Kestlikkusega seotud teabe avalikustamine finantsteenuste sektoris

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2019/2088 jätkusuutlikkusega seotud teabe avalikustamise kohta finantsteenuste sektoris

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Kestliku rahastamise õigusraamistiku osana vastu võetud avalikustamise määruses sätestatakse ühtlustatud läbipaistvuseeskirjad finantsturu osalistele* ja finantsnõustajad* jaoks selle kohta, kuidas nad integreerivad keskkonna-, sotsiaalsed ja hea valitsemistava tegurid oma investeerimisotsustesse ja finantsnõustamistesse, ning nende üldiste ja toodetega seotud kestlikkuse ambitsioonide kohta. Selle eesmärk on piirata võimalikku rohepesu, kui kestliku või kliimasõbralikuna turustatavad finantstooted* või väited finantsüksuste kaasamise kohta ei vasta praktikas neile standarditele.
• Kuigi määrus sätestab avalikustamise reeglid, nõuab see tõhusalt finantsturu osalistelt ja finantsnõustajatelt strateegiliste äri- ja investeerimisotsuste tegemist, mille nad peavad seejärel avalikustama.
• Määrus lisab finantsturgudele vastutust, distsipliini ja tõhusust ning kiirendab konkurentsi kestliku rahanduse kiiresti arenevas segmendis. See parandab ka kestlikkuse tulemuslikkust puudutavat teavet ja võrreldavust lõppinvestoritele ning andmeid ja teavet poliitikakujundajatele, järelevalveasutustele, akadeemilistele ringkondadele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele.
• Võrreldava ja usaldusväärse kestlikkusega seotud teabega investeeringute riskide ja mõjude kohta täiendab määrus muid algatusi, mis soodustavad finantssüsteemi üleminekut kestlikkusele ning toetab jätkuvalt juba kestlikke ettevõtteid.

PÕHIPUNKTID

Määruses tehakse selget vahet väljastpoolt tulevate kestlikkuse riskide (keskkonna-, sotsiaalsed või valitsemisalased (ESG) sündmused või tingimused, mis nende esinemisel võivad avaldada tegelikku või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele) ja kestlikkusega seotud ebasoodsate mõjude vahel (negatiivne välismõju ESG tingimustele). Määruses selgitatakse ka investeerimise võimalikke positiivseid mõjusid kestlikkusele.

Üksuse tasandil läbipaistvus / läbipaistvus finantsturu osaliste ja finantsnõustajate poolt

Finantsturu osalised ja finantsnõustajad peavad oma veebisaitidel avaldama alljärgneva:

• teabe selle kohta, kuidas nad võtavad arvesse oma ärimudelite negatiivseid välismõjusid, nimelt investeerimisotsuste või finantsnõustamise peamisi negatiivseid mõjusid ESG kestlikkusele; või
• teabe, mis selgitab, miks nende arvates selline negatiivne mõju puudub.

Finantsturu osaliste ja finantsnõustajate veebisaidid peavad sisaldama ka teavet selle kohta, kuidas

• nad integreerivad kestlikkuse riskid oma investeerimisotsuste tegemise protsessi ja finantsnõustamisse;
• nende tasustamispoliitika on kooskõlas kestlikkuse riskide integreerimisega.

Finantstoodete läbipaistvus

Tänaseks on välja töötatud erineva ambitsioonikusega kestlikke finantstooteid. Seetõttu eristatakse käesolevas määruses läbipaistvusnõudeid

• finantstoodete puhul, mis edendavad keskkonna- või sotsiaalseid omadusi; ja
• finantstoodete puhul, mille eesmärk on avaldada positiivset mõju keskkonnale ja ühiskonnale.

Need kaks finantstoodete kategooriat peavad selgitama lepingueelsetes finantstoodetega seotud dokumentides*, kuidas saavutatakse nende ESG kestlikkus, ja perioodilistes finantstoodetega seotud dokumentides*, kuidas on see saavutatud.

Lisaks peavad kõik finantstooted:

• täpsustama lepingueelsetes dokumentides, kuidas integreeritakse kestlikkuse riskid investeerimisotsustesse; ja
• tegema kindlaks võimaliku mõju investeeringu tasuvusele.

Sarnased reeglid kehtivad ka finantsnõustajatele. Samuti peavad finantsturu osalised, kes arvestavad põhilise negatiivse mõjuga kestlikkusele, selgitama, kas ja kuidas nende finantstooted võtavad arvesse põhilist negatiivset mõju.

Euroopa järelevalveasutused:

• koostavad vajalikud regulatiivsed tehnilised standardid asjakohase teabe sisu, metoodika ja esitamise kohta ning esitavad need Euroopa Komisjonile 30. detsembriks 2020, 30. detsembriks 2021, 1. juuniks 2021 ja 1. juuniks 2022;
• koostavad rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks keskkonna- või sotsiaalsete tunnuste ja kestlike investeeringute edendamist käsitleva teabe standardne esitusviis;
• esitavad komisjonile aruande 10. septembriks 2022 ja seejärel igal aastal parimate tavade kohta ning annavad soovitusi vabatahtlike aruandlusstandardite kohta.

Aruanne avalikustatakse ning edastatakse Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.

Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid

• tagavad, et vastavad asutused teevad järelevalvet käesoleva õigusakti täitmise üle;
• võivad kohaldada määrust riiklikke sotsiaalkindlustusskeeme haldavate pensionitoodete väljatöötajate ning mikrokindlustuse vahendajate ja investeerimisühingute suhtes.

Komisjon

• võib võtta vastu regulatiivseid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid;
• pidi hindama õigusakti 30. detsembriks 2022 ja kaaluma muudatusettepanekute tegemist.

Seda määrust ei kohaldata automaatselt järgmiste suhtes:

• kindlustusvahendajad, kes annavad nõu kindlustuspõhiste investeerimistoodete* kohta (IBIP-id);
• investeerimisühingud, kes pakuvad investeerimisnõustamist ja on ettevõtted olenemata nende õiguslikust vormist.

Delegeeritud õigusaktid

Delegeeritud määrusega (EL) 2022/1288 täiendatakse määrust (EL) 2019/2088 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks lepingueelsetes dokumentides, veebisaitidel ja korrapärastes aruannetes sisalduva teabe sisu, metoodika ja esitamine järgmiste kohta:

• kestlikkuse näitajad ja kestlikkusele avalduv negatiivne mõju;
• põhimõte „ei kahjusta oluliselt“;
• keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste ja kestliku investeerimise eesmärkide edendamine.

Komisjon võttis 31. oktoobril 2022 vastu käesoleva delegeeritud määruse muudatused (delegeeritud määrus (EL) 2023/363), et kohustada finantsturu osalejaid avalikustama teavet selle kohta, mil määral investeeritakse finantstootega maagaasi ja tuumaenergiaga seotud tegevustesse, mis on kooskõlas taksonoomiamäärusega (vt kokkuvõte), nagu on sätestatud täiendavas kliimaalases delegeeritud õigusaktis.

Nende muudatuste eesmärk on suurendada läbipaistvust ja anda investoritele võimalus teha teadlikke investeerimisotsuseid.

Kõnealuseid nõudeid ja standardeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 ja muudatusi kohaldatakse alates 20. veebruarist 2023.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 10. märtsist 2021, välja arvatud reeglid, mis käsitlevad kestlikkusele avalduvate negatiivsete mõjude läbipaistvust, kuivõrd neid kohaldatakse finantsturu osaliste suhtes, kelle keskmine töötajate arv on majandusaasta jooksul üle 500, või kes on emaettevõtjad suurele kontsernile, kelle konsolideeritud töötajate arv on majandusaastal üle 500. Nendel juhtudel on seda kohaldatud alates 30. juunist 2021.

TAUST

• Ühtlustatud reeglid võimaldavad lõppinvestoritel saada teavet erinevate finantstoodete ESG-mõju kohta erinevates liikmesriikides.
• Institutsionaalsed investorid, nagu varahaldurid, pensionifondid või elukindlustusseltsid, investeerivad oma klientide nimel. ELi ranged õigusnõuded, mis hõlmavad laia valikut finantstooteid alates investeerimisfondidest kuni personaalsete pensionitoodeteni, tagavad, et need investorid tegutsevad oma klientide huvides.
• Määrusega kehtestatakse täiendavad avalikustamisnõuded investeerimisotsuste keskkonna- ja sotsiaalse mõju kohta.
• Selle eesmärk on piirata võimalikku rohepesu, kui kestlike või kliimasõbralikena turustatavad tooted või teenused ei vasta praktikas nendele standarditele.

Lisateave:

• Kestlik rahandus (Euroopa Komisjon)
• Kestlikkusega seotud teabe avalikustamine finantsteenuste sektoris (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1–16)

Määruse (EL) 2019/2088 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 6. aprilli 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1288, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ seotud teabe sisu ja esitamise üksikasjad, kestlikkuse näitajate ja kestlikkusele avalduva negatiivse mõjuga seotud teabe sisu, metoodika ja esitusviis ning keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise ja kestliku investeerimise eesmärkidega seotud teabe sisu ja esitusviis lepingueelsetes dokumentides, veebisaitidel ja perioodilistes aruannetes (ELT L 196, 25.7.2022, lk 1–72) Tekst on parandustega uuesti avaldatud (ELT L 332, 27.12.2022, lk 1–74).

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.7.2019, lk 1–63)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19–59)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760, Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98–121)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349–496)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338–436)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1–17)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprill 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18–38)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1–73)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 06.03.2023