1.1.

„A.C.A.M.S” – juurdepääsu kontrolli ja häire jälgimise süsteem, mis kontrollib elektrooniliselt juurdepääsu ustele, väravatele või muudele sisenemispunktidele, mis viivad otse või ringiga julgestuspiirangualadele, ning mis annab vastavale ametiasutusele märku loata sisenemisest;

1.2.

„lennujaama kasutaja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab reisijateveo, posti- ja/või kaubaveo eest õhu kaudu kõnealusest lennujaamast või kõnealusesse lennujaama, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 96/67/EÜ (2) artiklis 2;

1.3.

„maapealne käitlus” – teenused, mida lennujaamades osutatakse lennujaama kasutajatele, nagu on kirjeldatud direktiivi 96/67/EÜ lisas;

1.4.

„lennuettevõtja” – kehtiva lennutegevusloaga lennutranspordiettevõtja, kes teostab lennutegevust;

1.5.

„teenindusluuk” – õhusõidukist väljaspool asuv juurdepääsupunkt, mille kaudu teenindatakse õhusõidukit seoses vee, tualettruumide, maapinnal asuvate elektriliste väljundavade ja muude teenindusruumidega, millel on allalastav luuk;

1.6.

„kasutuses mitteolev õhusõiduk” – õhusõiduk, mis on pargitud rohkem kui 12 tunniks või mida ei jälgita piisavalt volitusteta juurdepääsu avastamiseks.

1.

Pädev asutus tagab, et juurdepääsu julgestuspiirangualadele kontrollitakse.

Kui julgestamata kinnised alad asuvad julgestuspiirangualade kõrval ja võimaldavad sinna juurdepääsu, määratakse kindlaks piirid ning kontrollid, millest piisab loata juurdepääsu tuvastamiseks ja asjakohaste meetmete võtmiseks.

2.

Pädev asutus, kes vastutab juurdepääsu lubamise eest julgestuspiirangualadele, tagab selle, et kogu personal, kellel on juurdepääs kõnealustele aladele, järgib rangeid juurdepääsukontrolli meetmeid. Kõnealused meetmed koosnevad järgmisest:

3.

Pädev asutus tagab riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi raames, et julgestuspiirangualadele juurdepääsu võimaldavaid lennujaama läbipääsulubasid kontrollitakse järgmiselt:

4.

Pädev asutus tagab, et juurdepääsuuksed, mida kasutatakse ainult lennukist väljumise eesmärgil ja mis võimaldavad juurdepääsu perroonidele või julgestuspiirangualadele, on avatud üksnes lennukist väljumise ajal.

5.

Julgestuspiiranguala läbivaatuspunkte kaitsevad turvatöötajad või piisavad valveseadmed, et hoida ära julgestusalaseid rikkumisi julgestuspiiranguala kontrollpunkti sisenemisel ja sealt väljumisel ning laiendada kaitset läbivaatusprotsessis osalevatele töötajatele.

6.

Reisijatega ning registreeritud pagasi käitlemiseks kasutatavatel julgestuspiirangualadel ja muudes kinnise ala osades ladustatavaid materjale kaitstakse või jälgitakse pidevalt volitamata juurdepääsu vältimise eesmärgil. Kasutuselt kõrvaldatud materjalid hävitatakse selle tagamiseks, et neid ei kasutaks volitamata isikud.

Lennujaamade väljumise kontrollisüsteeme ja lennule registreerimise süsteeme kontrollitakse volitamata juurdepääsu vältimise eesmärgil.

Lennule registreerimise iseteenindust ning reisijate käsutuses olevaid samaks otstarbeks ette nähtud Interneti-põhiseid võimalusi käsitatakse kõnealustele materjalidele või süsteemidele volitatud juurdepääsuna.

1.

Sõidukeid kontrollitakse eesmärgiga avastada keelatud esemeid ja volitusteta isikuid.

2.

Kontrolli läbiviimise ajal ei viibi juht ega muud sõitjad sõidukis.

1.

„Vedelike varudeks” loetakse pardakaartide kontrollpunkti taga lennualal või julgestuspiirangualal asuvates müügikohtades müüdavaid vedelikke nende esmasest vastuvõtmisest lennualal kuni nende toimetamiseni kõnealustesse müügikohtadesse.

2.

„Avamist tuvastada võimaldavate kottide varudeks” loetakse pardakaartide kontrollpunkti taga lennualal asuvates müügikohtades kasutatavaid avamist tuvastada võimaldavaid kotte nende esmasest vastuvõtmisest lennualal kuni nende lõppkasutuseni.

3.

Avamist tuvastada võimaldavad kotid toimetatakse pardakaartide kontrollpunkti taga lennualal asuvatesse müügikohtadesse avamist tuvastada võimaldavas pakendis.

4.

Avamist tuvastada võimaldavate kottide varusid tuleb pärast nende vastuvõtmist kõnealustes müügikohtades kuni nende lõppkasutuseni kaitsta loata juurdepääsu eest.

1.

Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise lõpetamisel säilitab lennuettevõtja kirjalikku märget 24 tunni või lennu kestuse jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.

2.

Õhusõiduki läbiotsimine viiakse läbi tühjas õhusõiduki salongis.

—

kõik tulirelvad (püstolid, revolvrid, vintpüssid, haavlipüssid jne);

—

tulirelvade mulaažid ja jäljendatud tulirelvad;

—

tulirelvade koostisosad (v.a teleskoopseadmed ja -sihikud);

—

õhupüstolid, vintpüssid ja õhupüssid;

—

raketipüstolid;

—

stardipüstolid;

—

igat liiki mängurelvad;

—

vedrupüssid ja -püstolid;

—

naela- ja needipüstolid;

—

vibud ja ammud;

—

kadad;

—

harpuun- ja allveepüssid;

—

vahendid loomade humaanseks tapmiseks;

—

uimastus- või elektrišokivahendid (nt kariloomade elektrišokiseadmed, elektrišoki noolepüstolid);

—

relvakujulised tulemasinad.

—

kirved;

—

nooled ja viskenooled;

—

alpinisti jäänaelad;

—

harpuunid ja odad;

—

jääkirved, jääkirkad ja jäänoad;

—

jääuisud;

—

igasuguse pikkusega lukustavad noad või vedrunoad;

—

noad, sh tavandinoad, pikema teraga kui 6 cm, valmistatud metallist või muust materjalist, mis on piisavalt tugev, et seda relvana kasutada;

—

lihunikukirved ja -noad;

—

matšeeted;

—

lahtised habemenoad ja nende terad (v.a terapardlid, mille žiletiterad on kestaga ümbritsetud);

—

saablid, mõõgad ja keppmõõgad;

—

skalpellid;

—

käärid pikema teraga kui 6 cm;

—

suusa- ja kõnni-/matkakepid;

—

visketähed;

—

tööriistad, mida on võimalik kasutada torke- või terarelvana (nt puurid/drellid ja puuri osad, kartonginoad/vaibanoad, noad, saed, kruvikeerajad, raudkangid, haamrid, tangid, mutrivõtmed, leeklambid).

—

pesapalli ja pehmepalli (softball) kurikad;

—

jäigad või painduvad kurikad ja nuiad (nt kumminuiad ja elektrišokinuiad);

—

kriketikurikad;

—

golfikepid;

—

hokikepid;

—

kahvpallikepid;

—

süsta ja kanuu mõlad või aerud;

—

rulad;

—

piljardikiid;

—

õngeridvad;

—

võitlusspordivarustus (nt nukid, nuiad, kurikad, kettnuiad, riisikoodid, kasteedid).

—

laskemoon;

—

sütikud;

—

detonaatorid ja süütenöörid;

—

lõhkeained ja lõhkeseadeldised;

—

lõhkeainete või lõhkeseadeldiste imitatsioonid;

—

miinid ja muu sõjaväe lahingumoon;

—

igat liiki granaadid;

—

gaas ja gaasiballoonid (nt butaan, propaan, atsetüleen, hapnik) suures koguses;

—

ilutulestiku pürotehnika, valgusraketid ja muu pürotehnika (sh paugutajad ja tongid);

—

kergsüttivad tuletikud;

—

suitsupadrunid või suitsupommid;

—

kergsüttivad vedelkütused (nt bensiin/mootoribensiin, diisel, tulemasina süütevedelik, alkohol, etanool);

—

aerosoolvärvipihustid;

—

tärpentin ja värvilahusti;

—

alkohoolsed joogid kangusega üle 70 % mahust (140 % standardalkoholi kangusest).

—

happed ja leelised (nt söövitava sisuga „märjad” patareid ja akud;

—

söövitavad või pleegitavad ained (nt elavhõbe, kloor);

—

tegutsemisvõimetuks muutvad pihustid/pihustusained (nt ärritav gaas, pipra- ja pisargaas);

—

radioaktiivsed materjalid (nt meditsiinilised või kaubanduslikud isotoobid);

—

mürgid;

—

nakkus- või bioloogiliselt ohtlikud ained (nt nakatatud veri, bakterid ja viirused);

—

iseeneslikult süttida võivad ained;

—

tulekustutid.

1)

on ette nähtud kasutamiseks reisi jooksul ja vajalik kas meditsiinilisel näidustusel või eridieedi jaoks, kaasa arvatud imikutoit. Nõudmise korral tõendab reisija erandi alla kuuluva vedeliku ehtsust; või

2)

on saadud pardakaartide kontrollpunkti taga lennujaama kinnisel alal asuvatest müügikohtadest, mille suhtes kohaldatakse lennujaama julgestusprogrammis heaks kiidetud julgestusmeetmeid, tingimusel et kõnealune vedelik on pakitud avamise tuvastamist võimaldavasse kotti ja on olemas piisavad tõendid selle ostmise kohta samal päeval samast lennujaamast; või

3)

on saadud lennujaama julgestuspiirangualal asuvatest müügikohtadest, mille suhtes kohaldatakse lennujaama julgestusprogrammis heaks kiidetud julgestusmeetmeid; või

4)

on saadud muust ühenduse lennujaamast, tingimusel et kõnealune vedelik on pakitud avamise tuvastamist võimaldavasse kotti ja on olemas piisavad tõendid selle ostmise kohta samal päeval samast lennujaamast; või

5)

on saadud ühenduse lennuettevõtja õhusõiduki pardalt, tingimusel et kõnealune vedelik on pakitud avamise tuvastamist võimaldavasse kotti ja on olemas piisavad tõendid selle ostmise kohta samal päeval samast lennujaamast; või

6)

on saadud mõne 1. liites loetletud kolmanda riigi lennujaama pardakaartide kontrollpunkti taga kinnisel alal või julgestuspiirangualal asuvast müügikohast. Komisjon võib määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 9 lõikes 2 osutatud korras otsustada lisada 1. liitesse kolmanda riigi lennujaama, juhul kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

pädevat asutust on eelnevalt teavitatud ja see asutus on andnud loa eseme(te) kaasavõtmiseks ja

b)

õhusõiduki kaptenit on teavitatud reisijast ja temaga kaasas olevatest keelatud esemetest.

1.

Lennutranspordi valdkonnas kehtestatakse järgmiste potentsiaalset ohtu kujutavate reisijarühmade jaoks erilised julgestusmeetmed:

2.

Pädevad asutused teavitavad asjaomast lennuettevõtjat piisavalt aegsasti kirjalikult kavatsusest transportida potentsiaalset ohtu kujutavaid reisijaid.

3.

Kirjalik teatis lennuettevõtjale ja kaptenile sisaldab järgmisi üksikasju:

4.

Korda rikkuvate reisijate jaoks kehtestatakse erilised julgestusmeetmed. Korda rikkuvad reisijad on isikud, kes panevad ajavahemikul alates õhusõiduki ukse sulgemisest enne õhkutõusmist kuni ajani, mil see pärast maandumist uuesti avatakse, tsiviilõhusõiduki pardal toime järgmise teo:

5.

Seaduslikult kinnipeetud isikutel on alati saatja(d).

1.

Kõik vedelikud esitatakse läbivaatuspunktis kontrollimiseks.

2.

Sülearvutid ja muud suured elektriseadmed võetakse käsipagasist enne läbivaatust välja ja vaadatakse eraldi läbi.

3.

Reisijate mantlid ja pintsakud vaadatakse läbi käsipagasi eraldi ühikuna.

1.

Lennuettevõtja tagab, et iga reisija reisib samal lennul kui tema registreeritud pagas. Kui see nii ei ole, käsitatakse kõnealust registreeritud pagasit reisijast eraldi liikuva pagasina.

2.

Pädev asutus sätestab oma riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis üksikasjalikud menetlused selle kohta, kuidas teostatakse läbivaatust, kui läbivaatusseadmed ei tööta nõuetekohaselt.

1.

Registreeritud pagasi hulgas ei tohi olla järgmisi esemeid:

2.

Punktis 5.2.3.1 osutatud keelatud esemete loetelu avalikustatakse lennuettevõtjate esindustes ja muul asjakohasel viisil.

3.

Pädev asutus võib keelata ka muid esemeid peale punktiga 5.2.3.1 hõlmatute. Pädev asutus teeb mõistlikke jõupingutusi, et teavitada reisijaid sellistest esemetest.

4.

Julgestustöötajad võivad keelduda transportimast registreeritud pagasit, mis sisaldab punktis 5.2.3.1 nimetamata eset, mis tekitab neis kahtlust.

1.

Juurdepääs pagasi töötlemise alale või hoiualale on ainult nendel personali liikmetel, kellel on asjaomasele alale sisenemiseks tööülesannetest lähtuv vajadus. Asjaomase personali hulka kuuluvad registreeritud pagasi peale- ja mahalaadimise ning kaitsmisega seotud isikud ning isikud, kellel on pagasi töötlemise alale või hoiualale sisenemiseks pädeva asutuse luba.

2.

Reisijatele võidakse võimaldada juurdepääs neile kuuluvale läbivaadatud registreeritud pagasile tingimusel, et neid jälgitakse kogu kõnealuse aja vältel selle tagamiseks, et keelatud esemeid ei:

6.2.1.

Teatava üksuse kokkuleppeliseks esindajaks määramise või sellena tunnustamise või loetlemise korral pädeva asutuse poolt tagavad liikmesriigid, et rakendatakse järgmist menetlust:

Käesolevat menetlust kohaldatakse hiljemalt alates 1. märtsist 2008.

6.2.2.

Pädeva asutuse kontrolli kokkuleppelise esindaja valdustes võib punkti 6.2.1.b kohaldamise eesmärgil käsitada kohapealse kontrollina.

6.2.3.

Kui pädev asutus ei ole enam rahul sellega, kuidas kokkuleppeline esindaja on võimeline täitma nii käesoleva määruse kui ka asukohaliikmesriigi riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi nõudeid, tühistab ta tema kokkuleppelise esindaja staatuse.

6.3.1.

Kui kaup vaadatakse läbi vastavalt määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punktile 6.3.1.b, peavad esindajad või lennuettevõtjad:

6.3.2.

Pädev asutus teavitab komisjoni kõikidest muudest määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punkti 6.3.1.b alapunktis iv osutatud vahenditest, mida ta lubab kasutada kauba läbivaatusel.

6.4.1.

Määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punktis 6.4.1.b osutatud tuntud saatja deklaratsioon esitatakse kirjalikult üks kord aastas ning selleks kasutatakse standarditud riiklikku vormi.

Kõnealune deklaratsioon sisaldab tunnistust selle kohta, et saadetised ei sisalda keelatud esemeid, mis on loetletud liite punktides iv ja v, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punkti 6.4.1.c alapunktis i.

Tuntud saatja võtab deklaratsiooni eest täieliku vastutuse.

6.4.2.

Juhul kui saadetis sisaldab keelatud esemeid, kinnitab tuntud saatja kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale iga kord kirjalikult, et saadetis sisaldab kõnealuseid esemeid.

6.4.3.

Kui tuntud saatja ei ole enam võimeline oma kohustusi täitma, tühistab valideerimise eest vastutav pädev asutus, kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja temale antud tuntud saatja staatuse.

6.5.1.

Selleks et kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja saaksid üksusele määrata esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse, tagavad liimesriigid järgmise menetluse rakendamise:

6.5.2.

Kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja haldab punktis 6.5.1.b osutatud teavet sisaldavat andmebaasi. Kõnealune andmebaas peab olema pädevale asutusele kontrollide teostamise eesmärgil kättesaadav.

6.5.3.

Kui kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja ei ole enam rahul sellega, kuidas esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja täidab riiklikke juhiseid, tühistab ta esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse.

1.

Pädev asutus tagab, et iga ühenduse lennujaama ja lennuettevõtja julgestuse haldamine on korraldatud piisava pädevusega. Pädev asutus tagab, et on olemas organisatsioon asjakohaseks julgestuse haldamiseks. Lennuettevõtjate või lennujaamade julgestusnõuete täitmise eest vastutavatel kõrgema astme juhtidel on vajalik kvalifikatsiooni, teadmiste ja kogemuste tase, muu hulgas järgmistes valdkondades: