2.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 296/51

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus: 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks” (KOM(2010)0608);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „21. sajandi Euroopa ühtne turg” (KOM(2007)0724) ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti „Ühtne turg: ülevaade saavutustest” (SEK(2007)1521);

—

võttes arvesse oma 4. septembri 2007. aasta resolutsiooni ühtse turu läbivaatamise kohta (1) ja komisjoni talituste töödokumenti „Ühtse turu läbivaatamine: üks aasta hiljem” (SEK(2008)3064);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus” (KOM(2010)0543);

—

võttes arvesse komisjoni 27. aastaaruannet ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti „Eri sektorite olukord” (SEK(2010)1143);

—

võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2009. aasta soovitust ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta (2);

—

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2010. aasta järeldusi ühtse turu akti kohta;

—

võttes arvesse professor Mario Monti aruannet komisjonile ühtse turu taaselustamise kohta;

—

võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele (3);

—

võttes arvesse siseturu tulemustabelit nr 21 (2010) ning oma 9. märtsi 2010. aasta (4) ja 23. septembri 2008. aasta (5) resolutsiooni siseturu tulemustabeli kohta;

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Tulemuslik Euroopa – ühenduse õiguse kohaldamine” (KOM(2007)0502);

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 258–260;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 7, 10 ja 15;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0083/2011),

A.

arvestades, et ühtse turu edasiarendamine eeldab kõikide kodanike, Euroopa institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmade aktiivset toetust;

B.

arvestades, et kõikide sidusrühmade aktiivse toetuse saavutamiseks on väga tähtis tagada kodanikuühiskonna ja VKEde tõhus esindamine konsultatsioonide ja dialoogi ajal komisjoniga ning eksperdirühmades;

C.

arvestades, et ühtse turu edukaks edasiarendamiseks on eriti oluline ELi erinevate institutsioonide konsultatsioonide ja aruannete (ELi 2010. aasta strateegia, 2010. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta, integreeritud tööstuspoliitika, Euroopa digitaalarengu tegevuskava, Monti aruanne, Euroopa Parlamendi resolutsioon ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele, Gonzalese ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportid jne) korralik levitamine, sõnastamine ja haldamine;

D.

arvestades, et ühtse turu eeskirjade ning selle vahel, millist kasu kodanikud ja ettevõtted nendest tegelikkuses saada võivad, on endiselt märkimisväärne lõhe;

E.

arvestades, et ELi keskmine ülevõtmise puudujääk on 1,7 %, kui võtta arvesse juhtumid, mille puhul direktiivi ülevõtmise aeg ületab tähtaega ja mille puhul komisjon on algatanud mittevastavuse tõttu rikkumismenetluse,

1.

väljendab heameelt komisjoni ühtse turu akti käsitleva teatise, eriti selle kolmanda peatüki ning selles esitatud üldise lähenemisviisi üle, mille eesmärk on taastada ühtsel turul tasakaal ettevõtete ja kodanike vahel ning suurendada otsustusprotsessi demokraatlikkust ja läbipaistvust; rõhutab, et sellise lähenemisviisiga püütakse tagada teatise kolme osa ettepanekute parimat tasakaalu;

2.

on seisukohal, et teatise kolm peatükki on võrdselt olulised ja omavahel seotud ning neid tuleks käsitleda ühtse lähenemisviisi alusel, erinevaid küsimusi üksteisest eraldamata;

3.

nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu tugevdaksid ühtse turu edasiarendamise terviklikku lähenemisviisi, süvalaiendades ühtse turu prioriteete kõikides poliitikavaldkondades, mis on otsustava tähtsusega ühtse turu saavutamiseks Euroopa kodanike, tarbijate ja ettevõtete hüvanguks;

4.

usub, et Euroopa majanduse juhtimise tõhustamine, ELi 2020. aasta strateegia rakendamine ja ühtse turu edasiarendamine on Euroopa majanduse elavdamise jaoks võrdse tähtsusega ja neid tuleks käsitleda koos;

5.

on seisukohal, et tuleks viia lõpule takistusteta ja konkurentsivõimelise turu moodustamine, et tuua konkreetset kasu töötajatele, õppuritele, pensionäridele ja kodanikele üldiselt ning samuti ettevõtjatele, eriti VKEdele, nende igapäevases elus;

6.

palub komisjonil tutvustada ühtse turu akti rakendamise ajakava ja avalikustada regulaarselt konkreetsed edusammud, et teavitada Euroopa kodanikke akti rakendamisest ja viidata selle eelistele;

7.

on veendunud, et ühtse turu edasiarendamise üks peamine väljakutse seisneb poliitilise juhtimise, pühendumuse ja kooskõlastamise tagamises; usub, et kõrgeima poliitilise tasandi poolsetel ulatuslikel suunistel on otsustav tähtsus ühtse turu edasiarendamiseks;

8.

teeb ettepaneku, et komisjoni presidendile antaks volitus ühtse turu edasiarendamise kooskõlastamiseks ja järelevalveks tihedas koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja ja liikmesriikide pädevate asutustega; nõuab komisjoni presidendilt ja Euroopa Ülemkogu eesistujalt tungivalt, et nad kooskõlastaksid tihedalt oma tegevuse, mis on suunatud liidu majanduskasvu, konkurentsivõime, sotsiaalse turumajanduse ja jätkusuutlikkuse edendamisele;

9.

rõhutab Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide suurenenud rolli Lissaboni lepingu alusel; nõuab tungivalt Euroopa Parlamendi rolli tugevdamist ühtse turu seadusandlikus protsessis; julgustab liikmesriikide parlamente tegelema ühtse turu eeskirjadega kogu õigusloometsüklis ja võtma osa ühistegevusest Euroopa Parlamendiga, mis loob kahe parlamenditasandi vahel parema sünergia;

10.

tunneb heameelt komisjoni lähenemisviisi üle, millega asetatakse uuenenud ühtse turu keskmesse dialoog ja partnerlus, ning nõuab, et kõik sidusrühmad teeksid suuremaid jõupingutusi nimetatud lähenemisviisi rakendamiseks praktikas, et ühtne turg saaks etendada täit rolli majanduskasvu ja kõrge konkurentsivõimega turumajanduse edendamisel;

11.

kutsub komisjoni koos eesistujariigiga üles korraldama igal aastal ühtse turu foorumi, tuues kokku ELi institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja äriorganisatsioonide sidusrühmad, et hinnata ühtse turu edasiarendamisel tehtud edusamme, vahetada häid tavasid ning käsitleda Euroopa kodanike suuremaid muresid; ergutab komisjoni jätkama tegevust selle nimel, et teha kindlaks 20 kõige olulisemat ühtse turuga seotud rahulolematuse ja pettumuse põhjust, millega kodanikud kokku puutuvad; teeb ettepaneku, et komisjon võiks kasutada ühtse turu foorumit nende probleemide ja vastavate lahenduste esitlemiseks;

12.

nõuab tungivalt, et liikmesriikide valitsused võtaksid endale vastutuse ühtse turu edasiarendamise eest; tunneb heameelt liikmesriikide tehtud algatuste üle optimeerida viisi, kuidas nad käsitlevad ühtse turu direktiive kooskõlastamise parandamise, stimuleerimisstruktuuride loomise ja ülevõtmisele omistatava poliitilise tähtsuse suurendamise osas; on arvamusel, et uute õigusaktide prioriteetide arutamisel on ülioluline keskenduda rohkem ühtse turu õigusaktide õigeaegsele ja nõuetekohasele ülevõtmisele, korralikule rakendamisele ja paremale jõustamisele ja luua selleks enam stiimuleid;

13.

märgib, et ühtse turu eeskirju rakendavad sageli kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused; nõuab tungivalt piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suuremat kaasamist ühtse turu ülesehitamisse kõigil otsustamisprotsessi etappidel, vastavalt subsidiaarsuse ja partnerluse põhimõtetele; teeb nimetatud detsentraliseeritud lähenemise rõhutamise eesmärgil ettepaneku koostada igas liikmesriigis Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitlev kohalike ja piirkondlike omavalitsuste territoriaalne pakt, et tugevdada ELi 2020. aasta strateegia rakendamise omavastutust;

14.

on seisukohal, et ühtse turu hea valitsemistava puhul tuleb austada ja tugevdada Euroopa tasandil kahe olemasoleva nõuandva asutuse, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee ja samuti tööturu osapoolte rolli;

15.

rõhutab, et dialoog tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga on oluline ühtse turu vastu usalduse taastamisel; ootab komisjonilt uusi ja julgeid ideid selle kohta, kuidas seda dialoogi konkreetselt parandada; nõuab tööturu osapoolte kaasamist ja nendega konsulteerimist kõikide tööturgu mõjutavate asjakohaste ühtse turu õigusaktide puhul;

16.

tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle tõhustada avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi kodanikuühiskonnaga;

17.

palub komisjonil avaldada ELi institutsioonide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna esindajate vahelisi konsultatsioone käsitlevate suuniste kohta rohelise raamatu, mis peaks tagama, et need konsultatsioonid on ulatuslikult ja interaktiivsed ning lisavad poliitikale väärtust;

18.

kutsub komisjoni üles kohandama arutelu ja suhtlemist tavakodaniku vajadustele suurimal võimalikul määral, näiteks tehes kõik oma avalikud konsultatsioonid kättesaadavaks kõikides ELi ametlikes keeltes või kasutades keelt tavakodanikule arusaaval viisil;

19.

nõuab tungivalt, et komisjon algataks teabe- ja õppekampaania ühtse turu olemuse ja eesmärkide kohta, et suurendada ühtse turu dünaamilisust, lisades sellele samas sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse mõõtme; rõhutab, et konkurentsinõuetele vastava, õiglase ja tasakaalustatud turu saavutamiseks on vaja, et selline teabekampaania aitaks kaasa iga kodaniku, töötaja ja tarbija suuremale osalemisele;

20.

on seisukohal, et Web 2.0 uute koostöövahendite ja lähenemisviiside kasutamine pakub võimalust saavutada ühtse turu avatum, vastutustundlikum, kiiremini reageeriv ja tõhusam juhtimine;

21.

on seisukohal, et üksikute liikmesriikide algatused ei saa olla tulemuslikud ilma koordineeritud tegevuseta ELi tasandil, mistõttu on äärmiselt tähtis, et Euroopa Liit tegutseks otsustavalt ja ühtselt ning rakendaks ühismeetmeid; on seisukohal, et Euroopa sotsiaalmajandusliku mudeli aluseks olev solidaarsus ning riiklike meetmete koordineerimine on olnud väga vajalikud, et vältida üksikute liikmesriikide lühiajalisi protektsionistlikke meetmeid; väljendab muret, et majandusliku protektsionismi uus esilekerkimine riikide tasandil tooks tõenäoliselt kaasa siseturu killustumise ja konkurentsivõime vähenemise, mistõttu tuleks seda vältida; tunneb muret selle üle, et praegust majandus- ja finantskriisi võidakse mitmes liikmesriigis kasutada selleks, et õigustada tagasipöördumist protektsionistlike meetmete juurde, kuigi majanduslanguse tingimustes on vaja kasutada hoopis ühiseid kaitsemehhanisme;

22.

on seisukohal, et siseturu edusammud ei tohiks põhineda madalaimal ühisnimetajal; ergutab seepärast komisjoni võtma juhtrolli ja esitama ambitsioonikad ettepanekud; ergutab liikmesriike kasutama tõhustatud koostöö meetodit valdkondades, kus kokkuleppele jõudmine 27 riigi vahel ei ole võimalik; märgib, et teistel riikidel on võimalus nende algatustega hiljem liituda;

23.

usub, et ühtse turu üldine tõhusus ja legitiimsus kannatavad ühtse turu juhtimise keerukuse tõttu;

24.

on seisukohal, et ELi õigusaktide kvaliteedile ja selgusele tuleks pöörata rohkem tähelepanu, et hõlbustada ühtse turu eeskirjade rakendamist liikmesriikides;

25.

on seisukohal, et määruste kasutamine direktiivide asemel aitaks luua selgema reguleeriva raamistiku ja vähendaks ülevõtmisega seotud kulusid; kutsub komisjoni üles töötama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest kinni pidades välja sihipärasema lähenemise õigusaktide valikule, mis sõltub rakendatavate sätete õiguslikest ja sisulistest omadustest;

26.

ergutab komisjoni ja nõukogu suurendama jõupingutusi aruka reguleerimise strateegia rakendamisel, et parandada regulatsiooni kvaliteeti, austades täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

27.

nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks õigusaktide sõltumatut eel- ja järelhindamist sidusrühmade osalusel, et parandada õigusaktide kvaliteeti;

28.

teeb ettepaneku, et komisjon süstematiseeriks ja täiendaks VKEde testi nende olukorra mitmekesisust arvesse võttes, et anda hinnang õigusakti ettepanekute tagajärgedele nimetatud ettevõtete suhtes;

29.

usub, et vastavustabelid aitavad tagada parema ülevõtmise ning hõlbustavad ühtse turu eeskirjade jõustamist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõikide ühtset turgu käsitlevate õigusaktide vastavustabelid avalikult kättesaadavaks; juhib tähelepanu asjaolule, et kui vastavustabeleid ei esitata, ei pruugi parlament edaspidi nõukoguga kokku lepitud kompromisstekste käsitlevaid raporteid täiskogu istungite päevakorda lisada;

30.

toetab ühtse turu akti ettepanekuid, mille eesmärk on arendada edasi halduskoostööd liikmesriikide vahel, sealhulgas laiendada siseturu infosüsteemi muudele asjaomastele õigusvaldkondadele, võttes arvesse süsteemi turvalisust ja kasutajasõbralikkust; palub komisjonil toetada liikmesriike, pakkudes koolitust ja suuniseid;

31.

on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võiks kaasata siseturu infosüsteemi arendamisse ja laiendamisse pärast põhjalikku hinnangu andmist sellele, millist kasu ja probleeme selline süsteemi laiendamine võib põhjustada;

32.

rõhutab parema teavitamise ja siseturu infosüsteemi laiendamise tähtsust, kuna see on väga oluline eelkõige VKEdele siseturu kohta selge teabe edastamiseks;

33.

tervitab komisjoni kavatsust teha liikmesriikidega koostööd probleemide lahendamise mitteametlike vahendite, nt SOLVITi, projekti EU Pilot ja Euroopa tarbijakeskuste ühendamiseks ja tugevdamiseks; palub komisjonil esitada tegevuskava probleemide lahendamise erinevate vahendite arendamiseks ja sidumiseks, et tagada tõhusus ja kasutajasõbralikkus ning vältida mõttetut kattumist; kutsub liikmesriike üles varustama need probleemide lahendamise vahendid piisavate rahaliste vahenditega;

34.

kutsub komisjoni üles edasi arendama ja edendama veebilehte „Teie Euroopa”, nii et sellest saaks ühtne värav juurdepääsuks kogu teabele ja kõikidele abiteenustele, mida kodanikud ja ettevõtjad vajavad oma õiguste teostamiseks ühtsel turul;

35.

palub liikmesriikidel arendada teenuste direktiivi kohased ühtsed kontaktpunktid edasi kasutajasõbralikeks ja kergesti juurdepääsetavateks e-valitsuse keskusteks, kust ettevõtted saaksid asjaomastes liidu ametlikes keeltes kogu teabe, mida on vaja nende tegevuseks, ja võiksid täita kõik vorminõuded ning teostada vajalikud toimingud elektrooniliselt, et osutada teenuseid asjaomases liikmesriigis;

36.

tunnistab süsteemi EURES olulist rolli töötajate vaba liikumise hõlbustamisel ELis ning riikide tööturuasutuste tiheda koostöö tagamisel; kutsub liikmesriike üles tõstma üldsuse teadlikkust nimetatud kasulikust süsteemist, et võimaldada suuremal hulgal ELi kodanikel saada kasu töövõimalustest kogu ELis;

37.

kutsub liikmesriikide parlamente, piirkondlikke ja kohalikke asutusi ning tööturu osapooli üles osalema aktiivselt ühtse turu eeliste tutvustamisel;

38.

palub komisjonil kasutada kõiki volitusi, mis aluslepingud talle annavad, et parandada ühtse turu eeskirjade ülevõtmist, kohaldamist ja jõustamist, millest saavad kasu Euroopa kodanikud, tarbijad ja ettevõtjad; palub liikmesriikidel suurendada jõupingutusi, et tõeliselt ja korrektselt rakendada ühtse turu eeskirjad;

39.

usub, et rikkumismenetlus on jätkuvalt tähtis vahend ühtse turu toimimise tagamiseks, kuid rõhutab, et kaaluda tuleks ka vähem aeganõudvaid ja väiksemate kuludega täiendavaid vahendeid;

40.

kutsub komisjoni üles hoiduma mis tahes poliitilisest sekkumisest ning algatama viivitamata rikkumismenetlused, kui kohtueelsed probleemide lahendamise mehhanismid ei anna tulemust;

41.

märgib, et Euroopa Kohtu hiljutine kohtupraktika avab komisjonile uued võimalused võtta meetmeid ühtse turu eeskirjade „üldise ja struktuurse rikkumise” suhtes liikmesriikide poolt;

42.

kutsub komisjoni üles kasutama täielikult ära ELi toimimise lepingu artikliga 260 tehtud muudatusi, mis on ette nähtud rahaliste karistuste määramise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks rikkumismenetluste raames;

43.

usub, et komisjon peaks ühtse turu eeskirjade jõustamisel ilmutama süsteemsema ja sõltumatuma järelevalve kaudu suuremat aktiivsust, et kiirendada ja lihtsustada rikkumismenetlusi;

44.

avaldab kahetsust, et liiga paljude rikkumismenetluste puhul möödub palju aega enne, kui need lõpetatakse või viiakse Euroopa Kohtu ette; palub komisjonil seada rikkumisjuhtude maksimaalse keskmise menetlusaja sihttasemeks 12 kuud alates toimiku avamisest kuni avalduse saatmiseni Euroopa Kohtule; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et sellistel menetlustel ei ole otsest mõju ELi kodanikele ja elanikele, kes on langenud ELi õiguse puuduliku jõustamise ohvriks;

45.

palub komisjonil anda paremat ja läbipaistvamat teavet käimasolevatest rikkumismenetlustest;

46.

kutsub komisjoni üles esildama liikmesriikide poolt Euroopa Kohtu otsuste järgimise sihttähtaja;

47.

toetab komisjoni algatusi parandada täiendavalt alternatiivse vaidluste lahendamise kasutamist, et pakkuda tarbijatele ja ettevõtjatele kiiret ja tõhusat kohtuvälise vaidluste lahendamise võimalust siseriiklike ja piiriüleste vaidluste ning tavapäraste ja elektrooniliste ostude puhul; väljendab heameelt komisjoni käivitatud konsultatsiooni üle; rõhutab, et kodanikke on vaja selliste mehhanismide olemasolust paremini teavitada;

48.

palub komisjonil keskenduda ka vaidluste ennetamisele, nt ebaausaid kaubandustavasid takistavate tugevamate meetmete abil;

49.

kiidab heaks komisjoni kavatsuse algatada avalik arutelu seoses kollektiivse hüvituse Euroopa lähenemisviisiga ning on vastu kollektiivsete hüvitusmehhanismide kasutuselevõtule USA mudeli järgi, milles leidub tugevaid majanduslikke stiimuleid kohtuvaidluse algatamiseks põhjendamatute nõuete osas;

50.

märgib, et iga tulevane konkurentsieeskirjade rikkumisega seotud kollektiivset hüvitusmehhanismi käsitlev ettepanek peab austama parlamendi seisukohta, mis on väljendatud 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamise kohta; rõhutab, et parlament peab olema seadusandliku tavamenetluse raames iga sellise õigusakti vastuvõtmisse kaasatud, ning palub komisjonil kaaluda miinimumnormide kehtestamist seoses õigusega sellise kahju hüvitamisele, mis on tekkinud ELi õiguse rikkumisest laiemalt;

51.

toetab sihipärast ja tõenditel põhinevat lähenemisviisi turu järelevalvele ja hindamisele; kutsub komisjoni üles jätkama oma turujärelevalvevahendite, nt teenuste direktiivis sisalduva hoiatussüsteemi arendamist metoodika, näitajate ja andmekogumise parandamise abil, järgides samal ajal praktilisuse ja kulutasuvuse põhimõtteid;

52.

rõhutab, et ühtse turuga seotud kõikide õigusaktide liikmesriikides rakendamise olukorda tuleb kiiremini ja selgemalt hinnata;

53.

rõhutab teenuste direktiivis sätestatud vastastikust hindamist kui innovatiivset viisi kasutada vastastikust survet ülevõtmise kvaliteedi parandamiseks; toetab vajaduse korral vastastikuse hindamise kasutamist muudes valdkondades, nt kaupade vaba liikumise valdkonnas;

54.

ergutab liikmesriike vaatama korrapäraselt läbi siseriiklikud eeskirjad ja menetlused, mis mõjutavad teenuste ja kaupade vaba liikumist, et lihtsustada ja ajakohastada siseriiklikke eeskirju ja eemaldada kattuvusi; on arvamusel, et teenuste direktiivi rakendamiseks kasutatav siseriiklike õigusaktide läbivaatamise protsess võib olla teistes valdkondades tõhus vahend kattuvuste ja vabale liikumisele õigustamatult seatud riiklike tõkete eemaldamiseks;

55.

nõuab tungivalt, et komisjon toetaks avaliku sektori püüdeid innovatiivsete lähenemisviiside vastuvõtmisel, uute tehnoloogiate ja menetluste ärakasutamisel ning heade tavade levitamisel avalikus halduses, mis vähendab bürokraatiat ja toetab kodanikukeskset poliitikat;

56.

palub, et Euroopa Ülemkogu igakevadine kohtumine pühendataks ühtse turu olukorra hindamisele, mida toetab järelevalveprotsess;

57.

palub komisjonil avaldada ELi institutsioonide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna esindajate vahelisi konsultatsioone käsitlevate suuniste kohta rohelise raamatu, mis peaks tagama, et need konsultatsioonid on ulatuslikult ja interaktiivsed ning lisavad poliitikale väärtust;

58.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõikide ühtset turgu käsitlevate õigusaktide vastavustabelid avalikult kättesaadavaks;

59.

kutsub liikmesriike üles vähendama 2012. aasta lõpuks ühtse turu direktiivide ülevõtmise puudujääki 0,5 %-ni nii lõpetamata kui ka ebaõige ülevõtmise osas;

60.

palub komisjonil esitada 2011. aasta lõpuks õigusakti ettepaneku alternatiivse vaidluste lahendamise kasutamise kohta ELis ning rõhutab selle kiire vastuvõtmise tähtsust;

61.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.