EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32022R0229

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/229, 7. jaanuar 2022, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses Burkina Faso, Kaimanisaarte, Haiti, Jordaania, Mali, Maroko, Filipiinide, Senegali ja Lõuna-Sudaani lisamisega lisa I punkti tabelisse ning Bahama, Botswana, Ghana, Iraagi ja Mauritiuse kustutamisega kõnealusest tabelist (EMPs kohaldatav tekst)

C/2021/4335

ELT L 39, 21.2.2022, p. 4–10 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2022/229/oj

21.2.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/4


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/229,

7. jaanuar 2022,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses Burkina Faso, Kaimanisaarte, Haiti, Jordaania, Mali, Maroko, Filipiinide, Senegali ja Lõuna-Sudaani lisamisega lisa I punkti tabelisse ning Bahama, Botswana, Ghana, Iraagi ja Mauritiuse kustutamisega kõnealusest tabelist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit peab tagama oma finantssüsteemi ja siseturu ühtsuse ja nõuetekohase toimimise tulemusliku kaitsmise rahapesu ja terrorismi rahastamise eest. Seetõttu on direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud, et komisjon peaks kindlaks tegema riigid, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esineb strateegilisi puudusi, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile.

(2)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/1675 (2) tehti kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, millel on strateegilised puudused. Kõnealune määrus tuleks sobival ajal läbi vaadata, et võtta arvesse nende suure riskiga kolmandate riikide edusamme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevate strateegiliste puuduste kõrvaldamisel. Komisjon peaks oma hinnangutes võtma arvesse rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja standardite kehtestajatelt saadud uut teavet, näiteks rahapesuvastase töökonna (FATF) väljastatud teavet.

(3)

Võttes arvesse rahvusvahelise finantssüsteemi kõrget integratsioonitaset, tihedat sidet turuosalistega, liitu ja sellest välja suunatud piiriüleste tehingute suurt mahtu ning turu avatuse määra, leitakse seega, et iga rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud oht rahvusvahelisele finantssüsteemile on ohuks ka liidu finantssüsteemile.

(4)

Kooskõlas direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud kriteeriumidega võtab komisjon arvesse uusimat kättesaadavat teavet, eriti FATFi hiljutisi avalikke teadaandeid, FATFi loetelu tugevdatud järelevalve all olevate jurisdiktsioonide kohta ja FATFi rahvusvahelise koostöö järelevalve aruandeid seoses üksikutest kolmandatest riikidest lähtuva ohuga, vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 lõikele 4.

(5)

2021. aasta veebruaris võttis Burkina Faso kõrgetasemelise poliitilise kohustuse teha koostööd FATFi ja Lääne-Aafrika rahapesuvastase valitsustevahelise tegevusrühmaga (GIABA), et suurendada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tulemuslikkust. Pärast vastastikuse hindamise aruande valmimist 2019. aastal on Burkina Faso teinud edusamme mitme vastastikuse hindamise aruandes soovitatud meetmega, et parandada tehnilistele nõuetele vastavust ja tulemuslikkust, sealhulgas võttes 2020. aasta detsembris vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riikliku strateegia. Burkina Faso teeb oma tegevuskava rakendamiseks muu hulgas järgmist: 1) võtab vastu ja rakendab järelevalvemehhanismid riiklikus strateegias sisalduvate meetmete jälgimiseks; 2) otsib vastastikust õigusabi ja muid rahvusvahelise koostöö vorme vastavalt oma riskiprofiilile; 3) suurendab kõigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste ressursisuutlikkust ning rakendab finantseerimisasutuste ja määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete riskipõhist järelevalvet; 4) säilitab täieliku ja ajakohastatud põhiteabe ja teabe tegelike kasusaajate kohta ning tugevdab sanktsioonide süsteemi läbipaistvuskohustuste rikkumise korral; 5) pakub eri võimalusi kahtlastest tehingutest teatamiseks; 6) suurendab rahapesu andmebüroode inimressursse täiendava värbamise, koolituse ja eelarve suurendamise kaudu; 7) korraldab koolitusi õiguskaitseasutustele, prokuröridele ja muudele asjaomastele ametiasutustele; 8) tõendab, et konfiskeerimine on ametiasutuste poliitiline eesmärk; 9) suurendab terrorismi rahastamise vastases võitluses osalevate õiguskaitseasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste suutlikkust ja neile antavat toetust kooskõlas terrorismi rahastamise riikliku strateegiaga ning 10) rakendab terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamise suhtes tõhusat sihipäraste finantssanktsioonide süsteemi ning teeb riskipõhist järelevalvet mittetulundusühenduste üle. Selle põhjal tuleks Burkina Fasot pidada riigiks, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 tähenduses.

(6)

2021. aasta veebruaris võtsid Kaimanisaared kõrgetasemelise poliitilise kohustuse teha koostööd FATFi ja Kariibi mere piirkonna rahapesuvastase töökonnaga (CFATF), et suurendada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tulemuslikkust. Kaimanisaared peaksid strateegiliste puuduste kõrvaldamiseks jätkama tegevuskava rakendamist ja tegema muu hulgas järgmist: 1) kehtestama piisavad ja tulemuslikud karistused juhtudel, kui asjaomased pooled (sh juriidilised isikud) ei esita vastavalt nõuetele täpset, piisavat ja ajakohast teavet tegelike kasusaajate kohta, ning 2) tõendama, et esitavad igat liiki rahapesujuhtumite eest süüdistusi kooskõlas jurisdiktsiooni riskiprofiiliga ning et need viivad hoiatavate, tõhusate ja proportsionaalsete karistuste kohaldamiseni. Selle põhjal tuleks Kaimanisaari pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 tähenduses.

(7)

2021. aasta juunis võttis Haiti kõrgetasemelise poliitilise kohustuse teha koostööd FATFi ja CFATFiga, et suurendada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tulemuslikkust. Haiti teeb oma tegevuskava rakendamiseks muu hulgas järgmist: 1) arendab rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamisprotsessi ja levitab selle tulemusi; 2) hõlbustab teabevahetust asjaomaste välismaiste ametiasutustega; 3) kõrvaldab õiguslikus ja reguleerivas raamistikus esinevad tehnilised puudused, mis takistavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ennetusmeetmete rakendamist, ning kohaldab riskipõhist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvet kõigi selliste finantseerimisasutuste ja määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete suhtes, mille puhul peetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski suuremaks; 4) tagab põhiteabe ja tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe säilitamise ja õigeaegse kättesaamise; 5) tagab, et pädevad asutused kasutavad rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses finantsteavet ja muud asjaomast teavet senisest paremini; 6) kõrvaldab tehnilised puudused rahapesukuritegude tõkestamise korras ning tõendab, et ametiasutused avastavad ja uurivad rahapesu juhtumeid ja esitavad nende eest süüdistusi viisil, mis on kooskõlas Haiti riskiprofiiliga; 7) tõendab, et kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemine, jälgimine ja sissenõudmine on suurenenud; 8) kõrvaldab tehnilised puudused terrorismi rahastamise kuritegude tõkestamise korras ja sihipäraste finantssanktsioonide süsteemis; 9) teeb asjakohast riskipõhist seiret selliste mittetulundusühenduste üle, mis on haavatavad terrorismi rahastamise eesmärgil kuritarvitamise suhtes, häirimata või takistamata nende seaduslikku tegevust. Selle põhjal tuleks Haitit pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 tähenduses.

(8)

2021. aasta oktoobris võttis Jordaania kõrgetasemelise poliitilise kohustuse teha koostööd FATFi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika rahapesuvastase töökonnaga (MENAFATF), et suurendada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tulemuslikkust. Pärast vastastikuse hindamise aruande vastuvõtmist 2019. aasta novembris on Jordaania teinud edusamme mitme vastastikuse hindamise aruandes soovitatud meetme rakendamisel oma süsteemi parandamiseks. Nende hulgas on riikliku riskihindamise lõpuleviimine. Jordaania teeb oma FATFi tegevuskava rakendamiseks järgmist: 1) viib lõpule mittetulundusühenduste, juriidiliste isikute ja virtuaalvarade rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamised ja levitab nende tulemusi; 2) parandab riskipõhist järelevalvet ja kohaldab nõuete mittetäitmise korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi; 3) korraldab määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsetele koolitus- ja teadlikkuse suurendamise programme nende rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste kohta, eelkõige seoses kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete esitamisega; 4) säilitab täieliku ja ajakohastatud põhiteabe ja teabe tegelike kasusaajate kohta juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste puhul; 5) teeb rahapesu eelkuritegude uurimisi ja esitab nende eest süüdistusi, sealhulgas paralleelsete finantsuurimiste kaudu, kooskõlas riikliku riskihindamise käigus kindlakstehtud riskiga; 6) kehtestab õigusliku kohustuse selliste kuriteovahendite konfiskeerimiseks, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada rahapesukuritegudes; 7) töötab välja sihipäraste finantssanktsioonide õigus- ja institutsioonilise raamistiku ja rakendab seda ning 8) töötab välja riskipõhise lähenemisviisi mittetulundusühenduste järelevalve jaoks ja rakendab seda, et hoida ära nende kuritarvitamine terrorismi rahastamise eesmärgil. Selle põhjal tuleks Jordaaniat pidada riigiks, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 tähenduses.

(9)

2021. aasta oktoobris võttis Mali kõrgetasemelise poliitilise kohustuse teha koostööd FATFi ja GIABAga, et suurendada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tulemuslikkust. Pärast vastastikuse hindamise aruande vastuvõtmist 2019. aasta novembris on Mali teinud edusamme mitme vastastikuse hindamise aruandes soovitatud meetme rakendamisel oma süsteemi parandamiseks. Nende hulgas on riikliku riskihindamise vastuvõtmine. Mali teeb oma FATFi tegevuskava rakendamiseks järgmist: 1) levitab riikliku riskihindamise tulemusi kõigile asjaomastele sidusrühmadele, sealhulgas teadlikkuse suurendamise meetmete kaudu suurima riskiga sektorite hulgas; 2) töötab välja riskipõhise lähenemisviisi ja hakkab seda kasutama kõigi finantseerimisasutuste ja suurema riskiga määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalves ning tõendab, et eeskirjade täitmata jätmise korral kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi; 3) teeb igat liiki juriidiliste isikutega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide põhjaliku hindamise; 4) suurendab rahapesu andmebüroo ja õiguskaitseasutuste suutlikkust ning tõhustab nende koostööd finantsteabe kasutamisel; 5) tagab, et asjaomased pädevad ametiasutused osalevad rahapesu uurimises ja selle eest süüdistuste esitamises; 6) tugevdab terrorismi rahastamise juhtumite uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise eest vastutavate asjaomaste ametiasutuste suutlikkust; 7) kehtestab õigusraamistiku ja menetluse sihipäraste finantssanktsioonide rakendamiseks ning 8) rakendab riskipõhist lähenemisviisi mittetulundusühenduste järelevalve jaoks, et hoida ära nende kuritarvitamine terrorismi rahastamise eesmärgil. Selle põhjal tuleks Malit pidada riigiks, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 tähenduses.

(10)

2021. aasta veebruaris võttis Maroko kõrgetasemelise poliitilise kohustuse teha koostööd FATFi ja MENAFATFiga, et suurendada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tulemuslikkust. Maroko on astunud samme oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra parandamiseks, andes muu hulgas rahapesu andmebüroole analüüsivõimekuse suurendamiseks rahalisi vahendeid ja inimressursse, et andmebüroo saaks täita oma põhiülesannet, milleks on operatiiv- ja strateegiline analüüs. Maroko peaks oma strateegiliste puuduste kõrvaldamiseks jätkama tegevuskava rakendamist ja tegema muu hulgas järgmist: 1) parandama riskipõhist järelevalvet, võtma parandusmeetmeid ning kohaldama nõuete mittetäitmise korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi; 2) tagama, et teave tegelike kasusaajate, sealhulgas teave juriidiliste isikute ja välismaiste õiguslike üksuste kohta on piisav, täpne ja kontrollitud; 3) pakub eri võimalusi kahtlastest tehingutest teatamiseks; 4) prioriseerima igat liiki rahapesujuhtumite tuvastamise, uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise vastavalt riigi riskiprofiilile ning 5) jälgima ja tegema tõhusat järelevalvet selle üle, kuidas finantsasutused ja määratud mittefinantsettevõtted ja -elukutsed peavad kinni sihipäraste finantssanktsioonide kohustustest. Selle põhjal tuleks Marokot pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 tähenduses.

(11)

2021. aasta juunis võtsid Filipiinid kõrgetasemelise poliitilise kohustuse teha koostööd FATFi ning Aasia ja Vaikse ookeani rahapesuvastase rühmaga (APG), et suurendada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tulemuslikkust. Sellest ajast alates on Filipiinid astunud samme oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra parandamiseks, töötades välja ja rakendades suuniseid, mis käsitlevad loetelust eemaldamist ja selliste varade vabastamist, mis on olnud külmutatud massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide tõttu. Filipiinid peaksid oma tegevuskava rakendamiseks tegema muu hulgas järgmist: 1) tõendama, et määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete üle tehakse tõhusat riskipõhist järelevalvet; 2) tõendama, et järelevalveasutused kasutavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrollimeetmeid kasiinoreisidega seotud riskide leevendamiseks; 3) rakendama rahasiirete uued registreerimisnõuded ja kohaldama karistusi registreerimata ja ebaseaduslike rahasaadetiste vahendajate suhtes; 4) parandama ja ühtlustama õiguskaitseasutuste juurdepääsu tegelikke kasusaajaid käsitlevale teabele ning võtma meetmeid tagamaks, et selline teave on täpne ja ajakohane; 5) tõendama finantsteabe sagedasemat kasutamist ning rahapesuga seotud uurimiste ja süüdistuste esitamise arvu suurenemist vastavalt riskile; 6) tõendama, et terrorismi rahastamise juhtumite avastamine, uurimine ja nende eest süüdistuste esitamine on suurenenud; 7) tõendama, et mittetulundusühenduste sektori (sealhulgas registreerimata mittetulundusühenduste) suhtes võetakse asjakohaseid meetmeid, ilma et see häiriks mittetulundusühenduste seaduslikku tegevust, ning 8) suurendama sihipäraste finantssanktsioonide raamistiku tõhusust nii terrorismi rahastamise kui ka massihävitusrelvade leviku rahastamise puhul. Selle põhjal tuleks Filipiine pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 tähenduses.

(12)

2021. aasta veebruaris võttis Senegal kõrgetasemelise poliitilise kohustuse teha koostööd FATFi ja GIABAga, et suurendada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tulemuslikkust. Senegal peaks oma strateegiliste puuduste kõrvaldamiseks jätkama tegevuskava rakendamist ja tegema muu hulgas järgmist: 1) tagama koolituse ja teavitusetegevuse kaudu, et kõigil asjaomastel ametiasutustel on rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest (eelkõige määratud mittefinantsettevõtete ja -elukutsete sektoriga seotud riskid) ühine arusaamine; 2) otsima vastastikust õigusabi ja muud liiki rahvusvahelist koostööd kooskõlas oma riskiprofiiliga; 3) tagama, et finantseerimisasutused ning määratud mittefinantsettevõtted ja -elukutsed oleksid piisava ja tõhusa järelevalve all; 4) ajakohastama ja säilitama täielikku teavet tegelike kasusaajate kohta juriidiliste isikute ja õiguslikud üksuste puhul ning tugevdama karistuste süsteemi läbipaistvuskohustuste rikkumise eest; 5) jätkama rahapesu andmebüroo inimressursside suurendamist, et tagada selle operatiivse analüüsisuutlikkuse säilimine; 6) tõendama, et järjepidevalt tehakse jõupingutusi avastamismehhanismide tugevdamiseks ning rahapesuga seotud kuritegude/eelkuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise suutlikkuse suurendamiseks kooskõlas Senegali riskiprofiiliga; 7) kehtestama laiaulatusliku ja standardiseeritud poliitika ja menetlused, et teha kindlaks, jälgida, arestida ja konfiskeerida kuritegelikul teel saadud tulu ja kuriteovahendid kooskõlas riigi riskiprofiiliga; 8) suurendama ametiasutuste arusaamist terrorismi rahastamise riskidest ning parandama terrorismi rahastamise tõkestamises osalevate õiguskaitseasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste suutlikkust ja neile pakutavat toetust kooskõlas terrorismi rahastamise 2019. aasta riikliku strateegiaga ning 9) rakendama terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud tõhusat sihipäraste finantssanktsioonide süsteemi ning tegema riskipõhist järelevalvet ja kontrolli mittetulundusühenduste üle. Selle põhjal tuleks Senegali pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 tähenduses.

(13)

2021. aasta juunis võttis Lõuna-Sudaan kõrgetasemelise poliitilise kohustuse teha koostööd FATFiga, et suurendada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tulemuslikkust. Lõuna-Sudaan teeb oma tegevuskava rakendamiseks muu hulgas järgmist: 1) taotleb Ida- ja Lõuna-Aafrika rahapesuvastase rühma (ESAAMLG) liikmesust ja osaleb selle töös ning võtab kohustuse läbida ESAAMLG või muu hindamisasutuse vastastikune hindamine; 2) vaatab põhjalikult läbi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise 2012. aasta seaduse rahvusvaheliste partnerite toetusel, mis hõlmab tehnilist abi, et järgida FATFi standardeid; 3) nimetab asutuse(d), mis vastutab/vastutavad rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklike riskihindamiste koordineerimise eest; 4) ühineb 1988. aasta Viini konventsiooni, 2000. aasta Palermo konventsiooni ja 1999. aasta terrorismi rahastamise tõkestamise konventsiooniga ja rakendab need; 5) tagab, et pädevatel asutustel oleks asjakohane struktuur ja suutlikkus rakendada finantseerimisasutuste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalves riskipõhist lähenemisviisi; 6) töötab juriidiliste isikute puhul välja tervikliku õigusraamistiku tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe kogumiseks ja selle õigsuse kontrollimiseks; 7) rakendab tööle täielikult toimiva ja sõltumatu rahapesu andmebüroo; 8) kehtestab õigus- ja institutsioonilise raamistiku sihipäraste finantssanktsioonide kohaldamiseks kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamise kohta ja rakendab seda ning 9) alustab sihipärase riskipõhise järelevalve/seire rakendamist selliste mittetulundusühenduste üle, mida võib ohustada kuritarvitamine terrorismi rahastamise eesmärgil. Selle põhjal tuleks Lõuna-Sudaani pidada riigiks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esinevad strateegilised puudused direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 tähenduses.

(14)

Direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 9 sätestatud kriteeriumide kohaselt tehti komisjoni hindamise käigus uusima asjakohase teabe alusel kindlaks, et Burkina Fasot, Kaimanisaari, Haitit, Jordaaniat, Malit, Marokot, Filipiine, Senegali ja Lõuna-Sudaani tuleks käsitada selliste kolmandatest riikidest jurisdiktsioonidena, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilised puudused, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile. Märgitakse, et kõnealused riigid on esitanud kirjalikult kõrgetasemelised poliitilised kohustused kõrvaldada tuvastatud puudused ja töötanud koos FATFiga välja tegevuskavad.

(15)

On äärmiselt oluline, et komisjon teostaks pidevalt järelevalvet kolmandate riikide üle ja hindaks nende õigus- ja institutsiooniliste raamistike, pädevate ametiasutuste volituste ja menetluste ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tõhusust, et ajakohastada delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 lisa.

(16)

Komisjon on võtnud kohustuse anda delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 lisas loetletud kolmandatele riikidele tehnilist abi, et toetada neid kindlaks tehtud strateegiliste puuduste kõrvaldamisel.

(17)

Komisjon vaatas läbi edusammud, mida on tehtud strateegiliste puuduste kõrvaldamisel määruses (EL) 2016/1675 loetletud riikides, mille FATF 2021. aasta juunis või oktoobris loetelust eemaldas, või mille komisjon vaatas läbi kooskõlas muudetud metoodikaga suure riskiga kolmandate riikide kindlakstegemiseks direktiivi (EL) 2015/849 (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/843 (3) uute nõuete alusel. Komisjon on lõpetanud Bahama, Botswana, Ghana, Iraagi ja Mauritiuse edusammude läbivaatamise.

(18)

Komisjoni hinnangus järeldati, et Bahama on kõrvaldanud oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis esinenud strateegilised puudused, mille komisjon tegi kindlaks suure riskiga kolmandate riikide tuvastamiseks kasutatava metoodika kohaselt. Bahama on hiljuti võtnud meetmeid, et tugevdada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku ja eelkõige oma tegelike kasusaajate süsteemi läbipaistvusega seotud aspekte. Nende meetmetega täidetakse komisjon seatud täiendavad võrdluskriteeriumid. Komisjon jätkab koostööd FATFi ja CFATFiga, et jälgida Bahama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra arengut.

(19)

Komisjoni hinnangus järeldati, et Iraak on teinud piisavaid edusamme oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis esinenud selliste strateegiliste puuduste kõrvaldamisel, mille komisjon tegi kindlaks suure riskiga kolmandate riikide tuvastamiseks kasutatava metoodika kohaselt. Iraak on hiljuti võtnud meetmeid, et tugevdada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku. Need meetmed käsitlevad probleeme, mille komisjon tuvastas oma esialgses hinnangus. Komisjon jätkab koostööd FATFi ja MENAFATFiga, et jälgida Iraagi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra arengut.

(20)

FATF avaldas rahulolu Botswana, Ghana ja Mauritiuse märkimisväärsete edusammude üle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra parandamisel ja märkis, et Botswana, Ghana ja Mauritius on kehtestanud õigusliku ja reguleeriva raamistiku, et täita tegevuskavades võetud kohustused seoses strateegiliste puudustega, mille FATF oli kindlaks teinud. Seepärast ei kohaldata Botswana, Ghana ja Mauritiuse suhtes enam FATFi järelevalvet rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirjade täitmise käimasoleva protsessi raames. Botswana, Ghana ja Mauritius jätkavad tööd FATFi-laadsete piirkondlike asutustega, et oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda veelgi parandada.

(21)

Komisjoni analüüsis jõuti järeldusele, et olemasolevat teavet arvesse võttes ei esine Bahama, Botswana, Ghana, Iraagi ja Mauritiuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras enam strateegilisi puudusi. Bahama, Botswana, Ghana, Iraak ja Mauritius on suurendanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tulemuslikkust ja kõrvaldanud sellega seotud tehnilised puudused, et täita tegevuskavades võetud kohustused, mis käsitlevad FATFi poolt kindlaks tehtud strateegilisi puudusi ja komisjoni seatud täiendavaid võrdluskriteeriume või esialgses hinnangus tuvastatud probleeme.

(22)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2016/1675 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 lisa punkti „I. Suure riskiga kolmandad riigid, kes on esitanud kirjalikult kõrgetasemelise poliitilise kohustuse kõrvaldada tuvastatud puudused ja töötanud koos FATFiga välja tegevuskava“ tabelisse lisatakse järgmised read:

„Burkina Faso

Kaimanisaared

Haiti

Jordaania

Mali

Maroko

Filipiinid

Senegal

Lõuna-Sudaan“

Artikkel 2

Delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 lisa punkti „I. Suure riskiga kolmandad riigid, kes on esitanud kirjalikult kõrgetasemelise poliitilise kohustuse kõrvaldada tuvastatud puudused ja töötanud koos FATFiga välja tegevuskava“ tabelist jäetakse välja järgmised read:

„Bahama

Botswana

Ghana

Iraak

Mauritius“

Artikkel 3

Delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 lisa punkti „I. Suure riskiga kolmandad riigid, kes on esitanud kirjalikult kõrgetasemelise poliitilise kohustuse kõrvaldada tuvastatud puudused ja töötanud koos FATFiga välja tegevuskava“ tabel asendatakse järgmisega:

„Nr

Suure riskiga kolmas riik

1

Afganistan

2

Barbados

3

Burkina Faso

4

Kambodža

5

Kaimanisaared

6

Haiti

7

Jamaica

8

Jordaania

9

Mali

10

Maroko

11

Myanmar

12

Nicaragua

13

Pakistan

14

Panama

15

Filipiinid

16

Senegal

17

Lõuna-Sudaan

18

Süüria

19

Trinidad ja Tobago

20

Uganda

21

Vanuatu

22

Jeemen

23

Zimbabwe“

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. jaanuar 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mairead MCGUINNESS


(1)  ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.

(2)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi (ELT L 254, 20.9.2016, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).


Top