1.

Kas [Euroopa Liidu lepingu] artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõiguga tuleb tõlgendada nii, et iseenesest või teatud tingimustel rikutakse liikmesriikide kohustust tagada tõhusad õiguskaitsevahendid sõltumatuks kohtulikuks kontrolliks, kui niisuguse asutuse volitusi, kes võib määrata kohtunikele distsiplinaarkaristusi ja kellel on õigus koguda andmeid nende vara kohta, pikendatakse määramata ajaks pärast põhiseadusega kindlaks määratud ametiaja lõppu? Kui selline volituste pikendamine on lubatud, siis millistel tingimustel?

2.

Kas […] 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise […] kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (1) (edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“) artikli 2 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kohtunike ja prokuröride vara kontrollimise eesmärgil toimuv pangasaladuse avaldamine ja seejärel avalikult teatavaks tegemine on muu kui liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluv tegevus? Kas vastus on teistsugune, kui see tegevus hõlmab ka kohtunike ja prokuröride nende pereliikmete andmete avalikustamist, kes ise ei ole kohtunikud ja prokurörid?

3.

Kas juhul, kui teisele küsimusele vastatakse nii, et liidu õigus on kohaldatav, tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 7 tõlgendada nii, et kohtuasutus, kes annab teisele riigiasutusele loa tutvuda kohtunike ja prokuröride ning nende pereliikmete pangakonto saldode andmetega, määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid või vahendid ning on seega „vastutav töötleja“ seoses isikuandmete töötlemisega?

4.

Kas juhul, kui teisele küsimusele vastatakse nii, et liidu õigus on kohaldatav, ja kolmandale küsimusele vastatakse eitavalt, tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 51 tõlgendada nii, et kohtuasutus, kes annab teisele riigiasutusele loa tutvuda kohtunike ja prokuröride ning nende pereliikmete pangakonto saldode andmetega, vastutab kõnealuse määruse [kohaldamise] järelevalve eest ja on seega nende andmetega seoses „järelevalveasutus“?

5.

Kas juhul, kui teisele küsimusele vastatakse nii, et liidu õigus on kohaldatav, ja kolmandale või neljandale küsimusele vastatakse jaatavalt, tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 32 lõike 1 punkti b või artikli 57 lõike 1 punkti a tõlgendada nii, et kohtuasutus, kes annab teisele riigiasutusele loa tutvuda kohtunike ja prokuröride ning nende pereliikmete pangakonto saldode andmetega, on juhul, kui on olemas teave, et asutus, kellele andmetega tutvumise luba peaks antama, on varem toime pandud isikuandmete kaitsega seotud rikkumise, kohustatud hankima teavet isikuandmete kaitseks võetud meetmete kohta ja nende meetmete kohasust andmetega tutvumise loa andmisel arvesse võtma?

6.

Kas juhul, kui teisele küsimusele vastatakse nii, et liidu õigus on kohaldatav, ning olenemata kolmandale ja neljandale küsimusele antavast vastusest tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 79 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tõlgendada nii, et kui liikmesriigi riigisiseses õiguses on sätestatud, et teatavat liiki andmeid võib avalikustada ainult kohtu loal, peab loa andmiseks pädev kohus tagama omal algatusel õiguskaitse isikutele, kelle andmed avalikustatakse, nõudes, et andmetega tutvumise luba taotlenud asutus, kelle kohta on teada, et ta on varem toime pannud isikuandmete kaitsega seotud rikkumisi, esitaks teavet isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 33 lõike 3 punkti d kohaselt võetud meetmete ja nende tõhusa kohaldamise kohta?