Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Intellektuaalomandi õiguste jõustamise tõhustamine siseturul” ”

KOM(2009) 467 lõplik

2011/C 18/19

Raportöör: Daniel RETUREAU

11. septembril 2009. aastal otsustas komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Intellektuaalomandi õiguste jõustamise tõhustamine siseturul””

KOM(2009) 467 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 2. märtsil 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 462. istungjärgul 28.–29. aprillil 2010 (29. aprilli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 132, vastu hääletas 5, erapooletuks jäi 4.

1.   Soovitused ja järeldused

1.1   Komitee avaldab kahetsust, et komisjoni ettepanekutes ei ole arvesse võetud uut asjaolu, et Euroopa Liit ja liikmesriigid on ratifitseerinud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (World Intellectual Property Organization – WIPO) nn internetilepingud, st WIPO autoriõiguse lepingu ning WIPO esituse ja fonogrammi lepingu.

1.2   Samuti soovib komitee, et teda teavitataks võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu ACTA (Anti-counterfeiting trade agreement) läbirääkimistest ja sellest, mil määral erineb ACTA internetti käsitlev osa äsja ratifitseeritud WIPO lepingutest ja direktiivist 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (nn võltsimisvastane direktiiv) (1).

1.3   Komitee täheldab, et komisjon soovib lähiajal korraldada koosoleku sidusrühmadega. Komitee loodab, et koosolek toimub võimalikult ruttu ja enne lõpliku otsuse tegemist. Samuti tuleks võimalikult kiiresti kaasata Euroopa Parlament.

1.4   Komitee on vastu ideele luua eraellu sekkuv erirežiim seoses autoriõiguste kasutamisega internetis, nagu see on kehtestatud paljude liikmesriikide õigusaktides. Komitee soovitab võtta hoopis tarbijatele ja eelkõige noortele suunatud aktiivseid haridus- ja koolitusmeetmeid.

1.5   Komitee toetab komisjoni põhiettepanekut luua Euroopa võltsimis- ja piraatlusalane vaatluskeskus, mis koondaks ja levitaks asjakohast teavet võltsijate kohta ning oleks eriliseks toeks tihti võltsimise tõttu kannatavatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja tööstusele, et pakkuda neile paremat teavet nende õiguste kohta.

1.6   Komitee hinnangul on konkurentsivõime nõukogu taotletav ja siseturu infosüsteemile (IMI – Internal Market Information System) tuginev kiire teabevahetuse võrgustik väga kasulik, eriti kui liikmesriigid suudavad ületada halduskoostöö osas tekkinud probleemid. See sõltub ka riikidevaheliste kontaktide tõhususest. Lisaks peaks komisjon korrapäraselt avaldama aruande vaatluskeskuse kogutud tulemuste ja selle tegevuse kohta.

1.7   Võltsimisega seotud organiseeritud kuritegevuse vastu tuleb võidelda tolliasutuste ja teiste õiguskaitseasutuste tugevdatud koostöö abil, kaasates sellesse ELi tasandil EUROPOLi. Komitee peab vältimatult vajalikuks ühtlustatud Euroopa karistusõigust tingimusel, et kuritegude ja karistuste proportsionaalsuse põhimõtet järgitakse üldiselt, sh internetipiraatluse juhtudel. See ei peaks õigusaktides kaasa tooma äärmuslikke või ebaproportsionaalseid meetmeid piraatluse või kaubanduseesmärkidel tehtud võltsimise vastu.

1.8   Komitee toetab seega komisjoni ettepanekuid, olles siiski kriitiline läbipaistvuse puudumise suhtes ACTA protsessis ja võttes arvesse paljude liikmesriikide ühepoolsetes avaldustes väljendatud ebakindlust seoses WIPO lepingute ratifitseerimisega 2009. aasta detsembris. Komitee toetab sellist ELi positsiooni, mis ei välju ühenduse praeguse õigustiku raamidest.

1.9   Komitee soovitab, et eelkõige teadaoleva autorita teoste jaoks loodaks autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste ühtlustatud registreerimise süsteem, mida ajakohastataks korrapäraselt, et leida kergesti õiguste eri valdajad. Selles süsteemis võiks olla täpsustatud nii teose liik ja nimetus kui ka õiguste eri valdajad. Komitee palub komisjonil uurida esitatud hüpoteesi teostatavust.

1.10   Komitee rõhutab lõpuks, kui oluline on luua ja viia kõigis liikmesriikides tõhusalt ellu ELi patent. Selle abil saaksid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja tööstused kaitsta oma immateriaalseid õigusi palju tõhusamalt ja väiksemate kuludega kui praegu.

2.   Komisjoni ettepanekud

2.1   Komisjon rõhutab vajadust tugevdada intellektuaalomandi õigusi teadmistepõhises ühiskonnas. Intellektuaalomandi õiguste kaitset Euroopa Liidus ja rahvusvahelisel tasandil (intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS), valdkondlikud konventsioonid) (2) tuleb tugevdada seepärast, et ettevõtted – olgu tegemist suurte või väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete või tööstusega – omistavad neile õigustele üha suuremat väärtust. Nii võiksid alustavad ettevõtted (start-ups) kaitsta oma mittemateriaalset vara ning saada selle alusel oma tegevuseks kapitali või võtta laenu.

2.2   Euroopa Liit peab neid toetama intellektuaalomandi kultuuriga, mis kaitseb Euroopa talente ja loob võimalused nii ettevõtete jaoks kui ka ülikoolide teadustegevuseks ning teadusasutuste baasil tegutsevate ettevõtjate (spin-offs) tegutsemiseks ülikoolilinnakute juures (3).

2.3   Just intellektuaalomandi õiguste väärtus iseenesest muudab need võltsijate ja piraatlusega tegelevate isikute sihtmärgiks. Nad kasutavad selleks eri vahendeid, sh internetti kui ülemaailmset piraattoodete turgu. Selline tegevus takistab innovatsiooni ja ohustab tööhõivet ning sellel on tõsised majanduslikud tagajärjed ettevõtete jaoks, seda eriti majanduslanguse perioodil.

2.4   Piraattoodete turg on väljunud traditsiooniliselt kopeeritud või võltsitud toodete turu piirest (filmid, moekaubad, muusika, tarkvara, luksuskaubad) ning jõudnud uute massitarbekaupadeni: toiduained, hügieenitarbed, autovaruosad, mänguasjad, elektri- ja elektroonikaseadmed jne.

2.5   Ka tervishoiuvaldkond kannatab võltsitud ravimite all, mis võivad ohtu seada inimeste tervise.

2.6   Võltsimise ja piraattoodetega kauplemise tagajärjed on üha rohkem muret tekitavad, eriti kuna võltsimistegevusse on väga tugevalt kaasatud organiseeritud kuritegevus.

2.7   ELis on loodud õigusraamistik, mis hõlmab muu hulgas intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitlevat direktiivi 2004/48/EÜ (4). Ühtlustatud on tsiviilõigust ning nõukogus on arutamisel karistusmeetmeid käsitlev ettepanek. ELi tollimäärus võimaldab piraattooteid konfiskeerida ja piraattoodetega kauplemise eest karistuse määrata. Muu hulgas konsulteerib komisjon liikmesriikidega, et tollimäärust parandada.

2.8   Komisjon soovib Euroopa võltsimisvastase võitluse üldise kava raames vastu võtta täiendavaid mitteõiguslikke meetmeid, toetudes konkurentsivõime nõukogu 25. septembri 2008. aasta resolutsioonile.

2.9   Järgides nõuandva eksperdirühma järeldusi, milles toodi esile eelkõige VKEde olukorda, soovib komisjon suurendada toetust võltsijate jälitamiseks ning kavandab mitmeid projekte, et aidata VKEdel lisada intellektuaalomandi õigused oma innovatsiooni- ja teadmiste haldamise strateegiatesse.

2.10   Ülemaailmsel tasandil koostab komisjon kaitsestrateegiat seoses kolmandate riikidega (nt ELi ja Hiina võltsimisvastased lepingud, algatused tollikontrolli valdkonnas). Tegevust on alustanud tugikeskus, mis toetab Hiinas tegutsevaid VKEsid intellektuaalomandi küsimustes (China IPR SME Helpdesk).

2.11   Euroopa strateegia kaasavuse edendamiseks tuleks tugevdada avaliku ja erasektori partnerlust. Pärast 2008. aasta mais toimunud kõrgetasemelist konverentsi avaldas komisjon tööstusomandi õiguste strateegia ning konkurentsivõime nõukogu võttis vastu juba nimetatud resolutsiooni võltsimise ja piraatluse kohta ja kutsus komisjoni üles tugevdama koostöös liikmesriikidega tegevust piiridel.

2.12   Eriti keeruline on aga koguda teavet võltsimise ja piraattoodetega kauplemise olemuse ja ulatuse kohta ning hinnata nende nähtuste tegelikku mõju meie majandusele. Erinevate riiklike organite kogutud teavet on raske kokku võtta ja sellest järeldusi teha ning komisjoni kogutud teave konfiskeerimiste kohta piiridel annab paraku tegelikkusest vaid väga osalise pildi. Alusandmebaasi tuleks laiendada, et süvendatult hinnata võltsimisega seotud ebaseadusliku tegevuse ülemaailmseid ja ka kohalikke tagajärgi ning mõista, miks teatud tooted või sektorid ja teatud piirkonnad on eriti haavatavas seisus. See võimaldaks luua paremini suunatud tegevusprogramme.

2.13   Konkurentsivõime nõukogu soovitas luua Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse, et kõnealuseid nähtuseid paremini tundma õppida. Komisjon tegeleb praegu nimetatud vaatluskeskuse loomisega, et koguda kõikvõimalikku teavet intellektuaalomandi õiguste rikkumise kohta. Komisjon leiab siiski, et vaatluskeskuse roll peaks olema ulatuslikum ja sellest peaks saama foorum, kus pädevad riigiasutused ja huvirühmad jagaksid teavet ja kogemusi heade tavade kohta eesmärgiga töötada välja ühised võltsimis- ja piraatlusvastase võitluse strateegiad ja esitada soovitusi poliitilistele otsustajatele.

2.14   Selleks, et vaatluskeskusest saaks esmatähtis teabeallikas, peaks see tegema otsest koostööd komisjoni, liikmesriikide ja erasektoriga ning edendama partnerlust tarbijaorganisatsioonidega, et esitada praktilisi soovitusi ja tõsta tarbijate teadlikkust. Iga-aastane avalik aruanne võimaldaks üldsusel mõista probleeme ja nende lahendusviise.

2.15   Komisjon täpsustab seejärel vaatluskeskuse rolli eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.16   Vaatluskeskusest saaks kõigi sidusrühmade foorum ning sinna kuuluks üks esindaja igast riigist ning paljud eri asutused Euroopa ja riikide tasandilt. Samuti oleksid kaasatud sektorid, mida kõnealused nähtused kõige enam puudutavad ja millel on selles valdkonnas kõige rohkem kogemusi, ning tarbijad ja VKEde esindajad.

2.17   Intellektuaalomandi õiguste järjepidev kaitse eeldab tõelist tugevdatud ja tõhustatud halduskoostööd võltsimise ja piraatluse vastu võitlemisel ning tõelist partnerlust piirideta siseturu elluviimiseks. Selleks on vaja luua kogu ELi hõlmav tõhus kontaktpunktide võrgustik.

2.18   Lisaks tuleb parandada võltsimise vastu võitlemise ELi-sisest koordineerimist. Selleks tuleks nimetada kindla pädevusega riiklikud koordineerijad.

2.19   Samuti oleks kasulik edendada riiklike struktuuride läbipaistvust piiriülesel tasandil, et toetada selliste ettevõtete tegevust, kelle õigusi on rikutud. Riiklikel tööstusomandi ja autoriõiguste asutustel on samuti oma roll teavitamisel. Lisaks peaksid nad täitma uusi ülesandeid, näiteks VKEde teadlikkuse tõstmine ja neile konkreetse toetuse pakkumine koostöös Euroopa Patendiametiga (EPO) ning riiklike ametite ja Siseturu Ühtlustamise Ametiga (OHMI) kaubamärkide osas.

2.20   Konkurentsivõime nõukogu kutsus komisjoni samuti üles looma piiriülese võrgustiku, mille kaudu saaks kiiresti vahetada olulist teavet ning mis toetuks riiklikele kontaktpunktidele ja nüüdisaegsetele teabevahetusvahenditele. Kõigil pädevatel asutustel ja kõigil intellektuaalomandi riiklikel ametitel peab olema ligipääs elektroonilisele võrgustikule, mille kaudu vahetada tõhusalt ja kiirelt teavet intellektuaalomandi õiguste rikkumiste kohta.

2.21   Komisjon uurib praegu sobivat liidest ja võimalusi olemasoleva siseturu infosüsteemi (IMI) kasutamiseks põhiteabe sujuva liikumise tagamiseks.

2.22   Toonitades intellektuaalomandi õiguste rikkumistest tulenevaid kõiki tõsiseid tagajärgi, soovib komisjon julgustada nimetatud õiguste valdajaid ja kõiki kaubandusahela sidusrühmi oma jõudusid ühendama, et võidelda piraatluse ja võltsimise vastu nende ühise huvi nimel. Üks võimalik vahend oleks vabatahtlike kokkulepete sõlmimine võltsimise ja piraatluse vastu võitlemiseks rohujuuretasandil ja tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks võltsitud kaupade tuvastamiseks. Sellised kokkulepped võiksid ulatuda väljapoole ELi piiridest. Mõistagi peaksid rakendatavad vahendid jääma seaduse piiridesse.

2.23   Võltsitud toodetega kauplemine internetis tõstatab eraldi küsimusi ja komisjon on selleks käivitanud struktureeritud dialoogi sidusrühmadega, kuna internet pakub võltsijatele ja piraatlusega tegelejatele eriti suurt paindlikkust, et tegutseda ülemaailmsel tasandil ja hiilida kõrvale kohalikust õigusest. Käimasolevate ja edasiste koosolekute eesmärk on töötada välja konkreetsed menetlused, mille abil kohustada müügiga tegelevaid veebilehti kõrvaldama vabatahtlike kokkulepete alusel võltsitud tooted oma veebilehelt. Kui kaubamärgi omanikud ja internetiettevõtted ei jõua kokkuleppele, siis peaks komisjon kavandama vastavaid õiguslikke lahendusi, eelkõige intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi raames.

3.   Komitee märkused

3.1   Komisjoni ettepanek keskendub Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete intellektuaalomandi õiguste kaitsele. Komitee leiab, et väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid on vaja eriliselt toetada, et aidata neil kaitsta oma õigusi vastavalt kohaldatava õiguse ja direktiivi 2004/48/EÜ sätetele. Ent siiani puudub karistusõiguslik aspekt ning oleks kasulik, kui liikmesriigid kaaluksid tasakaalustatud ja proportsionaalset lahendust. Komitee loodab, et Euroopa Liidu toimimise lepingul põhinev lahendus toetab immateriaalsete õiguste valdajaid.

3.2   Vaatluskeskus peab aitama võidelda intellektuaalomandi õiguste igasugust liiki rikkumise vastu, sõltumata ettevõtte suurusest, ent pöörates eelkõige tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja tööstuste erivajadustele.

3.3   Teatud ettepanekuid, nt vabatahtlikke kokkuleppeid juba rakendatakse, ent teised on alles väljatöötamisel. Teatises ei tooda välja takistusi, mis tuleb teatud valdkondades ületada, nt halduskoostöös, mis mitmetel juhtudel ei näi rahuldaval määral toimivat.

3.4   Interneti kaudu toimuva ebaseaduslike koopiate tegemise ja võltsimise osas on toimud uus areng: 2009. aasta detsembris ratifitseerisid Euroopa Liit ja liikmesriigid Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) nn internetilepingud, millega põhimõtteliselt ühtlustatakse kohaldatav Euroopa õigus, kuigi liikmesriikide erinevad deklaratsioonid ratifitseerimisel võivad Euroopa tasandil võetud ühtlustatud lähenemisviisi taas ohtu seada. Kõnealuste lepingutega nõutakse kaubanduslikul eesmärgil koopiate tegemise ja võltsimise vastu võitlemist, nagu seda nõutakse direktiivis 2004/48/EÜ autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste kohta infoühiskonnas.

3.5   Ent samal ajal toimuvad salajased läbirääkimised USA, ELi ja teatud valitud riikide vahel, et koostada rahvusvaheline võltsimisvastane kaubandusleping (ACTA), mis USA arvates peaks sarnanema USAs kehtiva digitaalvaldkonna autoriõiguse seadusega (Digital Millenium Copyright Act – DMCA). USA läbirääkija sõnul hoitakse seda saladuses seepärast, et vältida USA ja Euroopa kodanikuühiskonna vastureaktsiooni. Euroopa tarbijad, kelle esindusorganisatsioonid on läbirääkimistest välja jäetud, ning Euroopa ettevõtted peavad läbirääkimisi läbipaistmatuteks (5) ja ebademokraatlikeks, mille käigus võidakse interneti kaudu toimuva võltsimise vastu võitlemise nime all (üks kõnelause lepingu kavandi peatükkidest) kehtestada tõeline politseikontroll, sh erapolitsei kontroll kogu internetis toimuva kauba- ja teabevahetuse üle. Teatud allikate järgi kaotatakse vahetegemine kaubandusliku võltsimise ja eratarbeks koopia tegemise vahel. Arvestades, et Põhja-Ameerika tootjate lobistidel on läbirääkimistele pidev juurdepääs, on hädavajalik muuta need läbirääkimised läbipaistvaks, et kodanikuühiskond saaks väljendada oma seisukohti selles valdkonnas.

3.6   Komitee soovib, et ka teda teavitataks regulaarselt käimasolevatest aruteludest ja ettepanekutest ning et ta saaks oma arvamust avaldada. Oleks kahetsusväärne, kui USA digitaalvaldkonna autoriõiguse seaduse vaidlustatud sätted võetakse üle rahvusvahelisse lepingusse, mis hakkab konkureerima WIPO lepingutega ning suurendab segadust autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste suhtes Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Igal juhul peaks Euroopa positsioon jääma praeguse õigustiku raamidesse.

3.7   Komitee arvates ei tohiks internetis kehtiv autoriõiguste kord anda õiguste valdajatele võimalust kontrollida tehnoloogia kasutust, mida eelpool mainitud liikmesriikide õigusaktides kiputakse praegu sätestama, ega lubada neil sekkuda eraisikute teabevahetusse. Autoriõiguste kehtivuse liiga pikk aeg (50–75 aastat pärast autori surma või 75 aastat juriidilise isiku puhul) ja rahvusvaheliste meelelahutusettevõtetele antud äärmiselt suured õigused meedia kontrollimiseks pidurdaksid ilmselgelt innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut ning ei looks konkurentsile avatud keskkonda. Õiguste kaitse eesmärk on tagada õiglane tasu autoritele ja esitajatele, aga mitte kindlustada privilegeeritud positsioon ja sekkumisõigused turustajatele (majors).

3.8   Komitee soovitab ühtlustada autoriõiguste korra traditsioonilisel viisil, loomata interneti jaoks eriti karmi korda.

3.9   Komitee soovitab viia sisse kohustusliku registreerimise autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste ühtlustatud registris, nt Euroopa autoriõiguse korra raames, võttes registreerimise eest väga väikest tasu, et katta vaid registreerimise kulud. Registreeritud teavet ajakohastataks iga 10 või 20 aasta järel, et õiguste valdajad ja nende aadressid oleks teada. Selline kõigile kättesaadav ja pidevalt ajakohastatav register aitaks huvitatud ettevõtetel teadaoleva autorita teoseid lihtsamini taaskasutada, üle kanda teistele andmekandjatele ja tõlkida teistesse keeltesse. See aitaks neil, kes soovivad mõnda teost kaubanduslikult kasutada, saada lihtsamalt vajalikud load ja kasutusõigused.

3.10   See toetaks ka teoste (filmid, magnetlintide jne) säilitamist, eriti habraste andmekandjate puhul. Sageli teosed kaovad, neid ei taasavaldata ega taaskasutata ning teatud andmekandjatel olevad teosed, nagu vanad filmid, võivad lihtsalt igaveseks kaduda.

3.11   Autoriõigus iseenesest on juba seepärast märkimisväärne, et see ei eelda registreerimist ega tasu vastupidiselt patendiõigusele või teistele intellektuaalomandi õigustele. Samuti eristab seda õiguste kehtivuse aeg, mida paljud peavad liiga pikaks, arvestades innovatsiooni ja teadmistevahetuse vajadusi infoühiskonnas ja teadmistepõhises majanduses. Komitee soovitab sisse viia autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste registreerimise, mille puhul täpsustataks teose liik ja nimetus, autoriõigus ja muud õigused teosele, õiguste valdajate nimi ja aadress. Registreeritud teavet tuleks võimalusel uuendada iga 10 või 20 aasta järel väikese tasu eest, mis kataks reaalsed registreerimiskulud. See aitaks neil, kes soovivad mõnda teost kaubanduslikult kasutada, saada lihtsamalt vajalikud load ja kasutusõigused. Tihti aetakse autoriõigus segamini omandiõigusega, ent seda tuleb siiski käsitleda kui ajutist monopoli kasutada kaitstud teoseid ja kui ainuõigust anda kasutuslitsentse selliste teoste kasutamiseks kaitse kehtivuse ajal.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv, ELT L 157, 30.4.2004, lk 45–86.

(2)  Rahvusvahelised intellektuaalomandi kaitse lepingud, mis käsitlevad kaubandust, sh võltsitud toodete kaubandust (intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS)).

(3)  Vt INT/325, ELT C 256, 27.10.2007, lk 17; INT/448, ELT C 218, 11.9.2009, lk 8; INT/461, ELT C 306/2009, lk 13 ja INT/486 (veel avaldamata).

(4)  ELT L 157, 30.4.2004, lk 45–86 (EMSK arvamus – ELT C 32, 5.2.2004, lk 15).

(5)  Declaration on ACTA, European consumers, Transatlantic dialogue (vt Euroopa Tarbijaliitude Ameti BEUC kodulehekülg).