EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008R0452

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008 , milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 145, 4.6.2008, p. 227–233 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/01/2021

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/452/oj

4.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/227


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 452/2008,

23. aprill 2008,

milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu 5. detsembri 1994. aasta resolutsioonile haridus- ja koolitusstatistika edendamise kohta Euroopa Liidus (2) tuleb komisjonil tihedas koostöös liikmesriikidega kiirendada haridus- ja koolitusstatistika arendamist.

(2)

Euroopa Ülemkogu 22. ja 23. märtsi 2005. aasta kohtumisel Brüsselis lepiti kokku Lissaboni strateegia taaskäivitamises. Jõuti järeldusele, et Euroopa peab uuendama oma konkurentsivõime aluseid, suurendama majanduskasvu potentsiaali ja tootlikkust ning tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust, asetades põhirõhu teadmistele, innovatsioonile ning inimkapitali optimeerimisele. Seega on kodanike tööhõive, kohanemisvõime ning liikuvus Euroopale äärmiselt olulised.

(3)

Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid kohandada teadmistepõhise ühiskonna nõuetele, kõrgema haridustaseme vajadusele ja kvaliteetsema tööhõive nõuetele. Hariduse, koolituse ja elukestva õppe statistika on poliitiliste otsuste seisukohast erakordselt tähtis.

(4)

Elukestev õpe on keskne tegur kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu kujundamisel. 2005. aasta kevadel kogunenud Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustes rõhutati, et inimkapital on Euroopa kõige tähtsam vara. Majanduskasvu ja tööhõive ühtsete suuniste ning liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste, mis nõukogu kinnitas oma otsusega 2005/600/EÜ, (3) eesmärk on aidata tõhusamalt kaasa Lissaboni strateegia elluviimisele ja kehtestada igakülgsed elukestva õppe strateegiad.

(5)

Haridus- ja koolitussüsteemide eesmärke käsitleva nõukogu aruande vastuvõtmine 2001. aasta veebruaris ning sellest aruandest tuleneva 2001.–2011. aasta tööprogrammi vastuvõtmine 2002. aasta veebruaris on olulised sammud liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide kaasajastamise ja kvaliteedi parandamisega seotud ülesannete lahendamisel. Euroopa keskmise soorituse näitajad ja normtasemed ehk standardid kuuluvad avatud koordineerimise meetodi vahendite hulka, millel on oluline osa tööprogrammis „Haridus ja koolitus 2010”. 2003. aasta mais tegid haridusministrid olulise otsuse jõuda 2010. aastaks viie Euroopa standardi täitmiseni, rõhutades sealjuures, et sellega ei kirjutata liikmesriikide valitsustele ette ei siseriiklikke sihte ega meetmeid.

(6)

Nõukogu võttis 24. mail 2005. aastal vastu järeldused uute haridus- ja koolitusnäitajate kohta (4). Nendes järeldustes tegi nõukogu komisjonile ettepaneku esitada nõukogule uute näitajate väljatöötamise strateegiad ja ettepanekud üheksas konkreetses hariduse ja koolituse valdkonnas ning rõhutas samuti, et uute näitajate väljatöötamisel tuleks täielikult arvestada liikmesriikide vastutusega oma haridussüsteemi korraldamise eest ning see ei tohiks haridussüsteemile ega asjaomastele institutsioonidele panna põhjendamatut haldus- või finantskoormust, samuti ei peaks see vältimatult suurendama edasimineku jälgimiseks kasutatavate näitajate arvu.

(7)

Nõukogu võttis 2004. aasta novembris samuti vastu järeldused kutseharidus- ja koolitusalase koostöö kohta Euroopas ning nõustus, et Euroopa tasandil on prioriteet kutsehariduse ja -koolitusega seotud statistika ulatuse, täpsuse ja usaldusväärsuse suurendamine, et võimaldada saavutatu hindamist.

(8)

Võrreldav statistiline teave ühenduse tasandil on oluline hariduse ja elukestva õppe strateegiate väljatöötamisel ja nende rakendamiseks tehtud töö hindamisel. Euroopa ühtse statistilise teabesüsteemi loomiseks hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas peaks statistika koostamine põhinema ühtsetel mõistetel ja võrreldaval teabel.

(9)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks arvesse võtta liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistes osutatud määratlust tööturul ebasoodsas olukorras olevate inimeste kohta.

(10)

Komisjon (Eurostat) kogub teavet kutseõppe kohta ettevõtetes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta (5). Hariduse ja elukestva õppega seotud statistika koostamise järjepidevuse ja arendamise tagamiseks on siiski vaja kehtestada üldisem õiguslik raamistik, mis hõlmaks vähemalt selle valdkonna praegust ja tulevikuks kavandatud tegevust. Komisjon (Eurostat) kogub iga-aastast haridusega seotud teavet liikmesriikidest vabatahtlikkuse alusel ühismeetme raames (koostöös Unesco statistika instituudiga (UIS) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD)), mida tavapäraselt nimetatakse UOE andmekogumiseks. Komisjon (Eurostat) kogub hariduse, koolituse ja elukestva õppega seotud teavet ka muudest leibkondi käsitlevatest allikatest, nagu Euroopa Liidu tööjõuküsitlus (6) ja ühenduse tulu ja elutingimusi käsitlev statistika, (7) ning oma sihtuuringutest.

(11)

Kuna hariduse ja elukestva õppe valdkonnas on poliitika kujundamine ja jälgimine oma olemuselt muutuv ja areneva keskkonnaga kohanev, siis peaks statistika regulatiivne raamistik võimaldama teatud ulatuses piiratud ja kontrollitud paindlikkust, võttes arvesse vastajatele ja liikmesriikidele tekkivat koormust.

(12)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtlaste andmete koostamist võimaldavate ühiste statistikanormide loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)

Ühenduse eristatistika koostamist reguleeritakse nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (8) sätestatud eeskirjadega.

(14)

Käesoleva määrusega tagatakse täielikult isikuandmete kaitse, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8.

(15)

Statistiliselt konfidentsiaalsete andmete edastamist reguleeritakse eeskirjadega, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 322/97 ja nõukogu 11. juuni 1990. aasta määruses (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (9).

(16)

Komisjoni 17. mai 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 831/2002, millega rakendatakse ühenduse statistikat käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 322/97 seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil, (10) kehtestatakse juurdepääsu tingimused ühenduse ametiasutusele edastatavatele konfidentsiaalsetele andmetele.

(17)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (11).

(18)

Eelkõige tuleks komisjonile anda volitus valida ja määratleda statistika objekte, nende omadusi seoses poliitika või tehniliste vajadustega, omaduste jagunemist, vaatlusperioodi ja tulemuste edastamise tähtaegu, kvaliteedinõudeid, sealhulgas nõutavat täpsust ja teabe kvaliteediraamistikku. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid või täiendada käesolevat määrust, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(19)

Statistikaprogrammi komiteega, mis on loodud nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom, (12) on nimetatud otsuse artikli 3 kohaselt konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega luuakse ühtne raamistik ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks hariduse ja elukestva õppe valdkonnas.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ühenduse statistika” — on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 esimeses taandes;

b)

„statistika koostamine” — on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 teises taandes;

c)

„liikmesriikide ametiasutused” — on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 kolmandas taandes;

d)

„haridus” — organiseeritud ja sihiteadlik suhtlemine, mille eesmärk on õppimine (13);

e)

„elukestev õpe” — igasugune õppetegevus elu jooksul eesmärgiga parandada teadmisi, oskusi ja pädevusi isiklikus, ühiskondlikus, sotsiaalses ja/või tööalases perspektiivis (14);

f)

„mikroandmed” — konkreetsed statistilised kirjed;

g)

„konfidentsiaalsed andmed” — andmed, mis võimaldavad ainult kaudset asjaomaste statistiliste ühikute identifitseerimist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 322/97 ja määrusega (Euratom, EMÜ) nr 1588/90.

Artikkel 3

Valdkonnad

Käesolevat määrust kohaldatakse statistika koostamisel kolmes valdkonnas:

a)

1. valdkond hõlmab haridus- ja koolitussüsteemide statistikat;

b)

2. valdkond hõlmab täiskasvanute elukestvas õppes osalemise statistikat;

c)

3. valdkond hõlmab muud hariduse ja elukestva õppe statistikat, nagu näiteks inimkapitali, hariduse sotsiaalsete ja majanduslike kasutegurite statistikat, mis ei kuulu 1. ega 2. valdkonda.

Statistika koostamine asjaomastes valdkondades toimub vastavalt lisas esitatule.

Artikkel 4

Statistilised meetmed

1.   Ühenduse statistika koostamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas rakendatakse järgmiste eraldiseisvate statistiliste meetmetena:

a)

1. ja 2. valdkonna puhul hariduse ja elukestva õppe statistika korrapärane esitamine määratud tähtaegadel liikmesriikide poolt;

b)

3. valdkonna puhul muude statistiliste teabesüsteemide ja uuringute kasutamine täiendavate statistiliste muutujate ja näitajate saamiseks hariduse ja elukestva õppe kohta;

c)

statistilisi raamistikke, mõisteid ja meetodeid käsitlevate normide ja käsiraamatute koostamine, parandamine ja ajakohastamine;

d)

andmete kvaliteedi parandamine kvaliteedinõuete raamistikus, mis hõlmab andmete:

asjakohasust;

täpsust;

ajastatust ja õigeaegsust;

kättesaadavust ja selgust;

võrreldavust ning

koherentsust.

Komisjon võtab arvesse liikmesriikide käsutuses olevaid andmekogumise ja -töötluse ning mõistete ja meetodite väljatöötamise võimalusi.

Vajadusel pööratakse andmete kogumisel erilist tähelepanu piirkondlikele aspektidele. Kui see on asjakohane, jaotatakse andmed süsteemselt soopõhiseks.

2.   Komisjon (Eurostat) teeb igal võimalusel koostööd UISi, OECD ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada andmete võrreldavus rahvusvahelisel tasandil ja vältida töö dubleerimist, eriti seoses statistiliste mõistete ja meetodite väljatöötamise ja parandamisega ja statistika edastamisega liikmesriikide poolt.

3.   Kui andmete suhtes kehtestatakse olulisi uusi nõudeid või leitakse, et andmed on ebapiisava kvaliteediga, ning enne igasugust andmekogumist teostab komisjon (Eurostat) pilootuuringud, mida liikmesriigid viivad läbi vabatahtlikkuse alusel. Pilootuuringuid teostatakse selleks, et hinnata asjakohase andmekogumise otstarbekust, arvestades andmete kättesaadavust ning nende kogumise kulude ja vastajate koormuse suhet. Pilootuuringud ei pea tingimata viima vastavate rakendusmeetmeteni.

Artikkel 5

Üksikisikute mikroandmete edastamine

Kui ühenduse statistika koostamiseks on vaja, edastavad liikmesriigid konfidentsiaalsed valimiuuringute mikroandmed komisjonile (Eurostatile) vastavalt määruses (EÜ) nr 322/97 ning määruses (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 sätestatud konfidentsiaalsete andmete edastamise sätetele. Liikmesriigid tagavad, et edastatud andmed ei võimalda statistilisi ühikuid (üksikisikuid) otseselt identifitseerida.

Artikkel 6

Rakendusmeetmed

1.   Järgmised meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, sealhulgas meetmed, mis on vajalikud majanduslike ja tehniliste arengute arvessevõtmiseks seoses andmete kogumise, edastamise ja töötlemisega, võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, et tagada kvaliteetsete andmete edastamine:

a)

valdkonda kuuluvate objektide ja nende karakteristikute valimine ja määramine vastavalt poliitilistele või tehnilistele vajadustele;

b)

karakteristikute jaotused;

c)

vaatlusperiood ja tulemuste edastamise tähtajad;

d)

kvaliteedinõuded, sealhulgas nõuded täpsusele;

e)

kvaliteedist teavitamise raamistik.

Kui need meetmed eeldavad andmete kogumise märkimisväärset laiendamist või uute andmete kogumist või uuringuid, põhinevad rakendusotsused kulutasuvuse analüüsil, mis moodustab osa mõjude ja tagajärgede üldisest analüüsist, võttes arvesse meetmetest saadavat kasu, liikmesriikidele tekkivaid kulusid ja vastajate koormust.

2.   Lõikes 1 osutatud meetmete puhul võetakse arvesse järgmist:

a)

kõikide valdkondade puhul: haridusasutuste ja üksikisikute potentsiaalset koormust;

b)

kõikide valdkondade puhul: artikli 4 lõikes 3 osutatud pilootuuringute tulemusi;

c)

1. valdkonna puhul: uusimaid kokkuleppeid UISi, OECD ja komisjoni (Eurostat) vahel mõistete, definitsioonide, andmekogumise formaadi, andmetöötluse, tulemuste edastamise ajavahemike ja tähtaegade kohta;

d)

2. valdkonna puhul: 2005.–2007. aastal teostatud täiskasvanute koolituse alase pilootuuringu tulemusi ja edasise arendamise vajadust;

e)

3. valdkonna puhul: olemasolevate ühenduse andmeallikate kättesaadavust, sobivust ja õiguslikku konteksti pärast kõikide olemasolevate andmeallikate ammendavat uurimist.

3.   Vajadusel kehtestatakse ühele või mitmele liikmesriigile piiratud erandid ja üleminekuperioodid, mis põhinevad objektiivsetel alustel ning mis võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 7

Komitee

1.   Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 23. aprill 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LENARČIČ


(1)  Euroopa Parlamendi 25. septembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. veebruari 2008. aasta otsus.

(2)  EÜT C 374, 30.12.1994, lk 4.

(3)  ELT L 205, 6.8.2005, lk 21.

(4)  ELT C 141, 10.6.2005, lk 7.

(5)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 1.

(6)  Komisjoni 28. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2104/2002, millega kohandatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses ja komisjoni määrust (EÜ) nr 1575/2000, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 hariduse ja koolituse muutujate nimekirja ja alates aastast 2003 andmeedastuses kasutatava kõnealuste muutujate kodifitseerimise osas (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 14).

(7)  Komisjoni 7. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1983/2003 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses esmaste sihtmuutujate loeteluga (ELT L 298, 17.11.2003, lk 34).

(8)  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(9)  EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 322/97.

(10)  EÜT L 133, 18.5.2002, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1000/2007 (ELT L 226, 30.8.2007, lk 7).

(11)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(12)  EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

(13)  Vastavalt rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) 1997. aasta versioonile.

(14)  Nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsioon elukestva õppe kohta (EÜT C 163, 9.7.2002, lk 1).


LISA

VALDKONNAD

1. valdkond: Haridus- ja koolitussüsteemid

1.   Eesmärk

Asjaomase andmekogumise eesmärk on esitada võrreldavad andmed haridus- ja koolitussüsteemide põhiaspektide, eriti haridusprogrammides osalemise ja nende programmide lõpetamise ning haridusele ja koolitusele suunatud vahendite kulude ja liikide kohta.

2.   Reguleerimisala

Andmekogumine hõlmab kogu haridustegevust riigi tasandil, arvestamata asjaomaste asutuste omandivormi või rahastamist (riiklik või eraõppeasutus, riiklik või välismaine) ja hariduse andmise mehhanisme. Seega hõlmab andmete kogumine kõiki õppijate liike ja vanusegruppe.

3.   Vaatlusalused objektid

Andmeid kogutakse:

a)

õppijate vastuvõtmise kohta, sealhulgas õppijate omaduste kohta;

b)

sisseastujate kohta;

c)

lõpetajate ja lõpetamiste kohta;

d)

hariduskulude kohta;

e)

haridustöötajate kohta;

f)

õpitud võõrkeelte kohta;

g)

klasside suuruse kohta,

mille abil saab arvutada haridus- ja koolitussüsteemide näitajaid sisendite, protsesside ja väljundite kohta.

Liikmesriigid edastavad asjaomase teabe (metaandmed), kirjeldades riiklike haridus- ja koolitussüsteemide eripärasid ja nende vastavust rahvusvahelistele liigitustele, sealhulgas nõutud andmetest kõrvalekaldumist, ning igasuguse muu teabe, mis on oluline andmete tõlgendamise ja võrreldavate näitajate koostamise seisukohast.

4.   Statistika koostamise sagedus

Kui ei ole sätestatud teisiti, esitatakse andmeid ja metaandmeid igal aastal komisjoni (Eurostati) ja liikmesriikide ametiasutuste vahel kokkulepitud tähtaegadel, võttes arvesse uusimaid kokkuleppeid UISi, OECD ja komisjoni (Eurostat) vahel.

2. valdkond: Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes

1.   Eesmärk

Uuringu eesmärk on esitada võrreldavad andmed täiskasvanute elukestvas õppes osalemise ja mitteosalemise kohta.

2.   Reguleerimisala

Statistiline ühik on üksikisik, kusjuures hõlmatud peab olema vähemalt rahvastik vanuses 25–64. Kui teabe kogumine toimub uuringu teel, tuleb vältida võimaluse korral ligikaudsete vastuste olemasolu.

3.   Vaatlusalused objektid

Uuring hõlmab järgmisi teemasid:

a)

õpitegevustel osalemine ja mitteosalemine;

b)

asjaomaste õpitegevuste karakteristikud;

c)

teave isiku poolt nimetatud oskuste kohta;

d)

sotsiaaldemograafiline teave.

Teavet osalemise kohta sotsiaal- ja kultuurilises tegevuses kogutakse vabatahtlikkuse alusel seletavate tunnustena, mis võiksid olla kasulikud osalejate ja mitteosalejate profiilide edasise analüüsi seisukohast.

4.   Andmeallikad ja valimi suurus

Andmeallikaks on valimiuuring. Vastajate koormuse vähendamiseks võib kasutada haldusandmete allikaid. Valimi suurus kehtestatakse lähtudes täpsusnõuetest, mille kohaselt riigi tegelik valimi suurus, mis on arvutatud lihtsa juhuvalimi eeldusel, ei pea olema suurem kui 5 000 üksikisikut. Neis piirides nõuavad konkreetsed elanikkonnarühmad valimi koostamisel eraldi arvessevõtmist.

5.   Statistika koostamise sagedus

Andmeid kogutakse iga viie aasta tagant. Esimene rakendamise aasta on kõige varem 2010. aasta.

3. valdkond: Muu statistika hariduse ja elukestva õppe kohta

1.   Eesmärk

Andmekogumise eesmärk on esitada edasisi võrreldavaid andmeid hariduse ja elukestva õppe kohta, et toetada ühenduse tasandil teatavaid poliitikavaldkondi, mis ei kuulu 1. ega 2. valdkonda.

2.   Reguleerimisala

Muu statistika hariduse ja elukestva õppe kohta keskendub järgmistele aspektidele:

a)

hariduse ja majanduse statistika, mis on vajalik ühenduse tasandil hariduse, teadusuuringute, konkurentsivõime ja majanduskasvu poliitikavaldkondade järelevalveks;

b)

hariduse ja tööturu statistika, mis on vajalik ühenduse tasandil tööhõivepoliitika järelevalveks;

c)

hariduse ja sotsiaalse kaasatuse statistika, mis on vajalik ühenduse tasandil vaesuse-, sotsiaalse kaasatuse ja sisserändajate integratsiooni poliitika järelevalveks.

Eespool loetletud aspektide kohta saadakse vajalikud andmed olemasolevatest ühenduse statistiliste andmete allikatest.


Top