21.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/11

---

LEPING

BELGIA KUNINGRIIGI, TŠEHHI VABARIIGI, TAANI KUNINGRIIGI, SAKSAMAA LIITVABARIIGI, EESTI VABARIIGI, KREEKA VABARIIGI, HISPAANIA KUNINGRIIGI, PRANTSUSE VABARIIGI, IIRIMAA, ITAALIA VABARIIGI, KÜPROSE VABARIIGI, LÄTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI, UNGARI VABARIIGI, MALTA VABARIIGI, MADALMAADE KUNINGRIIGI, AUSTRIA VABARIIGI, POOLA VABARIIGI, PORTUGALI VABARIIGI, SLOVEENIA VABARIIGI, SLOVAKI VABARIIGI, SOOME VABARIIGI, ROOTSI KUNINGRIIGI, SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI

(EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE)

NING

BULGAARIA VABARIIGI JA RUMEENIA VAHEL

BULGAARIA VABARIIGI JA RUMEENIA ÜHINEMISE KOHTA EUROOPA LIIDUGA

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT,

EESTI VABARIIGI PRESIDENT,

KREEKA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS,

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT,

IIRIMAA PRESIDENT,

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT,

KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT,

LÄTI VABARIIGI PRESIDENT,

LEEDU VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,

UNGARI VABARIIGI PRESIDENT,

MALTA PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA,

AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT,

POOLA VABARIIGI PRESIDENT,

PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT,

RUMEENIA PRESIDENT,

SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT,

SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT,

SOOME VABARIIGI PRESIDENT,

ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS,

TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,

ÜKSMEELSENA oma soovis püüelda Euroopa Liidu eesmärkide saavutamise poole,

OLLES OTSUSTANUD jätkata Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomist juba rajatud alusel,

PIDADES SILMAS, et Euroopa põhiseaduse lepingu artikkel I-58, nii nagu Euroopa Liidu lepingu artikkel 49, annab Euroopa riikidele võimaluse saada liidu liikmeks,

PIDADES SILMAS, et Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia on esitanud liidu liikmeks saamise avalduse,

PIDADES SILMAS, et Euroopa Liidu Nõukogu, olles saanud komisjoni arvamuse ja Euroopa Parlamendi nõusoleku, on andnud teada, et ta pooldab nende riikide vastuvõtmist,

PIDADES SILMAS, et käesoleva lepingu allakirjutamise ajal oli Euroopa põhiseaduse leping alla kirjutatud, kuid mitte veel kõigi liidu liikmesriikide poolt ratifitseeritud ning et Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia ühinevad Euroopa Liiduga sellises koosseisus nagu see on 1. jaanuaril 2007,

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS:

välisminister

Karel DE GUCHTI

Euroopa asjade riigisekretäri ja välisministri abi

Didier DONFUTI

BULGAARIA VABARIIK:

president

Georgi PARVANOVI

peaminister

Simeon SAXE-COBURGI

välisminister

Solomon PASSY

Euroopa asjade minister

Meglena KUNEVA

TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT:

Euroopa Liidu asjade aseminister

Vladimír MÜLLERI

erakorralise ja täievolilise suursaadiku,

Tšehhi Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures

Jan KOHOUTI

TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA:

alalise riigisekretäri

Friis Arne PETERSENI

erakorralise ja täievolilise suursaadiku,

Taani Kuningriigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures

Claus GRUBE

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT:

Euroopa asjade eest vastutava riigiministri

Hans Martin BURY

erakorralise ja täievolilise suursaadiku,

Saksamaa Liitvabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures

Wilhelm SCHÖNFELDERI

EESTI VABARIIGI PRESIDENT:

välisminister

Urmas PAETI

erakorralise ja täievolilise suursaadiku,

Eesti Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures

Väino REINARTI

KREEKA VABARIIGI PRESIDENT:

välisministri asetäitja

Yannis VALINAKISE

erakorralise ja täievolilise suursaadiku,

Kreeka Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures

Vassilis KASKARELISE

TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS:

välisasjade- ja koostööminister

Miguel Angel MORATINOS CUYAUBÉ

Euroopa Liidu asjade riigisekretär

Alberto NAVARRO GONZÁLEZE

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT:

Euroopa asjade eest vastutava välisministri abiministri

Claudie HAIGNERÉ

erakorralise ja täievolilise suursaadiku,

Prantsuse Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures

Pierre SELLALI

IIRIMAA PRESIDENT:

välisminister

Dermot AHERNI

Euroopa asjade eest vastutava riigiministri

Noel TREACY

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT:

välisasjade riigisekretär

Roberto ANTONIONE

erakorralise ja täievolilise suursaadiku,

Itaalia Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures

Rocco Antonio CANGELOSI

KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT:

välisminister

George IACOVOU

erakorralise ja täievolilise suursaadiku,

Küprose Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures

Nicholas EMILIOU

LÄTI VABARIIGI PRESIDENT:

välisminister

Artis PABRIKSE

erakorralise ja täievolilise suursaadiku,

Läti Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures

Eduards STIPRAISI

LEEDU VABARIIGI PRESIDENT:

välisminister

Antanas VALIONISE

välisministeeriumi kantsler

Albinas JANUSKA

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG:

peaministri, riigiministri ja rahandusministri

Jean-Claude JUNCKERI

asepeaministri, välis- ja immigratsiooniministri

Jean ASSELBORNI

UNGARI VABARIIGI PRESIDENT:

välisminister

Dr. Ferenc SOMOGYI

Euroopa asjade eest vastutava portfellita ministri

Dr. Etele BARÁTHI

MALTA PRESIDENT:

välisminister

Hon. Michael FRENDO

erakorralise ja täievolilise suursaadiku,

Malta alalise esindaja Euroopa Liidu juures

Richard CACHIA CARUANA

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA:

välisminister

Dr. B.R. BOTI

Euroopa asjade minister

Atzo NICOLAÏ

AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT:

asekantsler

Hubert GORBACHI

välisminister

Dr. Ursula PLASSNIKI

POOLA VABARIIGI PRESIDENT:

välisminister

Adam Daniel ROTFELDI

Euroopa asjade eest vastutava riigisekretäri

Jarosław PIETRASE

PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT:

välisminister

Diogo PINTO DE FREITAS DO AMARALI

Euroopa asjade riigisekretär

Fernando Manuel de MENDONÇA D'OLIVEIRA NEVESE

RUMEENIA PRESIDENT:

president

Traian BĂSESCU

peaminister

Călin POPESCU-TĂRICEANU

välisminister

Mihai - Răzvan UNGUREANU

Euroopa Liiduga ühinemise pealäbirääkija

Leonard ORBANI

SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT:

välisministeeriumi riigisekretär

Božo CERARI

SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT:

välisminister

Eduard KUKANI

välisministeeriumi riigisekretär

József BERÉNYI

SOOME VABARIIGI PRESIDENT:

erakorralise ja täievolilise suursaadiku,

Soome Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures

Eikka KOSONENI

ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS:

välisminister

Laila FREIVALDSI

erakorralise ja täievolilise suursaadiku,

Rootsi Kuningriigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures

Sven-Olof PETERSSONI

TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA:

erakorralise ja täievolilise suursaadiku,

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures

Sir John GRANTI KCMG

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

Artikkel 1

1.   Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia saavad Euroopa Liidu liikmeteks.

2.   Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia saavad Euroopa põhiseaduse lepingu ning muudetud või täiendatud Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osapoolteks.

3.   Vastuvõtmise tingimused ja kord on sätestatud käesolevale lepingule lisatud protokollis. Nimetatud protokolli sätted moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

4.   Protokoll koos lisade ja liidetega lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule ning nende sätted moodustavad nimetatud lepingute lahutamatu osa.

Artikkel 2

1.   Juhul, kui Euroopa põhiseaduse leping ühinemise kuupäeval ei kehti, saavad Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia liidu muudetud või täiendatud aluslepingute osapoolteks.

Sellisel juhul kohaldatakse artikli 1 lõikeid 2—4 alates Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäevast.

2.   Vastuvõtmise tingimused ja vastuvõtust tingitud muudatused liidu aluslepingutes, mida kohaldatakse alates ühinemise kuupäevast kuni Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäevani, on sätestatud käesolevale lepingule lisatud aktis. Nimetatud akti sätted moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

3.   Juhul, kui Euroopa põhiseaduse leping jõustub pärast ühinemist, asendab artikli 1 lõikes 3 osutatud protokoll nimetatud lepingu jõustumise kuupäeval artikli 2 lõikes 2 osutatud akti. Sellisel juhul ei loeta eespool nimetatud protokolli sätteid uut õiguslikku toimet loovateks, vaid Euroopa põhiseaduse lepingus, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus ja käesolevas protokollis sätestatud tingimustel artikli 2 lõikes 2 osutatud akti sätetega juba loodud õiguslikku toimet säilitavateks.

Enne artikli 1 lõikes 3 osutatud protokolli jõustumist käesoleva lepingu või lõikes 2 osutatud akti alusel vastu võetud aktid kehtivad edasi ja nende õiguslik toime säilib kuni nimetatud aktide muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu suhtes kohaldatakse liikmesriikide õigusi ja kohustusi ning liidu institutsioonide volitusi ja pädevust käsitlevaid sätteid, mis on sätestatud lepingutes, mille osapoolteks Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia saavad.

Artikkel 4

1.   Kõrged lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsusele hiljemalt 31. detsembril 2006.

2.   Käesolev leping jõustub 1. jaanuaril 2007, tingimusel et kõik ratifitseerimiskirjad on enne seda kuupäeva hoiule antud.

Kui mõni artikli 1 lõikes 1 nimetatud riikidest ei ole oma ratifitseerimiskirja õigel ajal hoiule andnud, jõustub käesolev leping nende riikide suhtes, kes on oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud. Sel juhul teeb nõukogu viivitamata ühehäälselt otsuse vajalikuks osutunud muudatuste kohta käesolevas lepingus, artikli 1 lõikes 3 osutatud protokolli artiklis 10, artikli 11 lõikes 2, artiklis 12, artikli 21 lõikes 1, artiklites 22, 31, 34 ja 46, III lisa punkti 2 lõigu 1 taandes b, punkti 2 lõikudes 2 ja 3 ning IV lisa B jaos, ning vajaduse korral artikli 2 lõikes 2 osutatud akti artiklites 9—11, artikli 14 lõikes 3, artiklis 15, artikli 24 lõikes 1, artiklites 31, 34, 46 ja 47, III lisa punkti 2 lõigu 1 taandes b, puntki 2 lõikudes 2 ja 3 ning IV lisa B jaos; samuti võib ta eespool nimetatud protokolli, sealhulgas selle lisade ja liidete ning vajaduse korral eespool nimetatud akti, sealhulgas selle lisade ja liidete need sätted, milles nimetatakse sõnaselgelt riiki, kes ei ole oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud, ühehäälselt kehtetuks tunnistada või neid muuta.

Olenemata kõigi vajalike ratifitseerimiskirjade hoiule andmisest vastavalt lõikele 1 jõustub käesolev leping 1. jaanuaril 2008, kui nõukogu võtab enne Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumist artikli 1 lõikes 3 osutatud protokolli artikli 39 või artikli 2 lõikes 2 osutatud akti artikli 39 alusel vastu otsuse mõlema ühineva riigi kohta.

Kui selline otsus tehakse ainult ühe ühineva riigi kohta, jõustub käesolev leping selle riigi suhtes 1. jaanuaril 2008.

3.   Olenemata lõikest 2 võivad liidu institutsioonid enne ühinemist vastu võtta meetmed, millele on osutatud artikli 1 lõikes 3 osutatud protokolli artikli 3 lõikes 6, artikli 6 lõike 2 teises lõigus, lõike 4 teises lõigus, lõike 7 teises ja kolmandas lõigus, lõike 8 teises lõigus, lõike 9 kolmandas lõigus, artiklites 17 ja 19, artikli 27 lõigetes 1 ja 4, artikli 28 lõigetes 4 ja 5, artiklis 29, artikli 30 lõikes 3, artikli 31 lõikes 4, artikli 32 lõikes 5, artikli 34 lõigetes 3 ja 4, artiklites 37 ja 38, artikli 39 lõikes 4, artiklites 41, 42, 55, 56 ja 57 ning IV kuni VIII lisas. Sellised meetmed võetakse vastu enne Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumist artikli 2 lõikes 2 osutatud akti artiklite 3 lõike 6, artikli 6 lõike 2 teise lõigu, lõike 4 teise lõigu, lõike 7 teise ja kolmanda lõigu, lõike 8 teise lõigu, lõike 9 kolmanda lõigu, artiklite 20 ja 22, artikli 27 lõigete 1 ja 4, artikli 28 lõigete 4 ja 5, artikli 29, artikli 30 lõike 3, artikli 31 lõike 4, artikli 32 lõike 5, artikli 34 lõigete 3 ja 4, artiklite 37 ja 38, artikli 39 lõike 4, artiklite 41, 42, 55, 56 ja 57 ning IV kuni VIII lisa samaväärsete sätete alusel.

Need meetmed jõustuvad lepingu jõustumise kuupäeval ja ainult kooskõlas käesoleva lepingu tingimustega.

Artikkel 5

Euroopa põhiseaduse lepingu bulgaaria ja rumeenia keeles koostatud tekstid lisatakse käesolevale lepingule. Nimetatud tekstid on autentsed samadel tingimustel nagu Euroopa põhiseaduse lepingu eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles koostatud tekstid.

Itaalia Vabariigi valitsus annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa põhiseaduse lepingu tõestatud koopia kõigis esimeses lõigus nimetatud keeltes.

Artikkel 6

Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja nimetatud valitsus edastab tõestatud koopiad kõigi teiste allakirjutanud riikide valitsustele.

---