EUR-Lex De toegang tot het recht van de Europese Unie
Dit document is overgenomen van EUR-Lex
Document 01999D0468-20060723
Council Decision of 28 June 1999 laying down the procedures for the exercise of implementing powers conferred on the CommissionThree statements in the Council minutes relating to this Decision are set out in OJ C 203 of 17 June, page 1. (1999/468/EC)
Geconsolideerde tekst: Nõukogu otsus, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlusedKäesoleva otsusega seotud kolm avaldust nõukogu istungi protokollis on avaldatud EÜT C 203, 17.6.1999, lk 1. (1999/468/EÜ)
Nõukogu otsus, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlusedKäesoleva otsusega seotud kolm avaldust nõukogu istungi protokollis on avaldatud EÜT C 203, 17.6.1999, lk 1. (1999/468/EÜ)
Niet meer van kracht
1999D0468 — ET — 23.07.2006 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU OTSUS, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 1 ) (EÜT L 184, 17.7.1999, p.23) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 200 |
11 |
22.7.2006 |
||
NÕUKOGU OTSUS,
28. juuni 1999,
millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 2 )
(1999/468/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 202 kolmandat taanet,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 3 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ( 4 )
ning arvestades, et:|
(1) |
vastuvõetavates aktides tuleb nõukogul delegeerida enda kehtestatud eeskirjade rakendamise volitused komisjonile; nõukogu võib nende volituste kasutamise suhtes kehtestada kindlad nõuded ning rakendamisvolituste kasutamise õiguse jätta teatavatel põhjendatud juhtudel endale; |
|
(2) |
nõukogu võttis 13. juulil 1987 vastu otsuse, millega kehtestati komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused; ( 5 ) nimetatud otsus nägi ette piiratud hulga selliste volituste kasutamise menetlusi; |
|
(3) |
Amsterdami lepingu vastuvõtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioon nr 31 kutsub komisjoni esitama nõukogule otsuse 87/373/EMÜ muutmise ettepaneku; |
|
(4) |
selguse huvides on peetud asjakohasemaks otsuse 87/373/EMÜ muutmise asemel see asendada uue otsusega ning seega tunnistada otsus 87/373/EMÜ kehtetuks; |
|
(5) |
käesoleva otsuse esmaeesmärk on sätestada komiteemenetluse valiku kriteeriumid, et saavutada komitee tüübi valiku suurem järjepidevus ja ennustatavus; ollakse arusaamisel, et sellised kriteeriumid ei ole siduvad ►M1 , välja arvatud kontrolliga regulatiivmenetluse puhul ◄ ; |
|
(6) |
seoses sellega tuleks korralduskomitee menetlust järgida korraldusmeetmete puhul, näiteks selliste puhul, mis on seotud ühise põllumajanduspoliitika või ühise kalanduspoliitika rakendamisega või oluliselt eelarvet mõjutavate programmide rakendamisega; komisjon peaks kõnealused korraldusmeetmed võtma menetluse abil, mis tagaks otsuse tegemise kohase aja jooksul; kui nõukogule suunatakse meetmed, mis ei ole kiireloomulised, peaks komisjon kasutama oma diskretsiooniõigust lükata meetmete kohaldamine edasi; |
|
(7) |
regulatiivkomitee menetlust tuleks järgida üldmeetmete puhul, mis on mõeldud rakendama põhiaktide olulisi sätteid, kaasa arvatud meetmed, mis käsitlevad inimeste, loomade ja taimede tervise ja ohutuse kaitset, samuti meetmed, mis on mõeldud kohandama või ajakohastama teatavaid põhiaktide vähemolulisi sätteid; kõnealused rakendusmeetmed tuleks vastu võtta tõhusa menetluse abil, mis oleks täielikult kooskõlas komisjoni seadusandliku algatuse õigusega; |
|
(7a) |
kontrolliga regulatiivmenetlust on vaja kasutada üldmeetmete puhul, mille eesmärgiks on asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras vastuvõetud aktide vähemoluliste sätete muutmine, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades. Kõnealune menetlus peab võimaldama seadusandliku võimu kahel harul teostada kontrolli enne taoliste meetmete vastuvõtmist. Õigusakti olulisi sätteid võib muuta üksnes seaduseandja ise asutamislepingu alusel; |
|
(8) |
nõuandemenetlust tuleks järgida alati, kui seda peetakse kõige sobivamaks; juhtudel, kui nõuandemenetlust kohaldatakse praegu, jätkatakse selle kasutamist; |
|
(9) |
käesoleva otsuse teine eesmärk on lihtsustada komisjoni rakendusvolituste kasutamise tingimusi, samuti parandada Euroopa Parlamendi kaasamist juhtudel, kui komisjonile rakendusvolitusi andev põhiakt on vastu võetud asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras; seetõttu on peetud asjakohaseks vähendada menetluste arvu, samuti kohandada neid kaasatud institutsioonide vastavate volituste kohaselt ning eelkõige anda Euroopa Parlamendile võimalus, et vastavalt komisjon või nõukogu arvestaks tema seisukohta juhtudel, kui parlament leiab, et komiteele esitatud meetme eelnõu või nõukogule regulatiivkomitee menetluse kohaselt esitatud ettepanek ületab põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi; |
|
(10) |
käesoleva otsuse kolmas eesmärk on parandada Euroopa Parlamendi informeerimist, nähes ette, et komisjon peab parlamenti komiteemenetlustest korrapäraselt informeerima, edastama Euroopa Parlamendile komiteede tegevusega seotud dokumendid ning informeerima Euroopa Parlamenti alati, kui ta esitab nõukogule vastuvõtmiseks meetmed või meetmete eelnõu; erilist tähelepanu pööratakse Euroopa Parlamendi teavitamisele komiteede menetlustest kontrolliga regulatiivmenetluse raames, et tagada Euroopa Parlamendi otsuse ettenähtud ajal vastuvõtmine; |
|
(11) |
käesoleva otsuse neljas eesmärk on parandada üldsuse informeerimist komiteemenetlustest ja seega rakendada komiteede suhtes komisjonile kohaldatavaid dokumentide üldsusele kättesaadavuse põhimõtteid ja tingimusi, näha ette nimekirja koostamine kõigi komisjoni rakendusvolituste kasutamisel abistavate komiteede kohta ning aastaaruande avaldamine komiteede töö kohta, samuti teha üldsusele registri kaudu kättesaadavaks viited kõigile komiteedega seotud dokumentidele, mis on edastatud Euroopa Parlamendile; |
|
(12) |
käesolev otsus ei mõjuta mingil viisil aluslepingutes sätestatud ühise kaubanduspoliitika ja konkurentsieeskirjade rakendamiseks loodud konkreetseid komiteemenetlusi, mis praegu ei põhine otsusel 87/373/EMÜ, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Põhiakti asjakohaste sätete kohaselt delegeeritakse rakendusvolitused komisjonile, välja arvatud teatavatel põhjendatud juhtudel, kui põhiakt jätab teatavate rakendusvolituste otsese rakendamise õiguse nõukogule. Nimetatud sätted täpsustavad delegeeritavate volituste põhidetailid.
Kui põhiakt sisaldab rakendusmeetmete vastuvõtmiseks konkreetseid menetlusnõudeid, peavad kõnealused nõuded olema vastavuses artiklites 3, 4, 5 ►M1 , 5a ◄ ja 6 sätestatud menetlustega.
Artikkel 2
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, põhineb rakendusmeetmete vastuvõtmisel kasutatava menetluse valik järgmistel kriteeriumidel: ◄ rakendusmeetmete vastuvõtmisel kasutatava menetluse valik põhineb järgmistel kriteeriumidel:
a) korralduskomitee menetlust kasutades tuleks vastu võtta korraldusmeetmed, näiteks sellised, mis on seotud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika rakendamisega või oluliselt eelarvet mõjutavate programmide rakendamisega;
b) regulatiivkomitee menetlust kasutades tuleks vastu võtta üldmeetmed, mis on mõeldud rakendama põhiaktide olulisi sätteid, kaasa arvatud meetmed, mis käsitlevad inimeste, loomade ja taimede tervise ja ohutuse kaitset; kui põhiakt näeb ette, et selle teatavaid vähemolulisi sätteid võib kohandada või ajakohastada rakendusmenetlusega, tuleks sellised meetmed vastu võtta regulatiivkomitee menetlust kasutades;
c) nõuandemenetlust kasutatakse alati, kui seda peetakse kõige sobivamaks, ilma et see piiraks punktide a ja b kohaldamist.
2. Kui asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras vastuvõetud põhiaktis on ette nähtud üldmeetmete vastuvõtmine, mille eesmärgiks on muuta selle akti vähemolulisi sätteid, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades, võetakse need meetmed vastu kontrolliga regulatiivmenetluse teel.
Artikkel 3
Nõuandemenetlus
1. Komisjoni abistab nõuandekomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.
2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.
3. Arvamus protokollitakse; lisaks on igal liikmesriigil õigus paluda oma seisukoha protokolli kandmist.
4. Komisjon võtab komitee esitatud arvamust võimalikult suurel määral arvesse. Ta teatab komiteele, millisel viisil komitee arvamust on arvestatud.
Artikkel 4
Korralduskomitee menetlus
1. Komisjoni abistab korralduskomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.
2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 205 ►M1 lõigetes 2 ja 4 ◄ nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.
3. Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata, ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist. Kui aga meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul võib komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi lükata põhiaktis määratud tähtajaks, mis ei tohi ühelgi juhul ületada kolme kuud alates teatamiskuupäevast.
4. Lõikes 3 ettenähtud tähtaja jooksul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.
Artikkel 5
Regulatiivkomitee menetlus
1. Komisjoni abistab regulatiivkomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.
2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 205 ►M1 lõigetes 2 ja 4 ◄ nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.
3. Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need viivitamata vastu, ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist.
4. Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule ning informeerib Euroopa Parlamenti.
5. Kui Euroopa Parlament leiab, et asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastuvõetud põhiakti alusel esitatud komisjoni ettepanek ületab nimetatud põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, informeerib ta nõukogu oma seisukohast.
6. Nimetatud seisukohta asjakohaselt arvestades võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse ettepaneku kohta põhiaktis sätestatud tähtaja jooksul, mis ei tohi ühelgi juhul ületada kolme kuud alates küsimuse nõukogule suunamise kuupäevast.
Kui nõukogu on selle tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega väljendanud, et ta on ettepaneku vastu, vaatab komisjon selle uuesti läbi. Komisjon võib esitada nõukogule muudetud ettepaneku, taasesitada oma ettepaneku või esitada seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel.
Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole nõukogu ettepandud rakendusakti vastu võtnud ega väljendanud oma vastuseisu rakendusmeetmete ettepanekule, võtab ettepandud rakendusakti vastu komisjon.
Artikkel 5a
Kontrolliga regulatiivmenetlus
1. Komisjoni abistab kontrolli teostav regulatiivkomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.
2. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse tähtaja jooksul, mille eesistuja võib määrata lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõigetes 2 ja 4 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.
3. Kui komisjoni kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, kohaldatakse järgmist menetlust:
a) komisjon esitab viivitamata meetmete eelnõu nõukogule ja Euroopa Parlamendile kontrollimiseks;
b) Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega või nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega võivad väljendada vastuseisu nimetatud eelnõu vastuvõtmisele komisjoni poolt, põhjendades oma vastuseisu sellega, et komisjoni poolt esitatud meetmete eelnõu ületab põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, ei ole kooskõlas põhiakti eesmärgi või sisuga või ei pea kinni subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtetest;
c) kui Euroopa Parlament või nõukogu väljendavad meetmete eelnõu suhtes kolme kuu jooksul vastuseisu, ei võta komisjon neid vastu. Sellisel juhul võib komisjon esitada komiteele uue meetmete eelnõu või seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel;
d) kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole meetmete eelnõu suhtes selleks tähtajaks vastuseisu väljendanud, võtab komisjon meetmed vastu.
4. Kui komisjoni kavandatavad meetmed ei ole kooskõlas komitee arvamusega või kui arvamust ei esitata, kohaldatakse järgmist menetlust:
a) komisjon esitab võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule ning edastab selle samal ajal Euroopa Parlamendile;
b) nõukogu võtab ettepaneku kohta kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse, tehes seda kahe kuu jooksul alates ettepaneku kättesaamise kuupäevast;
c) kui nõukogu väljendab esitatud meetmete suhtes selle tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega vastuseisu, siis meetmeid vastu ei võeta. Sellisel juhul võib komisjon esitada nõukogule muudetud ettepaneku või seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel;
d) kui nõukogu kavatseb esitatud meetmed vastu võtta, esitab ta need viivitamata Euroopa Parlamendile. Kui nõukogu ei võta eespool nimetatud kahekuulise tähtaja jooksul otsust vastu, esitab komisjon meetmed viivitamata Euroopa Parlamendile;
e) Euroopa Parlament võib oma liikmete häälteenamusega väljendada vastuseisu kõnealuste meetmete vastuvõtmisele nelja kuu jooksul alates ettepaneku edastamise kuupäevast kooskõlas punktiga a, põhjendades oma vastuseisu sellega, et esitatud meetmed ületavad põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, ei ole kooskõlas põhiakti eesmärgi või sisuga või ei pea kinni subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtetest;
f) kui Euroopa Parlament väljendab esitatud meetmete suhtes selle tähtaja jooksul vastuseisu, siis meetmeid vastu ei võeta. Sellisel juhul võib komisjon esitada komiteele uue meetmete eelnõu või seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel;
g) kui Euroopa Parlament ei ole eespool nimetatud tähtaja jooksul oma vastuseisu esitatud meetmete suhtes väljendanud, võtab kas nõukogu või komisjon need meetmed vastu.
5. Erandina lõigetest 3 ja 4 võib põhiakt nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel ette näha, et:
a) käesoleva artikli lõike 3 punktiga c ning lõike 4 punktidega b ja e sätestatud tähtaegu pikendatakse täiendavalt ühe kuu võrra, kui see on meetmete keerukuse tõttu põhjendatud, või
b) käesoleva artikli lõike 3 punktiga c ning lõike 4 punktidega b ja e sätestatud tähtaegu lühendatakse, kui see on tõhususe eesmärgil põhjendatud.
6. Põhiaktiga võib sätestada, et juhul, kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse tähtaegadest, kohaldatakse järgmist menetlust:
a) kui komisjoni poolt kavandatud meetmed on kooskõlas komitee arvamusega, võtab komisjon need koheselt rakendatavad meetmed vastu. Komisjon teavitab nendest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu;
b) ühe kuu jooksul pärast nimetatud teavitamist võivad Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega või nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega väljendada vastuseisu komisjoni poolt vastuvõetud meetmetele, põhjendades oma vastuseisu sellega, et meetmed ületavad põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, ei ole kooskõlas põhiakti eesmärgi või sisuga või ei pea kinni subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtetest;
c) Euroopa Parlamendi või nõukogu vastuseisu korral tühistab komisjon meetmed. Komisjon võib siiski meetmeid ajutiselt jõus hoida juhul, kui seda õigustavad tervise-, ohutus- või keskkonnakaitsega seonduvad põhjused. Sellisel juhul esitab komisjon komiteele viivitamata meetmete muudetud eelnõu või seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel. Ajutised meetmed jäävad jõusse seni, kuni need asendatakse lõpliku õigusaktiga.
Artikkel 6
Kaitsemeetmete menetlus
Kui põhiakt delegeerib komisjonile volituse otsustada kaitsemeetmete üle, võib kohaldada järgmist menetlust:
a) komisjon teatab nõukogule ja liikmesriikidele igast kaitsemeetmeid käsitlevast otsusest. Võib olla ette nähtud, et enne otsuse vastuvõtmist konsulteerib komisjon liikmesriikidega igal üksikjuhul kindlaksmääratavas korras;
b) asjaomases põhiaktis ettenähtud tähtaja jooksul võib iga liikmesriik suunata komisjoni otsuse nõukogule;
c) nõukogu võib asjaomases põhiaktis ettenähtud tähtaja jooksul teha kvalifitseeritud häälteenamusega teistsuguse otsuse. Alternatiivselt võib põhiaktis ette näha, et nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni otsuse kinnitada, seda muuta või selle tühistada ning et kui nõukogu ei ole nimetatud tähtaja jooksul otsust teinud, loetakse komisjoni otsus tühistatuks.
Artikkel 7
1. Iga komitee võtab eesistuja ettepanekul vastu oma töökorra, mille aluseks on töökorra standardeeskirjad ning mis avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.
Vajaduse korral kohandavad olemasolevad komiteed oma töökorraeeskirjad standardeeskirjadega.
2. Komiteedele kohaldatakse komisjoni suhtes kehtivaid dokumentide üldsusele kättesaadavuse põhimõtteid ja tingimusi.
3. Komisjon informeerib korrapäraselt Euroopa Parlamenti komiteemenetlustest ►M1 järgides edastamissüsteemi läbipaistvust ning edastatud teabe ja menetluse erinevate etappide määratlemist tagavat korda ◄ . Selleks edastatakse talle komitee koosolekute päevakorrad, komiteele esitatud asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud korras vastuvõetud aktide rakendusmeetmete eelnõud ning hääletustulemused ja koosolekute protokollide kokkuvõtted, samuti nimekirjad asutuste ja organisatsioonide kohta, kuhu kuuluvad liikmesriikide poolt end esindama määratud isikud. Euroopa Parlamenti informeeritakse ka iga kord, kui komisjon edastab nõukogule meetmed või võetavate meetmete eelnõu.
4. Kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest avaldab komisjon Euroopa Ühenduste Teatajas nimekirja komiteedest, kes aitavad komisjoni rakendusvolituste kasutamisel. Kõnealune nimekiri täpsustab iga komitee suhtes põhiakti(d), mille alusel komitee asutatakse. Alates 2000. aastast avaldab komisjon iga-aastase aruande komiteede tegevuse kohta.
5. Kõigi Euroopa Parlamendile lõike 3 alusel saadetud dokumentide viited tehakse üldsusele kättesaadavaks registris, mille komisjon asutab aastal 2001.
Artikkel 8
Kui Euroopa Parlament väljendab põhistatud resolutsioonis, et rakendusmeetmete eelnõud, mille vastuvõtmist kaalutakse ja mis on esitatud komiteele asutamislepingu artikli 251 alusel vastuvõetud põhiakti alusel, ületaksid põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, vaatab komisjon meetmete eelnõud uuesti läbi. Võttes arvesse resolutsiooni ning käimasoleva menetluse tähtaegade piires võib komisjon esitada komiteele uued meetmete eelnõud, jätkata menetlust või esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku asutamislepingu alusel.
Komisjon informeerib Euroopa Parlamenti ja komiteed sammudest, mida ta kavatseb astuda Euroopa Parlamendi resolutsiooni põhjal ning põhjustest, miks ta nii teeb.
Artikkel 9
Otsus 87/373/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 10
Käesolev otsus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
( 1 ) Käesoleva otsusega seotud kolm avaldust nõukogu istungi protokollis on avaldatud EÜT C 203, 17.6.1999, lk 1.
( 2 ) Käesoleva otsusega seotud kolm avaldust nõukogu istungi protokollis on avaldatud EÜT C 203, 17.6.1999, lk 1.
( 3 ) EÜT C 279, 8.9.1998, lk 5.
( 4 ) Arvamus esitatud 6. mail 1999 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).
( 5 ) EÜT L 197, 18.7.1987, lk 33.