52007PC0671

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 24.10.2007

KOM(2007) 671 lõplik

2006/0147 (COD)

Muudetud ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1576/89, nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrust (EÜ) nr 2232/96 ja direktiivi 2000/13/EÜ

(komisjoni esitatud EÜ asutamislepingu artikli 250 lõike 2 alusel)

SELETUSKIRI

I. MENETLUS

1. 28. juulil 2006 võttis komisjon toidu kvaliteedi parandamise vahendite neljast ettepanekust koosneva paketi osana vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1576/89, nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrust (EÜ) nr 2232/96 ja direktiivi 2000/13/EÜ [dokument (KOM(2006)427 lõplik)]. Ettepanek esitati nõukogule ja Euroopa Parlamendile 28. juulil 2006.

2. Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis oma arvamuse vastu 25. aprillil 2007.

3. Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) kohtumisel 31. mail 2007 kokkulepitud üldisi põhimõtteid seoses kõnealuse paketi ülejäänud tekstiga ei kohaldata lõhna- ja maitseaineid käsitleva teksti suhtes.

4. Euroopa Parlament andis kõnealuse ettepaneku esimesel lugemisel 9. juulil 2007 sellele pooldava arvamuse.

5. Käesoleva ettepanekuga muudetakse algset ettepanekut [KOM(2006)427 – 2006/0147(COD)], et võtta arvesse Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid, millega komisjon nõustus.

6. Euroopa Parlament tegi algse ettepaneku kohta 43 muudatusettepanekut. Volinik Kyprianou märkis 9. juuli 2007. aasta täiskogu istungil, et komisjon võib nõustuda mitmete muudatusettepanekutega kas tervikuna või osaliselt ning ümbersõnastatult. Vastuvõetud muudatusettepanekutest ei saa komisjon nõustuda järgmistega: 2, 11, 13, 16, 17, 19, 20, 21, 23, 26, 31 (teine osa), 32, 37, 40, 43, 44, 46, 49, 52.

7. Läbivaadatud ettepanekus on muudatusettepanekud näidatud poolpaksus kirjas ja allajoonitult . Mitmed muudatusettepanekud on ümber sõnastatud, et tagada kogu ettepanekus ja paketi teistes ettepanekutes terminoloogiline järjepidevus või selleks, et viia tekst kooskõlla nõukogu käsitlusviisiga sarnaste muudatusettepanekute puhul.

8. Muudatusettepanekute arvesse võtmiseks on muudetud artiklite nummerdamist.

II ETTEPANEKU EESMÄRGID

9. Määruse ettepaneku eesmärk on asendada kehtiv nõukogu direktiiv 88/388/EMÜ, et võtta arvesse teaduse ja tehnoloogia arengut lõhna- ja maitseainete valdkonnas ning toidualaste õigusaktide arengut Euroopa Ühenduses.

Peamised eesmärgid on järgmised:

( lõhna- ja maitseaineid reguleerivate õigusaktide ulatuse selgemaks muutmine;

( lõhna- ja maitseaineid reguleerivate õigusaktide kaasajastamine ja kohandamine vastavalt teaduse ja tehnoloogia arengule;

( selge hindamise ja lubade andmise korra kehtestamine;

( tarbija parem teavitamine looduslikest lõhna- ja maitseainetest;

( määruse kohandamine nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks.

III. EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUTE ÜLEVAADE

10. Tehnilised/redaktsioonilised muudatusettepanekud

Muudatusettepanekute 4, 5, 6, 7, 8, 9, 12, 15, 27, 28, 29, 30, 31 (esimene osa), 35, 36, 39, 41, 42, 45 eesmärk on täiustada ettepanekut tehnilisest ja redaktsioonilisest vaatepunktist ning komisjon on need muudatusettepanekud vastu võtnud; ainult mõnel juhul on tehtud redaktsioonilisi parandusi.

11. Õiguslik alus

Artikkel 37 jäetakse määruse õiguslikust alusest välja. Parlament hääletas selle väljajätte poolt samadel kaalutlustel nagu ensüümide puhul, kuna ettepaneku põllumajanduslikud aspektid (vertikaalsete põllumajanduslike tekstide muutmine) on määruse ettepaneku puhul teisejärgulise tähtsusega.

12. Komiteemenetlus

Kuna õigusaktide pakett võeti vastu umbes samal ajal, kui võeti vastu otsus 2006/512/EÜ (millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused), siis oli komisjoni ettepanekus ette nähtud tavaline regulatiivkomitee menetlus Seetõttu kiidab komisjon üldiselt heaks muudetud ettepaneku vastavusse viimise otsusega 2006/512/EÜ.

Muudatusettepanekud 11, 23 ja 32 käsitlevad kontrolliga regulatiivmenetluse sisse viimist. Nendes muudatusettepanekutes nimetatud otsused ei lisa määrusele uusi elemente, seetõttu ei ole kontrollimine vajalik.

Muudatusettepanek 16 võtab ära võimaluse otsustada (alalise komitee abil), millisesse kategooriasse lõhna- või maitseaine kuulub ning on seetõttu vastuvõetamatu, kuna komisjon arvab, et selline otsus võib olla vajalik.

Muudatusettepanekud 24, 33 ja 34 võetakse vastu osaliselt; tarbija ohustamise korral tuleks siiski lubada kiirmenetlust.

13. Mõisted (artikkel 3)

Muudatusettepanekus 14 määratletakse, et lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosad aitavad märkimisväärselt kaasa III lisa B osas nimetatud ainete esinemisele toidus. Tegelikkuses võib see nii olla, kuid selline käsitus ei kuulu õigusakti ning seda küsimust on juba käsitletud põhjenduses 5.

Muudatusettepanekus 13 muudetakse termin “teised lõhna- ja maitseained” terminiks ”mujal määratlemata lõhna- ja maitseained” . Kuigi terminid on sama tähendusega, on esimene eelistatavam.

Muudatusettepanek 49 piirab “lõhna- ja maitseühendite” tootmise asjakohaste „looduslike” protsesside või keemilise sünteesiga. Võib siiski olla ka muid lõhna- ja maitseühendite tootmise viise, nagu ekstraheerimine suitsutuskondensaatidest või termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainetest. Seetõttu on muudatusettepanek tagasi lükatud.

14. Nõuetele mittevastavate lõhna- ja maitseainete keelustamine

See muudatusettepanek on tehtud selleks, et viia tekst kooskõlla muudetud ettepanekuga, mis käsitleb toidu lisaaineid ja toiduensüüme. Ettepaneku tekstis selgitatakse, et lõhna- ja maitseaineid või toitu, milles on kasutatud lõhna- või maitseaineid, ei tohi turule viia, kui lõhna- või maitseaine või selle kasutus ei vasta kavandatava määruse nõuetele. Kõnealune selgitus on viidud sisse muudetud ettepanekusse artikli 5 lisamisega.

15. Üldised kasutustingimused

Komisjoni ettepanekus sätestatakse lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade üldised kasutustingimused. Need peavad olema ohutud ning nende kasutamine ei tohi eksitada tarbijaid. Põhjenduses 6 on viidud sisse selgitus, mida tähendab tarbija eksitamine (muudatusettepanek 1 ).

Muudatusettepanekus 19 nõutakse, et lõhna- ja maitseainete kasutamine peab tarbijale tooma eeliseid ja kasu ning muudatusettepanekus 20 nõutakse, et nende kasutamiseks peab olema tehnoloogiline vajadus. Need muudatusettepanekud ei ole vajalikud, kuna tehnoloogiline vajadus ja eelised tarbijale kajastuvad niigi lõhna- ja maitseainete määratluses.

Muudatusettepanekutes 2 ja 17 nõutakse, et lõhna- ja maitseainete lubamine põhineks ettevaatusprintsiibil. Ettevaatusprintsiip ja selle kohaldamise tingimused on juba sätestatud üldistes toidualastes õigusnormides (määrus (EÜ) nr 178/2002) ning seetõttu ei ole neid vaja korrata lõhna- ja maitseainete määruse ettepanekus.

16. Teatavate ainete esinemine

Muudatusettepanek 46 käsitleb III lisa B osas nimetatud toksikoloogiliselt ohtlike ainete maksimaalseid piirmäärasid. Maksimaalseid piirmäärasid ei kohaldata liittoitude suhtes, millele ei ole lisatud lõhna- ja maitseaineid ning ainsad lisatud toidu koostisosad, millel on lõhna- ja maitseomadused, on vürtsid ja maitsetaimed. See ei ole vastuvõetav, kuna ei ole välistatud ohtu.

Muudatusettepanekutega 21 ja 40 soovitatakse jätta III lisa B osa tühjaks, ning ainult siis, kui on olemas teaduslikult põhjendatud kahtlus, võib komiteemenetlusega lisada siia maksimaalsed piirmäärad. See muudatusettepanek ei ole kooskõlas hiljutiste teaduslike arvamustega, mis kinnitavad III lisa B osas esitatud maksimaalsete piirmäärade vajalikkust.

17. Seos määrusega 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (artikkel 12)

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluvate lõhna- ja maitseainete või lähtematerjalide suhtes kohaldatakse selle määruse nõudeid seoses geneetilise muundamise ohutushindamisega, samas kui ohutuse teiste aspektide, muude kriteeriumide kaalutlemise ja lõpliku lubamise suhtes kohaldatakse lõhna- ja maitseainete määrust. Need kaks hindamist ja lubamist võivad toimuda paralleelselt.

Muudatusettepanekutes 41 ja 42 selgitatakse, et need kaks toimingut võivad kooskõlas hea haldustavaga toimuda üheaegselt. Komisjon kiidab esitatud selgituse heaks, tingimusel et selles tehakse mõned redaktsioonilised muudatused, selleks et säte oleks vastavuses määrusega 1829/2003.

Muudatusettepanekus 52 tuuakse sisse mõiste “toodetud geneetiliselt muundatud organismide abil” määratlus. Kui selline määratlus on vajalik, peaks see olema esitatud määruses (EÜ) nr 1829/2003.

18. Märgistus

Muudatusettepanek 29 käsitleb looduslike lõhna- ja maitseainete märgistust, mille puhul 90 % reegel asendatakse looduslikule lähteainele viitamisel 95 % reegliga. Ettepanek on vastuvõetav, kuna see vastab paremini tarbija ootustele ning sellel on piiratud mõju praegustele tavadele.

Muudatusettepanekus 26 nõutakse, et toidukäitlejatevahelises kaubanduses on vajalik ELi sisene aadress. Muudatusettepanekut ei võeta vastu, kuna see põhjustaks kaubandustakistusi kolmandate riikidega.

Suitsutuspreparaatide kirjeldus, nagu „suitsulõhemaitseline” (muudatusettepanek 37 ) jäetakse välja, kuna see võib olla tarbija suhtes eksitav. Tegelikkuses võib lõhna- ja maitseaine olla segu suitsutuspreparaadist ja lõhemaitseliselt maitseainest.

Geneetiliselt muundatud organismidest toodetud lõhna- ja maitseainete märgistust peaks käsitlema määrus 1829/2003 ja mitte käesolev määrus (muudatusettepanek 38 ).

Viimasena ei võta komisjon vastu muudatusettepanekut 43 , kuna määruse ettepaneku peamine põhimõte on nimetada looduslike lõhna- ja maitseainete lähteained, et tagada täpne tarbijateave.

Algses ettepanekus ühtlustas komisjon veelgi lõhna- ja maitseainete märgistamise sätteid lisaainete ja ensüümide sätetega. Euroopa Parlament tegi nimetatud ettepanekutesse mitmeid muudatusettepanekuid, et tagada ettevõttelt ettevõttele või lõpptarbijale müüdavate lisaainete ja ensüümide märgistamise sätete uus esitlus ja lihtsustamine. Seetõttu on komisjon võtnud nende muudatusettepanekute eesmärki arvesse ka käesolevas muudetud ettepanekus lõhna- ja maitseainete kohta.

19. Käitlejate aruandlus

Muudatusettepanek 31 võetakse osaliselt vastu, kuna lõhna- ja maitseühendite tootja või kasutaja teeb komisjonile viivitamata teatavaks igasuguse uue teadus- või tehnikaalase teabe, mis võib mõjutada lõhna- ja maitseühendite ohutuse hindamist. Täiendust, milles öeldakse, et see käsitleb temale teadaolevat ja kättesaadavat teavet , ei võeta vastu, kuna see piirab tootja vastutust.

Muudatusettepaneku 31 teist osa , milles sätestatakse, millist teavet tuleb nõuda, ei võeta vastu, kuna see piirab komisjoni ettepanekut ja ennetab rakendusmeetme sisu.

20. EÜ asutamislepingu artikli 250 lõike 2 kohaselt muudab komisjon oma ettepanekut vastavalt eespool esitatule.

2006/0147 (COD)

Muudetud ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1576/89, nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrust (EÜ) nr 2232/96 ja direktiivi 2000/13/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artiklit eid 37 ja 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[2],

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras,

ning arvestades järgmist:

1. Nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiivi 88/388/EMÜ toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[3] tuleb tehnika ja teaduse arengut arvestades ajakohastada. Direktiiv 88/388/EMÜ tuleb selguse ja tõhususe huvides asendada käesoleva määrusega.

2. Nõukogu 22. juuni 1988. aasta otsuses 88/389/EMÜ komisjoni kehtestatava lõhna- ja maitseainete valmistamisel kasutatavate lähtematerjalide ja -ainete loendi kohta[4] on ette nähtud kõnealuse loendi koostamine 24 kuu jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. Kõnealune otsus on praeguseks vananenud ja tuleks kehtetuks tunnistada.

3. Komisjoni 16. jaanuari 1991. aasta direktiivis 91/71/EMÜ, millega täiendatakse nõukogu direktiivi 88/388/EMÜ toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[5] on sätestatud lõhna- ja maitseainete märgistamiseeskirjad. Need eeskirjad asendatakse käesoleva määrusega ja direktiiv tuleks nüüd kehtetuks tunnistada.

4. Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt ning aitab oluliselt kaasa inimeste tervisele ning heaolule ja nende sotsiaalsete ning majanduslike huvide kaitsmisele.

5. Käesoleva määruse reguleerimisala peaks inimeste tervise kaitsmiseks hõlmama lõhna- ja maitseaineid, lõhna- ja maitseainete lähtematerjale ning lõhna- ja maitseaineid sisaldavat toitu. See peaks hõlmama ka teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi, mida lisatakse toidule peamiselt lõhna ja maitse andmise eesmärgil ning mis aitavad oluliselt kaasa teatavate looduslikult esinevate soovimatute ainete esinemisele toidus („lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosad”), nende lähteaineid ja neid sisaldavat toitu.

6. Lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi võib kasutada vaid juhul, kui need vastavad käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele. Need peavad olema kasutamisel ohutud ja seetõttu tuleb teatavate lõhna- ja maitseainete puhul viia läbi ohu hindamine, enne kui neid võib toidus kasutada. Need ei tohi tarbijat eksitada ja seetõttu tuleb nende esinemisele toidus alati asjakohase märgistusega osutada. Tarbija eksitamine hõlmab muu hulgas küsimusi, mis on seotud kasutatud koostisainete omaduste, värskuse ja kvaliteediga, toodete või tootmisprotsessi loomulikkusega või toote toiteväärtusega.

7. 1999. aastast alates on toidu teaduskomitee ja seejärel Euroopa Toiduohutusamet avaldanud arvamust mitmete lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade lähtematerjalides looduslikult esinevate ainete kohta,[6] mis Euroopa Nõukogu lõhna- ja maitseühendite ekspertkomisjoni arvamuse kohaselt on toksikoloogiliselt ohtlikud. Aineid, mille toksikoloogilist ohtlikkust on kinnitanud toidu teaduskomitee, tuleb käsitada soovimatute ainetena, mida ei tohi sellisena toidule lisada.

8. Soovimatud ained võivad nende loodusliku olemasolu tõttu taimedes esineda lõhna- ja maitsepreparaatides ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosades. Taimi kasutatakse traditsiooniliselt toiduna või toidu koostisosadena. Tuleks kehtestada asjakohased maksimaalsed piirmäärad nende soovimatute ainete esinemise kohta sellises toidus, millest neid aineid kõige enam omastatakse, arvestades nii inimeste tervise kaitsmise vajadust kui ka nende ainete vältimatut olemasolu traditsioonilistes toitudes.

9. Ühenduse tasandil tuleks kehtestada sätted nende teatavate taimsete või loomsete materjalide kasutuse keelamiseks või piiramiseks, mis lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade tootmisel ja nende kasutamisel toidu tootmisel ohustavad inimeste tervist.

10. Ohtu peab hindama Euroopa Toiduohutusamet, edaspidi „toiduohutusamet”, mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused[7].

11. Ühtsuse tagamiseks tuleb hindamisele kuuluvate lõhna- ja maitseainete ning lähtematerjalide ohtu hinnata ning lõhna- ja maitseained ning lähtematerjalid heaks kiita vastavalt menetlusele, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr […], millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus[8].

12. Lõhna- ja maitseühendid on lõhna- ja maitseomadustega keemilised ained. Lõhna- ja maitseühendite hindamiskava viiakse ellu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrusele (EÜ) nr 2232/96, milles sätestatakse ühenduse menetlus toiduainetes kasutatud või kasutatavate lõhna- ja maitseainete suhtes[9]. Kõnealuse määruse kohaselt tuleb viie aasta jooksul pärast nimetatud kava vastuvõtmist võtta vastu lõhna- ja maitseühendite loetelu. Selle loetelu vastuvõtmiseks tuleks määrata uus tähtaeg. On pakutud välja selle loetelu lisamine määruse (EÜ) nr […] artikli 2 lõikes 1 osutatud loetellu.

13. Lõhna- ja maitsepreparaadid on muud lõhna- ja maitseained peale keemiliselt valmistatud ainete, mis saadakse taimse, loomse või mineraalse päritoluga materjalidest asjakohaste füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsesside kaudu ja mis esinevad kas toores olekus või mida töödeldakse inimtoiduks. Toidust toodetud lõhna- ja maitsepreparaadid ei vaja toiduainetes kasutamiseks hindamist ega heakskiitmist, kui nende ohutus on väljaspool kahtlust. Materjalist, mis ei ole toit, toodetud lõhna- ja maitsepreparaatide ohutust tuleks siiski enne heakskiitmist hinnata.

14. Määruses (EÜ) nr 178/2002 on toit määratletud kui töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on ette nähtud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Taimse, loomse või mikrobioloogilise päritoluga materjale, mille kasutamise kohta lõhna- ja maitseainete tootmiseks on senini olulisi tõendeid, käsitatakse sel eesmärgil toiduks kasutatavate materjalidena, kuigi mõnda neist lähtematerjalidest, nagu roosipuud, tammelaaste või maasikalehti, ei ole võib-olla sellisena toiduks kasutatud. Neid ei ole vaja hinnata.

15. Samuti ei tuleks hinnata ega heaks kiita toidust lubatud tingimustes toodetud termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainete toiduainetes kasutamist, kui nende ohutus on väljaspool kahtlust. Materjalist, mis ei ole toit, või lubamatutes tingimustes toodetud termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainete ohutust tuleks siiski enne nende heakskiitmist hinnata.

16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta[10] on sätestatud suitsutuspreparaatide ohutuse hindamise ja heakskiitmise menetlus ning taotletud kasutusluba omavate esmaste suitsutuskondensaatide ja esmaste tõrvafraktsioonide loetelu loomist, mis välistab kõigi teiste preparaatide kasutuse.

17. Lõhna ja maitse lähteained annavad toidu töötlemise ajal toimuva keemilise reaktsiooni kaudu toidule lõhna ja maitse. Toidust toodetud lõhna ja maitse lähteained ei vaja toiduainetes kasutamiseks hindamist ega heakskiitmist, kui nende ohutus on väljaspool kahtlust. Materjalist, mis ei ole toit, toodetud lõhna ja maitse lähteainete ohutust tuleks siiski enne nende heakskiitmist hinnata.

18. Muid lõhna- ja maitseaineid, mida eespool nimetatud lõhna- ja maitseaine määratlused ei hõlma, võib toiduainetes kasutada pärast hindamist ja heakskiitmist.

19. Taimse, loomse, mikrobioloogilise või mineraalse päritoluga materjali, mis ei ole toit, kasutamist lõhna- ja maitseainete tootmiseks võib lubada alles pärast selle ohutuse teaduslikku hindamist. Võib osutuda vajalikuks anda luba vaid materjali teatavate osade kasutamiseks või määrata kasutustingimused.

20. Enne heakskiitmist käesoleva määruse alusel peab Lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali suhtes, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta)[11] reguleerimisalasse, tuleb kohaldada kõnealuse määruse kohast lubamismenetlust seoses geneetilise muundamise ohutushindamisega, samas kui lõplik luba tuleb anda vastavalt käesoleva määruse sätetele . saama loa viimatinimetatud määruse alusel .

21. Lõhna- ja maitseühendid või lõhna- ja maitsepreparaadid võivad kanda märget „looduslik” vaid juhul, kui nad vastavad teatud kriteeriumidele, mis tagavad, et tarbijaid ei eksitata.

22. Teabega seotud erinõuded peavad tagama, et tarbijaid ei eksitata seoses looduslike lõhna- ja maitseainete tootmiseks kasutatud lähtematerjaliga. Märkida tuleb näiteks vanilliini lähteaine, mis saadakse puidust.

23. Lõhna- ja maitseainete suhtes kohaldatakse ka edaspidi direktiiviga 2000/13/EÜ ning vajaduse korral määrustega (EÜ) nr 1829/2003 ja nr 1830/2003 ettenähtud üldist märgistamiskohustust. Lisaks sellele tuleks käesolevasse määrusesse lisada erisätted valmistajale või lõpptarbijale müüdavate toidu lisaainete märgistamise kohta.

24. Tarbijaid tuleks teavitada, kui konkreetse toidu suitsune maitse tuleneb suitsutuspreparaatide lisamisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[12] artikli 5 kohaselt ei tohi nimetus, mille all toodet müüakse, viia tarbijat segadusse, kas toode on suitsutatud tavapäraselt värske suitsuga või töödeldud suitsutuspreparaatidega. Kõnealust direktiivi tuleb kohandada vastavalt käesolevas määruses sätestatud lõhna- ja maitseaine ning suitsutuspreparaadi mõistetele ja mõiste „looduslik” kasutamisele lõhna- ja maitseainete kirjeldamisel.

25. Lõhna- ja maitseühendite tarbimise ja kasutuse andmed on otsustava tähtsusega, et hinnata lõhna- ja maitseühendite ohutust inimeste tervisele. Seetõttu tuleks toidule lisatavate lõhna- ja maitseühendite koguseid järjepidevalt kontrollida.

26. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[13].

27. Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused muuta käesoleva määruse lisasid ja võtta vastu asjakohased üleminekumeetmed seoses ühenduse loetelu kehtestamisega. Kuna kõnealused meetmed on üldised ning nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid ning täiendada seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

28. Käesoleva määruse II–V lisa tuleb kohandada vastavalt teaduse ja tehnika arengule.

29. Lõhna- ja maitseaineid käsitlevate ühenduse õigusaktide proportsionaalseks ja tõhusaks väljatöötamiseks ning ajakohastamiseks on vaja koguda andmeid, jagada teavet ja kooskõlastada tööd liikmesriikide vahel. Sel eesmärgil võib otsustusprotsessi hõlbustamiseks osutuda kasulikuks uurimuste korraldamine teatavatel teemadel. On asjakohane, et ühendus rahastab selliseid uurimusi oma eelarvemenetluse käigus. Kõnealuste meetmete rahastamine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks),[14] mis on ühtlasi ka ülanimetatud meemete rahastamise õiguslikuks aluseks.

30. Ühenduse loetelu kehtestamist oodates tuleb sätestada nende lõhna- ja maitseühendite hindamine ja heakskiitmine, mida määruses (EÜ) nr 2232/96 ettenähtud hindamiskava ei hõlma. Seetõttu tuleb sätestada üleminekukord. Kõnealuse korra kohaselt tuleb selliseid lõhna- ja maitseühendeid hinnata ja heaks kiita vastavalt määruses (EÜ) nr [menetlusmäärus] sätestatud menetluskorrale. Nimetatud määruses ettenähtud tähtaegu ei tuleks siiski kohaldada toiduohutusameti arvamuse vastuvõtmise puhul ja komisjoni suhtes ühenduse loetelu ajakohastava määruse eelnõu esitamiseks toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele, kuna eelistada tuleb pidevat hindamiskava.

31. Kuna liikmesriigid ei suuda piisaval määral saavutada võetava meetme eesmärki, milleks on lõhna- ja maitseainete ning teatavate lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade toiduainetes kasutamist käsitlevate ühenduse eeskirjade sätestamine, ning mis on seetõttu turu terviklikkust ning tarbijakaitse kõrget taset silmas pidades paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmed kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

32. Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ) nr 1576/89, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad,[15] ja nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad,[16] tuleb kohandada vastavalt käesolevas määruses sätestatud uutele mõistetele.

33. Määrusi (EMÜ) nr 1576/89, (EMÜ) nr 1601/91 ja (EÜ) nr 2232/96 ning direktiivi 2000/13/EÜ tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad toiduainetes kasutatavate lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kohta, et tagada inimeste tervise kaitse ja tarbijakaitse kõrge tase ning siseturu tõhus toimimine ning inimeste tervisekaitse ja tarbijakaitse kõrge tase .

Käesoleva määrusega nähakse sel eesmärgil ette:

a) toiduainetes kasutada lubatud lõhna- ja maitseaineid ning nende lähtematerjale käsitlev ühenduse loetelu, mis on sätestatud I lisas (edaspidi „ühenduse loetelu”);

b) lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade toiduainetes kasutamise tingimused;

c) lõhna- ja maitseainete märgistamiskord.

Artikkel 2 Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse:

a) lõhna- ja maitseainete suhtes, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kasutamiseks toiduainetes, ilma et see piiraks välja arvatud määruse s (EÜ) nr 2065/2003 sätestatud üksikasjalikumaid sätteid reguleerimisalasse kuuluvate suitsutuspreparaatide suhtes ;

b) lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade suhtes;

c) lõhna- ja maitseaineid või lõhna- ja /või maitseomadustega toidu koostisosi sisaldava toidu suhtes;

d) lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade lähtematerjalide suhtes.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata:

a) ainete suhtes, millel on ainult magus, hapu või soolane maitse;

b) toortoidu suhtes;

c) mitteliittoitude ning vürtside ja/või maitsetaimede segude, tee- ja taimetee segude suhtes, kui neid ei kasutata toidu koostisosadena.

b) toor- või mitteliittoitude suhtes.

3. Vajadusel võib artikli 18 20 lõikes 2 osutatud korra kohaselt otsustada, kas teatav aine või ainete segu, materjal või toidu liik kuulub või ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Artikkel 3 Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse määrustes (EÜ) nr 178/2002 ja nr 1829/2003 sätestatud mõisteid.

2. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) lõhna- ja maitseained – tooted:

i) mis ei ole ette nähtud sellisena tarbimiseks ja mida lisatakse toidule lõhna ja/või maitse andmiseks;

ii) mis on valmistatud järgmistest rühmadest või koosnevad nendest: lõhna- ja maitseühendid, lõhna- ja maitsepreparaadid, termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseained, suitsutuspreparaadid, lõhna ja maitse lähteained või muud lõhna- ja maitseained või nende segud;

iii) mis võivad sisaldada toitu, kaasa arvatud lisaaineid, nagu on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrusega (EÜ) nr XXX/2007[17] toidu lisaainete kohta;

b) lõhna- ja maitseühend – teatav keemiline aine, millel on lõhna- ja maitseomadused;

c) looduslik lõhna- ja maitseühend – lõhna- ja maitseühend, mis on saadud asjakohaste füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsesside teel taimsest, loomsest või mikrobioloogilisest toorainest kas töötlemata kujul või pärast töötlemist inimtoiduks II lisas nimetatud ühel või mitmel traditsioonilisel toiduvalmistamisviisil;

d) lõhna- ja maitsepreparaat – toode (mitte lõhna- ja maitseühend), mis on saadud:

i) toidust asjakohaste füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsesside teel kas töötlemata kujul või pärast töötlemist inimtoiduks II lisas nimetatud ühel või mitmel traditsioonilisel toiduvalmistamisviisil ja/või asjakohase füüsikalise protsessi teel

ja/või

ii) taimsest, loomsest või mikrobioloogilisest toorainest, mis ei ole toit, pärast töötlemist II lisas nimetatud ühel või mitmel traditsioonilisel toiduvalmistamisviisil ja/või asjakohaste füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsesside teel;

e) termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseaine – toode, mis on saadud pärast kuumutamist koostisainete segust, millel endil ei ole tingimata lõhna- ja maitseomadusi ja millest vähemalt üks sisaldab lämmastikku (amino) ja teine on redutseeriv suhkur; koostisained termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainete tootmiseks võivad olla:

i) toit

ja/või

ii) lähtematerjal, mis ei ole toit;

f) suitsutuspreparaat – toode, mis on saadud kondenseeritud suitsu fraktsioneerimise ja puhastamise teel, saades esmased suitsutuskondensaadid, esmased tõrvafraktsioonid ja/või esmatoodetest saadud suitsutuspreparaadid, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 2065/2003 artikli 3 punktides 1, 2 ja 4;

g) lõhna ja maitse lähteaine – toode, millel endal ei ole tingimata lõhna- ja maitseomadusi ning mida lisatakse toidule tahtlikult ainsa eesmärgiga kutsuda toidu töötlemisel lagunedes või teiste komponentidega reageerides esile lõhna ja maitset; seda võib saada:

i) toidust

ja/või

ii) lähtematerjalist, mis ei ole toit;

h) teised lõhna- ja maitseained – lõhna- ja maitseained, mida on lõhna ja/või maitse andmiseks lisatud toidule või mis on ette nähtud sel eesmärgil toidule lisamiseks ja mida ei hõlma punktides b–g loetletud mõisted;

i) lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosa – toidu koostisosa (mitte lõhna- ja maitseained), mida võib lisada toidule ja mille peamine eesmärk on lisada sellele lõhna ja maitset või muuta selle lõhna ja maitset;

j) lähtematerjal – taimse, loomse, mikrobioloogilise või mineraalse päritoluga materjal, millest toodetakse lõhna- ja maitseaineid või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi; see võib olla:

i) toit

või

ii) lähtematerjal, mis ei ole toit;

k) asjakohane füüsikaline protsess – füüsikaline protsess, mis ei muuda tahtlikult lõhna- ja maitseainete komponentide keemilist olemust , ilma et see piiraks II lisas esitatud traditsiooniliste toiduvalmistusviiside loetelu, ja milles ei kasutata ühevalentset hapnikku, osooni, anorgaanilisi katalüsaatoreid, metallkatalüsaatoreid, metallorgaanilisi reaktiive ja/või ultraviolettkiirgust.

3. Seoses lõike 2 punktides d, e, g ja j loetletud mõistetega käsitatakse toiduna lähtematerjale, mille kasutuse kohta lõhna- ja maitseainete tootmiseks on olulisi tõendeid.

4. Vajaduse korral võib artikli 18 20 lõikes 2 osutatud korra kohaselt otsustada, kas teatav aine kuulub või ei kuulu mõnda lõike 2 punktides b–j nimetatud rühma.

II PEATÜKK

LÕHNA- JA MAITSEAINETE, LÕHNA- JA MAITSEOMADUSTEGA TOIDU KOOSTISOSADE JA LÄHTEMATERJALIDE KASUTUSTINGIMUSED

Artikkel 4 Lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade üldised kasutustingimused

Toiduainetes võib kasutada vaid lõhna- ja maitseaineid või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a) olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt ei ole need tarbijate tervisele ohtlikud;

b) nende kasutamine ei eksita tarbijaid.

Artikkel 5 Nõuetele mittevastavate lõhna- ja maitseainete ja/või toiduainete keelustamine

Lõhna- ja maitseaineid ja/või toitu, milles on kasutatud selliseid lõhna- või maitseaineid, ei tohi turule viia, kui lõhna- või maitseaine või selle kasutus ei vasta käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele.

Artikkel 5 6 Teatavate ainete esinemine

1. III lisa A osas nimetatud aineid ei tohi sellisena toidule lisada.

2. Teatavate lõhna- ja maitseainetes ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosades looduslikult esinevate ainete maksimaalseid piirmäärasid III lisa B osas nimetatud liittoitudes ei tohi lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kasutamisel nendes toiduainetes ületada.

Maksimaalseid piirmäärasid kohaldatakse liittoitude suhtes juhul, kui neid pakutakse valmiskujul tarbimiseks või valmistatakse vastavalt tootja juhistele.

3. Lõike 2 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 18 20 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.

Artikkel 6 7 Teatavate lähtematerjalide kasutamine

1. IV lisa A osas nimetatud lähtematerjale ei tohi kasutada lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade tootmiseks.

2. IV lisa B osas nimetatud lähtematerjalidest toodetud lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi võib kasutada vaid kõnealuses lisas sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 7 8 Lõhna- ja maitseained, mille hindamine ja heakskiitmine ei ole kohustuslik

1. Käesoleva määruse kohase heakskiitmiseta võib toiduainetes kasutada järgmisi lõhna- ja maitseaineid, tingimusel et need vastavad artikli 4 sätetele:

a) artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i nimetatud lõhna- ja maitsepreparaate;

b) artikli 3 lõike 2 punkti e alapunktis i nimetatud termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseaineid, mis vastavad V lisas sätestatud termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainete tootmise tingimustele ning teatavate ainete maksimaalsetele piirmääradele termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainetes;

c) artikli 3 lõike 2 punkti g alapunktis i nimetatud lõhna ja maitse lähteaineid;

d) lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi.

2. Olenemata lõikes 1 sätestatust peab Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) viima läbi lõikes 1 nimetatud lõhna- ja maitseainete või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade ohu hindamise, kui komisjonil, liikmesriigil või toiduohutusametil on kahtlusi selliste lõhna- ja maitseainete või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade ohutuse suhtes. Sel juhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr [menetlusmäärus] artikleid 4–6 mutatis mutandis .

Pärast toiduohutusameti arvamuse saamist võtab komisjon vajaduse korral meetmed , mille eesmärgiks on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid ning muu hulgas seda täiendada, artikli 20 lõikes 3 nimetatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. artikli 18 lõikes 2 osutatud korras. Need meetmed sätestatakse vastavalt vajadusele lisades III, IV ja/või V. Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib komisjon kohaldada artikli 20 lõikes 4 viidatud kiireloomulist menetlust.

III PEATÜKK

TOIDUAINETES KASUTADA LUBATUD LÕHNA- JA MAITSEAINEID NING NENDE LÄHTEMATERJALE KÄSITLEV ÜHENDUSE LOETELU

Artikkel 8 9 Lõhna- ja maitseained ning lähtematerjalid, mille hindamine ja heakskiitmine on kohustuslik

Käesolevat peatükki kohaldatakse:

a) lõhna- ja maitseühendite suhtes;

b) artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis ii nimetatud lõhna- ja maitsepreparaatide suhtes;

c) termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainete suhtes, mis on saadud selliste koostisainete kuumutamisel, mis kuuluvad osaliselt või täielikult artikli 3 lõike 2 punkti e alapunkti ii alla või mis ei vasta V lisas sätestatud termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainete tootmise tingimustele või teatavate ainete maksimaalsetele piirmääradele termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainetes;

d) artikli 3 lõike 2 punkti g alapunktis ii nimetatud lõhna ja maitse lähteainete suhtes;

e) artikli 3 lõike 2 punktis h nimetatud teiste lõhna- ja maitseainete suhtes;

f) artikli 3 lõike 2 punkti j alapunktis ii nimetatud lähtematerjali suhtes, mis ei ole toit.

Artikkel 9 10 Lõhna- ja maitseaineid ning lähtematerjale käsitlev ühenduse loetelu

Artiklis 8 9 nimetatud lõhna- ja maitseainetest ning lähtematerjalidest võib sellisena turule viia ja toiduainetes kasutada vaid neid, mis on kantud ühenduse loetellu.

Artikkel 10 11 Lõhna- ja maitseainete ning lähtematerjalide kandmine ühenduse loetellu

1. Lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali võib kanda ühenduse loetellu vastavalt määrusega (EÜ) nr [ühtne menetlus] kehtestatud menetlusele vaid juhul, kui see vastab artiklis 4 sätestatud tingimustele.

2. Lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali kandmisel ühenduse loetellu tuleb märkida:

a) lubatud lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali identifitseerimistunnus;

b) vajaduse korral lõhna- ja maitseaine kasutustingimused.

3. Ühenduse loetelu muudetakse vastavalt menetlusele, millele on osutatud määruses (EÜ) nr […], millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus.

Artikkel 11 12 Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluvad lõhna- ja maitseained või lähtematerjalid

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluva lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali võib kanda I lisas esitatud ühenduse loetellu käesoleva määruse korra kohaselt ainult siis, kui see on saanud loa vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003. alles pärast seda, kui selle lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali jaoks on antud luba määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 7 osutatud korra kohaselt.

IV PEATÜKK

MÄRGISTAMINE

OSA

NENDE LÕHNA- JA MAITSEAINETE MÄRGISTAMINE, MIS EI OLE ETTE NÄHTUD MÜÜGIKS LÕPPTARBIJALE

Artikkel 12 13 3 Nende lõhna- ja maitseainete märgistamine, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale

1. Lõhna- ja maitseaineid, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, võib turustada vaid juhul, kui nende pakendile, mahutitele või saatedokumentidesse on märgitud kui nad vastavad artiklites 1 3 4 ja 1 4 5 sätestatud märgistusele ettenähtud andmed , mis pea b vad olema selgesti nähtav ad , loetav ad ja kustutamatu d . Artiklis 14 ettenähtud andmed peavad olema märgitud ostjatele kergesti arusaadavas keeles.

2. Liikmesriik, kus toodet turustatakse, võib vastavalt asutamislepingule omaenda territooriumil ette näha kõnealuste märgistamisandmete esitamise ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles, mille määrab kõnealune liikmesriik. See ei välista sellise teabe esitamist mitmes keeles.

Artikkel 13 14 Selliste lõhna- ja maitseainete märgistamise üldnõuded , mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale

1. Kui selliseid lõhna- ja maitseaineid, mis ei ole ettenähtud müügiks lõpptarbijale, müüakse üksikult või üksteisega segatult ja/või koos muude toidu koostisosadega, ja/või millele on lisatud muid aineid kooskõlas artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktiga iii, tuleb nende lõpptarbijale müügiks mitte ette nähtud lõhna- ja maitseaine pakenditele või mahutitele tuleb märkida järgmised andmed:

a) müüginimetus: kas sõna „lõhna- ja maitseaine” või lõhna- ja maitseaine täpsem nimetus või kirjeldus;

c b) kas märge „kasutamiseks toidus” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle ettenähtud kasutusele toidus;

f c ) vajaduse korral ladustamise ja kasutuse eritingimused;

h d ) partii või seeria identifitseerimistähis;

d e ) kahanevas kaalujärjestuses:

i) tootes sisalduvate lõhna- ja maitseainete rühmad ning

ii) kõigi teiste tootes sisalduvate ainete või materjalide nimetused või vajaduse korral nende E-numbrid ning määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohane viide ;

b f ) valmistaja, pakendaja või müüja nimi või ärinimi ja aadress;

e g ) iga komponendi või komponendirühma, mille kasutamisel toidus kohaldatakse koguselist piirangut, maksimaalne kogus ja/või piisav, selge ja kergestimõistetav teave, mis võimaldab ostjal järgida käesoleva määruse või muude asjakohaste ühenduse õigusaktide , kaasa arvatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 tingimusi;

i h ) netokogus.

g i ) viimane müügikuupäev;

j) vajaduse korral andmed lõhna- ja maitseaine või muude ainete kohta, millele on osutatud käesolevas artiklis ja mis on loetletud direktiivi 2000/13/EÜ lisas IIIa seoses kasutamisega toiduainetes.

2. Erandina lõikest 1 võib kõnealuse lõike punktides c e ja g– j nõutud andmed märkida vaid saadetisega seotud dokumentidesse, mis tuleb esitada tarnimise hetkel või enne seda, kui kõnealuse toote pakendi või mahuti nähtavale osale on kantud märge „ette nähtud toidu valmistamiseks ja mitte jaemüügiks”.

3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1, kui lõhna- ja maitseaineid tarnitakse konteinerites, võib kogu nõutava teabe esitada ainult saadetise saatedokumentides, mis tuleb esitada saadetise kättetoimetamisel.

Artikkel 14 15 Lõhna- ja maitseainete müüginimetusele esitatavad erinõuded

1. Mõistet „looduslik” võib kasutada vaid lõhna- ja maitseaine kirjeldamiseks artikli 13 14 lõike 1 punktis a osutatud müüginimetuses vastavalt lõigetele 2–6.

2. Mõistet „looduslik” võib lõhna- ja maitseaine kirjeldamiseks kasutada vaid juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab ainult lõhna- ja maitsepreparaate ja/või looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.

3. Mõistet „looduslik(ud) lõhna- ja maitseühend(id)” võib kasutada vaid lõhna- ja maitseainete kohta, mille lõhna- ja maitsekomponent sisaldab ainult looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.

4. Mõistet „looduslik” võib kasutada vaid koos viitega toidule, toidurühmale või taimsele või loomsele lõhna- ja maitseaine lähteainele, kui vähemalt 90 95 % [w/w] lõhna- ja maitsekomponendist on saadud nimetatud lähtematerjalist.

Lõhna- ja maitsekomponent võib sisaldada lõhna- ja maitsepreparaate ja/või looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.

Kirjelduse sõnastus on „looduslik(ud) <<toit(toidud) või toidurühm või lähteaine(d)>> lõhna- ja maitseaine”.

5. Kirjeldust „looduslik(ud) << toit(toidud) või toidurühm või lähteaine(d) >> lõhna- ja maitseaine koos teiste looduslike lõhna- ja maitseainetega” võib kasutada vaid juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent on osaliselt saadud lähtematerjalist, millele on viidatud ja mida on lihtne ära tunda.

Lõhna- ja maitsekomponent võib sisaldada lõhna- ja maitsepreparaate ja/või looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.

6. Mõistet „looduslik lõhna- ja maitseaine” võib kasutada vaid juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent on saadud erinevatest lähtematerjalidest ja kui lähtematerjalidele viitamine ei kajastaks nende lõhna või maitset.

Lõhna- ja maitsekomponent võib sisaldada lõhna- ja maitsepreparaate ja/või looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.

OSA

LÕPPTARBIJALE MÜÜGIKS ETTE NÄHTUD LÕHNA- JA MAITSEAINETE MÄRGISTAMINE

Artikkel 15 16 Lõpptarbijale müügiks ette nähtud lõhna- ja maitseainete märgistamine

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ , direktiivi 89/396/EMÜ ja vajadusel määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaldamist, võib lõpptarbijale müügiks ette nähtud lõhna- ja maitseaineid , mida müüakse üksikult või üksteisega segatult ja/või koos muude toidu koostisosadega, turustada vaid juhul, kui nende pakendile on kantud kas märge „kasutamiseks toidus” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide ettenähtud kasutusele toidus, ning kõnealune märge või viide peab olema selgesti nähtav, loetav ja kustutamatu.

2. Mõistet „looduslik” kasutatakse lõhna- ja maitseaine kirjeldamiseks artikli 1 3 4 lõike 1 punktis a osutatud müüginimetuses ainult vastavalt artikli 1 4 5 sätetele.

Artikkel 17 Muud märgistamisnõuded

Artikleid 13–16 kohaldatakse, ilma et see piiraks selliste üksikasjalikumate või ulatuslikumate õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad kaale või mõõtusid, või selliste üksikasjalikumate või ulatuslikumate õigusnormide kohaldamist, mida kohaldatakse ohtlike ainete ja valmististe esitusviisi, liigitamise, pakendamise ja märgistamise suhtes või selliste ainete transpordi suhtes.

V PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED JA RAKENDAMINE

Artikkel 16 18 Käitlejate aruandlus

1. Lõhna- ja maitseühendite tootja või kasutaja teatab komisjonile viivitamata mis tahes uuest teadus- või tehnikaalasest teabest, mis võib mõjutada lõhna- ja maitseühendite ohutuse hindamist.

1 2 . Käitlejad või nende esindajad esitavad komisjonile aruande ühenduses aasta jooksul toitudele lisatud lõhna- ja maitseühendite koguste ning iga toidurühma kasutustaseme kohta ühenduses.

2 3 . Lõike 1 2 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 18 20 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.

Artikkel 17 19 Liikmesriikidepoolne järelevalve ja aruandlus

1. Liikmesriigid peavad looma ühenduse loetellu kantud lõhna- ja maitseainete tarbimise ja kasutamise ning III lisas nimetatud ainete tarbimise kontrollisüsteemid ja esitama tehtud järelduste kohta kord aastas aruande komisjonile ja toiduohutusametile.

2. Pärast konsulteerimist toiduohutusametiga võivad liikmesriigid artikli 18 20 lõikes 2 osutatud korra kohaselt vastu võtta ühise metoodika, mille alusel liikmesriigid koguvad andmeid ühenduse loetellu kantud lõhna- ja maitseainete ning III lisas nimetatud ainete tarbimise ja kasutamise kohta.

Artikkel 18 20 Komitee

1. Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee (edaspidi „komitee”).

2. Käesolevale lõikele viidates kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks määratakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ja artiklit 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

5. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 19 21 II–V lisa muudatused

Käesoleva määruse II–V lisa muudatusettepanekud, mis kajastavad teaduse ja tehnika arengut ning mille eesmärgiks on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 20 lõikes 3 nimetatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud korras.

Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib komisjon kohaldada artikli 20 lõikes 4 viidatud kiireloomulist menetlust.

Artikkel 20 22 Ühtlustatud põhimõtete ühendusepoolne rahastamine

Käesolevast määrusest tulenevate meetmete rahastamise õiguslikuks aluseks on määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 66 lõike 1 punkt c.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 21 23 Kehtetuks tunnistamine

1. Direktiiv 88/388/EMÜ, otsus 88/389/EMÜ ja direktiiv 91/71/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Määrus (EÜ) nr 2232/96 tunnistatakse kehtetuks alates kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud loetelu kohaldamise kuupäevast.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 22 24 Lõhna- ja maitseaineid ning lähtematerjale käsitleva ühenduse loetelu ja üleminekukorra kehtestamine

1. Ühenduse loetelu kehtestatakse määruse (EÜ) nr 2232/96 artikli 2 lõikes 2 osutatud lõhna- ja maitseühendite loetelu kandmisega käesoleva määruse I lisasse selle vastuvõtmise ajal.

2. Ühenduse loetelu kehtestamiseni kohaldatakse nende lõhna- ja maitseühendite hindamiseks ja heakskiitmiseks, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 2232/96 artiklis 4 ettenähtud hindamiskava alla, määrust (EÜ) nr […] [ühtne menetlus].

Erandina kõnealusest menetlusest ei kohaldata sellise hindamise ja heakskiitmise suhtes määruse (EÜ) nr […] [ühtne menetlus] artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 7 osutatud kuue üheksa kuulist ja üheksakuulist tähtaega.

3. Kõik asjakohased üleminekumeetmed , mille eesmärgiks on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid ning muu hulgas seda täiendada, võetakse vastu artikli 20 lõikes 3 nimetatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. artikli 18 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 23 25 Määruse (EMÜ) nr 1576/89 muutmine

Käesolevaga muudetakse määrust (EMÜ) nr 1576/89 järgmiselt.

1. Artikli 1 lõike 4 punkti m muudetakse järgmiselt:

a) punkti 1 alapunkti a teine lõik asendatakse järgmisega:

„Lisaks sellele võib kasutada ka teisi määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või aromaatseid taimi või nende osi, kusjuures kadaka organoleptilised omadused peavad olema tuntavad, isegi kui need on mõnikord nõrgenenud.”

b) punkti 2 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„jooki võib tähistada nimetusega „džinn”, kui see on saadud organoleptiliselt sobivast toidutoormest valmistatud etüülalkoholi maitsestamisel määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühenditega ja/või määruse artikli 3 lõike 2 punktis d nimetatud lõhna- ja maitsepreparaatidega, nii et kadakamarja maitse oleks ülekaalus.”

c) punkti 2 alapunkti b esimene lõik asendatakse järgmisega:

„jooki võib tähistada nimetusega „destilleeritud džinn”, kui seda saadakse organoleptiliselt sobivast ja kindlaksmääratud kvaliteediga toidutoormest valmistatud etüülalkoholist, mille esialgne alkoholisisaldus on vähemalt 96 %, destilleerides seda ümber traditsiooniliselt ainult džinni tarbeks kasutatavas destilleerimisseadmes koos kadakamarjade ja muude taimedega nii, et kadakamarja maitse on ülekaalus. Nimetust „destilleeritud džinn” võib kasutada ka sellise segu puhul, mis on saadud nimetatud destilleerimissaaduse ja samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega toidutoormest valmistatud etüülalkoholi segamisel. Destilleeritud džinni maitsestamiseks võib samuti kasutada määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või alapunktis a kindlaksmääratud lõhna- ja maitsepreparaate. Destilleeritud džinni üks mark on London gin .”

2. Artikli 1 lõike 4 punkti n alapunkti 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Lisaks sellele võib kasutada ka teisi lõhna- ja maitseühendeid, mis on nimetatud määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktis b, ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, mis on nimetatud selle määruse artikli 3 lõike 2 punktis d, köömnemaitse peab seejuures aga olema ülekaalus.”

3. Artikli 1 lõike 4 punkti p esimene lõik asendatakse järgmisega:

„ülekaalukalt mõru maitsega piiritusjoogid, mis saadakse toidutoormest valmistatud etüülalkoholi maitsestamisel lõhna- ja maitseühenditega, mis on nimetatud määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktis b, ja/või lõhna- ja maitsepreparaatidega, mis on nimetatud selle määruse artikli 3 lõike 2 punktis d.”

4. Artikli 1 lõike 4 punkti u esimene lõik asendatakse järgmisega:

„piiritusjook, mis saadakse toidutoormest valmistatud etüülalkoholi maitsestamisel nelgi ja/või kaneeli maitseainega, kasutades üht järgnevatest protsessidest: leotamine ja/või destilleerimine, alkoholi redestilleerimine koos eespool nimetatud taimede osadega, määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaksmääratud nelgi või kaneeli lõhna- ja maitseühendite lisamine või nende meetodite kombinatsioon.”

5. Artikli 4 lõike 5 esimene ja teine lõik, välja arvatud punktides a ja b esitatud loetelud, asendatakse järgmisega:

„Artikli 1 lõikes 4 määratletud piiritusjookide valmistamisel võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktides b c ja d nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning -preparaate, välja arvatud artikli 1 lõike 4 punktides m, n ja p määratletud juhud.

Määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ning selle määruse artikli 3 lõike 2 punktis d nimetatud lõhna- ja maitsepreparaate on lubatud kasutada liköörides, välja arvatud alljärgnevatel juhtudel:”

Artikkel 24 26 Määruse (EMÜ) nr 1601/91 muutmine

Käesolevaga muudetakse artikli 2 lõiget 1 järgmiselt.

1. Punkti a kolmanda taande esimene alltaane asendatakse järgmisega:

“− lõhna- ja maitseühendite ja/või lõhna- ja maitsepreparaatidega, nii nagu on määratletud määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktides b ja d, ja/või”

2. Punkti b teise taande esimene alltaane asendatakse järgmisega:

“− lõhna- ja maitseühendite ja/või lõhna- ja maitsepreparaatidega, nii nagu on määratletud määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktides b ja d, ja/või”

3. Punkti c teise taande esimene alltaane asendatakse järgmisega:

“− lõhna- ja maitseühendite ja/või lõhna- ja maitsepreparaatidega, nii nagu on määratletud määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktides b ja d, ja/või”

Artikkel 25 27 Määruse (EÜ) nr 2232/96 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2232/96 artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Artikli 2 lõikes 2 nimetatud lõhna- ja maitseühendite loetelu võetakse vastu vastavalt artiklis 7 sätestatud menetlusele hiljemalt 31. detsembriks 2008.”

Artikkel 26 28 Direktiivi 2000/13/EÜ muutmine

Direktiivi 2000/13/EÜ III lisa asendatakse järgmisega:

„III lisa

LÕHNA- JA MAITSEAINETE TÄHISTAMINE KOOSTISOSADE LOETELUS

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, tähistatakse lõhna- ja maitseained mõistega

- „lõhna- ja maitseained” või lõhna- või maitseaine täpsema nimetuse või kirjeldusega, kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr […]* [määrus lõhna- ja maitseainete kohta] artikli 3 lõike 2 punktides b, c, d, e, f, g ja h määratletud lõhna- ja maitseaineid;

- „suitsutuspreparaat” või „suitsutuspreparaadid”, kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr […] [määrus lõhna- ja maitseainete kohta] artikli 3 lõike 2 punktis f määratletud lõhna- ja maitseaineid ning annab toidule suitsuse maitse.

2. Mõistet „looduslik” kasutatakse lõhna- ja maitseainete kirjeldamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr […] [määrus lõhna- ja maitseainete kohta] artikli 14 15 sätetele.”

* ELT L […], […], […]

Artikkel 27 29 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Määrust kohaldatakse alates [märkida kuupäev] [24 kuu möödumisel jõustumisest]. Artikleid 9 10 , 23 25 ja 24 26 kohaldatakse siiski alates ühenduse loetelu kohaldamise kuupäevast.

Toiduaineid, mis on õiguspäraselt turule viidud või märgistatud enne [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], kuid mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võib turustada kuni nende minimaalse säilimisaja lõpuni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Ühenduse loetelu toiduainetes kasutada lubatud lõhna- ja maitseainetest ning nende lähtematerjalidest

II LISA

Loetelu traditsioonilistest toiduvalmistusviisidest, mille abil saadakse looduslikud lõhna- ja maitseühendid ning looduslikud lõhna- ja maitsepreparaadid

Tükeldamine | Glasuurimine |

Keetmine, küpsetamine, praadimine (kuni 240°C) | Jahutamine |

Lõikamine | Destillatsioon / rektifikatsioon |

Kuivatamine | Emulgeerimine |

Aurutamine | Ekstraktsioon, sh solventekstraktsioon |

Kääritamine | Filtreerimine |

Peenestamine | Kuumutamine |

Infusioon | Leotamine |

Mikrobioloogilised protsessid | Segamine |

Koorimine | Nõrutamine |

Pressimine | Külmutamine |

Röstimine / grillimine | Pigistamine |

Immutamine |

III LISA

Teatavate ainete esinemine

A osa: Ained, mida ei tohi sellisena toidule lisada

Agarhape

Kapsaitsiin

Hüperitsiin

β-asaroon

1-allüül-4-metoksübenseen

Vesiniktsüaniid-hape

Mentofuraan

4-allüül-1,2-dimetoksübenseen

Pulegoon

Guassiin

1-allüül-3,4-metüleendioksü-benseen, safrool

Teukriin A

Tujoon (alfa ja beeta)

B osa: Teatavate lõhna- ja maitseainetes ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosades looduslikult esinevate ainete maksimaalsed piirmäärad teatavates liittoitudes, millele on lisatud lõhna- ja maitseaineid ja/või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi

Aine nimetus | Liittoit, milles on aine esinemine piiratud | Maksimaalsed piirmäärad [mg/kg] |

β-asaroon | Alkohoolsed joogid | 1.0 |

1-allüül-4-metoksübenseen | Piimasaadused Puu- ja köögiviljatooted (sh seened, juured, mugulad, aedviljad ja kaunviljad), pähklid ja seemned Kalatooted Mittealkohoolsed joogid | 50 50 50 10 |

Vesiniktsüaniid-hape | Nugat, martsipan või selle asendajad või sarnased tooted Luuviljade konservid Alkohoolsed joogid | 50 5 35 |

Mentofuraan | Münti/piparmünti sisaldavad kondiitritooted, välja arvatud hingeõhku värskendavad pisimaiused Hingeõhku värskendavad pisimaiused[18] Närimiskumm Münti/piparmünti sisaldavad alkohoolsed joogid | 500 3000 1000 200 |

4-allüül-1,2-dimetoksübenseen | Piimasaadused Liha ja lihatooted, sh linnu- ja ulukiliha Kala ja kalatooted Supid ja kastmed Valmistoidud Mittealkohoolsed joogid | 20 15 10 60 20 1 |

Pulegoon | Münti/piparmünti sisaldavad kondiitritooted, välja arvatud hingeõhku värskendavad pisimaiused Hingeõhku värskendavad pisimaiused18 Närimiskumm Münti/piparmünti sisaldavad mittealkohoolsed joogid Münti/piparmünti sisaldavad alkohoolsed joogid | 250 2000 350 20 100 |

Guassiin | Mittealkohoolsed joogid Pagaritooted Alkohoolsed joogid | 0,5 1 1.5 |

1-allüül-3,4-metüleendioksü-benseen, safrool | Liha ja lihatooted, sh linnu- ja ulukiliha Kala ja kalatooted Supid ja kastmed Mittealkohoolsed joogid | 15 15 25 1 |

Teukriin A | Alkohoolsed joogid | 2 |

Tujoon (alfa ja beeta) | Alkohoolsed joogid, välja arvatud puju liikidest toodetud joogid Puju liikidest toodetud alkohoolsed joogid | 10 35 |

IV LISA

Loetelu lähtematerjalidest, mille suhtes kohaldatakse piiranguid nende kasutamisel lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade tootmiseks

A osa: Lähtematerjalid, mida ei tohi kasutada lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade tootmiseks

Lähtematerjal |

Ladinakeelne nimetus | Üldnimetus |

Acorus calamus’e tetraploidne vorm | Kalmuse tetraploidne vorm |

B osa: Teatavatest lähtematerjalidest toodetud lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kasutustingimused

Lähtematerjal | Kasutustingimused |

Ladinakeelne nimetus | Üldnimetus |

Quassia amara L. ja Picrasma excelsa (Sw) | Mõru kvassipuu ja kõrge kibepuu (guassiin) | Kõnealusest lähtematerjalist toodetud lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi võib kasutada vaid jookide ja pagaritoodete tootmiseks. |

Laricifomes officinales (Vill.: Fr) Kotl. et Pouz või Fomes officinalis | Valge lehikseen | Kõnealusest lähtematerjalist toodetud lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi võib kasutada vaid alkohoolsete jookide tootmiseks. |

Hypericum perforatum | Harilik naistepuna |

Teucrium chamaedrys | Lõhnatu tarinõges |

V LISA

Termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainete tootmistingimused ja termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainetes teatavate ainete sisalduse maksimaalsed piirmäärad

A osa: Tootmistingimused:

a) toodete temperatuur ei tohi töötlemise ajal ületada 180°C;

b) termiline töötlemine 180°C juures ei tohi kesta üle 15 minuti ja madalamatel temperatuuridel vastavalt pikema aja, s.t temperatuuri langedes 10°C võrra kuumutusaeg kahekordistub, ulatudes maksimaalselt 12 tunnini;

c) pH-tase ei tohi töötlemise ajal olla üle 8,0.

B osa: Teatavate ainete maksimaalsed piirmäärad

Aine | Maksimaalsed piirmäärad µg/kg |

2-amino-3,4,8-trimetüülimedasool [4,5-f] kinoksaliin (4,8-DiMeIQx) | 50 |

2-amino-1-metüül-6-fenüülimedasool [4,5-b]püridiin (PhIP) | 50 |

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] EÜT C 168, 20.7.2007, lk 34 .

[3] EÜT L 184, 15.7.1988, lk 61. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[4] EÜT L 184, 15.7.1988, lk 67.

[5] EÜT L 42, 15.2.1991, lk 25.

[6] http://europa.eu.int/comm/food/food/chemicalsafety/flavouring/scientificadvice_en.htm

[7] EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4).

[8] ELT L […], […], lk […].

[9] EÜT L 299, 23.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[10] ELT L 309, 26.11.2003, lk 1.

[11] EÜT L 268, 18.10.2003, lk 1.

[12] EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/89/EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 15).

[13] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[14] EÜT L 165, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 191, 28.5.2004, lk 1.

[15] EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[16] ELT L 149, 14.6.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

[17] ELT L […], […], lk […].

[18] Intensiivse maitsega maiustused; kaal maiuse kohta mitte üle 1 g.