EUR-Lex Baza aktów prawnych Unii Europejskiej

Powrót na stronę główną portalu EUR-Lex

Ten dokument pochodzi ze strony internetowej EUR-Lex

Dokument 62009CN0191

Kohtuasi C-191/09 P: Euroopa Liidu Nõukogu 29. mail 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 10. märtsi 2009 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-249/06: Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT), eelnevalt Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT, Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT), varasemalt Nizhnedneprovsky Tube-Rolling Plant VAT versus Euroopa Liidu Nõukogu

ELT C 193, 15.8.2009, str. 7—7 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/7


Euroopa Liidu Nõukogu 29. mail 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 10. märtsi 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-249/06: Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT), eelnevalt Nikopolsky Seamless Tubes Plant „Niko Tube” ZAT, Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT), varasemalt Nizhnedneprovsky Tube-Rolling Plant VAT versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-191/09 P)

2009/C 193/07

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: J.-P. Hix ja advokaat G. Berrisch)

Teised menetluspooled: Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT), varasemalt Nikopolsky Seamless Tubes Plant „Niko Tube” ZAT, Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT), varasemalt Nizhnedneprovsky Tube-Rolling Plant VAT, Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul:

tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 10. märtsi 2009. aasta otsus osas, millega Esimese Astme Kohus tühistas vaidlustatud määruse artikli 1, kuivõrd Esimese Astme Kohtu hagejate poolt toodetud toodete suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks Euroopa Ühenduses eksportimise kohta ületab tollimaksu, mis oleks kohaldatav siis, kui ekspordihinda ei oleks komisjonitasu arvestades kohandatud, kui müük toimus seotud kaubandusettevõtja Sepco SA vahendusel (vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1) ja osas, millega mõisteti neljandik Esimese Astme Kohtu hagejate kohtukuludest välja nõukogult, kes ühtlasi pidi kandma ise oma kohtukulud (vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 3);

teha lõplik otsus ja jätta apellantide esitatud kaebuse rahuldamata;

mõista käesoleva menetluse kulud ja Esimese Astme Kohtu kohtukulud välja Esimese Astme Kohtu hagejatelt.

Väited ja peamised argumendid

Nõukogu väidab, et Esimese Astme Kohus:

1. rikkus õigusnormi, kui ta kohaldas ühe majandusüksuse mõiste kohta käivat kohtupraktikat analoogia alusel dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 2 punkti i kohaldamise suhtes, kuna ta jättis tähelepanuta, et normaalväärtuse ja ekspordihinna arvutamine ning küsimus, kas neid tegureid kohaldatakse, on reguleeritud eraldi eeskirjadega, seega ei täitnud Esimese Astme Kohus oma põhjendamiskohustust;

2. rikkus õigusnormi, kuna ta tõlgendas institutsioonidele tulenevat tõendamiskohustust dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i suhtes tegurite kohaldamisel selliselt, et selle suhtes ei kohaldata tõendamiskohustust, mis tavalisel dumpinguvastaste juhtumite puhul kohaldub ning seega rikkus Esimese Astme kohus õigusnormi, kuna ei kohaldanud juriidilise kontrolli kohta käivaid õigeid õigusnorme, mis reguleerivad institutsioonide poolt läbiviidavat majandusanalüüsi;

3. rikkus õigusnormi, kuna ta kohaldas vale õiguslikku kriteeriumi hinnates, et institutsioonide otsust, mis tegi kohanduse vastavalt artikli 2 lõike 10 punktile i ning leidis, et see otsus põhineb eeldusel, et ühe majandusüksuse mõiste kohaldub normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse suhtes;

4. rikkus õigusnormi kui ta leidis, et institutsioonid tegin ilmse hindamisvea kui nad kohaldasid algmääruse artikli 2 lõike 10 esimest lõiget;

5. rikkus õigusnormi, kuna ta tõlgendas teabe andmise kohustust liiga kitsalt;

6. rikkus õigusnormi, kuna ta ei kohaldanud tema poolt (õigesti) tuvastatud kaitseõiguste rikkumise suhtes õiget õiguslikku kriteeriumit;

7. rikkus õigusnormi kui ta hindas väidetava menetlusnormide rikkumine mõju, mis põhines valedel järeldustel artikli 2 lõike 10 punkti i alusel läbi viidud kohandamise kohta.


Góra