Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 02012R1025-20230709

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1025/2023-07-09

See konsolideeritud tekst ei pruugi sisaldada järgmisi muudatusi:

Muutmisakt Muudatuse liik Alajaotis Jõustumise kuupäev
32023R0988 Muudetud artikkel 10 lõige 7 13/12/2024
32023R0988 Muudetud artikkel 11 lõige 3 13/12/2024
32023R0988 Muudetud artikkel 11 lõige 2 13/12/2024
32023R0988 Muudetud artikkel 11 lõige 1 13/12/2024

02012R1025 — ET — 09.07.2023 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1025/2012,

25. oktoober 2012,

mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 316 14.11.2012, lk 12)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/28/EL, 26. veebruar 2014,

  L 96

1

29.3.2014

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/29/EL, 26. veebruar 2014,

  L 96

45

29.3.2014

 M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/31/EL, 26. veebruar 2014,

  L 96

107

29.3.2014

►M4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/32/EL, 26. veebruar 2014,

  L 96

149

29.3.2014

►M5

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/33/EL, 26. veebruar 2014,

  L 96

251

29.3.2014

►M6

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/34/EL, 26. veebruar 2014,

  L 96

309

29.3.2014

►M7

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/1535, 9. september 2015,

  L 241

1

17.9.2015

►M8

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2480, 14. detsember 2022,

  L 323

1

19.12.2022



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1025/2012,

25. oktoober 2012,

mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)



I

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad Euroopa standardiorganisatsioonide, riikide standardiorganisatsioonide, liikmesriikide ja komisjoni koostööks, liidu õigusakte ja poliitikat toetavate, tooteid ja teenuseid käsitlevate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamiseks, viitamiseks sobivate IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimiseks, Euroopa standardimise rahastamiseks ja sidusrühmade osalemiseks Euroopa standardimises.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„standard” –

tehniline spetsifikatsioon, mille tunnustatud standardiorganisatsioon on korduvaks või pidevaks kasutuseks vastu võtnud, mille järgimine ei ole kohustuslik ja mis on kas:

a)

„rahvusvaheline standard” – standard, mille on vastu võtnud rahvusvaheline standardiorganisatsioon;

b)

„Euroopa standard” – standard, mille on vastu võtnud mõni Euroopa standardiorganisatsioon;

c)

„harmoneeritud standard” – Euroopa standard, mis on vastu võetud komisjoni taotluse põhjal liidu ühtlustamise õigusaktide kohaldamiseks;

d)

„riiklik standard” – standard, mille on vastu võtnud riigi standardiorganisatsioon;

2)

„Euroopa standardimisdokument” – mis tahes muu tehniline spetsifikatsioon peale Euroopa standardi, mille Euroopa standardiorganisatsioon on vastu võtnud korduvaks või pidevaks kasutuseks ja mille järgimine ei ole kohustuslik;

3)

„standardieelnõu” – teatavat teemat käsitlevate tehniliste spetsifikatsioonide teksti sisaldav dokument, mis kavatsetakse vastavalt asjakohasele standardimismenetlusele vastu võtta niisugusena, nagu see on pärast ettevalmistamist ja märkusteks või kontrollimiseks üldsusele saatmist;

4)

„tehniline spetsifikatsioon” –

dokument, millega nähakse tootele, protsessile, teenusele või süsteemile ette tehnilised nõuded ja millega kehtestatakse kas:

a) 

omadused, mis peavad tootel olema, sealhulgas kvaliteet, toimimine, koostalitlusvõime, keskkonna- ja tervisekaitse aspektid, ohutus või mõõtmed, kaasa arvatud selle toote suhtes kohaldatavad nõuded seoses nimetusega, mille all toodet müüakse, terminite, sümbolite, katsetamise ja katsetusviiside, pakendamise, tähistamise või märgistamisega ja vastavushindamise korraga;

b) 

tootmismeetodid ja -protsessid, mida kasutatakse ELi toimimise lepingu artikli 38 lõikes 1 määratletud põllumajandustoodete, inimtarbeks ja loomadele mõeldud toodete ning ravimite puhul, samuti teiste toodete tootmismeetodid ja -protsessid, kui need mõjutavad toodete omadusi;

c) 

omadused, mis peavad teenusel olema, sealhulgas kvaliteet, toimimine, koostalitlusvõime, keskkonna- ja tervisekaitse aspektid või ohutus, kaasa arvatud teenusepakkuja suhtes kohaldatavad nõuded seoses teabega, mida tuleb teenuse kasutajale anda ja mis on esitatud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 22 lõigetes 1–3; või

d) 

meetodid ja kriteeriumid, mille toel hinnatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määruse (EL) nr 305/2011 (millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused) ( 1 ) artikli 2 punktis 1 määratletud ehitustoodete toimivust võrreldes nende oluliste omadustega;

5)

„IKT tehniline spetsifikatsioon” – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniline spetsifikatsioon;

6)

„toode” – iga tööstuslikult valmistatud toode ja põllumajandustoode, ka kalatoode;

7)

„teenus” – ELi toimimise lepingu artiklis 57 määratletud mis tahes iseseisev majandustegevus, mida tavaliselt osutatakse tasu eest;

8)

„Euroopa standardiorganisatsioon” – I lisas loetletud organisatsioon;

9)

„rahvusvaheline standardiorganisatsioon” – Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO), Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC) ja Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU);

10)

„riigi standardiorganisatsioon” – organisatsioon, millest liikmesriik teavitab komisjoni vastavalt käesoleva määruse artiklile 27.



II

PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS JA SIDUSRÜHMADE OSALEMINE

Artikkel 3

Standardiorganisatsioonide töökavade läbipaistvus

1.  
Kõik Euroopa standardiorganisatsioonid ja riikide standardiorganisatsioonid koostavad vähemalt kord aastas oma töökavad. Töökava sisaldab teavet standardite ja Euroopa standardimisdokumentide kohta, mille ettevalmistamise või muutmisega Euroopa standardiorganisatsioon või riigi standardiorganisatsioon kavatseb tegelema hakata või tegeleb ja mis ta on eelmise tööprogrammi perioodil vastu võtnud, kui tegemist ei ole rahvusvaheliste või Euroopa standardite identse või samaväärse ülevõtmisega.
2.  

Töökavas märgitakse iga standardi ja Euroopa standardimisdokumendi kohta:

a) 

teema;

b) 

etapp, millesse standardite ja Euroopa standardimisdokumentide väljatöötamisel on jõutud;

c) 

viited aluseks võetud rahvusvahelistele standarditele.

3.  
Kõik Euroopa standardiorganisatsioonid ja riikide standardiorganisatsioonid avaldavad oma töökavad oma veebisaidil või muul avalikul veebisaidil ning teevad ühtlasi kättesaadavaks teatise oma töökava olemasolust standardimistegevust käsitlevas riigi või asjakohasel juhul Euroopa trükises.
4.  
Hiljemalt oma töökava avaldamise ajal teatavad Euroopa standardiorganisatsioonid ja riikide standardiorganisatsioonid selle olemasolust ka teistele Euroopa standardiorganisatsioonidele ja riikide standardiorganisatsioonidele ning komisjonile. Komisjon teeb selle teabe liikmesriikidele kättesaadavaks artiklis 22 osutatud komitee vahendusel.
5.  
Riikide standardiorganisatsioonid ei või olla vastu standardimiseks nende töökavasse võetud teemade arutamisele Euroopa tasandil vastavalt Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud eeskirjadele ega astuda samme, mis võiksid selle kohta tehtavat otsust mõjutada.
6.  
Harmoneeritud standardi ettevalmistamise ajal või pärast selle heakskiitmist ei võta riikide standardiorganisatsioonid mingeid meetmeid, mis võiksid piirata kavandatavat ühtlustamist, ning eelkõige ei avalda nad asjaomases valdkonnas uut või muudetud riiklikku standardit, mis ei ole täielikus kooskõlas kehtiva harmoneeritud standardiga. Pärast uue harmoneeritud standardi avaldamist tunnistatakse mõistliku tähtaja jooksul kehtetuks kõik sellega vastuolus olevad riiklikud standardid.

Artikkel 4

Standardite läbipaistvus

1.  
Kõik Euroopa standardiorganisatsioonid ja riikide standardiorganisatsioonid saadavad vähemalt elektroonilisel kujul kõik riiklikud standardieelnõud, Euroopa standardieelnõud ja Euroopa standardimisdokumentide eelnõud teistele Euroopa standardiorganisatsioonidele, riikide standardiorganisatsioonidele ja komisjonile, kui nad selleks soovi avaldavad.
2.  
Kõik Euroopa standardiorganisatsioonid ja riikide standardiorganisatsioonid vastavad kolme kuu jooksul teistelt Euroopa standardiorganisatsioonidelt, riikide standardiorganisatsioonidelt ja komisjonilt lõikes 1 osutatud eelnõude kohta saadud kommentaaridele ja võtavad neid asjakohaselt arvesse.
3.  
Kui riigi standardiorganisatsioonile esitatakse kommentaar, mille kohaselt standardieelnõul on negatiivne mõju siseturule, konsulteerib riigi standardiorganisatsioon enne selle vastuvõtmist Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoniga.
4.  

Riikide standardiorganisatsioonid tagavad, et:

a) 

riiklikud standardieelnõud oleksid kättesaadavad selliselt, et kõigil olulistel osalistel, eeskätt teistes liikmesriikides tegutsevatel isikutel on võimalik esitada kommentaare;

b) 

muud riigi standardiorganisatsioonid saavad kavandatud tegevuses passiivselt või aktiivselt osaleda, saates selleks kohale vaatleja.

Artikkel 5

Sidusrühmade osalemine Euroopa standardimises

1.  

Euroopa standardiorganisatsioonid ergutavad ja hõlbustavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas VKEde, tarbijaorganisatsioonide ning keskkondlike ja ühiskondlike sidusrühmade asjakohast esindatust ja tulemuslikku osalemist. Eelkõige ergutavad ja hõlbustavad nad sellist esindatust ja osalemist vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonide kaudu poliitika väljatöötamises ja järgmistes Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamise etappides:

a) 

ettepanekute tegemine uute tööteemade kohta ja nende heakskiitmine;

b) 

tehniline arutelu ettepanekute üle;

c) 

kommentaaride esitamine eelnõude kohta;

d) 

olemasolevate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide läbivaatamine;

e) 

vastuvõetud Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide ning teabe levitamine ja neist informeerimine.

2.  
Lisaks koostööle liikmesriikide turujärelevalveasutuste, komisjoni teadusuuringute üksuste ja vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonidega ergutavad ja soodustavad Euroopa standardiorganisatsioonid ettevõtete, teaduskeskuste, ülikoolide ning muude juriidiliste isikute piisavat esindatust tehnilisel tasemel tulevikuvaldkondi puudutavas standardimistegevuses, millel võib olla poliitika või tehnilise innovatsiooni seisukohast oluline tähendus, kui asjaomased juriidilised isikud on osalenud selle valdkonnaga seotud projektis, mida liit on rahastanud ELi toimimise lepingu artikli 182 kohaselt vastu võetud teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastase raamprogrammi raames.

Artikkel 6

VKEde juurdepääs standarditele

1.  

Riikide standardiorganisatsioonid ergutavad ja hõlbustavad VKEde juurdepääsu standarditele ja standardite väljatöötamise protsessile eesmärgiga saavutada nende suurem kaasatus standardimissüsteemi, tehes näiteks järgmist:

a) 

määrates oma aasta töökavas kindlaks standardiprojektid, mis pakuvad VKEdele erilist huvi;

b) 

võimaldades VKEdele juurdepääsu standardimistegevusele, ilma et nad peaksid riigi standardiorganisatsiooni liikmeks hakkama;

c) 

pakkudes standardimistegevuses osalemiseks tasuta juurdepääsu või erimäärasid;

d) 

võimaldades vaba juurdepääsu standardieelnõudele;

e) 

võimaldades oma veebilehel tasuta juurdepääsu standardite kokkuvõtetele;

f) 

kohaldades standardite kättesaadavaks tegemisel erimäärasid ja pakkudes standardipakette madalama hinnaga.

2.  
Riikide standardiorganisatsioonid vahetavad häid tavasid, et edendada VKEde osalemist standardimistegevuses ning parandada ja hõlbustada VKEde-poolset standardite kasutamist.
3.  
Riikide standardiorganisatsioonid saadavad Euroopa standardiorganisatsioonidele iga-aastased aruanded lõigetes 1 ja 2 sätestatud tegevuse ja kõigi muude meetmete kohta, mida nad on võtnud selleks, et parandada VKEde jaoks standardite kasutamise ja nende väljatöötamise protsessis osalemise tingimusi. Nad avaldavad kõnealused aruanded oma veebilehel.

Artikkel 7

Riigiasutuste osalemine Euroopa standardimistegevuses

Liikmesriigid julgustavad asjakohastel juhtudel riigiasutuste, muu hulgas turujärelevalveasutuste osalemist riikide standardimistegevuses, mille eesmärk on standardite väljatöötamine või läbivaatamine komisjoni taotlusel vastavalt artiklile 10.



III

PEATÜKK

LIIDU ÕIGUSAKTE JA POLIITIKAT TOETAVAD EUROOPA STANDARDID JA EUROOPA STANDARDIMISDOKUMENDID

Artikkel 8

Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava

1.  
Komisjon võtab vastu Euroopa standardimist käsitleva liidu iga-aastase töökava, milles määratakse kindlaks Euroopa standardimise strateegilised prioriteedid, võttes arvesse liidu pikaajalise majanduskasvu strateegiaid. Töökavas märgitakse ära Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid, mille koostamist komisjon kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidelt taotleda vastavalt artiklile 10.
2.  
Euroopa standardimist käsitlevas liidu iga-aastases töökavas määratakse kindlaks nende Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide konkreetsed eesmärgid ja põhimõtted, mille kohta komisjon kavatseb esitada taotluse Euroopa standardiorganisatsioonidele vastavalt artiklile 10. Kiireloomuliste asjaolude korral võib komisjon esitada taotluse ka ilma, et oleks sellest enne märku andnud.
3.  
Euroopa standardimist käsitlevas liidu iga-aastases töökavas esitatakse liidu õigusaktide ja poliitika toetamiseks ka Euroopa standardimistegevuse rahvusvahelised eesmärgid.
4.  
Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava võetakse vastu pärast käesoleva määruse artiklis 22 osutatud komitee vahendusel toimunud ulatuslikku konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas Euroopa standardiorganisatsioonide ja vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonide, ja liikmesriikidega.
5.  
Kui Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava on vastu võetud, avaldab komisjon selle oma veebilehel.

Artikkel 9

Koostöö teadusuuringute üksustega

Komisjoni teadusuuringute üksused aitavad artiklis 8 osutatud Euroopa standardimist käsitleva liidu iga-aastase töökava ette valmistada ning annavad Euroopa standardiorganisatsioonidele oma pädevusvaldkondades teadusliku panuse, mille eesmärk on tagada, et Euroopa standardites võetakse arvesse majanduslikku konkurentsivõimet ja ühiskondlikke vajadusi, nagu keskkonna jätkusuutlikkus ning ohutus ja turvalisus.

Artikkel 10

Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatavad standardimistaotlused

▼M8

1.  
Komisjon võib aluslepingutes sätestatud pädevuse piires esitada taotluse, et üks või mitu Euroopa standardiorganisatsiooni koostaksid määratud tähtaja jooksul Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumendi, tingimusel et asjaomane Euroopa standardiorganisatsioon vastab lõikele 2a. Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid peavad olema turupõhised, võtma arvesse nii avalikku huvi kui ka komisjoni taotluses selgelt esitatud poliitikaeesmärke ning põhinema konsensusel. Komisjon määrab kindlaks koostatava dokumendi sisule esitatavad nõuded ja dokumendi vastuvõtmise tähtpäeva.

▼B

2.  
Lõikes 1 osutatud otsused võetakse vastu artikli 22 lõikes 3 sätestatud korras ja pärast konsulteerimist Euroopa standardiorganisatsioonide ja vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonide ning liidu asjakohase õigusaktiga loodud komiteega, kui selline komitee on loodud, või pärast valdkonna ekspertidega muul viisil konsulteerimist.

▼M8

2a.  

Ilma et see piiraks muid nõuandvaid arvamusi, tagab iga Euroopa standardiorganisatsioon, et järgmisi lõikes 1 osutatud Euroopa standardeid või Euroopa standardimisdokumente käsitlevaid otsuseid teevad tema pädevas otsustusorganis üksnes riikide standardiorganisatsioonide esindajad:

a) 

standardimistaotluste vastuvõtmise ja tagasilükkamise otsused;

b) 

standardimistaotluse täitmiseks vajalike uute tööteemade vastuvõtmise otsused ja

c) 

Euroopa standardite või Euroopa standardimisdokumentide vastuvõtmise, läbivaatamise ja kehtetuks tunnistamise otsused.

▼B

3.  
Asjaomane Euroopa standardiorganisatsioon peab ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist vastama, kas ta võtab selle vastu.
4.  
Kui esitatakse rahastamistaotlus, teatab komisjon asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile kahe kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud nõusoleku kättesaamist toetuse andmisest Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumendi koostamiseks.
5.  
Euroopa standardiorganisatsioonid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud dokumentide koostamiseks ettevõetud toimingutest. Komisjon hindab koos Euroopa standardiorganisatsioonidega Euroopa standardiorganisatsioonide koostatud dokumentide vastavust esialgsetele taotlustele.
6.  
Juhul kui harmoneeritud standard vastab eesmärkidele, mida see peab täitma ja mis on esitatud asjakohases liidu ühtlustamise õigusaktis, avaldab komisjon viite asjaomasele harmoneeritud standardile viivitamata Euroopa Liidu Teatajas või liidu ühtlustamise õigusaktide asjakohases aktis sätestatud muul viisil.

Artikkel 11

Ametlikud vastuväited harmoneeritud standarditele

1.  

Kui liikmesriik või Euroopa Parlament leiab, et harmoneeritud standard ei vasta täielikult nõuetele, mida ta peab eesmärgi kohaselt täitma ja mis on esitatud asjaomastes liidu ühtlustamise õigusaktides, teatab ta sellest komisjonile ning pärast konsulteerimist asjakohase liidu ühtlustamise õigusaktiga loodud komiteega, kui selline komitee on loodud, või pärast valdkonna ekspertidega muul viisil konsulteerimist otsustab komisjon järgmist:

a) 

avaldada viited asjaomasele harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas, jätta need avaldamata või avaldada need seal piirangutega;

b) 

säilitada Euroopa Liidu Teatajas viited asjaomasele harmoneeritud standardile, säilitada piirangutega viited või kõrvaldada need viited.

2.  
Komisjon avaldab oma veebilehel neid harmoneeritud standardeid käsitleva teabe, mille kohta on tehtud lõikes 1 osutatud otsus.
3.  
Komisjon teatab lõikes 1 osutatud otsusest asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ja taotleb vajaduse korral asjaomase harmoneeritud standardi läbivaatamist.
4.  
Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud otsus võetakse vastu artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.
5.  
Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud otsus võetakse vastu artikli 22 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 12

Sidusrühmade organisatsioonide teavitamine

Komisjon loob teavitamissüsteemi kõigi sidusrühmade, sealhulgas Euroopa standardiorganisatsioonide ja vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonide jaoks, et tagada nõuetekohane konsulteerimine ja vastavus turuvajadustele, enne kui:

a) 

võetakse vastu artikli 8 lõikes 1 nimetatud Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava;

b) 

võetakse vastu artiklis 10 osutatud standardimistaotlused;

c) 

tehakse otsus harmoneeritud standarditele esitatud ametlike vastuväidete kohta, nagu on sätestatud artikli 11 lõikes 1;

d) 

tehakse otsus artiklis 13 osutatud IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimise kohta;

e) 

võetakse vastu artiklis 20 osutatud delegeeritud õigusaktid.



IV

PEATÜKK

IKT TEHNILISED SPETSIFIKATSIOONID

Artikkel 13

Viitamiseks sobivate IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimine

1.  
Liikmesriigi taotlusel või omal algatusel võib komisjon otsustada, et ta valib välja IKT tehnilised spetsifikatsioonid, mis ei ole riiklikud, Euroopa ega rahvusvahelised standardid, kuid vastavad II lisas sätestatud nõuetele, ning millele võib viidata peamiselt selleks, et tagada koostalitlusvõime riigihangete puhul.
2.  
Juhul kui lõike 1 kohaselt valitud IKT tehnilist spetsifikatsiooni muudetakse, see tunnistatakse kehtetuks või see ei vasta enam II lisas sätestatud tingimustele, võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel otsustada välja valida muudetud IKT tehnilise spetsifikatsiooni või selle kehtetuks tunnistada.
3.  
Lõigetes 1 ja 2 sätestatud otsused võetakse vastu pärast konsulteerimist IKT standardimist käsitleva Euroopa mitmepoolse platvormiga, kuhu kuuluvad Euroopa standardiorganisatsioonid, liikmesriigid ja asjaomased sidusrühmad, ning pärast konsulteerimist asjakohase liidu ühtlustamise õigusaktiga loodud komiteega, juhul kui selline komitee on loodud, või juhul kui seda ei ole loodud, siis pärast valdkonna ekspertidega muul viisil konsulteerimist.

Artikkel 14

IKT tehniliste spetsifikatsioonide kasutamine riigihangetes

Käesoleva määruse artiklis 13 osutatud IKT tehnilised spetsifikatsioonid loetakse direktiivides 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ ning määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 osutatud ühisteks tehnilisteks spetsifikatsioonideks.



V

PEATÜKK

EUROOPA STANDARDIMISE RAHASTAMINE

Artikkel 15

Standardiorganisatsioonide rahastamine liidu poolt

1.  

Liit võib rahastada Euroopa standardiorganisatsioonide järgmisi standardimistoiminguid:

a) 

liidu õigusaktide ja poliitika toetamiseks vajalike Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamine ja läbivaatamine;

b) 

Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide kvaliteedi ning liidu õigusaktidele ja poliitikale vastavuse kontrollimine;

c) 

Euroopa standardimisega seotud ettevalmistus- ja lisatööd, sealhulgas uuringud, koostöömeetmed, sealhulgas rahvusvaheline koostöö, seminarid, hindamine, võrdlev analüüs, teadustöö, laboritöö, laboritevahelised katsed, vastavushindamised ning meetmed, millega tagatakse Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamisele ja läbivaatamisele kuluva aja lühendamine, kahjustamata aluspõhimõtteid, eriti avatuse, kvaliteedi, läbipaistvuse ja kõigi sidusrühmade konsensuse põhimõtet;

d) 

Euroopa standardiorganisatsioonide peasekretariaatide töö, sealhulgas poliitika väljatöötamine, standardimistegevuse koordineerimine, tehnilise töö teostamine ja teabe edastamine huvitatud isikutele;

e) 

liidu õigusakte ja poliitikat toetavate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide tõlkimine liidu ametlikesse keeltesse, mis ei ole Euroopa standardiorganisatsioonide ametlikud keeled, ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka tõlkimine keeltesse, mis ei ole liidu ametlikud keeled;

f) 

Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente selgitavate, tõlgendavate ja lihtsustavate materjalide koostamine, sealhulgas kasutusjuhendite, standardite kokkuvõtete ja parimate tavadega seotud dokumentide koostamine ja teavitustegevus, strateegiad ja koolituskavad;

g) 

tegevus, mille eesmärk on tehnilise abi programmid, koostöö kolmandate riikidega ning Euroopa standardisüsteemi, Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide edendamine ja väärtustamine huvitatud isikute hulgas nii liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil.

2.  

Liidu toetust võib anda:

a) 

riikide standardiorganisatsioonidele lõikes 1 osutatud standardimistoimingute jaoks, mida nad teostavad ühiselt koos Euroopa standardiorganisatsioonidega;

b) 

muudele organisatsioonidele, kellele on usaldatud lõike 1 punktis a osutatud toimingutele kaasa aitamine või lõike 1 punktides c ja g osutatud toimingute elluviimine koostöös Euroopa standardiorganisatsioonidega.

Artikkel 16

Muude Euroopa organisatsioonide rahastamine liidu poolt

Liit võib rahastada vastavalt käesoleva määruse III lisa tingimustele vastavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonide järgmisi toiminguid:

a) 

nende organisatsioonide toimimine ja tegevus, mis on seotud Euroopa ja rahvusvahelise standardimisega, sh tehnilise tööga ning teabe andmisega oma liikmetele ja teistele huvitatud isikutele;

b) 

õigusliku ja tehnilise ekspertteabe andmine, sealhulgas uuringud, et hinnata seda, kas esineb vajadus Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide järele ning selliste dokumentide koostamine, ning ekspertide koolitamine;

c) 

osalemine tehnilises töös, mis on seotud Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamise ja läbivaatamisega, kuivõrd see on vajalik liidu õigusaktide ja poliitika toetamiseks;

d) 

Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide, standardeid käsitleva teabe ja nende kasutamise tutvustamine huvitatud isikutele, sealhulgas VKEdele ja tarbijatele.

Artikkel 17

Rahastamiskord

1.  

Liit pakub rahastamist järgmisel kujul:

a) 

toetused ilma pakkumiskutseta või riigihanke tulemusena sõlmitud lepingud:

i) 

Euroopa standardiorganisatsioonidele ja riikide standardiorganisatsioonidele artikli 15 lõikes 1 osutatud toimingute jaoks;

ii) 

põhiõigusaktis määratletud asutustele määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 49 tähenduses, et nad saaksid teha koos Euroopa standardiorganisatsioonidega käesoleva määruse artikli 15 lõike 1 punktis c osutatud toiminguid;

b) 

pärast pakkumiskutset antavad toetused või riigihanke tulemusena sõlmitud lepingud teistele, artikli 15 lõike 2 punktis b osutatud asutustele, kes:

i) 

aitavad kaasa artikli 15 lõike 1 punktis a osutatud Euroopa standardite või Euroopa standardimisdokumentide koostamisele ja läbivaatamisele;

ii) 

teevad artikli 15 lõike 1 punktis c osutatud ettevalmistus- ja lisatööd;

iii) 

teevad artikli 15 lõike 1 punktis g osutatud toimingud;

c) 

toetused, mis antakse pärast pakkumiskutset vastavalt käesoleva määruse III lisa tingimustele vastavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonidele, et nad saaksid teha artiklis 16 osutatud toiminguid.

2.  

Lõikes 1 osutatud organisatsioonide tegevust võib rahastada järgmiselt:

a) 

toetus konkreetse toimingu jaoks;

b) 

tegevustoetus Euroopa standardiorganisatsioonidele ja vastavalt käesoleva määruse III lisa tingimustele vastavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonidele kooskõlas määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätestatud eeskirjadega. Uuendamise korral ei vähendata tegevustoetust automaatselt.

3.  
Komisjon otsustab lõigetes 1 ja 2 osutatud rahastamiskorra, toetuste summad ning vajaduse korral rahastamise maksimaalsed protsendimäärad toimingute kaupa.
4.  

Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, makstakse artikli 15 lõike 1 punktides a ja b osutatud standardimistegevuse eest ühekordse väljamaksena antav ja artikli 15 lõike 1 punktis a osutatud standardimistegevuse eest ettenähtud toetus välja siis, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

Euroopa standardid või Euroopa standardimisdokumendid, mida komisjon on taotlenud kooskõlas artikliga 10, võetakse vastu või vaadatakse läbi aja jooksul, mis ei ole pikem kui kõnealuses artiklis osutatud taotluses märgitud ajavahemik;

b) 

VKEd, tarbijaorganisatsioonid ning keskkondlikud ja ühiskondlikud sidusrühmad on artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa standardimistegevuses asjakohaselt esindatud ning saavad selles osaleda.

5.  
Koostöö ühised eesmärgid ning Euroopa standardiorganisatsioonidele ja vastavalt käesoleva määruse III lisa tingimustele vastavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonidele antavate toetuste eraldamise haldus- ja finantstingimused määratakse kindlaks komisjoni ning kõnealuste standardi- ja sidusrühmade organisatsioonide vahel määruste (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 kohaselt sõlmitavates partnerluse raamlepingutes. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu selliste lepingute sõlmimisest.

Artikkel 18

Haldamine

Eelarvepädevate institutsioonide poolt standardimistegevuseks määratud assigneeringud võivad katta ka ettevalmistuse, järelevalve, kontrollimise, auditeerimise ja hindamisega kaasnevaid halduskulusid, mis on otseselt vajalikud artiklite 15, 16 ja 17 rakendamiseks, sealhulgas kulud uuringutele, koosolekutele, teavitamis- ja kirjastustegevusele, teabevahetuseks tarvilikele infovõrkudele, samuti mis tahes muule haldus- või tehnilisele abile, mida komisjon standardimiseks võib kasutada.

Artikkel 19

Liidu finantshuvide kaitse

1.  
Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate toimingute elluviimisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetmete kohaldamise, tõhusa kontrollimise ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning et juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning määrusega (EÜ) nr 1073/1999.
2.  
Käesoleva määruse alusel rahastatavate liidu toimingute puhul tähendab määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 määratletud eeskirjade rikkumine liidu õiguse mis tahes sätte rikkumist või lepingulise kohustuse täitmata jätmist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu, mis kahjustab või võib kahjustada põhjendamatu kuluartikli tõttu Euroopa Liidu üldeelarvet või sellest hallatavaid eelarveid.
3.  
Käesolevast määrusest tulenevates kokkulepetes ja lepingutes nähakse ette komisjoni või tema volitatud esindaja järelevalve ja finantskontroll ning Euroopa Kontrollikoja auditid, vajaduse korral kohapeal.



VI

PEATÜKK

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID, KOMITEE JA ARUANDLUS

Artikkel 20

Delegeeritud õigusaktid

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et:

a) 

ajakohastada I lisas esitatud Euroopa standardiorganisatsioonide nimekirja, et võtta arvesse nende nime või struktuuri muutusi;

b) 

kohandada vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud Euroopa sidusrühmade organisatsioonide suhtes kriteeriume vastavalt edasisele arengule seoses nende mittetulundusliku iseloomu ja representatiivsusega. Kohandamise tulemusel ei kehtestata uusi kriteeriume ega kaotata ühtegi olemasolevat kriteeriumi või organisatsiooni kategooriat.

Artikkel 21

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artiklis 20 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.  
Artikli 20 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 22

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
4.  
Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kui komitee eesistuja nii otsustab või kui enamus komitee liikmeid seda taotleb.

Artikkel 23

Komitee koostöö standardiorganisatsioonide ja sidusrühmadega

Artikli 22 lõikes 1 osutatud komitee teeb koostööd Euroopa standardiorganisatsioonide ja vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonidega.

Artikkel 24

Aruanded

1.  

Euroopa standardiorganisatsioonid saadavad komisjonile iga-aastase aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet, mis käsitleb:

a) 

artiklite 4, 5, 10, 15 ja 17 kohaldamist;

b) 

VKEde, tarbijaorganisatsioonide ning keskkondlike ja ühiskondlike sidusrühmade esindatust riikide standardiorganisatsioonides;

c) 

VKEde esindatust artikli 6 lõikes 3 osutatud iga-aastaste aruannete põhjal;

d) 

IKT kasutamist standardimissüsteemis;

e) 

riikide standardiorganisatsioonide ja Euroopa standardiorganisatsioonide koostööd.

2.  
Euroopa sidusrühmade organisatsioonid, kes said liidu toetust vastavalt käesolevale määrusele, saadavad komisjonile oma tegevuse kohta iga-aastase aruande. Aruanne sisaldab eelkõige üksikasjalikku teavet nende organisatsioonide liikmelisuse ja artiklis 16 osutatud toimingute kohta.
3.  
Hiljemalt 31. detsembriks 2015 ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Selles aruandes analüüsitakse lõigetes 1 ja 2 osutatud iga-aastaseid aruandeid, hinnatakse liidu rahastatava standardimistegevuse asjakohasust liidu õigusaktide ja poliitikaga seotud nõuetest lähtuvalt ning antakse hinnang uutele võimalikele meetmetele, mille eesmärk on lihtsustada Euroopa standardimise rahastamist ja vähendada Euroopa standardiorganisatsioonide halduskoormust.

Artikkel 25

Läbivaatamine

Hiljemalt 2. jaanuar 2015 hindab komisjon käesoleva määruse artiklis 10 sätestatud korra mõju standardimistaotlustele kuluvale ajale. Komisjon esitab oma järeldused aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.



VII

PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Muudatused

1.  

Järgmised sätted jäetakse välja:

a) 

direktiivi 89/686/EMÜ artikli 6 lõige 1;

▼M1 —————

▼M6 —————

▼B

d) 

direktiivi 94/25/EÜ artikli 6 lõige 1;

e) 

direktiivi 95/16/EÜ artikli 6 lõige 1;

f) 

direktiivi 97/23/EÜ artikkel 6;

▼M4 —————

▼B

h) 

direktiivi 2007/23/EÜ artikli 8 lõige 4;

▼M5 —————

▼M2 —————

▼B

Viiteid väljajäetud sätetele käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklile 11.

▼M7 —————

▼B

Artikkel 27

Riikide standardiorganisatsioonid

Liikmesriigid teatavad komisjonile oma standardiorganisatsioonid.

Komisjon avaldab riikide standardiorganisatsioonide nimekirja ja selle nimekirja uuendused Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 28

Üleminekusätted

Liidu õigusaktides, millega nähakse ette olulistele nõuetele vastavuse eeldus direktiivi 98/34/EÜ kohaselt vastuvõetud harmoneeritud standardite rakendamise kaudu, käsitatakse viiteid direktiivile 98/34/EÜ viidetena käesolevale määrusele, välja arvatud viited tehnilisi eeskirju käsitleva direktiivi 98/34/EÜ artikliga 5 loodud komiteele.

Kui liidu õigusaktiga nähakse ette harmoneeritud standarditega seotud vastuväidete esitamise kord, ei kohaldata selle õigusakti suhtes käesoleva määruse artiklit 11.

Artikkel 29

Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 1673/2006/EÜ ja otsus 87/95/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 30

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



I LISA

EUROOPA STANDARDIORGANISATSIOONID

1.

CEN – Euroopa Standardikomitee

2.

Cenelec – Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee

3.

ETSI – Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut



II LISA

IKT TEHNILISTE SPETSIFIKATSIOONIDE VALIMISE NÕUDED

1. Tehnilised spetsifikatsioonid on turule vastuvõetavad ja nende rakendamine ei piira nende koostalitlusvõimet kehtivate Euroopa või rahvusvaheliste standarditega. Turule vastuvõetavust saab tõendada, esitades konkreetseid näiteid tehnilise spetsifikatsiooni nõuetekohase rakendamise kohta erinevate tarnijate poolt.

2. Tehnilised spetsifikatsioonid on sidusad, kui need ei ole vastuolus Euroopa standarditega, st need hõlmavad valdkondi, mille suhtes uue Euroopa standardi vastuvõtmist ei ole mõistliku aja jooksul ette näha, kui kehtivad standardid ei ole turul levinud või kui need on iganenud ning kui mõistliku aja jooksul ei ole ette näha tehnilise spetsifikatsiooni ülevõtmist Euroopa standardimisdokumentidesse.

3. Tehnilise spetsifikatsiooni koostab mittetulunduslik kutseühing, tööstus- või kaubandusliit või muu organisatsioon, kelle pädevusse kuulub IKT tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamine, kuid kes ei ole Euroopa standardiorganisatsioon, riigi ega ka rahvusvaheline standardiorganisatsioon, kohaldades järgmistele kriteeriumidele vastavat menetlust:

a) 

avatus:

tehniline spetsifikatsioon koostatakse avatud otsustamisprotsessi raames, mis on juurdepääsetav kõikidele turul või turgudel tegutsevatele huvitatud isikutele, keda see tehniline spetsifikatsioon mõjutab;

b) 

konsensus:

otsuste tegemine põhineb koostööl ja konsensusel ega soosi ühtegi sidusrühma. Konsensus eeldab üldist nõusolekut, mida iseloomustab olulise osa asjaomaste huvirühmade jätkuva vastuseisu puudumine olulistes küsimustes ning püüd võtta menetluse käigus arvesse kõikide huvirühmade seisukohti ja lahendada erimeelsused. Konsensus ei tähenda ühehäälset heakskiitu;

c) 

läbipaistvus:

i) 

kogu teave tehnilisi aspekte käsitlevate arutelude ja otsuste kohta arhiveeritakse ja identifitseeritakse;

ii) 

üldsust teavitatakse avalikult sobivate ja kõigile kättesaadavate vahendite abil uute standardite koostamisest;

iii) 

võrdsete õiguste tagamiseks on soovitav kaasata kõik asjaomased huvitatud isikud;

iv) 

huvitatud isikute kommentaare võetakse arvesse ja neile vastatakse.

4. Tehniline kirjeldus vastab järgmistele nõuetele:

a) 

ajakohasus: avaldatud tehnilisele spetsifikatsioonile tagatakse pikaajaline tugi ja ajakohastamine;

b) 

kättesaadavus: tehniline spetsifikatsioon tehakse mõistlikel tingimustel avalikkusele kättesaadavaks (sealhulgas mõistliku tasu eest või tasuta), et kõik saaksid seda rakendada ja kasutada;

c) 

tehnilise spetsifikatsiooni rakendamiseks olulised intellektuaalomandi õigused on taotlejate jaoks litsentseeritud mõistlikel (õiglastel) ja mittediskrimineerivatel tingimustel ((F)RAND), mis hõlmab intellektuaalomandi õiguste omaja äranägemisel ka tasuta litsentside väljastamist nn olulise intellektuaalomandi puhul;

d) 

asjakohasus:

i) 

tehniline spetsifikatsioon on tõhus ja asjakohane;

ii) 

tehniline spetsifikatsioon peab vastama turu vajadustele ja õigusaktides esitatud nõuetele;

e) 

neutraalsus ja stabiilsus:

i) 

tehnilises spetsifikatsioonis keskendutakse võimaluse korral tööpõhimõtte, mitte disaini või tunnuste kirjeldamisele;

ii) 

tehniline spetsifikatsioon ei põhjusta turuhäireid ega piira rakendajate võimalusi edendada tehnilisest kirjeldusest lähtudes konkurentsi ja innovatsiooni;

iii) 

spetsifikatsioonid lähtuvad uuenduslikest teaduse ja tehnoloogia saavutustest;

f) 

kvaliteet:

i) 

kvaliteet ja üksikasjade kirjeldus on tasemel, mis võimaldab välja töötada mitmesuguste koostalitlusvõimeliste toodete ja teenuste konkurentsivõimelisi rakendusi;

ii) 

standarditud liidesed ei ole varjatud ning neid ei kontrolli keegi peale organisatsiooni, kes tehnilise spetsifikatsiooni vastu võttis.



III LISA

LIIDU TOETUSE SAAMISE TINGIMUSTELE VASTAVAD EUROOPA SIDUSRÜHMADE ORGANISATSIOONID

1. Euroopa organisatsioonid, kes esindavad Euroopa standardimistegevuses VKEsid:

a) 

on valitsusvälised ja mittetulunduslikud;

b) 

nende põhikirjalised eesmärgid ja tegevus hõlmavad VKEde huvide esindamist Euroopa tasandi standardimistegevuses, VKEde standardimisalase teadlikkuse suurendamist ja nende standardimisprotsessis osalemise ergutamist;

c) 

vähemalt 2/3 liikmesriikide VKEsid esindavad mittetulunduslikud organisatsioonid on neid volitanud esindama VKEde huve Euroopa tasandil.

2. Euroopa organisatsioonid, kes esindavad Euroopa standardimistegevuses tarbijaid:

a) 

on valitsusvälised mittetulundusorganisatsioonid, mis ei sõltu tööstuse, kaubanduse, ettevõtluse ega muudest vastandlikest huvidest;

b) 

nende põhikirjalised eesmärgid ja tegevus hõlmavad tarbijate huvide esindamist Euroopa tasandi standardimistegevuses;

c) 

vähemalt 2/3 liikmesriikide mittetulunduslikud tarbijaorganisatsioonid on neid volitanud esindama tarbijate huve Euroopa tasandi standardimistegevuses.

3. Euroopa organisatsioonid, kes kaitsevad Euroopa standardimistegevuses keskkonnahuve:

a) 

on valitsusvälised mittetulundusorganisatsioonid, mis ei sõltu tööstuse, kaubanduse, ettevõtluse ega muudest vastandlikest huvidest;

b) 

nende põhikirjalised eesmärgid ja tegevus hõlmavad keskkonnahuvide kaitsmist Euroopa tasandi standardimistegevuses;

c) 

vähemalt 2/3 liikmesriikide mittetulunduslikud keskkonnaorganisatsioonid on neid volitanud kaitsma keskkonnahuve Euroopa tasandi standardimistegevuses.

4. Euroopa organisatsioonid, kes kaitsevad Euroopa standardimistegevuses ühiskondlikke huve:

a) 

on valitsusvälised mittetulundusorganisatsioonid, mis ei sõltu tööstuse, kaubanduse, ettevõtluse ega muudest vastandlikest huvidest;

b) 

nende põhikirjalised eesmärgid ja tegevus hõlmavad ühiskondlike huvide kaitsmist Euroopa tasandi standardimistegevuses;

c) 

vähemalt 2/3 liikmesriikide mittetulunduslikud sotsiaalorganisatsioonid on neid volitanud kaitsma ühiskondlikke huve Euroopa tasandi standardimistegevuses.



IV LISA



VASTAVUSTABEL

Direktiiv 98/34/EÜ

Käesolev määrus

Artikli 1 esimese lõigu punkt 6

Artikli 2 lõige 1

Artikli 1 esimese lõigu punkt 7

—

Artikli 1 esimese lõigu punkt 8

Artikli 2 lõige 3

Artikli 1 esimese lõigu punkt 9

Artikli 2 lõige 8

Artikli 1 esimese lõigu punkt 10

Artikli 2 lõige 10

Artikli 2 lõige 1

Artikli 3 lõige 1

Artikli 2 lõige 2

Artikli 3 lõige 2

Artikli 2 lõige 3

Artikli 3 lõiked 3 ja 4

Artikli 2 lõige 4

Artikkel 27

Artikli 2 lõige 5

Artikli 20 punkt a

Artikkel 3

Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõige 1

Artikli 3 lõiked 3 ja 5 ning artikli 4 lõige 4

Artikli 4 lõige 2

—

Artikli 6 lõike 3 esimene taane

—

Artikli 6 lõike 4 punkt a

Artikli 20 punkt a

Artikli 6 lõike 4 punkt b

—

Artikli 6 lõike 4 punkt e

Artikli 10 lõige 2

I lisa

I lisa

II lisa

Artikkel 27

Otsus nr 1673/2006/EÜ

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artiklid 2 ja 3

Artikkel 15

Artikkel 4

—

Artikkel 5

Artikkel 17

Artikli 6 lõige 1

Artikkel 18

Artikli 6 lõige 2

Artikli 24 lõige 3

Artikkel 7

Artikkel 19

Otsus 87/95/EMÜ

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 13

Artikkel 4

Artikkel 8

Artikkel 5

Artikkel 14

Artikkel 6

—

Artikkel 7

—

Artikkel 8

Artikli 24 lõige 3

Artikkel 9

—


( 1 ) ELT L 88, 4.4.2011, lk 5.

Top