Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 02012R0260-20240408

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012, 14. märts 2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/260/2024-04-08

02012R0260 — ET — 08.04.2024 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 260/2012,

14. märts 2012,

millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 094 30.3.2012, lk 22)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 248/2014,  26. veebruar 2014,

  L 84

1

20.3.2014

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/886,  13. märts 2024,

  L 886

1

19.3.2024



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 260/2012,

14. märts 2012,

millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009

(EMPs kohaldatav tekst)



Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.  
Käesoleva määrusega sätestatakse liidusiseste eurodes tehtavate kreedit- ja otsekorralduste eeskirjad, mida kohaldatakse juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja ning makse saaja makseteenuse pakkuja asuvad liidus või kui ainus maksetehingus osalev makseteenuse pakkuja asub liidus.
2.  

Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste tehingute suhtes:

a) 

makseteenuse pakkujate, sealhulgas nende agentide või filiaalide vahel ja siseselt oma arvel tehtavad maksetehingud;

b) 

suurmaksete arveldussüsteemide kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud, välja arvatud otsekorraldused, mille puhul maksja ei ole selgelt taotlenud seda, et makse liiguks suurmaksete arveldussüsteemi kaudu;

c) 

maksetehingud, mis tehakse maksekaardi või samalaadse abivahendiga, sealhulgas sularaha väljavõtmine, välja arvatud juhul, kui maksekaarti või samalaadset abivahendit kasutatakse üksnes vajaliku teabe saamiseks, et teha vahetult kreedit- või otsekorraldus BBANi või IBANi tunnusega maksekontole ja maksekontolt;

d) 

mis tahes telekommunikatsiooni-, digitaal- või IT-seadme abil tehtavad maksetehingud, kui nende maksetehingute tulemuseks ei ole kreedit- või otsekorraldus, mis tehakse BBANi või IBANi tunnusega maksekontole ja maksekontolt;

e) 

rahasiirdetehingud direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punkti 13 tähenduses;

f) 

maksetehingud, millega kantakse üle e-raha Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ (mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet) ( 1 ) artikli 2 punkti 2 tähenduses, välja arvatud juhul, kui sellised tehingud toovad kaasa kreedit- või otsekorralduse BBANi või IBANi tunnusega maksekontole ja maksekontolt.

3.  
Kui makseskeemid põhinevad kreedit- või otsekorralduste abil tehtavatel maksetehingutel, kuid nad sisaldavad lisaks vabatahtlikke lisaelemente või teenuseid, kohaldatakse käesolevat määrust ainult aluseks olevate kreedit- ja otsekorralduste suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kreeditkorraldus” – riigisisene või piiriülene makseteenus, millega makseteenuse pakkuja, kelle juures maksja maksekonto asub, krediteerib makse saaja maksekontot maksetehingu või järjestikuste maksetehingutega maksja maksekontolt maksja antud juhise alusel;

▼M2

1a)

„välkkreeditkorraldus” – kreeditkorraldus, mis täidetakse viivitamata, ööpäevaringselt ja igal kalendripäeval;

1b)

„makse algatamise kanal” – mis tahes meetod, seade või menetlus, mille kaudu maksjad saavad esitada oma makseteenuse pakkujale kreeditkorralduse maksekäsundeid, sealhulgas internetipank, mobiilpanganduse rakendus, sularaha- või makseautomaat või mis tahes muu viis makseteenuse pakkuja ruumides;

1c)

„makse algatamise teenuse pakkuja” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 2 ) artikli 4 punktis 18 määratletud makse algatamise teenuse pakkuja;

1d)

„makse saaja nimi” – füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning juriidilise isiku puhul äri- või juriidiline nimi;

1e)

„sihipärased piiravad finantsmeetmed” – isiku, asutuse või üksuse suhtes kohaldatav varade külmutamine või isikule, asutusele või üksusele või tema kasuks rahaliste vahendite või majandusressursside otse või kaudselt kättesaadavaks tegemise keeld vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravatele meetmetele;

1f)

„juriidilise isiku tunnus“ või „LEI” – juriidilisele isikule antud standardi ISO 17442 kohane kordumatu tähtnumbriline viitekood;

▼B

2)

„otsekorraldus” – riigisisene või piiriülene makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud makse saaja maksja volituse alusel;

3)

„maksja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on maksekonto haldaja ja kes on lubanud teha maksekäsundi sellelt maksekontolt või, kui maksja maksekontot ei ole, füüsiline või juriidiline isik, kes teeb maksekäsundi makse saaja maksekontole;

4)

„makse saaja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on maksekonto ja kes on maksetehinguga ette nähtud ülekantava raha saaja;

▼M2

5)

„maksekonto” – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 12 määratletud maksekonto;

▼B

6)

„maksesüsteem” – ametlikel standarditel ja ühtsetel eeskirjadel põhinev arveldussüsteem maksetehingute töötlemiseks, kliiringuks või arveldamiseks;

7)

„makseskeem” – kogu liidus ja liikmesriikidesiseselt maksetehingute tegemiseks kasutatavad makseteenuse pakkujate vahel kokku lepitud ühtsed eeskirjad, tavad, standardid ja/või rakendussuunised, mis on eraldatud mis tahes infrastruktuurist või maksesüsteemist, mis toetab selle toimimist;

8)

„makseteenuse pakkuja” – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud kategooriasse kuuluv makseteenuse pakkuja ning direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 26 osutatud juriidiline või füüsiline isik, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) ( 3 ) artiklis 2 loetletud asutused, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2007/64/EÜ artikli 2 lõike 3 kohast erandit;

9)

„makseteenuse kasutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksja või makse saajana;

10)

„maksetehing” – selline maksja või makse saaja poolt algatatud rahaülekandetoiming maksekontode vahel liidus, mis ei sõltu makse aluseks olevatest kohustustest maksja ja makse saaja vahel;

11)

„maksekäsund” – makseteenuse pakkujale maksja või makse saaja antud juhis maksetehingu täitmiseks;

12)

„vahendustasu” – maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud tasu otsekorralduste eest;

13)

„mitmepoolne vahendustasu” – rohkem kui kahe makseteenuse pakkuja vahel sõlmitud kokkuleppe alusel kehtestatud mitmepoolne tasu;

14)

„BBAN” – maksekonto tunnus, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne maksekonto koos konkreetse makseteenuse pakkujaga liikmesriigis ja mida saab kasutada ainult riigisiseste maksetehingute tegemiseks, samal ajal kui selle sama maksekonto tunnus piiriüleste maksetehingute puhul on IBAN;

15)

„IBAN” – rahvusvaheline maksekonto tunnus, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne maksekonto liikmesriigis ja mille elemendid on kindlaks määranud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon;

16)

„BIC” – makseteenuse pakkuja tunnuskood, millega üheselt identifitseeritakse makseteenuse pakkuja ja mille elemendid on kindlaks määranud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon;

17)

„standard ISO 20022 XML” – Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standard finantstehinguid käsitlevate sõnumite väljatöötamiseks, mis hõlmab maksetehingute füüsilist esitamist XML-formaadis kooskõlas liidu selliste maksetehingute skeemide ärireeglite ja rakendussuunistega, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse;

18)

„suurmaksete arveldussüsteem” – maksesüsteem, mille peamine eesmärk on esmatähtsate, kiireloomuliste ja eelkõige suuresummaliste ühekordsete maksetehingute töötlemine, tasaarveldamine või arveldamine;

19)

„arvelduspäev” – päev, mil täidetakse raha ülekandmise kohustus maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja vahel;

20)

„nõuete täitmine” – otsekorralduse osa alates makse saaja nõude esitamisest kuni maksja maksekonto tavapärase debiteerimiseni;

21)

„volitus” – maksja nõusoleku ja antud volituse väljendus makse saajale ja (otse või kaudselt makse saaja kaudu) maksja makseteenuse pakkujale, millega makse saajal lubatakse esitada nõue teatava summa ulatuses nõude täitmiseks, debiteerides maksja kindlaks määratud maksekontot, ning millega maksja makseteenuse pakkujal lubatakse vastavad juhised täita;

▼M2

22)

„jaemaksesüsteem” – maksesüsteem, mille peamine eesmärk on töödelda, tasaarveldada või arveldada kreedit- või otsekorraldusi, mis on enamasti väikesesummalised ning mille puhul ei ole tegu suurmaksete arveldussüsteemiga;

▼B

23)

„mikroettevõtja” – ettevõtja, mis makseteenuse lepingu sõlmimise ajal on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ ( 4 ) lisa artiklis 1 ning artikli 2 lõigetes 1 ja 3 määratletud ettevõtja;

24)

„tarbija” – füüsiline isik, kes makseteenuse lepingutes tegutseb eesmärkidel, mis ei seondu tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega;

25)

„R-tehing” – maksetehing, mida makseteenuse pakkujal ei ole võimalik nõuetekohaselt täita või mida töödeldakse erandina, muu hulgas rahaliste vahendite puudumise, tagasivõtmise, vale summa või vale kuupäeva, volituse puudumise või vale või suletud maksekonto tõttu;

26)

„piiriülene maksetehing” – maksetehing, mis on algatatud maksja või makse saaja poolt ning mille korral maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja asuvad eri liikmesriikides;

27)

„riigisisene maksetehing” – maksetehing, mis on algatatud maksja või makse saaja poolt ning mille korral maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis;

28)

„seotud isik” – füüsiline või juriidiline isik, kelle nimel maksja teeb makse või makse saaja saab makse.

Artikkel 3

Juurdepääs

1.  
Makse saaja makseteenuse pakkuja, kes on juurdepääsetav riigisiseste kreeditkorralduste tegemiseks makseskeemi raames, on kooskõlas kogu liitu hõlmava makseskeemi eeskirjadega juurdepääsetav ka selliste kreeditkorralduste tegemiseks, mille maksja on algatanud mis tahes liikmesriigis asuva makseteenuse pakkuja vahendusel.
2.  
Maksja makseteenuse pakkuja, kes on juurdepääsetav riigisiseste otsekorralduste täitmiseks makseskeemi raames, on kooskõlas kogu liitu hõlmava makseskeemi eeskirjadega juurdepääsetav ka selliste otsekorralduste täitmiseks, mille makse saaja on algatanud mis tahes liikmesriigis asuva makseteenuse pakkuja vahendusel.
3.  
Lõiget 2 kohaldatakse ainult nende otsekorralduste suhtes, mis on tarbijatele makseskeemi raames maksjatena kättesaadavad.

Artikkel 4

Koostalitlusvõime

1.  

Makseskeemid, mida makseteenuse pakkujad kasutavad kreedit- ja otsekorralduste täitmiseks, vastavad järgmistele tingimustele:

a) 

nende eeskirjad on samad nii riigisiseste kui ka liidusiseste piiriüleste kreeditkorralduste puhul ning nii riigisiseste kui ka liidusiseste piiriüleste otsekorralduste puhul ja

b) 

makseskeemi osalised moodustavad makseteenuse pakkujate enamuse enamikus liikmesriikides ja liidu piires selliste makseteenuse pakkujate valdava enamuse, kes osutavad kreedit- või otsekorralduse teenust.

Esimese lõike punkti b kohaldamisel võetakse juhul, kui maksja ega makse saaja ei ole tarbija, arvesse ainult neid liikmesriike, kus makseteenuse pakkujad selliseid teenuseid osutavad, ja ainult neid makseteenuse pakkujaid, kes selliseid teenuseid osutavad.

2.  
Käitaja tagab või ametliku käitaja puudumisel tagavad liidusisese jaemaksesüsteemi osalised, et nende maksesüsteem on tehniliselt teiste liidusiseste jaemaksesüsteemidega koostalitlusvõimeline tänu selliste standardite kasutamisele, mille on välja töötanud rahvusvahelised või Euroopa standardiasutused. Samuti ei või nad kehtestada ärireegleid, mis piiravad koostalitlusvõimet teiste liidusiseste jaemaksesüsteemidega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ (arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides) ( 5 ) alusel määratud maksesüsteemide puhul nõutakse ainult seda, et need oleksid tehniliselt koostalitlusvõimelised teiste sama direktiivi kohaste maksesüsteemidega.
3.  
Kreedit- ja otsekorralduste töötlemist ei või takistada tehnilised tõkked.
4.  
Makseskeemi valdaja või makseskeemi ametliku valdaja puudumise korral vähemalt kaheksas liikmesriigis osalisi omava turule siseneva uue jaemaksesüsteemi juhtiv osaline võib taotleda selle liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt, kus makseskeemi valdaja või juhtiv osaline asub, lõike 1 esimese lõigu punkti b tingimustest ajutise erandi tegemist. Pädevad ametiasutused võivad pärast teiste selliste liikmesriikide pädevate ametiasutustega, kus mõni turule siseneva uue makseskeemi osaline asub, ning komisjoni ja Euroopa Keskpangaga konsulteerimist maksimaalselt kolmeks aastaks teha sellise erandi. Pädevad ametiasutused tuginevad otsuse tegemisel potentsiaalile, mis turule siseneval uuel makseskeemil täieõiguslikuks üleeuroopaliseks makseskeemiks kujunemiseks on, ning selle panusele konkurentsi suurendamisse või uuendustegevuse edendamisse.
5.  
Käesolev artikkel jõustub 1. veebruaril 2014, välja arvatud selliste makseteenuste puhul, mille kohta kehtib artikli 16 lõikes 4 sätestatud vabastus.

Artikkel 5

Nõuded kreedit- ja otsekorraldustele

1.  

Makseteenuse pakkujad täidavad kreedit- ja otsekorraldusi kooskõlas järgmiste nõuetega:

a) 

maksekontode tuvastamiseks peavad nad kasutama olenemata asukohast lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnust;

b) 

makse edastamisel mõnele teisele makseteenuse pakkujale või makse tegemiseks jaemaksesüsteemi kaudu peavad nad kasutama lisa punkti 1 alapunktis b täpsustatud sõnumivormingut;

c) 

sõltumata sellest, kas maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja või ainus maksetehingus osalev makseteenuse pakkuja asuvad ühes ja samas liikmesriigis või kas mõni makseteenuse pakkujatest asub mõnes teises liikmesriigis, peavad nad tagama, et makseteenuse kasutaja kasutab maksekontode tuvastamiseks lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnust;

d) 

makseteenuse pakkuja peab tagama, et sellise makseteenuse kasutaja puhul, kes ei ole ei tarbija ega mikroettevõtja, kuid kes algatab või saab kreedit- või otsekorralduse alusel üksikülekandeid, mida ei kanta üle üksikult, vaid mis on ülekandmiseks kokku koondatud, kasutatakse lisa punkti 1 alapunktis b täpsustatud sõnumivormingut.

Ilma et see piiraks esimese lõigu punkti b kohaldamist, kasutavad makseteenuse pakkujad makseteenuse kasutaja nõudmisel suhetes selle makseteenuse kasutajaga lisa punkti 1 alapunktis b täpsustatud sõnumivormingut.

2.  

Kui direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks vastu võetud siseriikliku õigusega kehtestatud kohustustest ei tulene teisiti, teevad makseteenuse pakkujad kreeditkorraldusi vastavalt järgmistele nõuetele:

a) 

maksja makseteenuse pakkuja peab tagama, et maksja esitab lisa punkti 2 alapunktis a täpsustatud andmed;

b) 

maksja makseteenuse pakkuja peab esitama makse saaja makseteenuse pakkujale lisa punkti 2 alapunktis b täpsustatud andmed;

c) 

makse saaja makseteenuse pakkuja peab esitama või tegema makse saajale kättesaadavaks lisa punkti 2 alapunktis d täpsustatud andmed.

3.  

Kui direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks vastu võetud siseriikliku õigusega kehtestatud kohustusest ei tulene teisiti, teevad makseteenuse pakkujad otsekorraldusi vastavalt järgmistele nõuetele:

a) 

makse saaja makseteenuse pakkuja peab tagama, et:

i) 

makse saaja esitab esimese otsekorralduse, samuti ühekordse otsekorralduse ning iga järgneva maksetehingu puhul lisa punkti 3 alapunktis a täpsustatud andmed;

ii) 

maksja annab nii makse saajale kui ka (vahetult või kaudselt makse saaja kaudu) enda makseteenuse pakkujale nõusoleku ning et volitused koos nende hilisemate muudatustega või tühistamistega säilitab makse saaja või tema nimel tegutsev kolmas isik ja makse saajat on teavitatud sellest nõudest vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ artiklitele 41 ja 42 makseteenuse pakkuja poolt;

b) 

makse saaja makseteenuse pakkuja peab esitama maksja makseteenuse pakkujale lisa punkti 3 alapunktis b täpsustatud andmed;

c) 

maksja makseteenuse pakkuja peab esitama või teeb maksjale kättesaadavaks lisa punkti 3 alapunktis c täpsustatud andmed;

d) 

maksjal peab olema õigus nõuda oma makseteenuse pakkujalt, et ta:

i) 

piirduks otsekorraldusnõuete täitmisel teatava summa või perioodilisuse või mõlemaga;

ii) 

juhul, kui makseskeemi raames antavas volituses tagasimakseõigust ette ei nähta, kontrolliks enne maksja maksekonto debiteerimist volitust käsitleva teabe alusel iga otsekorraldust, veendumaks, et esitatud otsekorralduse summa ja perioodilisus vastab volituse kohasele summale ja perioodilisusele;

iii) 

blokeeriks mis tahes otsekorraldused tema maksekontole või mis tahes ühe või mitme konkreetse makse saaja algatatud otsekorraldused, või lubaks teha otsekorraldusi, mille on algatanud üksnes üks või mitu konkreetset makse saajat.

Kui maksja ega makse saaja ei ole tarbija, ei pea makseteenuse pakkuja täitma punkti d alapunktides i, ii või iii esitatud nõudeid.

Maksja makseteenuse pakkuja teavitab maksjat punktis d osutatud õigusest vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ artiklitele 41 ja 42.

Makse saaja saadab esimese otsekorralduse või ühekordse otsekorralduse ning iga järgneva otsekorralduse puhul oma makseteenuse pakkujale volitust käsitleva teabe ning saaja makseteenuse pakkuja edastab iga otsekorralduse puhul volitust käsitleva teabe maksja makseteenuse pakkujale.

4.  
Ainult juhul, kui see on vajalik, esitab kreeditkorralduse makse saaja kreeditkorraldusnõude korral lisaks lõikes 1 osutatud nõuetele oma maksjatele lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnuse ning kuni 1. veebruarini 2014 sooritatavate riigisiseste maksetehingute puhul ja kuni 1. veebruarini 2016 sooritatavate piiriüleste maksetehingute puhul oma makseteenuse pakkuja BICi.
5.  
Enne esimest otsekorraldust edastab maksja oma maksekonto tunnuse, mis on täpsustatud lisa punkti 1 alapunktis a. Ainult juhul, kui see on vajalik, edastab maksja kuni 1. veebruarini 2014 sooritatavate riigisiseste maksetehingute puhul ja kuni 1. veebruarini 2016 sooritatavate piiriüleste maksetehingute puhul oma makseteenuse pakkuja BICi.
6.  
Kui maksja ja maksja makseteenuse pakkuja vahelise lepingu tüüptingimustes ei nähta ette tagasimakseõigust, kontrollib maksja makseteenuse pakkuja enne maksja maksekonto debiteerimist volitust käsitleva teabe alusel, ilma et see piiraks lõike 3 punkti a alapunkti ii kohaldamist, iga otsekorraldust, veendumaks, et esitatud otsekorralduse summa vastab volitusekohasele summale ja perioodilisusele.
7.  
Riigisiseste maksetehingute puhul pärast 1. veebruari 2014 ja piiriüleste maksetehingute puhul pärast 1. veebruari 2016 makseteenuse pakkujad makseteenuse kasutajatelt maksja ega saaja BICi esitamist enam ei nõua.
8.  
Maksja makseteenuse pakkuja ega makse saaja makseteenuse pakkuja ei või kehtestada lisatasu andmete lugemise protsessi eest, mille käigus luuakse automaatselt volitus selliste maksetehingute jaoks, mis on müügipunktis algatatud maksekaardiga või mida tehakse maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsekorraldus.

▼M2

Artikkel 5a

Välkkreeditkorralduste tehingud

1.  
Makseteenuse pakkujad, kes pakuvad oma makseteenuse kasutajatele kreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenuseid, peavad pakkuma kõigile oma makseteenuse kasutajatele välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenuseid.

Esimeses lõigus osutatud makseteenuse pakkujad tagavad, et kõik kreeditkorraldusteks kättesaadavad maksekontod on kättesaadavad ka välkkreeditkorraldusteks ööpäevaringselt ja igal kalendripäeval.

2.  
Erandina lõikest 1 ja tingimusel, et pädevatelt asutustelt on saadud eelnev luba, mis põhineb asjaomaste asutuste hinnangul tema likviidsuse saamise kohta eurodes, ei ole makseteenuse pakkuja, kes asub liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, kohustatud pakkuma makseteenuse kasutajatele makseteenust, mis seisneb eurodes tehtavate ja tehingulimiiti ületavate välkkreeditkorralduste saatmises selle liikmesriigi omavääringus nomineeritud maksekontodelt ajal, mil kõnealune makseteenuse pakkuja ei saada ega võta vastu eurodes tavapäraseid kreeditkorraldusi seoses selliste maksekontodega. Kõnealuse limiidi kehtestavad pädevad asutused ja see ei tohi olla väiksem kui 25 000  eurot. Makseteenuse pakkuja taotlusel võivad pädevad asutused anda eelneva loa üheks aastaks. Makseteenuse pakkuja taotlusel võivad pädevad asutused kõnealust eelnevat luba pikendada järgnevateks ühe aasta pikkusteks ajavahemikeks pärast seda, kui pädevad asutused on uuesti hinnanud makseteenuse pakkuja võimalust saada likviidsust eurodes. Pädevad asutused teavitavad komisjoni igal aastal käesoleva lõike kohaselt antud eelnevatest lubadest ja pikendustest.

EKP ja mis tahes riigi keskpank, kui ta ei tegutse rahaasutuse või muu ametiasutusena, võib piirata välkkreeditkorralduste saatmise makseteenuse pakkumise ajavahemikuga, mil ta pakub tavapäraste kreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenust.

3.  
Olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 78 lõike 1 teisest lõigust on välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise aeg hetk, mil maksja makseteenuse pakkuja on selle kätte saanud, olenemata tunnist või kalendripäevast.

Olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 78 lõikest 2, kui maksja ja maksja makseteenuse pakkuja lepivad kokku, et välkkreeditkorralduse maksekäsundi täitmine toimub konkreetsel ajal konkreetsel päeval või hetkel, mil maksja on andnud raha makseteenuse pakkuja käsutusse, loetakse välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise ajaks kokkulepitud aeg, olenemata kellaajast või kalendripäevast.

Erandina käesoleva lõike esimesest ja teisest lõigust on välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise aeg:

a) 

välkkreeditkorralduse mitteelektroonilise maksekäsundi puhul hetk, mil maksja makseteenuse pakkuja on maksekäsundi teabe oma sisesüsteemi sisestanud, mis peab toimuma võimalikult kiiresti pärast seda, kui maksja on välkkreeditkorralduse mitteelektroonilise maksekäsundi maksja makseteenuse pakkujale esitanud;

b) 

käesoleva artikli lõikes 7 osutatud paketti kuuluva välkkreeditkorralduse individuaalse maksekäsundi puhul, kui selle paketi konverteerib individuaalseteks maksetehinguteks maksja makseteenuse pakkuja, hetk, mil maksja makseteenuse pakkuja on sellest tuleneva maksetehingu lahti pakkinud. Maksja makseteenuse pakkuja alustab paketi konverteerimist kohe pärast seda, kui maksja on selle maksja makseteenuse pakkujale esitanud, ja viib kõnealuse konverteerimise lõpule võimalikult kiiresti;

c) 

maksekäsundi puhul, mis käsitleb välkkreeditkorraldust maksekontodelt, mis ei ole nomineeritud eurodes, maksetehingu summa eurodesse konverteerimise hetk. Kõnealune vääringu konverteerimine toimub kohe pärast seda, kui maksja on välkkreeditkorralduse maksekäsundi maksja makseteenuse pakkujale esitanud.

4.  

Välkkreeditkorralduste tegemisel peavad makseteenuse pakkujad lisaks artiklis 5 sätestatud nõuetele täitma järgmisi nõudeid:

a) 

makseteenuse pakkujad tagavad, et maksjatel on võimalik esitada välkkreeditkorralduse maksekäsund kõigi samade makse algatamise kanalite kaudu, mille kaudu maksjatel on võimalik esitada muu kreeditkorralduste maksekäsund;

b) 

olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artiklist 83, kontrollib maksja makseteenuse pakkuja viivitamata pärast välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise aega, kas kõik maksetehingu töötlemiseks vajalikud tingimused on täidetud ja kas vajalik raha on kättesaadav, reserveerib maksetehingu summa maksja kontol või debiteerib selle maksja kontolt ja saadab maksetehingu viivitamata makse saaja makseteenuse pakkujale;

c) 

olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artiklist 83 ja artikli 87 lõikest 2, teeb makse saaja makseteenuse pakkuja kümne sekundi jooksul alates maksja makseteenuse pakkujalt välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise ajast maksetehingu summa makse saaja maksekontol kättesaadavaks vääringus, milles makse saaja konto on nomineeritud, ning kinnitab maksja makseteenuse pakkujale maksetehingu lõpuleviimist;

d) 

olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 87 lõikest 1 tagab makse saaja makseteenuse pakkuja, et makse saaja maksekonto krediteerimise väärtuspäev on sama kuupäev, mil makse saaja makseteenuse pakkuja krediteerib maksetehingu summa makse saaja maksekontole, ning

e) 

viivitamata pärast punktis c osutatud lõpuleviimise kinnituse saamist või juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja ei ole kümne sekundi jooksul alates välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise ajast kõnealust lõpuleviimise kinnitust saanud, teavitab maksja makseteenuse pakkuja maksjat ja asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkujat sellest, kas maksetehingu summa on makse saaja maksekontol kättesaadavaks tehtud.

5.  
Olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artiklist 89, kui maksja makseteenuse pakkuja ei ole kümne sekundi jooksul alates vastuvõtmise ajast saanud makse saaja makseteenuse pakkujalt teadet, milles kinnitatakse, et raha tehti makse saaja kontol kättesaadavaks, taastab maksja makseteenuse pakkuja viivitamata maksja maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui tehingut ei oleks toimunud.
6.  
Makseteenuse kasutaja taotluse korral pakub makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajale võimalust kehtestada limiit, millega määratakse kindlaks maksimumsumma, mida saab välkkreeditkorraldusega saata. See limiit võib olla kas päeva- või tehingupõhine, vastavalt makseteenuse kasutaja äranägemisele. Makseteenuse pakkujad tagavad, et makseteenuse kasutajad saavad seda maksimumsummat igal ajal enne välkkreeditkorralduse maksekäsundi esitamist muuta. Kui makseteenuse kasutaja välkkreeditkorralduse maksekäsund ületab maksimumsummat, ei täida maksja makseteenuse pakkuja välkkreeditkorralduse maksekäsundit, annab sellest makseteenuse kasutajale teada ja teavitab teda sellest, kuidas maksimumsummat muuta.
7.  
Välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenuse pakkumisel pakuvad makseteenuse pakkujad oma makseteenuse kasutajatele võimalust esitada mitu maksekäsundit ühe paketina, kui makseteenuse pakkujad pakuvad seda võimalust oma makseteenuse kasutajatele muude kreeditkorralduste puhul.

Makseteenuse pakkujad ei kehtesta välkkreeditkorralduste paketina esitatavate maksekäsundite arvule limiite, mis on väiksemad kui muudele kreeditkorralduste pakettidele kehtestatud limiidid.

8.  
Lõikes 1 osutatud makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, pakuvad makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste vastuvõtmise makseteenust hiljemalt 9. jaanuariks 2025 ja käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste saatmise makseteenust hiljemalt 9. oktoobriks 2025.

Lõikes 1 osutatud makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, pakuvad makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste vastuvõtmise teenust hiljemalt 9. jaanuariks 2027 ja käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste saatmise teenust hiljemalt 9. juuliks 2027.

Erandina käesoleva lõike teisest lõigust ei ole kuni 9. juunini 2028 käesoleva artikli lõikes 1 osutatud makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, kohustatud pakkuma makseteenuse kasutajatele makseteenust, mis seisneb eurodes välkkreeditkorralduste saatmises selle liikmesriigi omavääringus nomineeritud maksekontodelt ajal, mil kõnealused makseteenuse pakkujad ei saada ega võta vastu tavapäraseid kreeditkorraldusi seoses selliste kontodega.

Olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust pakuvad makseteenuse pakkujad, kes on direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutused või direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 4 määratletud makseasutused ning kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenust hiljemalt 9. aprilliks 2027.

Olenemata käesoleva lõike teisest lõigust pakuvad makseteenuse pakkujad, kes on direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutused või direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 4 määratletud makseasutused ning kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste vastuvõtmise makseteenust hiljemalt 9. aprilliks 2027 ja käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste saatmise makseteenust hiljemalt 9. juuliks 2027.

Artikkel 5b

Kreeditkorraldustega seotud tasud ja makse saaja kontrollimine

1.  
Tasud, mida makseteenuse pakkuja võtab maksjatelt ja makse saajatelt välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise eest, ei tohi olla suuremad kui tasud, mida kõnealune makseteenuse pakkuja võtab muude vastavat liiki kreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise eest.
2.  
Artiklis 5c osutatud teenuseid osutatakse kõigile makseteenuse kasutajatele tasuta.
3.  
Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. jaanuariks 2025.

Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. jaanuariks 2027.

Artikkel 5c

Makse saaja kontrollimine kreeditkorralduste puhul

1.  

Maksja makseteenuse pakkuja pakub maksjale teenust, millega tagatakse selle makse saaja kontrollimine, kellele maksja kavatseb kreeditkorralduse saata (edaspidi „makse saaja kontrollimise teenus“). Maksja makseteenuse pakkuja osutab makse saaja kontrollimise teenust viivitamata pärast seda, kui maksja esitab asjakohase teabe makse saaja kohta, ja enne seda, kui maksjale pakutakse võimalust kõnealune kreeditkorraldus autoriseerida. Maksja makseteenuse pakkuja pakub makse saaja kontrollimise teenust, olenemata makse algatamise kanalist, mida maksja kasutab kreeditkorralduse maksekäsundi esitamiseks. Makse saaja kontrollimise teenust osutatakse kooskõlas järgmisega:

a) 

kui maksja on lisanud lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse ja saaja nime kreeditkorralduse maksekäsundisse, osutab maksja makseteenuse pakkuja teenust, et viia lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus vastavusse makse saaja nimega. Maksja makseteenuse pakkuja taotlusel kontrollib makse saaja makseteenuse pakkuja, kas lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus ja makse saaja nimi, mille on esitanud maksja, langevad kokku. Kui need ei lange kokku, teavitab maksja makseteenuse pakkuja sellest makse saaja makseteenuse pakkuja esitatud teabe põhjal maksjat ja annab talle teada, et kreeditkorralduse autoriseerimine võib viia selleni, et raha kantakse üle maksekontole, mis ei ole maksja märgitud makse saaja valduses. Kui maksja esitatud makse saaja nimi ja lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus peaaegu langevad kokku, märgib maksja makseteenuse pakkuja maksjale selle makse saaja nime, mis on seotud maksja esitatud maksekonto tunnusega, mis on nimetatud lisa punkti 1 alapunktis a;

b) 

kui makse saaja on juriidiline isik ja maksja makseteenuse pakkuja pakub makse algatamise kanalit, mis võimaldab maksjal esitada maksekäsundi, esitades käesoleva määruse lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse koos muude andmeelementidega kui makse saaja nimi, millega makse saaja üheselt identifitseeritakse, näiteks käibemaksukohustuslasena registreerimise number, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 ( 6 ) artikli 16 lõike 1 teises lõigus osutatud Euroopa kordumatu tunnus või LEI, ning kui needsamad andmeelemendid on makse saaja makseteenuse pakkuja sisesüsteemis kättesaadavad, kontrollib kõnealune makseteenuse pakkuja maksja makseteenuse pakkuja taotlusel, kas käesoleva määruse lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus ja maksja esitatud andmeelement langevad kokku. Kui käesoleva määruse lisa punkti 1alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus ja maksja esitatud andmeelement ei lange kokku, teavitab maksja makseteenuse pakkuja sellest makse saaja makseteenuse pakkuja esitatud teabe põhjal maksjat;

c) 

kui makseteenuse pakkuja hoiab maksja esitatud maksekonto tunnuse alusel, mis on nimetatud lisa punkti 1 alapunktis a, identifitseeritud maksekontot mitme makse saaja nimel, võib maksja esitada maksja makseteenuse pakkujale lisateavet, mis võimaldab makse saaja üheselt identifitseerida. Makseteenuse pakkuja, kes haldab seda maksekontot mitme makse saaja nimel, või asjakohasel juhul makseteenuse pakkuja, kes seda maksekontot hoiab, kinnitab maksja makseteenuse pakkuja taotlusel, kas maksja märgitud makse saaja kuulub nende mitme makse saaja hulka, kelle nimel maksekontot hallatakse või hoitakse. Maksja makseteenuse pakkuja teavitab maksjat, kui maksja märgitud makse saaja ei kuulu nende mitme makse saaja hulka, kelle nimel maksekontot hallatakse või hoitakse;

d) 

muudel kui käesoleva lõike punktides a, b ja c kirjeldatud juhtudel ja eelkõige juhul, kui makseteenuse pakkuja pakub makse algatamise kanalit, mis ei nõua maksjalt nii lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse kui ka makse saaja nime sisestamist, tagab makseteenuse pakkuja, et makse saaja, kellele maksja kavatseb kreeditkorralduse saata, on nõuetekohaselt identifitseeritud. Selleks teavitab makseteenuse pakkuja maksjat viisil, mis võimaldab maksjal makse saaja enne kreeditkorralduse autoriseerimist valideerida.

2.  
Kui lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse või saaja nime esitab makse algatamise teenuse pakkuja, mitte maksja, tagab kõnealune makse algatamise teenuse pakkuja, et makse saajat käsitlev teave on õige.
3.  
Lõike 1 punkti d kohaldamisel järgivad makseteenuse pakkujad ja lõike 2 kohaldamisel makse algatamise teenuse pakkujad töökindlaid sisemenetlusi, et tagada makse saajaid käsitleva teabe õigsus.
4.  
Paberkandjal maksekäsundite puhul osutab maksja makseteenuse pakkuja makse saaja kontrollimise teenust maksekäsundi vastuvõtmise ajal, välja arvatud juhul, kui maksja ei ole vastuvõtmise ajal kohal.
5.  
Makseteenuse pakkujad tagavad, et makse saaja kontrollimise teenuse ja lõikes 2 kirjeldatud teenuse osutamine ei takista maksjaid autoriseerimast asjaomast kreeditkorraldust.
6.  
Makseteenuse pakkujad annavad makseteenuse kasutajatele, kes ei ole tarbijad, võimaluse loobuda makse saaja kontrollimise teenuse saamisest mitme maksekäsundi esitamisel ühe paketina.

Makseteenuse pakkujad tagavad, et makseteenuse kasutajatel, kes loobusid makse saaja kontrollimise teenuse saamisest, on õigus hakata seda teenust igal ajal uuesti kasutama.

7.  
Kui maksja makseteenuse pakkuja teavitab maksjat vastavalt lõike 1 punktile a, b või c, annab asjaomane makseteenuse pakkuja samal ajal maksjale teada, et kreeditkorralduse autoriseerimine võib viia selleni, et raha kantakse üle maksekontole, mis ei ole maksja märgitud makse saaja valduses. Makseteenuse pakkuja esitab selle teabe makseteenuse kasutajale, kes ei ole tarbija, kui asjaomane makseteenuse kasutaja loobub makse saaja kontrollimise teenuse saamisest mitme maksekäsundi esitamisel ühe paketina. Makseteenuse pakkujad teavitavad oma makseteenuse kasutajaid mõjust, mida avaldab makseteenuse pakkuja vastutusele ja makseteenuse kasutaja tagasimakse saamise õigustele see, kui makseteenuse kasutaja otsustab lõike 1 punktides a, b ja c osutatud teavitust eirata.
8.  
Makseteenuse pakkujat ei peeta vastutavaks valele makse saajale direktiivi (EL) 2015/2366 artiklis 88 sätestatud väära kordumatu tunnuse alusel suunatud kreeditkorralduse täitmise eest, tingimusel et ta on täitnud käesoleva artikli nõuded.

Kui maksja makseteenuse pakkuja ei täida käesoleva artikli lõiget 1 või kui makse algatamise teenuse pakkuja ei täida käesoleva artikli lõiget 2 ja kui kõnealuse täitmata jätmise tulemuseks on valesti täidetud maksetehing, maksab maksja makseteenuse pakkuja maksjale ülekantud summa viivitamata tagasi ja asjakohasel juhul taastab debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui tehingut ei oleks toimunud.

Kui nõuete täitmata jätmine leiab aset seetõttu, et makse saaja makseteenuse pakkuja või makse algatamise teenuse pakkuja ei täitnud oma käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, hüvitab makse saaja makseteenuse pakkuja või asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkuja kõnealuse täitmata jätmisega maksja makseteenuse pakkujale tekitatud rahalise kahju.

Maksjale tekitatud täiendavat rahalist kahju võib hüvitada vastavalt maksja ja asjaomase makseteenuse pakkuja vahel sõlmitud lepingu suhtes kohaldatavale õigusele.

9.  
Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. oktoobriks 2025.

Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. juuliks 2027.

Artikkel 5d

Makseteenuse kasutajate kontrollimine välkkreeditkorraldusi pakkuvate makseteenuse pakkujate poolt, et teha kindlaks, kas makseteenuse kasutaja on isik või üksus, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid

1.  
Välkkreeditkorraldusi pakkuvad makseteenuse pakkujad kontrollivad, kas mõni nende makseteenuse kasutajatest on isik või üksus, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid.

Makseteenuse pakkujad viivad sellised kontrollid läbi viivitamata pärast kõigi uute sihipäraste piiravate finantsmeetmete jõustumist, ja viivitamata pärast kõigi selliste sihipäraste piiravate finantsmeetmete muudatuste jõustumist ning vähemalt kord kalendripäeva jooksul.

2.  
Välkkreeditkorralduse täitmise ajal ei kontrolli kõnealuse välkkreeditkorralduse täitmisega seotud maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja lisaks käesoleva artikli lõike 1 kohastele kontrollidele seda, kas maksja või makse saaja, kelle maksekontot kasutatakse kõnealuse välkkreeditkorralduse täitmiseks, on isik või üksus, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid.

Käesoleva lõike esimene lõik ei piira makseteenuse pakkujate tegevust, et järgida muid piiravaid meetmeid kui ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid, ning piiravaid meetmeid, mida ei ole vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt, või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevat liidu õigust.

3.  
Makseteenuse pakkujad täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. jaanuariks 2025.

▼B

Artikkel 6

Tähtpäevad

1.  
Hiljemalt alates 1. veebruarist 2014 täidetakse kreeditkorraldused vastavalt artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 4 ning lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.
2.  
Hiljemalt alates 1. veebruarist 2014 täidetakse otsekorraldused vastavalt artikli 8 lõigetele 2 ja 3 ning artikli 5 lõigetes 1, 3, 5, 6 ja 8 ning lisa punktides 1 ja 3 sätestatud nõuetele.
3.  
Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, täidetakse otsekorraldused vastavalt artikli 8 lõikes 1 sätestatud nõuetele hiljemalt 1. veebruarist 2017 riigisiseste maksete ja hiljemalt 1. novembrist 2012 piiriüleste maksete puhul.
4.  
Riigisiseste maksete puhul võib liikmesriik või võivad asjaomase liikmesriigi heakskiidul liikmesriigi makseteenuse pakkujad kehtestada pärast oma kodanike ettevalmistatuse ja valmisoleku taseme arvesse võtmist ja hindamist lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtpäevadest varasema tähtpäeva.

Artikkel 7

Volituste kehtivus ja tagasimakseõigus

1.  
Makse saaja kehtiv volitus, mille kohaselt võib korduvaid otsekorraldusi enne 1. veebruari 2014 vastu võtta nn pärandmakseskeemi raames, jääb pärast kõnealust kuupäeva kehtima ning kujutab endast nõusolekut selle kohta, et maksja makseteenuse pakkuja täidab nimetatud makse saaja poolt vastu võetavad korduvad otsekorraldused otsekorraldusvolituste kehtivust pikendava siseriikliku õiguse või kliendilepingute puudumisel vastavalt käesolevale määrusele.
2.  
Lõikes 1 osutatud volitus võimaldab teha tingimusteta tagasimakseid ja tagasimakstava makse tehingu kuupäeva seisuga tagasimakseid, kui sellised tagasimaksed on ette nähtud kehtivat volitust käsitlevates sätetes.

Artikkel 8

Vahendustasu otsekorralduste eest

1.  
Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei või otsekorralduste puhul kohaldada otsekorralduse pealt võetavat mitmepoolset vahendustasu või muud kokkulepitavat tasu, millel on samalaadne eesmärk või mõju.
2.  

R-tehingute puhul võib kohaldada mitmepoolset vahendustasu juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

kokkuleppe eesmärk on tõhusalt tagada, et kulud kannab selle makseteenuse pakkuja või sellise makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja, kes R-tehingu põhjustas, võttes samas arvesse tehingukulusid, ja et tasu võtmine maksjalt ei toimu automaatselt ning et makseteenuse pakkuja ei võta makseteenuse kasutajalt konkreetse R-tehingu liigiga seoses tasu, mis ületab kulu, mis makseteenuse pakkujal selliste tehingutega seoses tekkis;

b) 

tasu on rangelt kulupõhine;

c) 

R-tehingutelt võetav tasu ei ületa R-tehingute käitlemise tegelikke kulusid, mida kannab kõige kulutõhusam võrreldav makseteenuse pakkuja, kes on kokkuleppes osalejate hulgas representatiivne tehingumahu ja teenuste laadi osas;

d) 

tasu kohaldamisel vastavalt punktidele a, b ja c ei nõua makseteenuse pakkuja oma makseteenuse kasutajalt lisatasu kulude puhul, mis on kaetud kõnealuse vahendustasuga;

e) 

kokkuleppele ei ole praktilist ega majanduslikult põhjendatud alternatiivi, mis võimaldaks samaväärset või tõhusamat R-tehingute käitlemist ning millega kaasneksid kliendi jaoks madalamad või võrdsed kulud.

Esimese lõigu kohaldamisel võetakse R-tehingute tasude arvutamisel arvesse ainult neid kulukategooriad, mis on otseselt ja üheselt seotud R-tehingute käitlemisega. Kõnealused kulud määratakse täpselt kindlaks. Kulude jaotus, sealhulgas iga kulukomponent eraldi, nähakse ette kokkuleppes, et oleks võimalik kulusid lihtsalt kontrollida ja jälgida.

3.  
Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse mutatis mutandis makseteenuse pakkuja ühepoolselt kehtestatud korra ja makseteenuse pakkujate vahel sõlmitud kahepoolsete kokkulepete suhtes, millel on sama eesmärk või mõju kui mitmepoolsel kokkuleppel.

Artikkel 9

Maksete kättesaadavus

1.  
Maksja, kes teeb kreeditkorralduse makse saajale, kellel on liidus asuv maksekonto, ei täpsusta, millises liikmesriigis see maksekonto peab asuma, kui sellele maksekontole on juurdepääs vastavalt artiklile 3.
2.  
Makse saaja, kes nõustub kreeditkorraldusega või kasutab otsekorraldust raha saamiseks maksjalt, kelle maksekonto asub liidus, ei täpsusta, millises liikmesriigis see maksekonto peab asuma, kui sellele maksekontole on juurdepääs vastavalt artiklile 3.

Artikkel 10

Pädevad asutused

1.  
Liikmesriigid määravad käesoleva määruse täitmise eest vastutavateks pädevateks asutusteks ametiasutused või siseriikliku õiguse alusel tunnustatud asutused või siseriikliku õiguse alusel otseselt selleks volitatud ametiasutused, sealhulgas liikmesriikide keskpangad. Liikmesriigid võivad määrata olemasolevad asutused tegutsema pädevate asutustena.
2.  
Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 alusel määratud pädevatest asutustest hiljemalt 1. veebruariks 2013. Nad teavitavad komisjoni ja Euroopa järelevalveleasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”) viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud olulistest muudatustest.
3.  
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud pädevatel asutustel on oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud volitused. Kui käesoleva määrusega reguleeritud küsimustega tegeleb liikmesriigi territooriumil mitu pädevat asutust, tagab liikmesriik nende asutuste tiheda koostöö, et nad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita.
4.  
Pädevad asutused kontrollivad tõhusalt, kas makseteenuse pakkujad täidavad käesolevat määrust, ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada selle täitmine. Nad teevad üksteisega koostööd vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ artiklile 24 ja määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 31.

Artikkel 11

Karistused

1.  
Liikmesriigid kehtestavad hiljemalt 1. veebruariks 2013 eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Sellised karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest hiljemalt 1. augustiks 2013 ja teavitavad viivitamata kõikidest nende hilisematest muudatustest.

▼M2

1a.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kehtestavad liikmesriigid hiljemalt 9. aprilliks 2025 karistusnormid, mida kohaldatakse artiklite 5a–5d rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Need karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 9. aprilliks 2025 nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.
1b.  

Artikli 5d rikkumise korral kohaldatavate karistuste puhul tagavad liikmesriigid, et sellised karistused hõlmavad järgmist:

a) 

juriidilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 10 % juriidilise isiku eelmise majandusaasta netokäibest;

b) 

füüsilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 5 000 000  eurot või samaväärne summa selle liikmesriigi omavääringus, mille rahaühik ei ole euro 8. aprillil 2024.

Käesoleva lõike punkti a kohaldamisel, kui juriidiline isik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 7 ) artikli 2 punktis 9 määratletud emaettevõtja tütarettevõtja või mis tahes sellise ettevõtja tütarettevõtja, kellel on selle juriidilise isiku üle tegelik valitsev mõju, on asjaomane käive põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruannetest tulenev käive.

1c.  
Käesoleva artikli lõikes 1a osutatud karistusi ei kohaldata artikli 5a lõike 1 teises lõigus sätestatud juurdepääsetavuse nõude rikkumiste suhtes, kui makseteenuse pakkujate hallatavad maksekontod ei ole kavandatud hoolduse tõttu välkkreeditkorraldusteks juurdepääsetavad, tingimusel et juurdepääsu puudumise ajavahemikud on nii prognoositavad kui ka lühikesed, või asjaomase makseskeemi kõikide välkkreeditkorralduste kavandatud seisakute suhtes, tingimusel et makseteenuse kasutajaid on kavandatud hooldusest või kavandatud seisakust eelnevalt teavitatud.
1d.  
Erandina lõikest 1b, kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole halduskaristusi ette nähtud, võib käesolevat artiklit kohaldada nii, et karistuse algatab pädev asutus ja selle määravad õigusasutused, tagades samal ajal, et karistus on mõjus, proportsionaalne ja hoiatav ning sellel on samaväärne mõju kui nende liikmesriikide pädevate asutuste määratud halduskaristustel, mille õigussüsteemis on halduskaristused ette nähtud. Igal juhul peavad määratavad karistused olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid, kelle õigussüsteemis ei ole halduskaristusi ette nähtud, teavitavad komisjoni hiljemalt 9. aprilliks 2025 oma karistustest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

▼B

2.  
Lõikes 1 osutatud karistusi ei kohaldata tarbijate suhtes.

Artikkel 12

Kohtuväline kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlus

1.  
Liikmesriigid kehtestavad asjakohase ja tõhusa kohtuvälise kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetluse, et lahendada makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi, mis käsitlevad käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Selleks määravad liikmesriigid olemasolevad asutused või, kui see on asjakohane, loovad uued asutused.
2.  
Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 osutatud asutustest hiljemalt 1. veebruariks 2013. Nad teavitavad komisjoni viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud hilisematest muudatustest.
3.  
Liikmesriigid võivad sätestada, et käesolevat artiklit kohaldatakse ainult selliste makseteenuse kasutajate suhtes, kes on tarbijad, või ainult nende suhtes, kes on tarbijad ja mikroettevõtjad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest sellistest sätetest hiljemalt 1. augustiks 2013.

Artikkel 13

Volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika arengut ja turuolude muutumist.

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 31. märtsist 2012. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.  
Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

▼M2

Artikkel 15

Läbivaatamine

1.  
Komisjon esitab hiljemalt 1. veebruariks 2017 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Keskpangale ning Euroopa Pangandusjärelevalvele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku.
2.  

Hiljemalt 9. oktoobriks 2028 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on asjakohasel juhul lisatud seadusandlik ettepanek. Aruanne sisaldab hinnangut järgmise kohta:

a) 

tasude areng maksekontode puhul ning eurodes ja nende liikmesriikide omavääringus, mille rahaühik ei ole euro, riigisiseste ja piiriüleste kreeditkorralduste ning välkkreeditkorralduste puhul alates 26. oktoobrist 2022, sealhulgas artikli 5b lõike 1 mõju nendele tasudele, ning

b) 

artikli 5d kohaldamisala ja selle tõhusus välkkreeditkorralduste tarbetu takistamise vältimisel.

3.  

Makseteenuse pakkujad esitavad oma pädevatele asutustele aruande järgmise kohta:

a) 

kreeditkorralduste, välkkreeditkorralduste ja maksekontode tasude tase;

b) 

selliste tagasilükkamiste osakaal (riigisiseste ja piiriüleste maksetehingute puhul eraldi), mis on tingitud sellest, et kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid.

Makseteenuse pakkujad esitavad kõnealused aruanded iga 12 kuu järel. Esimene aruanne esitatakse 9. aprillil 2025 ning see sisaldab teavet, mis käsitleb tasude taset ja tagasilükkamisi ajavahemikul alates 26. oktoobrist 2022 kuni eelneva kalendriaasta lõpuni.

4.  
Pädevad asutused esitavad 9. oktoobriks 2025 ja seejärel igal aastal komisjonile ja EBA-le teabe, mille makseteenuse pakkujad on neile lõike 3 kohaselt esitanud, ning teabe nende liikmesriigis asuvate makseteenuse pakkujate poolt eelneva kalendriaasta jooksul eurodes välkkreeditkorralduste saatmise mahu ja väärtuse kohta.
5.  
EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks ühtsed aruandevormid, suunised ja metoodika selle kohta, kuidas neid aruandevorme lõikes 3 osutatud aruandluse eesmärgil kasutada.

EBA esitab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 9. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

6.  
Komisjon esitab hiljemalt 9. aprilliks 2027 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande järelejäänud takistuste kohta seoses välkkreeditkorralduste kättesaadavuse ja kasutamisega. Kõnealuses aruandes hinnatakse välkkreeditkorralduste kasutamise seisukohast oluliste tehnoloogiate standardimise taset. Asjakohasel juhul võidakse aruandele lisada seadusandlik ettepanek.

▼B

Artikkel 16

Üleminekusätted

▼M1

1.  
Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2 võivad makseteenuse pakkujad jätkata kuni 1. augustini 2014 eurodes tehtavate maksete töötlemist vormingus, mis erineb SEPA kreeditkorralduste ja SEPA otsekorralduste tegemiseks käesoleva määruse kohaselt nõutud vormingutest.

Liikmesriigid kohaldavad artikli 6 lõigete 1 ja 2 rikkumiste suhtes kohaldatavaid karistusi käsitlevaid eeskirju, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 11, alates 2. augustist 2014.

Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kuni 1. veebruarini 2016 lubada makseteenuse pakkujatel pakkuda makseteenuse kasutajatele riigisiseste maksetehingute konverteerimise teenuseid, tänu millele on tarbijatest makseteenuse kasutajatel võimalik jätkuvalt kasutada lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnuse asemel BBANi, tingimusel et koostalitlusvõime tagatakse maksja ja makse saaja BBANi tehnilise ja turvalise konverteerimisega lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnuseks. Maksekonto tunnus edastatakse vajaduse korral enne makse tegemist sellele makseteenuse kasutajale, kes tehingu algatas. Sellisel juhul ei kehtesta makseteenuse pakkujad makseteenuse kasutajale lisatasusid, mis on otseselt või kaudselt seotud kõnealuste konverteerimisteenustega.

▼B

2.  
Makseteenuse pakkujad, kes pakuvad eurodes nomineeritud makseteenuseid ja asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, täidavad eurodes nomineeritud makseteenuseid pakkudes artikli 3 sätteid hiljemalt pärast 31. oktoobrit 2016. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro rahaühikuna kasutusele enne 31. oktoobrit 2015, asub kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja artikli 3 sätteid täitma ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik liitus euroalaga.
3.  
Liikmesriik võib lubada oma pädevatel asutustel teha erandi kõnealuses liikmesriigis selliste kreedit- või otsekorralduste suhtes, mille turuosa kokku moodustab Euroopa Keskpanga poolt igal aastal avaldatava ametliku maksestatistika kohaselt kreedit- või otsekorralduste koguarvust vähem kui 10 %, kuni 1. veebruarini 2016 kõigist artikli 6 lõigete 1 ja 2 nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest.
4.  
Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel teha erandi kõigist artikli 6 lõigete 1 ja 2 nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni 1. veebruarini 2016 selliste maksetehingute suhtes, mis on tehtud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsekorraldus BBANi või IBANi tunnusega maksekontole ja -kontolt.
5.  
Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kuni 1. veebruarini 2016 lubada oma pädevatel asutusel teha erandi artikli 5 lõike 1 punktis d sätestatud erinõudest, mille kohaselt tuleb makseteenuse kasutajate puhul, kes algatavad või saavad kreedit- või otsekorralduse alusel üksikülekandeid, mis on edastamiseks kokku koondatud, kasutada lisa punkti 1 alapunktis b täpsustatud sõnumivormingut. Kui makseteenuse kasutaja sellist teenust soovib, täidavad makseteenuse pakkujad võimalikust erandist olenemata artikli 5 lõike 1 punktis d sätestatud nõudeid.
6.  
Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid artikli 5 lõigetes 4, 5 ja 7 sätestatud riigisiseste maksetehingute puhul BICi edastamise nõuete täitmisega viivitada kuni 1. veebruarini 2016.
7.  
Kui liikmesriik kavatseb lõigetes 1, 3, 4, 5 või 6 ette nähtud erandit kasutada, teavitab ta sellest hiljemalt 1. veebruariks 2013 komisjoni ning annab seejärel oma pädevale asutusele vajaduse korral õiguse teha kõigist või mõnest artiklis 5, artikli 6 lõikes 1 või 2 ja lisas sätestatud nõuetest vastavates lõigetes nimetatud maksetehingute puhul erand ja seda ajavahemikuks, mis ei ole pikem kui erandi kehtivusaeg. Liikmesriigid teavitavad komisjoni maksetehingutest, mille suhtes erandit kohaldatakse, ja hilisematest muudatustest.
8.  
Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, ja makseteenuse kasutajad, kes kasutavad makseteenust liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, täidavad artiklite 4 ja 5 nõuded hiljemalt 31. oktoobriks 2016. Sellise liikmesriigi jaemaksesüsteemide käitajad, mille rahaühik ei ole euro, täidavad artikli 4 lõike 2 nõuded hiljemalt 31. oktoobriks 2016.

Kui aga mis tahes sellises liikmesriigis võetakse enne 31. oktoobrit 2015 kasutusele euro, siis täidavad selles liikmesriigis asuvad makseteenuse pakkujad või vajaduse korral jaemaksesüsteemide käitajad ning selles riigis makseteenust kasutavad makseteenuse kasutajad vastavad nõuded ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik euroalaga liitus, kuid mitte varem vastavast kuupäevast, mis on kehtestatud nende liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro 31. märtsil 2012.

▼M2

9.  
Kui euro võetakse liikmesriigi rahaühikuna kasutusele enne 9. aprilli 2027, täidavad asjaomase liikmesriigi makseteenuse pakkujad artiklite 5a, 5b ja 5c nõuded ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil euro selle liikmesriigi rahaühikuna kasutusele võeti, ja hiljemalt vastavatel kuupäevadel, mis on kõnealustes artiklites kindlaks määratud makseteenuse pakkujatele, kes asuvad liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro. Sellised makseteenuse pakkujad ei ole siiski kohustatud järgima artiklite 5a, 5b ja 5c nõudeid varem kui vastavatel kuupäevadel, mis on kõnealustes artiklites kindlaks määratud makseteenuse pakkujatele, kes asuvad liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

▼B

Artikkel 17

Määruse (EÜ) nr 924/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 924/2009 muudetakse järgmiselt.

1) 

Artikli 2 punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10.

„raha” – pangatähed ja mündid, elektroonsel kujul edastatav raha ja e-raha, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ (mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet) ( *1 ) artikli 2 punktis 2;
2) 

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.  
Makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt piiriüleste maksete eest sama suurt tasu kui see, mida ta võtab makseteenuse kasutajatelt sama väärtusega ja samas vääringus riigisiseste maksete eest.”
3) 

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a) 

lõige 2 jäetakse välja;

b) 

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.  
Kui makseteenuse kasutaja annab makseteenuse pakkujale korralduse teha piiriülene makse, ilma et ta oleks talle teatanud teises liikmesriigis asuva maksekonto IBANi ning vajaduse korral ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012 määrusele (EL) nr 260/2012 (millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009) ( *2 ) sellega seotud BICi, võib makseteenuse pakkuja nõuda kõnealuselt makseteenuse kasutajalt artikli 3 lõike 1 kohaselt nõutavatele tasudele lisanduvat tasu. Nimetatud tasu peab olema kohane ja kulupõhine. Tasus lepivad kokku makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja. Makseteenuse pakkuja teatab makseteenuse kasutajale lisatasu summa aegsasti enne seda, kui asjaomane leping makseteenuse kasutajale siduvaks muutub.
4) 

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.  
Liikmesriigid vabastavad 1. veebruarist 2016 makseteenuse pakkujad riigisisesest arvelduspõhisest aruandluskohustusest esitada oma klientide maksetehingute kohta maksebilansistatistikat.”
5) 

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a) 

lõikes 1 asendatakse kuupäev 1. november 2012 kuupäevaga 1. veebruar 2017 sobivas käändes;

b) 

lõikes 2 asendatakse kuupäev 1. november 2012 kuupäevaga 1. veebruar 2017 sobivas käändes;

c) 

lõikes 3 asendatakse kuupäev 1. november 2012 kuupäevaga 1. veebruar 2017 sobivas käändes.

6) 

Artikkel 8 jäetakse välja.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



LISA

TEHNILISED NÕUDED (ARTIKKEL 5)

1. Lisaks artiklis 5 sätestatud olulistele nõuetele kohaldatakse kreedit- ja otsekorraldustehingute suhtes järgmisi tehnilisi nõudeid.

a) 

Artikli 5 lõike 1 punktides a ja c osutatud maksekonto tunnus on IBAN.

b) 

Artikli 5 lõike 1 punktides b ja d osutatud sõnumivormingu standard on standard ISO 20022 XML.

c) 

Ülekande andmete väli peab mahutama vähemalt 140 tähemärki. Makseskeem võib võimaldada kasutada rohkem tähemärke, välja arvatud juhul, kui teabe edastamiseks kasutataval seadmel on tähemärkidega seotud tehnilised piirangud; sel juhul kohaldatakse kõnealuse seadme tehnilist piirangut.

d) 

Käesoleva lisa punktide 2 ja 3 kohaselt esitatud ülekandealane kontrollteave ja muud andmed tuleb edastada makseahelas ühelt makseteenuse pakkujalt teisele terviklikult ja muutmata kujul.

e) 

Kui vajalikud andmed on kättesaadavad elektrooniliselt, peavad maksetehingud võimaldama täisautomaatset elektroonilist töötlemist protsessi kõigis etappides kogu makseahela ulatuses (täisautomaatne töötlus), mis võimaldab kogu makseprotsessil kulgeda elektrooniliselt, ilma et tuleks andmeid ümber kodeerida või manuaalselt sekkuda. See kehtib võimaluse korral ka kreedit- ja otsekorraldustehingute erikäitlemise korral.

f) 

Makseskeemidega ei tohi kehtestada kreedit- ja otsekorraldustega tehtavate maksete alammäära, kuid nullväärtusega maksetehinguid nad töötlema ei pea.

g) 

Makseskeemid ei ole kohustatud täitma kreedit- ja otsekorraldusi, mille maht ületab 999 999 999,99 eurot.

2. Lisaks punktis 1 osutatud nõuetele kohaldatakse kreeditkorraldustehingute suhtes järgmisi nõudeid.

a) 

Artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud andmed on järgmised:

i) 

maksja nimi ja/või maksja maksekonto IBAN;

ii) 

kreeditkorralduse summa;

iii) 

makse saaja maksekonto IBAN;

iv) 

võimaluse korral makse saaja nimi;

v) 

mis tahes ülekandealane teave.

b) 

Artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud andmed on järgmised:

i) 

maksja nimi;

ii) 

maksja maksekonto IBAN;

iii) 

kreeditkorralduse summa;

iv) 

makse saaja maksekonto IBAN;

v) 

mis tahes ülekandealane teave;

vi) 

makse saaja tunnuskood;

vii) 

makse saajaga seotud isiku nimi;

viii) 

kreeditkorralduse eesmärk;

ix) 

kreeditkorralduse eesmärgi liik.

c) 

Lisaks esitab maksja makseteenuse pakkuja makse saaja makseteenuse pakkujale järgmised kohustuslikud andmed:

i) 

maksja makseteenuse pakkuja BIC (kui maksetehingus osalevad makseteenuse pakkujad ei ole kokku leppinud teisiti);

ii) 

makse saaja makseteenuse pakkuja BIC (kui maksetehingus osalevad makseteenuse pakkujad ei ole kokku leppinud teisiti);

iii) 

makseskeemi tunnuskood;

iv) 

kreeditkorralduse arvelduspäev;

v) 

maksja makseteenuse pakkuja kreeditkorraldussõnumi viitenumber.

d) 

Artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud andmed on järgmised:

i) 

maksja nimi;

ii) 

kreeditkorralduse summa;

iii) 

mis tahes ülekandealane teave.

3. Lisaks punktis 1 osutatud nõuetele kohaldatakse otsekorraldustehingute suhtes järgmiseid nõudeid.

a) 

Artikli 5 lõike 3 punkti a alapunktis i osutatud andmed on järgmised:

i) 

otsekorralduse tüüp (korduv, ühekordne, esimene, viimane või tagasipööratud);

ii) 

makse saaja nimi;

iii) 

makse saaja selle maksekonto IBAN, mida nõude täitmisel krediteeritakse;

iv) 

võimaluse korral maksja nimi;

v) 

maksja selle maksekonto IBAN, mida nõude täitmisel debiteeritakse;

vi) 

volituse kordumatu viitenumber;

vii) 

kui maksja volitus on antud pärast 31. märtsini 2012, siis kuupäev, mil volitus allkirjastati;

viii) 

maksesumma;

ix) 

kui volituse on võtnud üle muu kui volituse andnud makse saaja, siis algse makse saaja antud volituse kordumatu viitenumber;

x) 

makse saaja tunnus;

xi) 

kui volituse on võtnud üle muu kui volituse andnud makse saaja, siis volituse andnud algse makse saaja tunnus;

xii) 

mis tahes ülekandealane teave makse saajalt maksjale;

xiii) 

nõude täitmise eesmärk;

xiv) 

nõude täitmise eesmärgi liik.

b) 

Artikli 5 lõike 3 punktis b osutatud andmed on järgmised:

i) 

makse saaja makseteenuse pakkuja BIC (kui maksetehingus osalevad makseteenuste pakkujad ei ole kokku leppinud teisiti);

ii) 

maksja makseteenuse pakkuja BIC (kui maksetehingus osalevad makseteenuste pakkujad ei ole kokku leppinud teisiti);

iii) 

maksjaga seotud isiku nimi (kui on märgitud elektroonilises volituses);

iv) 

maksjaga seotud isiku tunnuskood (kui on märgitud elektroonilises volituses);

v) 

makse saajaga seotud isiku nimi (kui on märgitud elektroonilises volituses);

vi) 

makse saajaga seotud isiku tunnuskood (kui on märgitud elektroonilises volituses);

vii) 

makseskeemi tunnuskood;

viii) 

nõude täitmise arvelduspäev;

ix) 

makse saaja makseteenuse pakkuja viitenumber nõude täitmisel;

x) 

volituse tüüp;

xi) 

otsekorralduse tüüp (korduv, ühekordne, esimene, viimane või tagasipööratud);

xii) 

makse saaja nimi;

xiii) 

makse saaja selle maksekonto IBAN, mida nõude täitmisel krediteeritakse;

xiv) 

võimaluse korral maksja nimi;

xv) 

maksja selle maksekonto IBAN, mida nõude täitmisel debiteeritakse;

xvi) 

volituse kordumatu viitenumber;

xvii) 

volituse allkirjastamise kuupäev, kui maksja on volituse andnud pärast 31. märtsini 2012;

xviii) 

maksesumma;

xix) 

algse makse saaja antud volituse kordumatu viitenumber (kui volituse on võtnud üle muu kui volituse andnud makse saaja);

xx) 

makse saaja tunnus;

xxi) 

volituse andnud algse makse saaja tunnus (kui volituse on võtnud üle muu kui volituse andnud makse saaja);

xxii) 

mis tahes ülekandealane teave makse saajalt maksjale.

c) 

Artikli 5 lõike 3 punktis c osutatud andmed on järgmised:

i) 

volituse kordumatu viitenumber;

ii) 

makse saaja tunnus;

iii) 

makse saaja nimi;

iv) 

maksesumma;

v) 

mis tahes ülekandealane teave;

vi) 

makseskeemi tunnuskood.


( 1 )  ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ, 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

( 3 )  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

( 4 )  ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

( 5 )  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

( *1 )  ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.”

( *2 )  ELT L 94, 30.3.2012, lk 22.”

Top