EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31999D0468

Nõukogu otsus, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlusedKäesoleva otsusega seotud kolm avaldust nõukogu istungi protokollis on avaldatud EÜT C 203, 17.6.1999, lk 1.

EÜT L 184, 17.7.1999, p. 23–26 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 28/02/2011; kehtetuks tunnistatud 32011R0182

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1999/468/oj

31999D0468



Euroopa Liidu Teataja L 184 , 17/07/1999 Lk 0023 - 0026


Nõukogu otsus,

28. juuni 1999,

millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [1]

(1999/468/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 202 kolmandat taanet,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [3]

ning arvestades, et:

(1) vastuvõetavates aktides tuleb nõukogul delegeerida enda kehtestatud eeskirjade rakendamise volitused komisjonile; nõukogu võib nende volituste kasutamise suhtes kehtestada kindlad nõuded ning rakendamisvolituste kasutamise õiguse jätta teatavatel põhjendatud juhtudel endale;

(2) nõukogu võttis 13. juulil 1987 vastu otsuse, millega kehtestati komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused; [4] nimetatud otsus nägi ette piiratud hulga selliste volituste kasutamise menetlusi;

(3) Amsterdami lepingu vastuvõtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioon nr 31 kutsub komisjoni esitama nõukogule otsuse 87/373/EMÜ muutmise ettepaneku;

(4) selguse huvides on peetud asjakohasemaks otsuse 87/373/EMÜ muutmise asemel see asendada uue otsusega ning seega tunnistada otsus 87/373/EMÜ kehtetuks;

(5) käesoleva otsuse esmaeesmärk on sätestada komiteemenetluse valiku kriteeriumid, et saavutada komitee tüübi valiku suurem järjepidevus ja ennustatavus; ollakse arusaamisel, et sellised kriteeriumid ei ole siduvad;

(6) seoses sellega tuleks korralduskomitee menetlust järgida korraldusmeetmete puhul, näiteks selliste puhul, mis on seotud ühise põllumajanduspoliitika või ühise kalanduspoliitika rakendamisega või oluliselt eelarvet mõjutavate programmide rakendamisega; komisjon peaks kõnealused korraldusmeetmed võtma menetluse abil, mis tagaks otsuse tegemise kohase aja jooksul; kui nõukogule suunatakse meetmed, mis ei ole kiireloomulised, peaks komisjon kasutama oma diskretsiooniõigust lükata meetmete kohaldamine edasi;

(7) regulatiivkomitee menetlust tuleks järgida üldmeetmete puhul, mis on mõeldud rakendama põhiaktide olulisi sätteid, kaasa arvatud meetmed, mis käsitlevad inimeste, loomade ja taimede tervise ja ohutuse kaitset, samuti meetmed, mis on mõeldud kohandama või ajakohastama teatavaid põhiaktide vähemolulisi sätteid; kõnealused rakendusmeetmed tuleks vastu võtta tõhusa menetluse abil, mis oleks täielikult kooskõlas komisjoni seadusandliku algatuse õigusega;

(8) nõuandemenetlust tuleks järgida alati, kui seda peetakse kõige sobivamaks; juhtudel, kui nõuandemenetlust kohaldatakse praegu, jätkatakse selle kasutamist;

(9) käesoleva otsuse teine eesmärk on lihtsustada komisjoni rakendusvolituste kasutamise tingimusi, samuti parandada Euroopa Parlamendi kaasamist juhtudel, kui komisjonile rakendusvolitusi andev põhiakt on vastu võetud asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras; seetõttu on peetud asjakohaseks vähendada menetluste arvu, samuti kohandada neid kaasatud institutsioonide vastavate volituste kohaselt ning eelkõige anda Euroopa Parlamendile võimalus, et vastavalt komisjon või nõukogu arvestaks tema seisukohta juhtudel, kui parlament leiab, et komiteele esitatud meetme eelnõu või nõukogule regulatiivkomitee menetluse kohaselt esitatud ettepanek ületab põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi;

(10) käesoleva otsuse kolmas eesmärk on parandada Euroopa Parlamendi informeerimist, sätestades, et komisjon peaks parlamenti komiteemenetlustest korrapäraselt informeerima, edastama parlamendile komiteede tegevusega seotud dokumendid ning informeerima parlamenti alati, kui komisjon suunab meetmed või ettepanekud meetmete võtmiseks nõukogule;

(11) käesoleva otsuse neljas eesmärk on parandada üldsuse informeerimist komiteemenetlustest ja seega rakendada komiteede suhtes komisjonile kohaldatavaid dokumentide üldsusele kättesaadavuse põhimõtteid ja tingimusi, näha ette nimekirja koostamine kõigi komisjoni rakendusvolituste kasutamisel abistavate komiteede kohta ning aastaaruande avaldamine komiteede töö kohta, samuti teha üldsusele registri kaudu kättesaadavaks viited kõigile komiteedega seotud dokumentidele, mis on edastatud Euroopa Parlamendile;

(12) käesolev otsus ei mõjuta mingil viisil aluslepingutes sätestatud ühise kaubanduspoliitika ja konkurentsieeskirjade rakendamiseks loodud konkreetseid komiteemenetlusi, mis praegu ei põhine otsusel 87/373/EMÜ,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Põhiakti asjakohaste sätete kohaselt delegeeritakse rakendusvolitused komisjonile, välja arvatud teatavatel põhjendatud juhtudel, kui põhiakt jätab teatavate rakendusvolituste otsese rakendamise õiguse nõukogule. Nimetatud sätted täpsustavad delegeeritavate volituste põhidetailid.

Kui põhiakt sisaldab rakendusmeetmete vastuvõtmiseks konkreetseid menetlusnõudeid, peavad kõnealused nõuded olema vastavuses artiklites 3, 4, 5 ja 6 sätestatud menetlustega.

Artikkel 2

Rakendusmeetmete vastuvõtmisel kasutatava menetluse valik põhineb järgmistel kriteeriumidel:

a) korralduskomitee menetlust kasutades tuleks vastu võtta korraldusmeetmed, näiteks sellised, mis on seotud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika rakendamisega või oluliselt eelarvet mõjutavate programmide rakendamisega;

b) regulatiivkomitee menetlust kasutades tuleks vastu võtta üldmeetmed, mis on mõeldud rakendama põhiaktide olulisi sätteid, kaasa arvatud meetmed, mis käsitlevad inimeste, loomade ja taimede tervise ja ohutuse kaitset; kui põhiakt näeb ette, et selle teatavaid vähemolulisi sätteid võib kohandada või ajakohastada rakendusmenetlusega, tuleks sellised meetmed vastu võtta regulatiivkomitee menetlust kasutades;

c) nõuandemenetlust kasutatakse alati, kui seda peetakse kõige sobivamaks, ilma et see piiraks punktide a ja b kohaldamist.

Artikkel 3

Nõuandemenetlus

1. Komisjoni abistab nõuandekomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.

3. Arvamus protokollitakse; lisaks on igal liikmesriigil õigus paluda oma seisukoha protokolli kandmist.

4. Komisjon võtab komitee esitatud arvamust võimalikult suurel määral arvesse. Ta teatab komiteele, millisel viisil komitee arvamust on arvestatud.

Artikkel 4

Korralduskomitee menetlus

1. Komisjoni abistab korralduskomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata, ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist. Kui aga meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul võib komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi lükata põhiaktis määratud tähtajaks, mis ei tohi ühelgi juhul ületada kolme kuud alates teatamiskuupäevast.

4. Lõikes 3 ettenähtud tähtaja jooksul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Artikkel 5

Regulatiivkomitee menetlus

1. Komisjoni abistab regulatiivkomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need viivitamata vastu, ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist.

4. Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule ning informeerib Euroopa Parlamenti.

5. Kui Euroopa Parlament leiab, et asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastuvõetud põhiakti alusel esitatud komisjoni ettepanek ületab nimetatud põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, informeerib ta nõukogu oma seisukohast.

6. Nimetatud seisukohta asjakohaselt arvestades võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse ettepaneku kohta põhiaktis sätestatud tähtaja jooksul, mis ei tohi ühelgi juhul ületada kolme kuud alates küsimuse nõukogule suunamise kuupäevast.

Kui nõukogu on selle tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega väljendanud, et ta on ettepaneku vastu, vaatab komisjon selle uuesti läbi. Komisjon võib esitada nõukogule muudetud ettepaneku, taasesitada oma ettepaneku või esitada seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel.

Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole nõukogu ettepandud rakendusakti vastu võtnud ega väljendanud oma vastuseisu rakendusmeetmete ettepanekule, võtab ettepandud rakendusakti vastu komisjon.

Artikkel 6

Kaitsemeetmete menetlus

Kui põhiakt delegeerib komisjonile volituse otsustada kaitsemeetmete üle, võib kohaldada järgmist menetlust:

a) komisjon teatab nõukogule ja liikmesriikidele igast kaitsemeetmeid käsitlevast otsusest. Võib olla ette nähtud, et enne otsuse vastuvõtmist konsulteerib komisjon liikmesriikidega igal üksikjuhul kindlaksmääratavas korras;

b) asjaomases põhiaktis ettenähtud tähtaja jooksul võib iga liikmesriik suunata komisjoni otsuse nõukogule;

c) nõukogu võib asjaomases põhiaktis ettenähtud tähtaja jooksul teha kvalifitseeritud häälteenamusega teistsuguse otsuse. Alternatiivselt võib põhiaktis ette näha, et nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni otsuse kinnitada, seda muuta või selle tühistada ning et kui nõukogu ei ole nimetatud tähtaja jooksul otsust teinud, loetakse komisjoni otsus tühistatuks.

Artikkel 7

1. Iga komitee võtab eesistuja ettepanekul vastu oma töökorra, mille aluseks on töökorra standardeeskirjad ning mis avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Vajaduse korral kohandavad olemasolevad komiteed oma töökorraeeskirjad standardeeskirjadega.

2. Komiteedele kohaldatakse komisjoni suhtes kehtivaid dokumentide üldsusele kättesaadavuse põhimõtteid ja tingimusi.

3. Komisjon informeerib korrapäraselt Euroopa Parlamenti komiteemenetlustest. Selleks edastatakse talle komitee koosolekute päevakorrad, komiteele esitatud asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud korras vastuvõetud aktide rakendusmeetmete eelnõud ning hääletustulemused ja koosolekute protokollide kokkuvõtted, samuti nimekirjad asutuste ja organisatsioonide kohta, kuhu kuuluvad liikmesriikide poolt end esindama määratud isikud. Euroopa Parlamenti informeeritakse ka iga kord, kui komisjon edastab nõukogule meetmed või võetavate meetmete eelnõu.

4. Kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest avaldab komisjon Euroopa Ühenduste Teatajas nimekirja komiteedest, kes aitavad komisjoni rakendusvolituste kasutamisel. Kõnealune nimekiri täpsustab iga komitee suhtes põhiakti(d), mille alusel komitee asutatakse. Alates 2000. aastast avaldab komisjon iga-aastase aruande komiteede tegevuse kohta.

5. Kõigi Euroopa Parlamendile lõike 3 alusel saadetud dokumentide viited tehakse üldsusele kättesaadavaks registris, mille komisjon asutab aastal 2001.

Artikkel 8

Kui Euroopa Parlament väljendab põhistatud resolutsioonis, et rakendusmeetmete eelnõud, mille vastuvõtmist kaalutakse ja mis on esitatud komiteele asutamislepingu artikli 251 alusel vastuvõetud põhiakti alusel, ületaksid põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, vaatab komisjon meetmete eelnõud uuesti läbi. Võttes arvesse resolutsiooni ning käimasoleva menetluse tähtaegade piires võib komisjon esitada komiteele uued meetmete eelnõud, jätkata menetlust või esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku asutamislepingu alusel.

Komisjon informeerib Euroopa Parlamenti ja komiteed sammudest, mida ta kavatseb astuda Euroopa Parlamendi resolutsiooni põhjal ning põhjustest, miks ta nii teeb.

Artikkel 9

Otsus 87/373/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10

Käesolev otsus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Luxembourg, 28. juuni 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Naumann

[1] Käesoleva otsusega seotud kolm avaldust nõukogu istungi protokollis on avaldatud EÜT C 203, 17.6.1999, lk 1.

[2] EÜT C 279, 8.9.1998, lk 5.

[3] Arvamus esitatud 6. mail 1999 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 197, 18.7.1987, lk 33.

--------------------------------------------------

Top