20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 149/67

(1)

Kolmandad riigid, kelle kodanikelt nõutakse viisat või kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, on alates 2001. aastast määratud kindlaks nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) põhjenduses 5 sätestatud kriteeriumide alusel. Arvestades liidu viisapoliitika arengut ja kasvavat vajadust tagada viisapoliitika suurem sidusus liidu teiste poliitikavaldkondadega, on põhjendatud, et määruse (EÜ) nr 539/2001 I ja II lisas sisalduvaid kolmandate riikide nimekirju läbi vaadates võetaks arvesse teatavaid lisakriteeriume.

(2)

Kolmandad riigid, kelle kodanikelt nõutakse viisat või kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, tuleks määrata kindlaks, tuginedes kaalutletud juhtumipõhisele hindamisele. Niisugune hindamine peaks toimuma perioodiliselt ja selle tulemusena peaks saama esitada ettepanekuid määruse (EÜ) nr 539/2001 lisade muutmiseks, olenemata võimalusest esitada teatud juhtudel riigipõhiseid ettepanekuid lisade muutmiseks, näiteks viisanõude kaotamise tõttu või viisavabastuse ajutise peatamise tagajärjel.

(3)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 I ja II lisas esitatud kolmandate riikide nimekirjad peaksid praegu ja edaspidi vastama kriteeriumidele, mis on sätestatud käesolevas määruses. Kolmandad riigid, kelle puhul on olukord seoses kõnealuste kriteeriumidega muutunud, tuleks kanda ühest lisast teise.

(4)

Araabia Ühendemiraatide, Belau, Dominica, Granada, Ida-Timori, Kiribati, Marshalli saarte, Mikroneesia, Nauru, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Saalomoni saarte, Samoa, Tonga, Trinidadi ja Tobago, Tuvalu, ja Vanuatu kodanike suhtes kehtiv viisanõue ei ole enam põhjendatud. Need riigid ei kujuta liidu jaoks ebaseadusliku sisserände ohtu ega ohusta liidu avalikku korda vastavalt käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele. Seega tuleks nende riikide kodanikud vabastada viisanõudest kokku kuni 90-päevasteks riigis viibimisteks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul ning need riigid tuleks üle kanda määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisasse.

(5)

Enne kõneluste alustamist kahepoolsete viisavabaduslepingute sõlmimiseks Colombia ja Peruu ning liidu vahel peaks komisjon täiendavalt hindama olukorda nendes riikides, lähtudes käesolevas määruses esitatud kriteeriumidest.

(6)

Selleks et tagada vastastikkuse põhimõtte täielik järgimine, tuleks Araabia Ühendemiraatide, Belau, Colombia, Dominica, Grenada, Ida-Timori, Kiribati, Marshalli saarte, Mikroneesia, Nauru, Peruu, Saalomoni saarte, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Samoa, Tonga, Trinidadi ja Tobago, Tuvalu ja Vanuatu kodanike viisanõudest vabastamist hakata kohaldama alles siis, kui liidu ja asjaomaste riikide vahel on sõlmitud kahepoolsed viisavabaduslepingud.

(7)

Statistiliste andmete kohaselt ei kujuta praegu määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisa 3. osas loetletud Briti kodanike rühmad Schengeni alale ebaseadusliku sisserände ohtu ning enamik neist elab Kariibi mere saartel, mis on väga tihedalt seotud ja väga sarnased naaberriikidega, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud. Seega tuleks need Briti kodanike rühmad vabastada viisanõudest kokku kuni 90-päevasteks riigis viibimisteks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul ning need rühmad tuleks üle kanda kõnealuse määruse II lisasse.

(8)

Määruse (EÜ) nr 539/2001 lisades tuleks arvesse võtta rahvusvahelise õiguse arengut, mille tulemusel on muutunud teatavate riikide või üksuste staatus või nimetus. Kõnealuse määruse I lisasse tuleks lisada Lõuna-Sudaan, kuna see riik kuulutas 9. juulil 2011. aastal välja oma iseseisvuse ja ta võeti 14. juulil 2011 ÜRO liikmeks.

(9)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ (3) sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(10)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel allakirjutatud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (5) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (6) artikliga 3.

(11)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (8) artikliga 3.

(12)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (9). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(13)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (10). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(14)

Küprose puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(15)

Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(16)

Horvaatia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(17)

Määrust (EÜ) nr 539/2001 tuleks seega vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 ette lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel -1

Käesoleva määruse eesmärk on määrata kindlaks kolmandad riigid, kelle kodanikelt nõutakse viisat või kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, hinnates igal üksikjuhtumil eraldi mitmesuguseid kriteeriume, mis on seotud muu hulgas ebaseadusliku sisserändega, avaliku korra ja julgeolekuga, majandusliku kasuga, eelkõige turismi ja väliskaubanduse aspektist, ning liidu välissuhetega asjaomaste kolmandate riikidega, arvestades eelkõige inimõigusi ja põhivabadusi, samuti piirkondlikku ühtekuuluvust ja vastastikkuse põhimõtet.”;

2)

I lisa muudetakse järgmiselt:

3)

II lisa muudetakse järgmiselt: