19.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 74/45

(1)

Määruse (EL) nr 1285/2013 artikliga 12 on komisjonile pandud üldine vastutus Galileo programmi eest ja antud rakendusvolitused programmi raames loodud süsteemi maapealse infrastruktuuri paiknemise kindlaksmääramiseks ja selle toimimise tagamiseks. Kõnealune infrastruktuur koosneb maapealsetest keskustest ja jaamadest.

(2)

Komisjon on Galileo programmi raames loodud maapealse infrastruktuuri paiknemise oma rakendusotsusega 2012/117/EL (2) juba väga suures osas kindlaks määranud.

(3)

Rakendusotsus 2012/117/EL võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 683/2008 (3) artikli 12 lõike 3 alusel, kuid kõnealune määrus on tunnistatud kehtetuks ja asendatud määrusega (EL) nr 1285/2013. Programmi järjepidevuse tagamiseks ja selle arengu käigus ilmnenud uute piirangute ja vajaduste arvessevõtmiseks tuleb Galileo programmi raames loodud maapealse infrastruktuuri paiknemine uuesti kindlaks määrata ja näha ette selle nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed. Tuleb meeles pidada, et rakendusotsuses 2012/117/EL nimetatud keskuste ja jaamade arvu ja asukoha valikul on võetud arvesse geograafilisi ja tehnilisi tingimusi, et tagada kogu planeedi optimaalne hõlvatus, juba olemasolevaid rajatisi ja seadmeid, mis on kohandatud jaamadele pandud ülesannete täitmiseks, ning iga jaama kohustuslike turvanõuete ja iga liikmesriigi julgeolekualaste nõuete täitmist.

(4)

Siiski tuleb võtta arvesse programmi arengu käigus ilmnenud uusi piiranguid ja vajadusi, mis tulenevad teatavatest rakendusotsuses 2012/117/EL nimetatud keskuste ja jaamadega seotud asjaoludest.

(5)

Keskuste puhul on süsteemi paremaks kasutamiseks tekkinud vajadus rajada seitsmes keskus, nimelt integreeritud logistilise toe keskus, mis hakkab toimima infrastruktuuri seadmete ja varuosade kesklaona.

(6)

Integreeritud logistilise toe keskuse asukoha valimiseks korraldati avatud ja läbipaistev menetlus, mis hõlmas kahte etappi. Esimeses etapis esitas komisjon liikmesriikidele osalemiskutse, mille tulemusena valiti välja Belgia ja Tšehhi Vabariik. Teises etapis paluti mõlemal liikmesriigil esitada üksikasjalik pakkumus, et valida neist parem. Komisjoni, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa GNSSi Agentuuri esindajatest koosnev komisjon hindas pakkumusi turvalisuse, riskide, ajakava ja maksumuse seisukohast, mille tulemusena peeti sobivamaks Belgia pakkumust, sest Transinne'i hoone struktuur ja kontseptsioon sobib optimaalselt Galileo programmi raames loodud süsteemi logistika tagamiseks. Keskus on kavas rajada 2016. aastal ja sellega seoses on kavas sõlmida leping Belgiaga.

(7)

Lisaks valmisid 2014. aastal kaks juhtimiskeskust, millega seoses on kavas sõlmida lepingud Saksamaa ja Itaaliaga; 2013. aastal hakati rajama Galileo turvaseirekeskust, millega seoses kirjutati samal aastal alla lepingule Prantsusmaa ja Ühendkuningriigiga ja mis peaks valmima 2017. aastaks, mitte 2015. aastaks; GNSSi teenuskeskuse rajamisega seotud lepingule kirjutati Hispaaniaga alla 30. juunil 2014, mitte 2013. aastal; otsingu- ja päästetegevuse teenuskeskuse rajamine kestis 2012. aastast 2014. aastani ning sellega seoses on kavas sõlmida teenuse osutamise raamleping Prantsusmaa riikliku kosmoseuuringute keskusega Centre National d'Etudes Spatiales (CNES), mitte leping Prantsusmaaga; Galileo võrdluskeskuse rajamine, mis asub Madalmaades Noordwijkis Euroopa kosmoseuuringute ja -tehnoloogia keskuse (ESTEC) lähedal, kuid mitte samas hoones, peaks kestma 2015. aastast 2017. aastani, mitte 2013. aastast 2016. aastani, ja sellega seoses on kavas sõlmida leping 2016. aastal; orbiidil asuvate satelliitide kontrolljaama rajamist, mis asub Redus, äriühinguga Spaceopal sõlmitud lepingus ei käsitleta.

(8)

Jaamade puhul rajati 2012.–2014. aastal kavakohaselt Réunioni ja Nouméa kaugjuhtimis- ja kaugmõõtmisjaamad, kuid Tahitil asuv Papeete kaugjuhtimis- ja kaugmõõtmisjaam peaks rajatama alles 2016.–2017. aastal. Lisaks võeti 2012.–2014. aastal kavakohaselt kasutusele Kiruna, Jan Mayeni, Assooride, Kergueleni, Saint Pierre'i ja Miqueloni, Ascensioni ja Falklandi saarte Galileo seirejaamad, Kanaaride ja Madeira seirejaamade rajamine tühistati, Wallise seirejaama rajamine lükati edasi 2016.–2017. aastasse, Tokyo, Adélie maa ja Diego Garcia seirejaamade rajamise võimalust uuritakse ning üks seirejaam rajati Redusse.

(9)

Otsingu- ja päästetegevuse jaamade rajamine kulges kavakohaselt ning nende kohta sõlmiti lepingud ja partnerluslepingud, kuid nende jaamade puhul tuleb eristada kahte liiki: keskmise kõrgusega orbiidil asuvate satelliitide kohalikud kasutajaterminalid, mis võtavad vastu satelliitide edastatavaid hädasignaale ja asuvad Makarioses, Maspalomases ja Svalbardil, ning võrdlusradarimajakad, mis edastavad võrdlussignaale, võimaldavad süsteemi reguleerida ja mõõta selle toimimist ning asuvad samuti Makarioses, Maspalomases ja Svalbardil, aga ka Toulouse'is ja Assooridel Santa Marial.

(10)

Rakendusotsus 2012/117/EL tuleb tunnistada kehtetuks, sest see asendatakse käesoleva otsusega. Õiguskindluse ja usaldusväärse halduse tagamiseks konsolideeritakse rakendusotsuse 2012/117/EL lisa ja käesolevas otsuses esitatud muudatused lisas.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 36 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,