1.

Kas mõiste „teabe taaskasutamine“ all Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta) artikli 2 lõike 11 tähenduses ([ELT 2019,] L 172, [lk 56]) (edaspidi „direktiiv“) tuleks mõista juurdepääsu mis tahes teabele, mille avaliku sektori asutus või riigiettevõte on loonud või mis on tema valduses ja mida kasutaja (füüsiline või juriidiline isik) taotleb avaliku sektori asutuselt esimest korda?

2.

Kas taotlust juurdepääsuks avaliku sektori asutuse või riigiettevõtte poolt loodud või tema valduses olevale teabele, mis on tekitatud selle asutuse tegevusvaldkonnas või seoses selle korralduse ja tööga, võib käsitleda taotlusena juurdepääsuks teabele, mille suhtes kohaldatakse selle direktiivi sätteid, st kas direktiivi sätteid kohaldatakse kõigile taotlustele juurdepääsuks avaliku sektori asutuste valduses olevale teabele?

3.

Kas direktiivi artiklis 2 teabe andmiseks kohustatud üksused on ainult need avaliku sektori asutused, kellelt on teabe taaskasutamist taotletud, või kehtivad uued mõisted kõigile avaliku sektori asutustele ja kogu nende valduses olevale teabele, st kas direktiivi artiklis 2 nimetatud üksused on kohustatud andma nende üksuste toodetud või nende valduses olevat teavet, või on mõeldud, et direktiivi artiklis 2 nimetatud üksused on kohustatud teavet andma ainult teabe taaskasutamise raames?

4.

Kas direktiivi artikli 1 lõikest 2 tulenevaid erandeid teabe avaldamise kohustusest võib käsitleda eranditena, mille alusel avaliku sektori asutused võivad keelduda avaldamast nende asutuste koostatud või valduses olevat teavet, või on tegemist eranditega, mis kehtivad ainult siis, kui avaliku sektori asutustelt on teabe taaskasutust taotletud?