2.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 296/59

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, nagu see on Euroopa Liidu lepingu artikliga 6 aluslepingutesse hõlmatud;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 26, milles sätestatakse, et siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingu sätetele;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3, milles sätestatakse, et liit taotleb kõrge konkurentsivõimega sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelist keskkonnakaitset ja keskkonna kvaliteedi parandamist;

—

võttes arvesse, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et,oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid;

—

võttes arvesse, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 11 kohaselt peab liidu poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse integreerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 12, milles sätestatakse, et liidu ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 14 ja selle protokolli nr 26 üldhuviteenuste (üldist majandushuvi pakkuvate teenuste) kohta;

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule pealkirjaga „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” (KOM(2010)0608);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Kodanikekeskne tegevuskava – Euroopa Liit tulemuslikuks” (KOM(2006)0211);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „21. sajandi Euroopa ühtne turg” (KOM(2007)0724) ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti „Ühtne turg: ülevaade saavutustest” (SEK(2007)1521), parlamendi 4. septembri 2007. aasta resolutsiooni ühtse turu läbivaatamise kohta (1) ja komisjoni talituste töödokumenti „Ühtse turu läbivaatamine: üks aasta hiljem” (SEK(2008)3064);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Võimalused, juurdepääs ja solidaarsus: uus sotsiaalne visioon 21. sajandi Euroopast” (KOM(2007)0726), komisjoni teatist „Euroopa uus kohustus – üldhuviteenuste pakkumine” (KOM(2007)0725) ja parlamendi 27. septembri 2006. aasta resolutsiooni üldhuviteenuseid käsitleva komisjoni valge raamatu kohta (2);

—

võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2009. aasta soovitust ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta (3) ja komisjoni 12. juuli 2004. aasta soovitust siseturgu mõjutavate direktiivide siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise kohta (4);

—

võttes arvesse 2009. aasta juuli siseturu tulemustabelit (SEK(2009)1007) ja parlamendi 9. märtsi 2010. aasta (5) ja 23. septembri 2008. aasta (6) resolutsioone siseturu tulemustabeli kohta;

—

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „ELi tarbijapoliitika strateegia 2007–2013. Tarbijate mõjukuse suurendamine, heaolu edendamine ja tõhus kaitse” ja parlamendi 20. mai 2008. aasta resolutsiooni ELi tarbijapoliitika strateegia 2007–2013 kohta (7);

—

võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2009. aasta teatist „Ühtse turu seire tarbija seisukohast. Teine tarbijaturgude tulemustabel” (KOM(2009)0025) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti „Teine tarbijaturgude tulemustabel” (SEK(2009)0076);

—

võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatist ühenduse tarbijaõigustiku jõustamise kohta (KOM(2009)0330) ja komisjoni 2. juuli 2009. aasta aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)) kohaldamise kohta (KOM(2009)0336);

—

võttes arvesse komisjoni teatist ettevõtja ja tarbija vahelise piiriülese e-kaubanduse kohta ELis (KOM(2009)0557);

—

võttes arvesse oma 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tarbijakaitse kohta (8);

—

võttes arvesse professor Mario Monti aruannet komisjonile ühtse turu taaselustamise kohta;

—

võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele (9);

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta (10);

—

võttes arvesse komisjoni teatist noorte liikuvuse kohta (KOM(2010)0477);

—

võttes arvesse oma 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta (11);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „2010. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta. ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine (KOM(2010)0603);

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni aruannet „Takistused Euroopa ühtsele turule 2008 (Obstacles to the European single market 2008)” (12);

—

võttes arvesse SOLVITi 2008. aasta aruannet SOLVITi võrgustiku arengu ja toime kohta (SEK(2009)0142), komisjoni talituste 8. mai 2008. aasta töödokumenti „Tegevuskava tervikliku lähenemise kohta kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate ühtse turu alase abi teenuste osutamisele” (SEK(2008)1882) ja parlamendi 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni SOLVITi kohta (13);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega (14), ning mille eesmärk on kehtestada akrediteerimise ja turujärelevalve eeskirjade ja põhimõtete üldraamistik;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A7-0072/2011),

A.

arvestades, et ühtse turu toimimine on peamine mõjur, mis lubab Euroopa Liidul täielikult realiseerida oma potentsiaali konkurentsivõime, targa, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu, rohkemate ja paremate töökohtade loomise, igat liiki ettevõtetele võrdsete konkurentsitingimuste võimaldamise, kõigile Euroopa kodanikele võrdsete õiguste kehtestamise ning suure konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse tugevdamise alal;

B.

arvestades, et ühtse turu akt peab eurooplasi Euroopa majanduse aktiivseteks osalisteks;

C.

arvestades, et ühtset turgu ei saa käsitleda ainult majanduslikus mõistes, vaid osana laiemast õigusraamistikust, mis võimaldab kodanikele, tarbijatele, töötajatele, ettevõtjatele ning ettevõtetele, eeskätt mis tahes liiki VKEdele konkreetseid põhiõigusi;

D.

arvestades, et liiga palju on takistusi kodanike teel, kes tahavad teises liikmesriigis õppida või töötada, sinna kolida või piiri taga osturetkel käia, samuti VKEde teel, kes soovivad teise liikmesriiki asuda või piiriülese kaubandusega tegeleda; arvestades, et selliseid takistusi põhjustavad muu hulgas liikmesriikide seaduste ebapiisav ühtlustamine, sotsiaalkindlustusõiguste ülekandmise raskused ja liigne bürokraatia, mis segab isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist liidus;

E.

arvestades, et nagu märgiti Monti aruandes ja resolutsioonis ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele, eeldab ühtse turu väljakujundamine terviklikku nägemust, mis ulatusliku integratsiooni saavutamiseks koondab kõik asjakohased poliitikad ühtse turu strateegiliseks eesmärgiks, mis hõlmab konkurentsipoliitika kõrval muu hulgas ka tööstus-, tarbija-, energia-, transpordi-, digitaal-, keskkonna-, kliimamuutus-, kaubandus-, regionaal-, justiits- ja kodakondsuspoliitikat;

F.

arvestades, et ühtne turg peaks võimaldama Euroopa kodanikele – eriti neile, kes elavad raskesti ligipääsetavates piirkondades, näiteks saartel, mägedes või hõredalt asustatud aladel, ning liikumispuudega isikutele – suuremat valikut ja odavamaid hindu;

G.

arvestades, et komisjoni avaldatud trükitud ja digitaalne materjal on tihti kas liiga abstraktne või keeruline, et kodanikke tõeliselt kaasata ja laiema kuulajaskonnani jõuda;

H.

arvestades, et on tähtis, et ühtse turu akt ei koosneks reast üksteisest eraldatud meetmetest ja et kõik ettepanekud peavad aitama saavutada ühtset eesmärki,

1.

peab tervitatavaks komisjoni teatist „Ühtse turu akt” ja eriti selle II peatükki „Euroopa kodanike usalduse suurendamine”, mis sisaldab 19 algatust Euroopa kodanike vajaduste rahuldamiseks;

2.

leiab, et teatises toodud ettepanekud üldiselt vastavad Euroopa Parlamendi ootustele, kuid neid tuleb veelgi tugevdada, et seada kodanikud ühtse turu projekti keskmesse;

3.

taunib teatise jagamist kolmeks eurooplasi, ettevõtteid ja juhtimist käsitlevaks peatükiks, selle asemel et kasutada temaatilist jaotust; märgib, et ühtse turu konkurentsivõimet ja selle omaksvõtmist kodanike poolt ei tuleks pidada vastuolulisteks, vaid pigem teineteist toetavateks eesmärkideks; leiab siiski, et teatise kolm peatükki on võrdselt tähtsad ja omavahel seotud ning neile tuleks läheneda ühtselt, võttes arvesse nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil tehtud ettepanekuid ja sidusrühmade mureküsimusi;

4.

on kindlalt veendunud, et ühtse turu akt peab olema ühtne ja tasakaalustatud meetmepakett ning kooskõlas Grechi aruande (A7-0132/2010) ja Monti aruandega, mis paneb aluse nii kodanike kui ka ettevõtete huve teenivale lisandväärtust andvale Euroopale;

5.

märgib, et ühtse turu elavdamine ja süvendamine on väga oluline nii finants- ja majanduskriisi tagajärgedega võitlemiseks mõeldud ELi poliitikameetmete raames kui ka ELi 2020. aasta strateegia osana;

6.

on seisukohal, et paljudes valdkondades, sh isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumise osas, ei ole eurooplased saanud veel ühtsest turust täielikku kasu, ning et on vaja uusi stiimuleid eriti tööjõu kogu Euroopat hõlmava tõhusa geograafilise liikuvuse tagamiseks;

7.

on seisukohal, et ühtse turu strateegia peaks tugevdama sotsiaalset heaolu ja töötajate õigusi ning tagama õiglased töötingimused kõigile Euroopa kodanikele;

8.

toetab komisjoni ideed algatada ühtse turu aktiga kogu Euroopas üldine ja pragmaatiline arutelu siseturu kasulikkuse ja kulukuse üle ning palub komisjonil tagada kodanike halduskoormust vähendavate siseturu eeskirjade tulemuslik kohaldamine;

9.

jagab veendumust, et Euroopa ühtse turu täielik väljaarendamine peaks looma aluse poliitilise ja majandusintegratsiooni protsessi lõpuleviimiseks;

10.

rõhutab eriti komisjoni käesolevas teatises võetud kohustust edendada uusi lähenemisviise jätkusuutlikule arengule;

11.

rõhutab, et liikmesriigid rakendavad ja kohaldavad puudulikult mitte ainult ühtse turu õigusakte, vaid ka muid õigusakte, mis mõjutavad Euroopa kodanike ja teiste siinsete seaduslike elanike õigusi; palub liikmesriikidel tagada eelkõige vaba liikumise direktiivi (2004/38/EÜ) parem rakendamine;

12.

leiab, et jõupingutused ühtse turu väljaarendamiseks peaksid keskenduma kodanike, tarbijate, avalike teenuste kasutajate ja ettevõtete muredele ja õigustele ning tooma neile reaalset kasu, kui tahetakse taastada nende täielik usaldus ühtse turu suhtes ja tõsta nende teadlikkust selle pakutavatest võimalustest;

13.

nõuab tungivalt liikmesriikide ja komisjoni jõudude ühendamist, et tuua ühtse turu sõnum kodanikeni ning tagada selle eeliste tundmine ja nende kui tarbijate õiguste laialdane ja nõuetekohane mõistmine ja jõustamine; sellega seoses tunnistab paremate, enamikku kodanikke tõeliselt huvitavate ja kaasavate suhtlusstrateegiate ning kaasaegsete tehnoloogiate laialdase ja leidliku kasutamise vajalikkust;

14.

rõhutab, et Euroopa kodanike ühtne turg puudutab peamiselt töökohti ja uute töökohtade loomist, ning et on eluliselt tähtis luua keskkond, kus ettevõtted ja kodanikud saaksid oma õigusi täielikult teostada;

15.

rõhutab, et ühtne turg pakub tööhõive, majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohalt suuri võimalusi, mille täielikuks ärakasutamiseks tuleb vastu võtta jõuline struktuuripoliitika;

16.

rõhutab, et demograafiliste probleemide lahendamiseks läheb vaja strateegiat, mis aitaks luua töökohti, mis täidaksid lüngad ELi tööturul;

17.

kordab 20. mai 2010. aasta resolutsioonis ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele väljendatud seisukohta, et komisjon peaks edendama tarbijasõbralikku ühtse turu seadusandlust, tagamaks ühtse turu toimimisel tarbijahuvide täielikku arvesse võtmist;

18.

juhib tähelepanu sellele, et kodanike ja tarbijate usaldus on ühtse turu toimimiseks otsustava tähtsusega, seda ei tohi pidada enesestmõistetavaks, vaid tuleb hoida ja kasvatada; arvab eriti, et oma lubaduste täitmiseks peavad liikmesriigid ja ELi institutsioonid tagama, et praegune ühtse turu raamistik täiel määral toimiks; rõhutab, et kodanike usaldus on ühtse turu edukaks väljaarendamiseks niisama asendamatu nagu soodne ettevõtluskeskkond; arvab, et mõlema eesmärgi täitmiseks peaksid majandus-integratsiooniga kaasnema asjakohased sotsiaal-, keskkonna- ja tarbijakaitse meetmed;

19.

lisaks arvab, et Euroopa kodanikele lisandväärtuse andmise küsimuses peaksid ühtse turu ettepanekud järgima subsidiaarsuse ja liikmesriikide suveräänsuse põhimõtteid ning edendama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel;

20.

rõhutab, et puudub vahetu suhtlemine kodanikega ja on seisukohal, et ELi esindustel liikmesriikides peavad olema volitused koheselt vastata negatiivsetele ja eksitavatele meediasõnumitele vastavate faktide esitamisega, ühtlasi peaksid nad püüdma anda rohkem teavet Euroopa õigusaktide, projektide ja programmide kohta, edendades sellega ka asjatundlikku arutelu Euroopa küsimustes; lisaks soovitab leidlikult ja laialdaselt kasutada kaasaegset tehnoloogiat, sh rollimängudega videomänge, milles noored saavad Euroopa tasemel omavahel võistelda (nt ELi tasandi koolivõistluste ühe osana), õppides seejuures tundma majanduse ja ELi toimimist;

21.

märgib, et laienenud ELi tõhusust ja demokraatlikku õiguspärasust saab ja tuleb parandada, kuna ELi kodanike toetus ELile selgelt väheneb; on seisukohal, et Euroopa inimeste kokkuviimiseks, mis peaks olema ELi põhiülesanne, kulutatakse liiga vähe aega ja jõudu või siis tehakse seda valesti; seepärast nõuab, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid teeksid rohkem ELile toetuse loomiseks ja Euroopa inimeste veenmiseks ELi väärtuste tähtsuses ning ELi kasulikkuses ja eelistes;

22.

peab korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust tähtsaks siseturu nõuetekohase toimimise jaoks, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike jätkama sellealast tööd ning kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas koostöö- ja kontrollimehhanismi;

23.

rõhutab vajadust võtta ühtse turu akti koostamisel arvesse Stockholmi programmi eesmärke, eelkõige avatud piire ning kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumist;

24.

kinnitab, et liikmesriikidel on kohustus vastu võtta ja rakendada siseturgu ja sellega seotud Euroopa kodanike õigusi käsitlevaid ELi õigusakte;

25.

rõhutab, et siseturu realiseerimisel tuleb täielikult kinni pidada põhiõiguste hartas sätestatud liidu kodanike ja elanike õigustest;

26.

usub, et petitsioonimenetlus võib mõjuda positiivselt, aidates kodanikel siseturust kasu saada;

27.

kutsub komisjoni üles võtma vastu selge ja kergesti kättesaadava kodaniku harta, mis käsitleb õigust elada ja töötada kõikjal ELis, ning koostama sihtotstarbelist mitmekeelset teavet igapäevastest probleemidest, millega kodanikud puutuvad kokku Euroopas ringi liikudes ja ostu- või müügitehinguid sooritades, samuti sotsiaalsetest, tervishoiu-, tarbijakaitse ja keskkonnakaitse normidest, millele nad saavad tugineda;

28.

on seisukohal, et 19 komisjoni kavandatud tegevust tuleks seada tähtsuse järjekorda selle põhjal, kuidas need realistliku aja jooksul mõjutavad töökohtade loomist, annavad Euroopa kodanikele reaalset kasu ja on nende jaoks teostatavad;

29.

tuletab meelde, et oma resolutsioonis sotsiaalse ettevõtluse kohta nõudis parlament suuremat tunnustust sotsiaalsetele ettevõtetele, sealhulgas selle mõiste üldist integreerimist ELi tegevuspoliitikatesse, tihedamat dialoogi sotsiaalse ettevõtluse esindajatega, paremaid ettevõtluse toetamise meetmeid ja sotsiaalse dialoogi tunnustamist; tuletab meelde, et samas otsuses nõudis Euroopa Parlament riiklikelt registritelt sotsiaalsete ettevõtete arvelevõtmist ja eristatistikat sotsiaalsete ettevõtete tegevuse kohta;

30.

nõuab, et käivitataks televisioonis ülekantav üleeuroopaline võitlus Euroopa aasta piiriülese ettevõtte tiitlile, et näidata inimestele ühtse turu eeliseid ja võimalusi ning ideedega noorte potentsiaali; on seisukohal, et see, kui nähakse, kuidas Euroopa eri osadest pärit inimesed tulevad kokku, teevad äriplaanid, koguvad raha ja algatavad ühiselt midagi positiivset, aitaks edendada nii Euroopa ja ühtse turu ideed kui ka ettevõtluse ideed; lisaks usub, et võitnud ettevõtte jälgimine kogu aasta jooksul (keskendudes ka selle töötajatele ning nende sõpradele ja peredele) võiks näidata ühtse turu eeliseid ja puudusi ning puuduste parandamise võimalusi, et tõsta inimesed teadlikkust Euroopa tegelikust tähendusest, seda ka inimlikus mõõtkavas;

31.

tuletab meelde vajadust võtta ELi integreeritud poliitikameetmete raames arvesse territoriaalsete eripäradega piirkondade, eriti ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimate piirkondade olukorda, et võimaldada neil piirkondadel ja nende ettevõtjatel, tööjõul ja kodanikel täielikult integreeruda ELi siseturule ning sellest täiel määral kasu saada; ergutab komisjoni säilitama ja edasi arendama eriõigusnorme nende piirkondade jaoks; tuletab meelde vajadust koostada komisjoni teatises KOM(2004)0343 nimetatud Euroopa laiema naabruskonna tegevuskava kui täiendus ühtsesse turgu integreerimisele; lõpuks nõuab peatüki „Ühtse turu suurem solidaarsus” ettepanekute laiendamist ja tõhustamist, ning et eelkõige võetaks arvesse ühtse turu mõju kõige ebasoodsamas olukorras olevatele piirkondadele, et ette näha ja toetada nende piirkondade kohanemispüüdlusi;

32.

palub komisjonil võtta kiireid meetmeid, et toetada kodanike liikuvust jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse kaasamise edendamiseks, ning nõuab liikuvuse mõõtmiseks ELis nn liikuvuse tulemustabeli sisseseadmist; sellega seoses tervitab komisjoni kutsekvalifikatsioonide tunnustamise algatusi, algatust „Noorte liikuvus”, Euroopa kutseoskuste passi, ettepanekut lennureisijate õiguste kohta, algatust seoses teatavate põhiliste pangandusteenuste kättesaadavusega ning kavandatud algatust pankade teenustasude läbipaistvuse ja võrreldavuse parandamiseks; soovitab komisjonil viia oma mõjuhinnangus läbi tulude-kulude analüüs ja püüda leida eelnimetatud algatuste vahelist sünergiat; kutsub komisjoni üles suurendama ja laiendama oma osalemist liikuvuse, eriti noorte liikuvuse programmides ning neid programme rohkem tähtsustama;

33.

märgib, et tooteohutuse ja turujärelevalve küsimused on Euroopa kodanike jaoks ülitähtsad; on seepärast rahul komisjoni Euroopa turujärelevalve arendamise mitmeaastase tegevuskavaga, mille aluseks on tollikontrolli ja tooteohutuse suunised, ning nõuab komisjonilt tungivalt kõigi toodete jaoks ühtse turujärelevalve süsteemi loomist, mis tugineks ühele, nii üldist tooteohutuse direktiivi kui ka turujärelevalve määrust hõlmavale õigusaktile; kolmandatest riikidest imporditavate kaupade piirikontrolli tõhustamiseks palub komisjonilt suuremat aktiivsust liikmesriikide tolli- ja turujärelevalveasutuste tegevuse kooskõlastamisel ja parimate tavade vahetamisel; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma kasutusele tõhusaks turujärelevalvetegevuseks piisavad vahendid;

34.

kutsub komisjoni üles paluma, et oma tööturul endiselt piiranguid rakendavad liikmesriigid vaataksid läbi oma üleminekusätted, et avada oma tööturud kõigile Euroopa töötajatele;

35.

on seisukohal, et kõrgelt kvalifitseeritud migrantide ja hooajatööliste sissevool oleks Euroopa majandusele kasulik; kutsub seetõttu liikmesriike üles oma tööturul kehtivaid piiranguid kiiremini kõrvaldama ja avama need kõigile ELi kodanikele; lisaks palub komisjonil edasi arendada nende inimrühmadega seotud sisserändepoliitikat, jälgides, et päritoluriike ei tühjendataks neile hädavajalikust inimressursist, ning samal ajal parandada välispiiride haldamise meetmeid ja tõkestada ebaseaduslikku sisserännet;

36.

kordab, et mittediskrimineerimise põhimõte siseturul välistab teise liikmesriigi kodanikele kehtestatud kohustuse esitada originaaldokumente, tõestatud koopiaid, kodakondsuse tõendeid või dokumentide ametlikke tõlkeid selleks, et kasutada teenust või saada soodustingimusi või soodsamat hinda;

37.

on seisukohal, et teenuste direktiiv loob põhiraamistiku teenusepakkujate vaba liikumise laiendamiseks ning on suunatud tarbijate kui teenuse saajate õiguste tugevdamisele ning teenusepakkujate ja nende teenustega seotud teabe, abi ja läbipaistvuse kättesaadavuse parandamisele;

38.

palub komisjonil esitada praktilisi ettepanekuid selleks, et laiendada ebaausate kaubandustavade vastast tarbijakaitset väikeettevõtjatele;

39.

tunneb heameelt komisjoni kavatsusest esitada õigusakti ettepanek kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi reformimiseks; palub komisjonil hinnata vastavat ühenduse õigustikku ja avaldada 2011. aasta septembriks roheline raamat; juhib tähelepanu vajadusele tagada pensioniõiguste ülekandmise võimalus; kutsub liikmesriike üles oma pensionipoliitikaid tulemuslikumalt kooskõlastama ja Euroopa tasandil parimaid tavasid vahetama;

40.

nõuab selgema seose loomist kesk- ja kõrgharidusprogrammide ning tööturu vajaduste vahel ja rõhutab kutsepraktika tähtsust; kutsub komisjoni edendama nii ametlikku kui ka mitteametlikku õpet; arvab, et kutsekaardid võiksid vähemalt teatud sektorites olla konkreetne abinõu spetsialistide liikumise kergendamiseks ühtsel turul; nõuab tungivalt, et komisjon enne vastavat läbivaatamist teostaks Euroopa kutsekaartide kasutuselevõtmise mõju hindamise, võttes arvesse neist tulenevaid eeliseid, lisandväärtust, andmekaitsenõudeid ja kulusid;

41.

on seisukohal, et komisjon peaks rahaliselt toetama üleeuroopalist oskuste vahetamist, mille puhul väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid kasu suuremate ettevõtete oskustest, mis edendaks sünergia teket ja mentorlust;

42.

tunneb heameelt komisjoni kavatsusest võtta vastu teatis energiaprioriteetide kohta ajavahemikuks kuni aastani 2020/2030; täielikult toimiva energia siseturu väljaarendamiseks kutsub komisjoni üles tegelema puuduvate infrastruktuurilülidega ja hõlbustama taastuvenergia integreerimist;

43.

tervitab teadet õigusloomealgatuse kohta, mis puudutab töötajate lähetamise direktiivi (96/71/EÜ) rakendamist, eesmärgiga tagada lähetatud töötajate õiguste tunnustamine ning selgitada liikmesriikide asutuste ja ettevõtete kohustuste küsimusi; palub liikmesriike heastada puudused direktiivi rakendamisel ja jõustamisel;

44.

tervitab komisjoni poolt välja kuulutatud meedet, millega tagatakse teatavate põhiliste pangandusteenuste kättesaadavus; märgib, et pankade jaoks riskantsemateks loetavate klientide suhtes kohaldatavad uurimismeetmed peaksid olema proportsionaalsed ja objektiivselt põhjendatud; tervitab pangandustasude läbipaistvuse ja võrreldavuse parandamiseks kavandatud algatust;

45.

kutsub komisjoni üles kaasama oma programmi kesksed finantsteenuste algatused (näiteks ühtne euromaksete piirkond ja väärtpaberite suurem õiguskindlus), mis on ühtse turu seisukohalt väga olulised; rõhutab, et maksete süsteemi killustatus takistab piiriülest kaubavahetust; kutsub komisjoni üles jätkama ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) süsteemi täiustamist, et määratleda kõigi krediitkaartidega kasutatavad peamised makseteenused, mis suurendab tehingukulude läbipaistvust ja vähendab ELi siseseid vahetustasusid;

46.

nõuab meetmete võtmist nõuetekohase õigusraamistiku loomiseks sihtasutuste, vastastikuste ühingute ja ühenduste jaoks, et anda neile üleeuroopaline staatus, vältida õiguslikku ebaselgust ning edendada ka teisi sotsiaalseid ettevõtteid ja sotsiaalseid projekte; tervitab komisjoni kavatsust vaadata läbi määrus (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu põhikirja kohta ning nõuab selle läbivaatamise raames tõeliselt sõltumatu põhikirja väljatöötamist; rõhutab vajadust parandada ühtsel turul sotsiaalsete ettevõtete jaoks kaupade ja teenuste piiriülest kättesaadavust ning maksimeerida nende sotsiaalset, kultuurilist, uuendustegevus- ja ettevõtluspotentsiaali;

47.

tervitab komisjoni kavatsust võtta vajaduse korral alati arvesse ühtse turuga seoses kavandatud õigusaktide sotsiaalset mõju, et teha paremal teabel ja enamatel tõenditel põhinevaid poliitilisi otsuseid; soovitab komisjonil esitada näitajate kogum, mida saaks kasutada õigusaktide sotsiaalse mõju hindamiseks; on seisukohal, et selline mõju hindamine tuleks läbi viia integreeritud hindamise ühe osana, kus võetakse arvesse ettepaneku kõiki asjakohaseid mõjusid (nt rahalist ja ökoloogilist mõju, mõju konkurentsivõimele, töökohtade loomisele ja majanduskasvule);

48.

palub komisjonil kindlustada sotsiaalsete õiguste tagamine konkurentsivõimelisema ühtse turu taaskäivitamisel, millega luuakse jätkusuutlik majanduskasv ning uusi ja paremaid töökohti; on seisukohal, et selleks peaks komisjon lisama ühtse turu õigusaktidesse viite sotsiaalpoliitikale ja sotsiaalsetele õigustele, kui see on kavandatava õigusakti sotsiaalse mõju hindamise järeldusi arvestades õigustatud; rõhutab ka seda, et ühtse turu õigusaktides tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu uusi artikleid 8 ja 9 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumist, mis annab eurooplastele terve rea kodanikuõigusi ning poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ning õiguse läbi rääkida, sõlmida ja rakendada kollektiivlepinguid liikmesriikide õiguse ja tavade kohaselt ning ELi õigust asjakohaselt arvesse võttes;

49.

tervitab komisjoni kava esitada hüpoteeklaene käsitlev õigusakti ettepanek, et parandada praegust puudulikku tarbijakaitset, vähendada hüpoteeklaenudega seotud õiguslikku ebaselgust ning hüpoteeklaenu andjate pakutud tingimuste ja valikute võrreldamatust, tagada finants- ja majandussüsteemi stabiilsus ning vähendada tõkkeid, et hüpoteeklaenu andjad saaksid laenu anda ja kodanikud laenu võtta ka teises liikmesriigis;

50.

taunib asjaolu, et komisjoni teatises ühtse turu akti kohta puuduvad meetmed rändlustasude osas, hoolimata selliste meetmete konkreetsusest ja kodanike sellealastest suurtest ootustest; nõuab komisjonilt tungivalt kehtiva rändlusmääruse laiendamist nii kehtivusala kui ka kohaldamisala mõttes ning andmerändlustasudele hinnalae kehtestamist; on seisukohal, et digitaalse tegevuskava eesmärkide täitmiseks tuleks võtta see algatus ühtse turu akti kohaldamisalasse; kutsub telekommunikatsioonisektorit edendama kogu ELis ühtsel rändlustasu määral põhinevat ärimudelit andmeside, audio- ja tekstisõnumite valdkonnas;

51.

palub komisjonil võtta kiireid meetmeid, et stabiliseerida finantsturud, tagada nende selline toimimine, mis tooks kasu reaalmajandusele, ning luua nõuetekohaselt reguleeritud ja kontrollitav ühtne jaemüügiturg, mille kaks eesmärki on kõrgetasemeline tarbijakaitse ja finantsstabiilsus tänu ärimullide vältimisele, eelkõige kinnisvaraturul;

52.

palub komisjonil tuvastada ja kaotada Euroopa kodanikele ikka veel kehtivad maksutõkked; nõuab otsustavamat tegutsemist Euroopa kodanike topeltmaksustamise vältimiseks;

53.

tervitab komisjoni algatust avalike konsultatsioonide algatamiseks ärijuhtimise ning sotsiaal- ja keskkonnaprobleemide ja inimõiguste järgimise osas ettevõtete poolt jagatava teabe läbipaistvuse suurendamise küsimustes, kuid rõhutab, et tähtis on võtta edasisi konkreetseid meetmeid, et edendada usaldusväärset ja vastutustundlikku palgapoliitikat, naiste piisavat osalemist äriühingute juhatustes ja nõukogudes, aktsionäride pikaajalise toetuse väärtustamist, tihedamat töötajatega konsulteerimist, osalust ja aktsiaosalusskeeme; nõuab eelkõige töötajate osalusskeemide edendamist, aktsionäride pikaajalise toetuse tugevdamist ning töötajate ja nende esindajate teavitamis- ja konsulteerimisõiguste edendamist koos õigusega olla esindatud juhatuses; rõhutab, et suurem läbipaistvus, head suhted töötajatega ning säästva arenguga kooskõlas olevad tootmisprotsessid on ka ettevõtete, nende omanike ja investorite huvides;

54.

võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku sotsiaalse ettevõtluse algatuse kohta ning soovitab alustada konsultatsioone käesoleva projekti teemal, et hinnata kõnealuse meetme potentsiaali majanduskasvu ja töökohtade loomisel;

55.

arvab, et ühtse turu aktis tuleks näidata, kuidas avalik sektor saaks kõige paremini kaasata ettevõtteid avalike teenuste pakkumise uuenduslike lahenduste edendamisse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vastavalt oma pädevustele tagama, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste, sealhulgas üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste puhul oleks kindlustatud üldine kättesaadavus, kõrge kvaliteet, taskukohasus ja selged rahastamiseeskirjad, andes selleks ametiasutustele vahendid nende teenuste kvaliteedi hindamiseks; on seisukohal, et komisjon peaks tegema sektoripõhiseid algatusi ja kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi, lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 14 ja protokollist 26 ning nendega kooskõlas, et tagada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste ja üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutamine asjakohasel tasemel kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;

56.

palub komisjonil ELi eeskirjade rakendamise lihtsustamiseks muuta selgemaks kriteeriumeid, mille põhjal hinnata üldhuvi pakkuvate sotsiaalteenuste avalike hangete ja sellealase riigiabi kokkusobivust siseturuga;

57.

nõuab struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendite strateegilist ja nõuetekohast kasutamist ning üleeuroopaliste võrkude laiendamist ühtse turu arendamise eesmärgil;

58.

juhib eriti tähelepanu üleeuroopaliste transpordivõrkude ja eeskätt oma loomult rahvusvaheliste ja kitsaskohti leevendavate projektide lisandväärtusele; juhib tähelepanu sellele, et üleeuroopalised transpordivõrgud pakuvad inimeste ja kaupade ELi-siseseks liikumiseks tõhusa raamistiku ning märgib, et ELi 2020. aasta strateegias tunnistatakse selliste strateegiliste projektide loodavat lisandväärtust, mis on piiriülesed, kõrvaldavad kitsaskohti ja toetavad ühendvedude sõlmpunkte (linnad, sadamad, lennujaamad, logistikaplatvormid);

59.

toetab põhivõrgu kontseptsiooni, milline võrk koosneb eelnimetatud põhimõtteid järgivatest esmatähtsatest projektidest, mis on siis peamised ELi rahastamise saajad, ning nõuab tungivalt ELi toetusega transpordivaldkonda tehtavate investeeringute ühildamist teiste seonduvate, muudest ELi allikatest rahastatavate transpordi infrastruktuuri projektidega;

60.

tervitab ELi piires reisivate reisijate reaalsete õiguste kehtestamist lennundus-, raudtee-, merevedude ja bussisektoris ja tunnistab nende õiguste tähtsust isikute vaba liikumise hõlbustamiseks ühtse turu raames;

61.

nõuab nende õiguste jõustamise läbivaatamist lennundussektoris, millele vajaduse korral järgneksid seadusandlikud ettepanekud nende õiguste selgemaks ja kindlamaks muutmiseks, et tagada nende ühtne kohaldamine kogu ELis ja vältida ühtsel turul ohtu moonutada transpordiliikide sisest ja nende vahelist konkurentsi; nõuab nende ettepanekute ühildamist piisava tarbijakaitsega sellistes valdkondades nagu reisipaketid, pankrotid ja ülemäärased teenustasud;

62.

juhib tähelepanu sellele, et lennureisijate õigusi reguleeriv kehtiv õigusraamistik vajab paremaid täitemeetmeid, et kodanikud ja eeskätt liikumispuudega isikud saaksid oma õigusi täielikult kasutada; palub komisjonil tarbijakaitse tugevdamiseks võtta vastu ettepanek lennureisijate õiguse käsitleva määruse muutmiseks ja teatis kõiki transpordiliike kasutavate reisijate õiguste kohta koos järgnevate seadusandlike ettepanekutega;

63.

palub komisjonil teha kokkuvõte senistest kogemustest reisijate õiguste valdkonnas, tuua välja transpordiliikide ühisjooned ja koostada lähiaastateks üldised poliitikasuunised, keskendudes eriti reisijate teadlikkuse tõstmisele oma õigustest ja nende kasutamisest;

64.

palub komisjonil julgustada uute tehnoloogiate kasutamist tõhusas, targas ja jätkusuutlikus transpordisüsteemis, kus reisija abistamiseks toetatakse ühtset piletisüsteemi;

65.

rõhutab digitaalse ühtse turu väljaarendamise vajadust ja märgib, et sellest tulenev kasu mõjutab Euroopa kodanike igapäevaelu; nõuab meetmeid, millega edendada e-tervist ja taskukohaste lairibateenuste üldist kättesaadavust; tervitab ettepanekut võtta vastu otsus koostada Euroopa raadiospektri tegevuskava, eelkõige vabastada 800 MHz sagedusriba digitaalne dividend aastaks 2013, et traadita lairibaühenduse turg saaks kasvada ja tagada kiire internetiühenduse kõigile kodanikele, eeskätt neile, kes elavad Euroopa raskemini ligipääsetavates piirkondades (saared, mäed, hõredalt asustatud ja maapiirkonnad);

66.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid käsitleksid komisjoni ettepanekus horisontaalse diskrimineerimise vastase direktiivi kohta (KOM(2008)0426) mitte ainult kulusid, vaid ka võimalikku kasu sellest, kui inimestele, kes varem ei tundnud ennast teatavates piirkondades ohutult ja turvaliselt, muutuvad seal teenused kättesaadavaks;

67.

toetab kindlalt 2010. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta (KOM(2010)0603) sisalduvat 25 meedet kodanike igapäevaelu parandamiseks, eriti neid, mis on seotud kuriteoohvrite, kahtlusaluste ja süüdistatavate senisest parema kaitsega;

68.

on rahul direktiiviga patsientide õiguste kohta piiriüleses tervishoius ja kutsub liikmesriike üles seda täies mahus rakendama;

69.

palub komisjonil parlamendi kesksete prioriteetidena toetada järgmisi ettepanekuid:

70.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.