasteainete puhul võib kandeid arvutada aastate 2007, 2008 ja 2009 keskmisena.

3. Liikmesriigid edastavad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt loodud andmikud, sealhulgas vastavad võrdlusperioodid, komisjonile koos vesikonna majandamiskavadega, millest antakse aru vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 15 lõikele 1.

4. Liikmesriigid ajakohastavad oma andmikke direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 lõikes 2 määratletud analüüside läbivaatamise raames.

Võrdlusperiood väärtuste kehtestamiseks ajakohastatud andmikes on aasta enne kõnealuse analüüsi teostamist. Direktiiviga 91/414/EMÜ hõlmatud prioriteetsete ainete või saasteainete puhul võib kandeid arvutada selle analüüsi teostamisele eelnenud kolme aasta keskmisena.

Liikmesriigid avaldavad ajakohastatud andmikud oma vesikonna majandamiskavades, nagu sätestatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõikes 7.

5. Komisjon kontrollib, kas andmikus kajastatud heide, keskkonda laskmine ja kaod vastavad 2025. aastaks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud vähendamise või lõpetamise kohustustele.

6. Komisjon võib direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korras kehtestada meetodi, mida liikmesriigid peavad kasutama andmike sisseseadmiseks.

Artikkel 5

Direktiivi 2000/60/EÜ muutmine

Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa asendatakse käesoleva direktiivi II lisa tekstiga.

Artikkel 6

Direktiivide 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ ja 84/491/EMÜ muutmine

Direktiivide 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ ja 84/491/EMÜ II lisa jäetakse välja.

Artikkel 7

Direktiivi 86/280/EMÜ muutmine

Direktiivi 86/280/EMÜ I–XI jao B osad jäetakse välja.

Artikkel 8

Kehtetukstunnistamised

1. Direktiivid 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ ja 86/280/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 22. detsembrist 2012.

2. Enne 22. detsembrit 2012 võivad liikmesriigid teostada järelevalvet ja aruandlust lõikes 1 osutatud direktiividest lähtumise asemel vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklitele 5, 8 ja 15.

Artikkel 9

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [18 kuu möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad need õigusnormid vastu, lisavad nad normidesse või normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

eesistuja eesistuja

I LISA: PRIORITEETSETE AINETE JA TEATAVATE MUUDE SAASTEAINETE KESKKONNAKVALITEEDI STANDARDID

A osa: Prioriteetsete ainete keskkonnakvaliteedi standardid (EQS) pinnaveekogudes

AA: aasta keskmine;

MAC: suurim lubatud kontsentratsioon.

Ühik: [µg/l].

(1) | (2) | (3) | (4) | (5) | (6) | (7) |

Nr | Aine nimetus | CASi number | AA-EQS[21] Siseveekogud | AA-EQS21 Muud pinnaveekogud | MAC-EQS[22] Siseveekogud | MAC-EQS22 Muud pinnaveekogud |

(1) | alakloor | 15972-60-8 | 0,3 | 0,3 | 0,7 | 0,7 |

(2) | antratseen | 120-12-7 | 0,1 | 0,1 | 0,4 | 0,4 |

(3) | atrasiin | 1912-24-9 | 0,6 | 0,6 | 2,0 | 2,0 |

(4) | benseen | 71-43-2 | 10 | 8 | 50 | 50 |

(5) | pentabromodifenüüleeter[23] | 32534-81-9 | 0,0005 | 0,0002 | ei kasutata | ei kasutata |

(6) | kaadmium ja selle ühendid (olenevalt vee karedusklassist)[24] | 7440-43-9 | ≤ 0,08 (1. klass) 0,08 (2. klass) 0,09 (3. klass) 0,15 (4. klass) 0,25 (5. klass) | 0,2 | ≤ 0,45 (1. klass) 0,45 (2. klass) 0,6 (3. klass) 0,9 (4. klass) 1,5 (5. klass) |

(7) | C10-13-kloroalkaanid | 85535-84-8 | 0,4 | 0,4 | 1,4 | 1,4 |

(8) | klorofenvinfoss | 470-90-6 | 0,1 | 0,1 | 0,3 | 0,3 |

(1) | (2) | (3) | (4) | (5) | (6) | (7) |

Nr | Aine nimetus | CASi number | AA-EQS21 Siseveekogud | AA-EQS21 Muud pinnaveekogud | MAC-EQS22 Siseveekogud | MAC-EQS22 Muud pinnaveekogud |

(9) | kloropürifoss | 2921-88-2 | 0,03 | 0,03 | 0,1 | 0,1 |

(10) | 1,2-dikloroetaan | 107-06-2 | 10 | 10 | ei kasutata | ei kasutata |

(11) | diklorometaan | 75-09-2 | 20 | 20 | ei kasutata | ei kasutata |

(12) | di(2-etüül-heksüül)ftalaat | 117-81-7 | 1,3 | 1,3 | ei kasutata | ei kasutata |

(13) | diuroon | 330-54-1 | 0,2 | 0,2 | 1,8 | 1,8 |

(14) | endosulfaan | 115-29-7 | 0,005 | 0,0005 | 0,01 | 0,004 |

(15) | fluoranteen | 206-44-0 | 0,1 | 0,1 | 1 | 1 |

(16) | heksaklorobenseen | 118-74-1 | 0,01 | 0,01 | 0,05 | 0,05 |

(17) | heksaklorobutadieen | 87-68-3 | 0,1 | 0,1 | 0,6 | 0,6 |

(18) | heksaklorotsükloheksaan | 608-73-1 | 0,02 | 0,002 | 0,04 | 0,02 |

(19) | isoproturoon | 34123-59-6 | 0,3 | 0,3 | 1,0 | 1,0 |

(20) | plii ja selle ühendid | 7439-92-1 | 7,2 | 7,2 | ei kasutata | ei kasutata |

(21) | elavhõbe ja selle ühendid | 7439-97-6 | 0,05 | 0,05 | 0,07 | 0,07 |

(22) | naftaleen | 91-20-3 | 2,4 | 1,2 | ei kasutata | ei kasutata |

(23) | nikkel ja selle ühendid | 7440-02-0 | 20 | 20 | ei kasutata | ei kasutata |

(24) | nonüülfenool | 25154-52-3 | 0,3 | 0,3 | 2,0 | 2,0 |

(25) | oktüülfenool | 1806-26-4 | 0,1 | 0,01 | ei kasutata | ei kasutata |

(1) | (2) | (3) | (4) | (5) | (6) | (7) |

Nr | Aine nimetus | CASi number | AA-EQS21 Siseveekogud | AA-EQS21 Muud pinnaveekogud | MAC-EQS22 Siseveekogud | MAC-EQS22 Muud pinnaveekogud |

(26) | pentaklorobenseen | 608-93-5 | 0,007 | 0,0007 | ei kasutata | ei kasutata |

(27) | pentaklorofenool | 87-86-5 | 0,4 | 0,4 | 1 | 1 |

(28) | polüaromaatsed süsivesinikud (PAH)[25] | ei kasutata | ei kasutata | ei kasutata | ei kasutata | ei kasutata |

benso(a)püreen | 50-32-8 | 0,05 | 0,05 | 0,1 | 0,1 |

benso(b)fluoranteen | 205-99-2 | Σ=0,03 | Σ=0,03 | ei kasutata | ei kasutata |

benso(k)fluoranteen | 207-08-9 |

benso(g,h,i)perüleen | 191-24-2 | Σ=0,002 | Σ=0,002 | ei kasutata | ei kasutata |

indeno(1,2,3-cd)püreen | 193-39-5 |

(29) | simasiin | 122-34-9 | 1 | 1 | 4 | 4 |

(30) | tributüültina ühendid | 688-73-3 | 0,0002 | 0,0002 | 0,0015 | 0,0015 |

(31) | triklorobenseenid (kõik isomeerid) | 12002-48-1 | 0,4 | 0,4 | ei kasutata | ei kasutata |

(32) | triklorometaan | 67-66-3 | 2,5 | 2,5 | ei kasutata | ei kasutata |

(33) | trifluraliin | 1582-09-8 | 0,03 | 0,03 | ei kasutata | ei kasutata |

B OSA: teiste saasteainete keskkonnakvaliteedi standardid (EQS)

AA: aasta keskmine;

MAC: suurim lubatud kontsentratsioon.

Ühik: [µg/l].

(1) | (2) | (3) | (4) | (5) | (6) | (7) |

Nr | Aine nimetus | CASi number | AA-EQS21 Siseveekogud | AA-EQS21 Muud pinnaveekogud | MAC-EQS22 Siseveekogud | MAC-EQS22 Muud pinnaveekogud |

(1) | DDT kokku[26] | ei kasutata | 0,025 | 0,025 | ei kasutata | ei kasutata |

para-para-DDT | 50-29-3 | 0,01 | 0,01 | ei kasutata | ei kasutata |

(2) | aldriin | 309-00-2 | Σ=0,010 | Σ=0,005 | ei kasutata | ei kasutata |

(3) | dieldriin | 60-57-1 |

(4) | endriin | 72-20-8 |

(5) | isodriin | 465-73-6 |

(6) | süsiniktetrakloriid | 56-23-5 | 12 | 12 | ei kasutata | ei kasutata |

(7) | tetrakloroetüleen | 127-18-4 | 10 | 10 | ei kasutata | ei kasutata |

(8) | trikloroetüleen | 79-01-6 | 10 | 10 | ei kasutata | ei kasutata |

C OSA: Keskkonnakvaliteedi standardite täitmine

1. Veerud 4 ja 5: mis tahes konkreetse pinnaveekogu puhul nõuab EQS-AA järgimine seda, et veekogus asuvas igas esinduslikus seirepunktis aasta jooksul eri aegadel mõõdetud kontsentratsioonide aritmeetiline keskmine jääb standardist allapoole.

2. Veerud 6 ja 7: mis tahes konkreetse pinnaveekogu puhul tähendab EQS-MAC järgimine seda, et veekogu esinduslike seirepunktide juures mõõdetud kontsentratsioon ei tohi standardit ületada.

3. Kui kaadmium, plii, elavhõbe ja nikkel (edaspidi „metallid“) välja arvata, väljendatakse käesolevas lisas sätestatud keskkonnakvaliteedi standardeid (EQS) üldkontsentratsioonidena veeproovi üldmahus. Metallide puhul viitab keskkonnakvaliteedi standard metalli kontsentratsioonile lahuse faasis, s.t veeproovis, mida on puhastatud filtrimisega läbi filtri, mille poori suurus on 0,45 µm, või muu samaväärse eelpuhastusmeetodiga.

Kui metallide looduslikud taustkontsentratsioonid on keskkonnakvaliteedi standardi väärtusest kõrgemad või kui karedus, pH tase või muud vee kvaliteedi parameetrid mõjutavad metallide biosaadavust, võivad liikmesriigid seda arvestada seiretulemuste hindamisel keskkonnakvaliteedi standardite alusel. Kui nad otsustavad seda teha, on artikli 2 lõike 5 kohaselt kehtestatud arvutusmeetodite kasutamine kohustuslik.

II LISA: DIREKTIIVI 2000/60/EÜ X LISA MUUTMINE

Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa asendatakse järgmisega:

„X LISAVEEPOLIITIKA VALDKONNA PRIORITEETSETE AINETE LOETELU (*)

Number | CASi number1 | ELi number2 | Prioriteetse aine nimetus | Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks |

(1) | 15972-60-8 | 240-110-8 | alakloor |

(2) | 120-12-7 | 204-371-1 | antratseen | X |

(3) | 1912-24-9 | 217-617-8 | atrasiin |

(4) | 71-43-2 | 200-753-7 | benseen |

(5) | ei kasutata | ei kasutata | bromodifenüüleetrid (**) | X (***) |

(6) | 7440-43-9 | 231-152-8 | kaadmium ja selle ühendid | X |

(7) | 85535-84-8 | 287-476-5 | kloroalkaanid, C10-13 (**) | X |

(8) | 470-90-6 | 207-432-0 | klorofenvinfoss |

(9) | 2921-88-2 | 220-864-4 | kloropürifoss |

(10) | 107-06-2 | 203-458-1 | 1,2-dikloroetaan |

(11) | 75-09-2 | 200-838-9 | diklorometaan |

(12) | 117-81-7 | 204-211-0 | di(2-etüül-heksüül)ftalaat |

(13) | 330-54-1 | 206-354-4 | diuroon |

(14) | 115-29-7 | 204-079-4 | endosulfaan | X |

959-98-8 | ei kasutata | (alfaendosulfaan) |

(15) | 206-44-0 | 205-912-4 | fluoranteen (*****) |

(16) | 118-74-1 | 204-273-9 | heksaklorobenseen | X |

(17) | 87-68-3 | 201-765-5 | heksaklorobutadieen | X |

(18) | 608-73-1 | 210-158-9 | heksaklorotsükloheksaan | X |

58-89-9 | 200-401-2 | (lindaan, γ-isomeer) |

(19) | 34123-59-6 | 251-835-4 | isoproturoon |

(20) | 7439-92-1 | 231-100-4 | plii ja selle ühendid |

(21) | 7439-97-6 | 231-106-7 | elavhõbe ja selle ühendid | X |

(22) | 91-20-3 | 202-049-5 | naftaleen |

(23) | 7440-02-0 | 231-111-14 | nikkel ja selle ühendid |

(24) | 25154-52-3 | 246-672-0 | nonüülfenool | X |

104-40-5 | 203-199-4 | paranonüülfenool |

(25) | 1806-26-4 | 217-302-5 | oktüülfenool |

140-66-9 | ei kasutata | (para-tert-oktüülfenool) |

(26) | 608-93-5 | 210-172-5 | pentaklorobenseen | X |

(27) | 87-86-5 | 231-152-8 | pentaklorofenool |

(28) | ei kasutata | ei kasutata | polüaromaatsed süsivesinikud | X |

50-32-8 | 200-028-5 | (benso(a)püreen) |

205-99-2 | 205-911-9 | (benso(b)fluoranteen) |

191-24-2 | 205-883-8 | (benso(g,h,i)perüleen) |

207-08-9 | 205-916-6 | (benso(k)fluoranteen) |

193-39-5 | 205-893-2 | (indeno(1,2,3-cd)püreen) |

(29) | 122-34-9 | 204-535-2 | simasiin |

(30) | 688-73-3 | 211-704-4 | tributüültina ühendid | X |

36643-28-4 | ei kasutata | (tributüültina-katioon) |

(31) | 12002-48-1 | 234-413-4 | triklorobenseenid |

120-82-1 | 204-428-0 | (1,2,4-triklorobenseen) |

(32) | 67-66-3 | 200-663-8 | triklorometaan (kloroform) |

(33) | 1582-09-8 | 216-428-8 | trifluraliin |

1 CAS: Chemical Abstract Services

2 ELi number: Euroopa registreeritud kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (EINECS) või Euroopa teatavakstehtud keemiliste ainete loetelu (ELINCS) number.

(*) Ainerühma korral on tabelis soovitusliku parameetrina esitatud rühma tüüpiline esindaja (sulgudes ja ilma numbrita).

(**) Nendes ainerühmades on harilikult palju individuaalseid ühendeid. Vastavaid soovituslikke parameetreid ei ole praegu võimalik esitada.

(***) Ainult pentabromodifenüüleeter (CASi nr 32534-81-9).

(****) Fluoranteen on loetelus esitatud teiste, ohtlikumate polüaromaatsete süsivesinike indikaatorina.

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT L 242, 10.9.2003, lk 81.

[6] EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

[7] EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1.

[8] EÜT L 181, 4.7.1986, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

[9] EÜT L 81, 27.3.1982, lk 29. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/692/EÜ.

[10] EÜT L 291, 21.10.1983, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ.

[11] EÜT L 74, 17.3.1984, lk 49. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ.

[12] EÜT L 274, 17.10.1984, lk 11. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ.

[13] EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.

[14] ELT L 33, 4.2.2006, lk 1.

[15] EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/19/EÜ (ELT L 44, 15.2.2006, lk 15).

[16] EÜT L 227, 8.9.1993, lk 9–18.

[17] EÜT L 161, 29.6.1994, lk 3.

[18] EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

[19] EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.

[20] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[21] See parameeter on aasta keskmise väärtusena väljendatud keskkonnakvaliteedi standard (EQS-AA).

[22] See parameeter on suurima lubatud kontsentratsioonina väljendatud keskkonnakvaliteedi standard (EQS-MAC). Kui MAC-EQS juures on märge „ei kasutata“, pakuvad AA-EQS väärtused ka saastuse lühiajalisel suurenemisel kaitset, kuna need on oluliselt madalamad kui akuutse toksilisuse põhjal tuletatud väärtused.

[23] Otsuses 2455/2001/EÜ loetletud bromodifenüüleetrite (nr 5) hulka kuuluvatest prioriteetsetest ainetest kehtestatakse keskkonnakvaliteedi standardid üksnes pentabromodifenüüleetri kohta.

[24] Kaadmiumi ja selle ühendite (nr 6) puhul sõltuvad keskkonnakvaliteedi standardid vee karedusest, mille väärtused on jagatud viide klassi (1. klass: <40 mg CaCO3/l; 2. klass: 40–50 mg CaCO3/l; 3. klass: 50–100 mg CaCO3/l; 4. klass: 100–200 mg CaCO3/l; 5. klass: 200 või enam mg CaCO3/l).

[25] Polüaromaatsete süsivesinike (PAH) (nr 28) hulka kuuluvate prioriteetsete ainete rühma puhul tuleb järgida iga üksiku aine kohta kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardit, s.t benso(a)püreeni keskkonnakvaliteedi standardit, benso(b)fluoranteeni ja benso(k)fluoranteeni summa keskkonnakvaliteedi standardit ning benso(g,h,i)perüleeni ja indeno(1,2,3-cd)püreeni summa keskkonnakvaliteedi standardit.

[26] DDT üldkontsentratsioon on isomeeride 1,1,1-trikloro-2,2-bis-( p -klorofenüül)etaani (CASi number 50-29-3), 1,1,1-trikloro-2-( o -klorofenüül)-2-( p -klorofenüül)etaani (CASi number 789-02-6), 1,1-dikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etüleeni (CASi number 72-55-9) ja 1,1-dikloro-2,2-bis-( p -klorofenüül)etaani (CASi number 72-54-8) summa.