32000D0253

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2000/EÜ,

24. jaanuar 2000,

millega kehtestatakse ühenduse haridusalase tegevusprogrammi Socrates teine etapp

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 149 ja 150,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [1],

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2],

võttes arvesse regioonide komitee arvamust [3],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4],

pidades silmas 10. novembril 1999 lepituskomitees heakskiidetud ühisteksti

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa ühenduse asutamislepinguga nähakse ette, et ühenduse meetmed peavad muu hulgas kaasa aitama kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele; käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid edendama hariduse Euroopa mõõdet ja aitama kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele elukestva õppe soodustamiseks.

(2) Euroopa Parlament ja nõukogu lõid ühenduse tegevusprogrammi Socrates otsusega nr 819/95/EÜ. [5]

(3) 20. ja 21. novembril 1997 Luxembourgis toimunud erakorralisel Euroopa Ülemkogu istungil tõdeti, et elukestev haridus ja koolitus võivad liikmesriikide tööhõivepoliitikale oluliselt kaasa aidata, et suurendada tööalast konkurentsi- ja kohanemisvõimet ja ettevõtluskultuuri ning edendada võrdseid võimalusi.

(4) Oma infobülletäänis "Teel teadmiste Euroopa poole" esitas komisjon suunised sellise avatud ja dünaamilise Euroopa haridusruumi loomiseks, kus on võimalik saavutada elukestva hariduse ja koolituse eesmärki.

(5) Valges raamatus "Õpetamine ja õppimine: teel õpiühiskonna suunas" tõdes komisjon, et õpiühiskonna teke hõlmab uute teadmiste omandamise soodustamist ja motivatsiooni kasutada iga õppimisvõimalust; rohelises raamatus "Haridus, koolitus, teadustegevus: riikidevahelise vaba liikumise takistused" rõhutas komisjon eeliseid, mida vaba liikumine inimestele ja konkurentsivõimele Euroopa Liidus kaasa toob.

(6) Komisjoni eesmärk on saavutada Euroopa Parlamendi soovi kohaselt, et koolide osalus allprogrammis Comenius ja üliõpilaste osalus allprogrammi Erasmus raames ettenähtud vahetusprojektides oleks ligikaudu 10 %.

(7) Tuleb edendada kodanikuaktiivsust ja tugevdada võitlust tõrjutuse eri vormide, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu; erilist tähelepanu tuleks osutada võrdõiguslikkuse ning naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamisele; erivajadustega inimestele tuleks pöörata eritähelepanu.

(8) Euroopa Parlament ja nõukogu oma noori käsitlevas otsuses ja nõukogu oma kutseõpet käsitlevas otsuses 1999/382/EÜ [6] on loonud ühenduse noorsoo- ja koolitusalased tegevusprogrammid, mis koos programmiga Socrates aitavad kaasa teadmiste Euroopa edendamisele.

(9) Ühenduse meetmete lisaväärtuse tugevdamiseks peab komisjon koostöös liikmesriikidega tagama kõikidel tasanditel käesoleva otsuse ja muude asjaomaste ühenduse tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmete raames rakendatud meetmete järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse.

(10) Tuleb ette näha võimalus korralda ühistegevust programmi Socrates ja muude haridusalaste ühenduse programmide või meetmete raames, soodustades seeläbi sünergiat ja tugevdades ühenduse meetmete lisaväärtust.

(11) Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingus nähakse hariduse, koolituse ja noorsoovaldkonnas ette tihedam koostöö ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Euroopa Majanduspiirkonnas tegutsevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide (EFTA/EMP riikide) vahel.

(12) Tuleks ette näha, et käesolevas programmis võiksid osaleda ka assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastavate assotsiatsiooninõukogude otsustes kehtestatud tingimustel, Küpros, mida selle riigiga kokkulepitavas korras rahastatakse lisaassigneeringutest, ning Malta ja Türgi, mida rahastatakse lisaassigneeringutest kooskõlas asutamislepinguga.

(13) Käesolevat programmi tuleks koostöös komisjoni ja liikmesriikidega selle kohandamiseks regulaarselt kontrollida ja hinnata, eelkõige meetmete rakendamise tähtsuse järjekorra muutmiseks; hindamine peaks hõlmama ka sõltumatute ja erapooletute organite läbiviidavat välist hindamist.

(14) Asutamislepingu artiklis 5 määratletud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei saa üksikud liikmesriigid kvaliteetse hariduse arendamisel tehtavaks koostööks kavandatud meetmete eesmärke piisaval määral saavutada, sest selleks on vaja mitmepoolseid partnerlussuhteid, mitmepoolseid vahetusi ja teabevahetust kogu ühenduses; ühenduse meetmed on riikidevahelise ulatusega ja seetõttu suudaks ühendus neid eesmärke paremini saavutada; käesolev otsus ei lähe nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15) Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi täiustamine on tulemuslik vahend vaba liikumise eesmärkide täielikuks saavutamiseks; programmis osalevaid ülikoole julgustatakse Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi võimalikult laialdaselt kasutama.

(16) Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamist käsitleva 6. mai 1999. aasta kokkuleppe [7] punkti 33 tähenduses.

(17) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, [8]

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse haridusalase tegevusprogrammi Socrates teine etapp, edaspidi "käesolev programm".

2. Käesolevat programmi rakendatakse alates 1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2006.

3. Käesolev programm aitab kaasa teadmiste Euroopa edendamisele, arendades ametlikul ning vabaharidusel ja -koolitusel põhineva elukestva õppe edendamise kaudu hariduse ja koolituse Euroopa mõõdet. Programm toetab kodanikuaktiivsust ja konkurentsivõimet soodustavate teadmiste, oskuste ja pädevuse omandamist.

4. Käesolev programm toetab ja täiendab liikmesriikide võetavaid meetmeid, teadvustades siiski täielikult liikmesriikide vastutust hariduse sisu, haridus- ja koolitussüsteemide korralduse ning oma kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse eest.

Artikkel 2

Programmi eesmärgid

Et arendada kvaliteetset haridust ja soodustada elukestvat õpet, teadvustades samas täielikult liikmesriikide vastutust, on käesoleva programmi eesmärgid:

a) tugevdada kõikidel tasemetel hariduse Euroopa mõõdet ja hõlbustada Euroopa haridusvõimaluste laialdast riikidevahelist kättesaadavust, edendades kõikides haridusega seotud valdkondades võrdseid võimalusi;

b) parandada kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt Euroopa Liidu keelte, eelkõige vähem levinud ja õpetatud keelte oskust, et saavutada Euroopa Liidu rahvaste vahel suurem üksteisemõistmine ja solidaarsus ning edendada hariduse kultuuridevahelist mõõdet;

c) edendada haridusalast koostööd ja vahetusi, eelkõige:

- soodustades haridusasutuste vahelist vahetust,

- edendades avatud ja kaugõpet,

- soodustades diplomite ja õppeperioodide tunnustamise täiustamist,

- arendades teabevahetust

ning aidata kõrvaldada sellealaseid takistusi;

d) soodustada õppemetoodika ja -materjalide täiustamisel uuenduslikkust, sealhulgas vajaduse korral uute tehnoloogiate kasutamist, ja uurida hariduspoliitika valdkonnas ühist huvi pakkuvaid teemasid.

Artikkel 3

Ühenduse meetmed

1. Käesoleva programmi artiklis 2 sätestatud eesmärke püütakse saavutada järgmiste allprogrammide kaudu, mille sisu ja kohaldamiskorda kirjeldatakse lisas:

Allprogramm 1 | Kooliharidus (Comenius); |

Allprogramm 2 | Kõrgharidus (Erasmus); |

Allprogramm 3 | Täiskasvanute koolitus ja muud haridussuunad (Grundtvig); |

Allprogramm 4 | Keeleõpetus ja -õpe (Lingua); |

Allprogramm 5 | Avatud ja kaugõpe; info- ja sidetehnoloogiad hariduses (Minerva); |

Allprogramm 6 | Vaatlus ja uuendused; |

Allprogramm 7 | Ühismeetmed; |

Allprogramm 8 | Täiendavad meetmed. |

2. Kõnealuseid allprogramme rakendatakse järgmiste riikidevaheliste meetmete kaudu, mida on võimalik omavahel kombineerida:

a) toetus Euroopas haridusalal tegutsevate inimeste riikidevahelisele vabale liikumisele;

b) toetus info- ja sidetehnoloogiate kasutamisele hariduses;

c) toetus kogemuste ja heade tavade vahetust hõlbustavate riikidevaheliste koostöövõrgustike arendamisele;

d) keeleoskuse ja eri kultuuride mõistmise arendamine;

e) toetus uuenduslikele pilootprojektidele, mis põhinevad hariduse uuenduslikkuse ja kvaliteedi arendamiseks kavandatud riikidevahelistel partnerlussuhetel;

f) ühenduse võrdlusmaterjali pidev täiendamine

- riikliku hariduspoliitika vaatluse ja analüüsi,

- heade tavade ja uuenduste jälgimise ja levitamise ning

- põhjaliku teabevahetuse kaudu.

Artikkel 4

Programmis osalejad

1. Lisas täpsustatud tingimuste ja rakenduskorra kohaselt on käesoleva programmi sihtrühmaks peamiselt:

a) õpilased, üliõpilased või muud õppurid;

b) otseselt haridustööga seotud personal;

c) mis tahes liiki haridusasutused, mille iga liikmesriik täpsustab;

d) isikud ja organid, kes vastutavad liikmesriikides haridussüsteemide ja -poliitika eest kohalikul, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil.

2. Käesolevasse programmi kuuluvates asjakohastes allprogrammides võivad osaleda ka haridusasutustega koostööd tegevad avalik- ja eraõiguslikud asutused, eelkõige:

- kohalikud ja piirkondlikud organid ja organisatsioonid,

- haridusalal tegutsevad ühendused, sealhulgas üliõpilaste, õpilaste, õpetajate ja lastevanemate ühendused,

- ettevõtted ja konsortsiumid, kutseorganisatsioonid ning kaubandus- ja tööstuskojad,

- tööturu osapooled ja nende organisatsioonid kõikidel tasanditel,

- uurimiskeskused ja -organisatsioonid.

Artikkel 5

Programmi rakendamine ja koostöö liikmesriikidega

1. Komisjon:

- tagab programmi kuuluvate ühenduse meetmete rakendamise vastavalt lisale,

- konsulteerib tööturu osapoolte ja Euroopa tasandil haridusalal tegutsevate asjaomaste ühendustega ja teavitab artikli 8 lõikes 1 nimetatud komiteed nende arvamustest.

2. Liikmesriigid:

- võtavad vajalikke meetmeid käesoleva programmi ladusaks toimimiseks liikmesriigi tasandil, kaasates siseriiklike tavade kohaselt kõiki haridusega seotud osapooli,

- loovad sobiva struktuuri programmi meetmete rakendamise kooskõlastatud juhtimiseks liikmesriigi tasandil (Socratese riiklikud bürood),

- püüavad vastu võtta asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada õiguslikke ja halduslikke takistusi käesolevas programmis osalemisele,

- võtavad meetmeid, et tagada liikmesriigi tasandil sünergia muude ühenduse programmidega.

3. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega:

- ülemineku eelmise haridusalase programmi (otsusega nr 819/95/EÜ loodud programm Socrates) raames võetud meetmetelt käesoleva programmi kohaselt rakendatavatele meetmetele,

- eelmise haridusalase programmi (Socrates) raames võetud ja käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete tulemuste levitamise,

- käesoleva programmi raames võetud meetmetega seotud asjakohase teavitamise, reklaami ja järelevalve.

Artikkel 6

Ühismeetmed

Teadmiste Euroopa ülesehitusprotsessi osana võib käesolevas programmis sisalduvaid meetmeid rakendada artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras ühismeetmetena koos seonduvate ühenduse programmide ja meetmetega, eelkõige programmidega Leonardo da Vinci ja "Noored", samuti ühenduse programmidega uute tehnoloogiate uurimise ja arendamise valdkonnas.

Artikkel 7

Rakendusmeetmed

1. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud allpool nimetatud küsimustega, võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 nimetatud korralduskomitee menetluse kohaselt:

a) iga-aastane tööplaan, sealhulgas prioriteedid, ühismeetmete teemad ning valikukriteeriumid ja -menetlused;

b) ühenduse antav rahaline toetus (summad, kestus ja saajad) ja programmi rakendamise üldsuunised;

c) aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus programmi erinevate meetmete vahel;

d) rahaliste vahendite jaotus liikmesriikide vahel detsentraliseeritult hallatavate meetmete puhul;

e) programmi järelevalve ja hindamise ning tulemuste levitamise ja edastamise kord;

f) komisjoni ettepanekud projektide, sealhulgas allprogrammi 7 (ühismeetmed) kuuluvate projektide valimiseks.

2. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud kõikide muude küsimustega, võetakse vastu kooskõlas artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 8

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 9

Koostöö muude programmikomiteedega ja teave muude ühenduse algatuste kohta

1. Komitee organiseerib regulaarse ja struktureeritud koostöö tegevusprogrammi Leonardo da Vinci raames ühenduse kutseõppepoliitika rakendamiseks loodud komitee ja ühenduse tegevusprogrammi "Noored" raames loodud komiteega.

2. Käesoleva programmi ja muude artiklis 11 nimetatud meetmete järjepidevuse tagamiseks teavitab komisjon komiteed regulaarselt hariduse, koolituse ja noorsoovaldkonnas tehtud ühenduse algatustest, seahulgas koostööst kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 10

Rahastamine

1. Käesoleva programmi rakendamise finantsraamistikuks artiklis 1 sätestatud ajavahemikus määratakse 1850 miljonit eurot.

2. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 11

Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

1. Komisjon koostöös liikmesriikidega tagab üldise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse muude asjaomaste ühenduse tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmetega. Programm aitab kaasa võrdõiguslikkuse, naiste ja meeste võrdsete võimaluste ning sotsiaalse hõlvamise edendamist käsitleva ühenduse poliitika eesmärkide saavutamisele.

Komisjon tagab käesoleva programmi ning kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö raames rakendatavate haridusalaste programmide ja meetmete tõhusa ühendamise.

2. Käesoleva programmi meetmeid rakendades võtavad komisjon ja liikmesriigid arvesse prioriteete, mis on sätestatud nõukogu poolt kooskõlastatud tööhõivestrateegia raames vastuvõetud tööhõivesuunistes.

Artikkel 12

EFTA/EMP riikide, assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, Küprose, Malta ja Türgi osalemine

Programmis võivad osaleda:

- EFTA/EMP riigid EMP lepingus sätestatud tingimustel,

- assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastavate assotsiatsiooninõukogude otsustes kehtestatud tingimustel,

- Küpros, mida rahastatakse lisaassigneeringutest selle riigiga kokkulepitavas korras,

- Malta ja Türgi, mida rahastatakse lisaassigneeringutest asutamislepingu sätete kohaselt.

Artikkel 13

Rahvusvaheline koostöö

Käesoleva programmi raames ja artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras võib komisjon teha koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Euroopa Nõukoguga.

Artikkel 14

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon koostöös liikmesriikidega kontrollib käesolevat programmi regulaarselt. Kontrollide ja hindamiste tulemusi tuleks käesoleva programmi rakendamisel arvesse võtta.

Kontrollimine hõlmab lõikes 3 nimetatud aruandeid ja erimeetmeid.

2. Komisjon koostöös liikmesriikidega hindab käesolevat programmi regulaarselt. Hinnang antakse seoses artiklis 2 nimetatud eesmärkidega võetud meetmete asjakohasuse, tõhususe ja mõju kohta. Hinnang antakse ka programmi mõjule tervikuna.

Hinnangus vaadeldakse käesoleva programmi ja muude asjakohaste ühenduse tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmete raames rakendatavate meetmete vastastikust täiendavust.

Kooskõlas artikli 8 lõikes 2 kirjeldatud korra kohaselt kehtestatud kriteeriumidega tehakse käesoleva programmi regulaarseid sõltumatuid välishindamisi.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile 31. detsembriks 2003 aruande käesoleva programmi rakendamise ja 30. juuniks 2007 aruande programmi mõju kohta.

4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele:

- uute liikmesriikide ühinemisel aruande rahalise mõju kohta, mida ühinemised programmile avaldavad, millele vajaduse korral lisatakse rahandusalased ettepanekud selle mõju arvesse võtmiseks, kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini ja -menetluse parandamise kohta ja 1999. aasta märtsis Berliinis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustega. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad nende ettepanekute kohta otsuse võimalikult kiiresti,

- 30. juuniks 2004 hindamise vahearuande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta,

- 31. detsembriks 2006 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta,

- 31. detsembriks 2007 järelhindamise aruande.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 24. jaanuar 2000

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Gama

[1] EÜT C 314, 13.10.1998, lk 5.

[2] EÜT C 410, 30.12.1998, lk 2.

[3] EÜT C 51, 22.2.1999, lk 77.

[4] Euroopa Parlamendi 5. novembri 1998. aasta arvamus (EÜT C 359, 23.11.1998, lk 60), nõukogu 21. detsembri 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 49, 22.2.1999, lk 42), Euroopa Parlamendi 25. veebruari 1999. aasta otsus (EÜT C 153, 1.6.1999, lk 24) ja Euroopa Parlamendi 15. detsembri 1999. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta otsus.

[5] EÜT L 87, 20.4.1995, lk 10. Otsust on muudetud otsusega 576/98/EÜ (EÜT L 77, 14.3.1998, lk 1).

[6] EÜT L 146, 11.6.1999, lk 33.

[7] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------

LISA

I. SISSEJUHATUS JA ÜLDSÄTTED

1. Artiklis 2 sätestatud eesmärke rakendatakse käesolevas lisas ettenähtud meetmete kaudu artiklis 3 kirjeldatud ühenduse meetmete alusel.

2. Ajakava, taotluste esitamise tingimusi ning abikõlblikkuse- ja valikukriteeriume käsitlevad sätted määratakse kindlaks kooskõlas artikli 8 lõikega 2 ja komisjon avaldab neid regulaarselt. Lisaks avaldatakse projektikonkursside kutseid, milles täpsustatakse projektide esitamise tähtajad.

3. Vahetusprojektide raames tuleks ette näha piisav keeleline ettevalmistus tagamaks, et osalejad oskaksid vajalikul määral vastuvõtva asutuse õppekeelt/-keeli. Päritolu- ja vastuvõtvates asutustes tuleks teha asjakohased korraldused tagamaks, et kõnealustest vahetusprojektidest saadaks maksimaalset kasu.

4. Projektid, mida programmi eri meetmete raames koordineerivad ülikoolid, peaksid moodustama osa allprogrammis 2 ettenähtud asjaomaste asutuste institutsioonilepingust.

5. Haridusalaste erivajadustega isikute võimaluste ja osalemise soodustamiseks võib võtta toetavaid meetmeid. Vajaduse korral võib võtta meetmeid naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamiseks. Eriti soodustatakse tegevust, mille käigus pööratakse eritähelepanu kultuuridevahelistele aspektidele või muude keelte, eelkõige vähem levinud või õpetatud ühenduse keelte oskusele. Programmi kõikide meetmete ulatuses ergutatakse avatud ja kaugõppe edendamist, samuti info- ja sidetehnoloogiate asjakohast kasutamist. Kõikide programmi meetmete raames pööratakse erilist tähelepanu tulemuste levitamisele.

II. ÜHENDUSE MEETMED

Käesolev lisa sisaldab kaht põhilist meetmete liiki:

- esimene liik, allprogrammid 1-3, mis käsitlevad elukestva hariduse kolme põhietappi (kool, ülikool, muu);

- teine liik, allprogrammid 4-8, mis käsitlevad mitmesuguseid meetmeid valdkondades nagu keeled, pedagoogilisel eesmärgil kasutatav info- ja sidetehnoloogia, sealhulgas eelkõige pedagoogilise suunitlusega multimeedia ja teabevahetus, samuti kõik horisontaalsel tasandil huvi pakkuvad küsimused nagu uuendused, tulemuste levitamine, ühismeetmed ja programmide hindamine.

ALLPROGRAMM 1: | "COMENIUS": KOOLIHARIDUS |

Allprogramm 1.1: | Koolide partnerlussuhted |

Allprogramm 1.2: | Kooliharidust andva personali alusõpe ja täiendkoolitus |

Allprogramm 1.3: | Koolide partnerlussuhete ja kooliharidust andva personaliga seotud võrgustikud |

ALLPROGRAMM 2: | "ERASMUS": KÕRGHARIDUS |

Allprogramm 2.1: | Euroopa ülikoolidevaheline koostöö |

Allprogramm 2.2: | Üliõpilaste ja ülikooliõppejõudude vahetused |

Allprogramm 2.3: | Temaatilised võrgud |

ALLPROGRAMM 3: | "GRUNDTVIG": TÄISKASVANUTE KOOLITUS JA MUUD HARIDUSSUUNAD |

ALLPROGRAMM 4: | "LINGUA": KEELEÕPETUS JA -ÕPE |

ALLPROGRAMM 5: | "MINERVA": AVATUD JA KAUGÕPE, INFO- JA SIDETEHNOLOOGIAD HARIDUSES |

ALLPROGRAMM 6: | VAATLUS JA UUENDUSED |

Allprogramm 6.1: | Haridussüsteemide, -poliitika ja haridusalaste uuenduste vaatlus |

Allprogramm 6.2: | Uutele vajadustele vastavad uuenduslikud algatused |

ALLPROGRAMM 7: | ÜHISMEETMED |

ALLPROGRAMM 8: | TÄIENDAVAD MEETMED |

ALLPROGRAMM 1: "COMENIUS": KOOLIHARIDUS

Comeniuse eesmärk on parandada koolihariduse kvaliteeti ja tugevdada selle Euroopa mõõdet, soodustades eelkõige riikideülest koostööd koolide vahel ja aidates kaasa otseselt kooliharidusega seotud personali professionaalsuse tõstmisele, ning edendada keeleõpet ja eri kultuuride alast teadlikkust.

Allprogramm 1.1: Koolide partnerlussuhted

1. Ühendus ergutab mitmepoolsete partnerlussuhete loomist koolide vahel. Sellised partnerlussuhted võivad hõlmata ka muid asjakohaseid asutusi, näiteks õpetajakoolitust andvaid asutusi, kohalikke institutsioone ja asutusi, ettevõtteid või kultuuriasutusi, samuti lastevanemate, õpilaste ja muid asjaomaseid organisatsioone.

2. Ühenduse rahalist toetust võib anda järgmistele projektidele:

a) projektid, mis keskenduvad osalevatele koolidele ühist huvi pakkuvatele küsimustele ja millega kaasneb:

- õpilaste osalus projekti ettevalmistamises ja sellega seotud tegevuses, sealhulgas vajaduse korral projektiga kaasnevad vahetused,

- õpetajate vahetused, et valmistada ette ja kontrollida projekte või õpetada mõnes teises liikmesriigis, sealhulgas praktika ettevõtetes,

- õppematerjalide väljatöötamine ja heade tavade vahetus;

b) projektid, mille konkreetne eesmärk on õpetada ja õppida ühenduse ametlikke keeli, samuti iiri keelt (üks Euroopa ühenduste asutamislepingute koostamise keeltest) ja letseburgi murret (mida räägitakse Luksemburgis), sealhulgas õpetada ja õppida liikmesriikide piirialadel naaberriikides räägitavaid ühenduse keeli. Projektid võivad olla mitmepoolsed, eelkõige juhul, kui nende sihtrühmaks on mõni vähem levinud või õpetatud keel, ja peaksid lisaks punktis a nimetatud tegevusele hõlmama õpilaste vahetusi;

c) projektid, mille eesmärk on edendada eri kultuuride alast teadlikkust, eelkõige need, mis on ette nähtud rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks või võõrtööliste, mustlaste ja rändrahvaste ning töö tõttu sageli elukohta vahetavate isikute laste erivajaduste rahuldamiseks;

d) projektid, mis käsitlevad haridusalaste erivajadustega õpilastega seotud küsimusi, pöörates erilist tähelepanu selliste õpilaste integreerimisele tavaõppesse.

3. Kõnealuses allprogrammis osaleda soovivad koolid esitavad lühikirjelduse tegevuse kohta, mida nad eesseisva kooliaasta jooksul käesoleva programmi raames teha kavatsevad (Comeniuse plaan). Comeniuse plaan peab võimaldama Socratese riiklikel büroodel võtta käesoleva allprogrammi raames valiku tegemisel arvesse asjaomase kooli Euroopa-alase tegevuse üldist arengut.

Allprogramm 1.2: Kooliharidust andva personali alusõpe ja täiendkoolitus

1. Ühendus toetab nende asutuste ja organite mitmepoolseid projekte, kes tegelevad otseselt kooliharidusega seotud personali alusõppe või täiendkoolitusega. Tuleb ergutada koolide ja muude otsuse artiklis 4 kirjeldatud haridusalal tegutsevate isikute ja asutuste osalust, samuti vajaduse korral järelevalveasutuste kaasamist piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

2. Ühenduse rahalist toetust võib anda järgmistele projektidele:

Vahetusprojektid:

a) vahetused alusõppe omandamiseks, sealhulgas õppepraktikaperioodid, keeleõpetaja-praktikandina töötamine ja praktika ettevõtetes;

b) väljaõppe saanud kooliõpetajate vahetused täiendkoolituseks ja oskuste ajakohastamiseks;

c) piiratud kestusega vahetused (sealhulgas keelekümblus) keeleõpetajatele, keeleõpetajaks ümberõppivatele töötajatele, kvalifitseeritud õpetajatele, kes kavatsevad varsti keeleõpetajana töötamist jätkata, ja õpetajatele, kes peavad või soovivad muid õppeaineid võõrkeeles õpetada.

Mitmepoolsed koostööprojektid järgmistes valdkondades:

d) õppekavade, kursuste, moodulite või õppematerjalide välja töötamisele kaasa aitamine seoses koolihariduse Euroopa mõõtme tugevdamisega;

e) koolide haldamist käsitlev koolitustegevus ja teabevahetus ning seonduvad teenistused, näiteks juhendamine ja nõustamine;

f) haridus- ja koolitustegevus ning teabevahetus, mille eesmärk on suurendada koolihariduses eri kultuuride alast teadlikkust või võõrtööliste, mustlaste ja rändrahvaste ning töö tõttu sageli elukohta vahetavate isikute laste integratsiooni ja õpitulemuste parandamist;

g) riskirühma kuuluvate ja haridusalaste erivajadustega õpilaste haridusega tegeleva personali koolitust ja haridust käsitlev tegevus.

Allprogramm 1.3: Koolide partnerlussuhete ja kooliharidust andva personaliga seotud võrgustikud

Ühendus edendab allprogrammide 1.1 ja 1.2 raames toetatavate koolide partnerlussuhete ja kooliharidust andva personali koolitusega tegelevate projektide võrkude loomist, et võimaldada koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, tulemuste ja heade tavade levitamist ning koolihariduse kvalitatiivseid ja uuenduslikke aspekte käsitlevaid diskussioone. Võimaluse korral tuleks personali koolitusvõrgustikke arendada tihedas koostöös allprogrammi Erasmus raames ettenähtud ülikoolide temaatiliste võrkudega.

ALLPROGRAMM 2: "ERASMUS": KÕRGHARIDUS

Erasmuse eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja tugevdada selle Euroopa mõõdet, ergutada riikideülest koostööd ülikoolide vahel, suurendada kõrgharidusega seotud vaba liikumist Euroopas ning parandada õpingute ja kvalifikatsioonide läbipaistvust ja akadeemilist tunnustamist kogu ühenduses.

Osalevad ülikoolid sõlmivad komisjoniga institutsioonilepingud, mis hõlmavad kõiki heakskiidetud Erasmuse tegevusalasid. Sellised lepingud kehtivad tavaliselt kolm aastat ja neid on võimalik uuendada.

Allprogramm 2.1: Euroopa ülikoolidevaheline koostöö

1. Ühendus toetab ülikoolidevahelist koostööd, sealhulgas selliste uuendusprojektide väljatöötamist, mida ülikoolid viivad ellu koostöös teiste liikmesriikide partneritega ja milles vajaduse korral osalevad teised otsuse artiklis 4 nimetatud haridusalal tegutsevad isikud ja asutused.

2. Ühenduse rahalist toetust võib anda järgmistele projektidele:

a) üliõpilaste ja ülikooliõppejõudude vahetuste korraldamine;

b) õppekavade, moodulite, intensiivkursuste ja muu haridusalase tegevuse ühine arendamine ja rakendamine, sealhulgas mitut teadusharu hõlmav tegevus ja õppeainete õpetamine võõrkeeles;

c) Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi juurutamine, laiendamine ja edasiarendamine, et hõlbustada akadeemilist tunnustamist teistes liikmesriikides.

Allprogramm 2.2: Üliõpilaste ja ülikooliõppejõudude vahetused

1. Ühendus toetab riikidevahelisi vahetusi, milles osalevad:

a) üliõpilased kooskõlas punktiga 2;

b) ülikooliõppejõud, eesmärgiga tegeleda õppetööga, mis võiks tõenäoliselt suurendada Euroopa mõõdet või laiendada asjaomaste ülikoolide pakutavate kursuste valikut.

2. Üliõpilasi, kes pärast vähemalt esimese õppeaasta läbimist veedavad käesoleva allprogrammi raames kolm kuni 12 kuud mõnes teises liikmesriigis, loetakse "Erasmuse üliõpilasteks", sõltumata sellest, kas neile on antud rahalist toetust kooskõlas punktiga 3. Selliseid perioode tunnustatakse täielikult institutsioonilepingutesse kuuluvates ülikoolidevahelistes lepingutes ja need võivad hõlmata ka praktikat ettevõtetes. Vastuvõtvad ülikoolid Erasmuse üliõpilastelt õppemaksu ei nõua. Erivajadustega üliõpilastele pööratakse erilist tähelepanu.

3. Ühenduse rahalist toetust võib anda järgmistele projektidele:

- üliõpilaste vahetused. Liikmesriigid võivad ühenduse toetust andes arvesse võtta taotlejate majanduslikku olukorda. Et ühenduse toetus katab ainult osa üliõpilaste vahetuste kuludest, kutsutakse liikmesriike üles aitama vajalikke vahendeid hankida. Päritoluliikmesriigis üliõpilastele antavaid stipendiume või õppelaene antakse ka vastuvõtvas liikmesriigis õppimise ajal;

- ülikooliõppejõudude vahetused;

- ettevalmistavad meetmed kooskõlas IV jao B osa punktiga 4.

Allprogramm 2.3: Temaatilised võrgud

Ühendus soodustab selliste temaatiliste võrkude väljatöötamist ja juurutamist, mis võimaldavad ülikoolide rühmadel teha koostööd ühe või mitme teadusharuga seotud või muudes vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, et levitada uuendusi, hõlbustada heade tavade levikut, ergutada kõrghariduse kvalitatiivseid ja uuenduslikke aspekte käsitlevaid diskussioone, täiustada õpetamismetoodikat ja stimuleerida ühisprogrammide ja erikursuste väljatöötamist. Tuleb soodustada akadeemiliste ühenduste, kutseühenduste ja muude sotsiaal- ja majandussektori esindajate osalemist. Erilist tähelepanu pööratakse tulemuste levitamisele.

ALLPROGRAMM 3: "GRUNDTVIG": TÄISKASVANUTE KOOLITUS JA MUUD HARIDUSSUUNAD

1. Grundtvig täiendab allprogramme 1 (kooliharidus) ja 2 (ülikooliharidus) ja selle eesmärk on edendada elukestva õppe Euroopa mõõdet, aidata suurema riikidevahelise koostöö kaudu kaasa uuendustele ja muude haridussuundade kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning edendada keeleõpet. Allprogramm on suunatud inimestele, kes mingis eluetapis soovivad omandada teadmisi ja pädevust ametliku või vabahariduse raames või iseseisvalt õppides, et suurendada seeläbi oma eri kultuuride alast teadlikkust ja tööalast konkurentsivõimet, parandada oma haridusalaseid arenemisvõimalusi ning olla täisväärtuslik ja aktiivne ühiskonnaliige.

2. Ühenduse rahalist toetust võib anda riikidevahelistele projektidele ja algatustele, mille eesmärk on edendada:

a) vajadust täiskasvanute koolituse järele ja täiskasvanute osalemist elukestvas õppes;

b) pädevuse omandamist või täiendamist nende isikute puhul, kellel puudub alusharidus ja kvalifikatsioon;

c) uuenduslike haridusmetoodikate ja heade tavade väljatöötamist, vahetamist ja levitamist, sealhulgas moodulite ja asjakohaste õppematerjalide väljatöötamist ja levitamist;

d) teabe- ja tugiteenuste, sealhulgas juhendamise ja nõustamisega seotud teenuste väljatöötamist täiskasvanud õppuritele ja täiskasvanute koolitajatele;

e) täiskasvanud õppurite omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuse, sealhulgas kogemusliku või iseseisva õppe või vabahariduse kaudu omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuse hindamise, kontrollimise või tõendamise vahendite ja meetodite väljatöötamist;

f) täiskasvanud õppurite ja täiskasvanute koolitajate muude ühenduse keelte oskuse täiendamist või eri kultuuride alast teadlikkust;

g) kõnealuses valdkonnas tegutsevate haridustöötajate alusõppe või täiendkoolituse arendamist;

h) õppelähetusi ja vahetusi, sealhulgas täiskasvanute koolitajate või nende koolitajate õppelähetusi ja vahetusi;

i) projekte, mis on suunatud haridusalaste erivajadustega täiskasvanud õppuritele.

3. Ühendus toetab Euroopa võrkude loomist, et tugevdada kõnealuses valdkonnas tegutsevate osapoolte vahelisi sidemeid, võimaldada neil teha ühist huvi pakkuvates küsimustes stabiilsemat koostööd ja suurendada nende teadlikkust seoses hariduse Euroopa mõõtmega.

ALLPROGRAMM 4: "LINGUA": KEELEÕPETUS JA -ÕPE

1. Lingua allprogrammi eesmärk on toetada mitmesuguseid keelõppega seotud meetmeid, et aidata edendada ja säilitada ühenduse keelelist mitmekesisust, parandada keeleõpetuse ja -õppe kvaliteeti ning hõlbustada individuaalsetele nõudmistele kohandatud elukestva keeleõppe võimaluste kasutamist. Erilist tähelepanu pööratakse keeleõpetajate ja ühenduses kõikide haridusvaldkondade keeleõppepoliitika eest vastutavate isikute vaheliste riikideüleste sidemete tugevdamisele. Sel viisil Lingua nii täiendab kui ka tugevdab muude käesolevate programmide, eelkõige allprogrammide 1, 2 ja 3 raames toimuva keeleõppe edendamisega seotud meetmeid.

2. Keeleõpe tähendab selles kontekstis kõikide ühenduse ametlike keelte, samuti iiri keele (üks Euroopa ühenduste asutamislepingute koostamise keeltest) ja letseburgi murde (mida räägitakse Luksemburgis) võõrkeelena õpetamist ja õppimist. Programmi jooksul osutatakse erilist tähelepanu vähem levinud ja õpetatud keelte olukorra edendamisele.

3. Ühenduse rahalist toetust võib anda järgmistele riikidevahelistele keeleõppeprojektidele ja tegevustele:

a) tegevused teadlikkuse tõstmiseks, mille eesmärk on tõmmata tähelepanu keeleõppe tähtsusele ja keeleõppe võimaluste kättesaadavusele;

b) tegevused, mille eesmärk on edendada ja/või levitada uuendusi ja häid tavasid, näiteks keeleõpe varases eas või mitmest keelest arusaamine;

c) õppekavade vahetuse arendamine, uute õppematerjalide valmistamine ja keeleoskuse tunnustamise meetodite ja vahendite täiustamine;

d) teabevahetus ja uurimiskeskuste riikidevaheliste võrkude loomine;

e) meetmete väljatöötamine konkreetses olukorras nõutava võõrkeeleoskuse edendamiseks, juhul kui see ei ole seotud kutsealaga;

f) ühenduse edasisest laienemisest tulenevate keeleõpetuse ja -õppega seotud küsimuste käsitlemine.

ALLPROGRAMM 5: "MINERVA": AVATUD JA KAUGÕPE, INFO- JA SIDETEHNOLOOGIAD HARIDUSES

1. Selle allprogrammi eesmärk on toetada mitmesuguseid meetmeid, mis on seotud avatud ja kaugõppe ning info- ja sidetehnoloogiate, sealhulgas multimeedia kasutamisega hariduses seotud meetmeid. Seega täiendab ja tugevdab see allprogramm muid käesoleva programmi raames ettenähtud asjakohaseid meetmeid.

Nendel meetmetel on kolm eesmärki:

- edendada avatud ja kaugõppe ning eriti hariduses rakendatavate info- ja sidetehnoloogiate tähenduse mõistmist õpilaste, õppurite, haridusala otsustajate ja üldsuse seas ning neid tehnoloogiaid pedagoogilistel eesmärkidel kasutavate vahendite ja meetodite kriitilist ja vastutustundlikku kasutamist,

- toetada arusaamist, et info- ja sidetehnoloogiatel, eelkõige multimeedial põhinevate haridusalaste toodete väljatöötamisel on vaja nõuetekohaselt arvesse võtta pedagoogilisi kaalutlusi,

- edendada täiustatud meetodite ja haridusvõimaluste ning saavutatud tulemuste kättesaadavust, eelkõige teabe, kogemuste ja heade tavade riikideülese vahetuse kaudu.

2. Ühenduse rahalist toetust võib anda järgmistele projektidele:

a) projektid ja uuringud, mille eesmärk on aidata hariduse valdkonnas tegutsejatel mõista ja kasutada käimasolevaid uuendusprotsesse, eelkõige neid, mis on seotud info- ja sidetehnoloogiate kasutamisega õpetamisel ja õppimisel, uuenduslike vahendite ja lähenemisviiside väljatöötamisega ning info- ja sidetehnoloogial põhinevate õppeotstarbeliste toodete ja teenuste kvaliteedi hindamise kriteeriumide kehtestamise metoodikatega;

b) projektid avatud ja kaugõppe ning info- ja sidetehnoloogiatega seotud uute metoodikate, moodulite ja ressursside väljatöötamiseks ja katsetamiseks;

c) projektid, mille kaudu töötatakse välja ja ühendatakse omavahel teenuseid ja süsteeme, mis annavad õpetajatele, otsustajatele ja muudele hariduse valdkonnas tegutsejatele teavet avatud ja kaugõpet ning info- ja sidetehnoloogiaid kasutavate õppemetoodikate ja -ressursside kohta;

d) projektid, millega toetatakse avatud ja kaugõppega seotud mõtete ja kogemuste vahetamist ning info- ja sidetehnoloogiate kasutamist hariduses, eelkõige uurimiskeskuste, õpetajakoolitust andvate asutuste, ekspertide, otsustajate ja projektikoordinaatorite võrkude loomist ühist huvi pakkuvates valdkondades.

ALLPROGRAMM 6: VAATLUS JA UUENDUSED

See allprogramm aitab kaasa haridussüsteemide kvaliteedi ja läbipaistvuse parandamisele ning Euroopa hariduses toimuva uuendusprotsessi edasiarendamisele teabe ja kogemuste vahetamise, heade tavade kindlakstegemise, sellealaste süsteemide ja tegevuspõhimõtete võrdleva analüüsi ning nõukogu määratavate hariduspoliitika seisukohast ühist huvi pakkuvate küsimuste arutamise ja analüüsi kaudu.

Allprogramm 6.1: Haridussüsteemide, -poliitika ja haridusalaste uuenduste vaatlus

1. See allprogramm, mis püüab võimaluse korral optimaalselt kasutada olemasolevaid struktuure, koosneb järgmistest meetmetest:

a) kirjeldavate ja statistiliste andmete kogumine ning liikmesriikide haridussüsteemide ja -poliitika võrdlev analüüs;

b) hariduse kvaliteedi hindamise metoodika, sealhulgas asjakohaste kriteeriumide ja näitajate väljatöötamine;

c) uuenduslikke eksperimente käsitlevate andmebaaside ja muude teabeallikate arendamine ja kaasajastamine;

d) ühenduse ja liikmesriikide tasandil toetatava asjakohase tegevuse käigus saadud kogemuste levitamine;

e) teiste liikmesriikide kõikide haridustasemete diplomite, kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ja õppeperioodide tunnustamise hõlbustamine.

2. Selleks võib ühenduse rahalist toetust anda järgmistele meetmetele:

a) Euroopa haridusalane teabevõrk Eurydice, kuhu kuuluvad komisjoni loodud Euroopa üksus ja liikmesriikide loodud üksused, et võimaldada võrgul käesoleva allprogrammi rakendamisel ulatuslikumalt osaleda. Võrgu ülesanne on eelkõige koguda ja vahetada teavet haridussüsteemide ja -poliitika kohta, arendada andmebaase, viia läbi võrdlevaid uuringuid ning töötada välja näitajaid. Vajaduse korral taotleb Eurydice asjakohast abi välisekspertidelt;

b) liikmesriikidele ühist huvi pakkuvaid teemasid käsitleva teabe ja kogemuste vahetuse hõlbustamiseks läbiviidavate mitmepoolsete õppelähetuste Arion korraldamine otsustajatele ja haridusasutuste juhtidele kõikides haridusvaldkondades ning nendes osalemine. Komisjon ja liikmesriigid tagavad selliste õppelähetuste tulemuste asjakohase levitamise ja soodustavad lähetuste interaktiivsust muude käesoleva programmi meetmetega;

c) haridussüsteemide ja -poliitika analüüsiga tegelevate instituutide ja muude piisavalt kvalifitseeritud organite, samuti hariduse kvaliteedi hindamisega tegelevate organite võrkude loomine;

d) uuringud, analüüsid, pilootprojektid, seminarid, ekspertide vahetused ja muud asjakohased meetmed, mis on seotud hariduspoliitika seisukohast ühist huvi pakkuvate küsimustega ja mille puhul otsuste tegijad kogunevad arutama nõukogu määratavaid prioriteetseid teemasid. Komisjon võib kasutada ekspertrühmade abi, et tagada kõnealuste meetmete raames tehtavate analüüside usaldusväärsus. Sellise rühma loomise kord määratakse otsuse artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras;

e) tegevus, mille eesmärk on soodustada diplomite, kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ja õppeperioodide, sealhulgas uurimistegevuse, analüüside, pilootprojektide ning teabe- ja kogemuste vahetuse tunnustamist. Ühenduse diplomite ja tunnistuste akadeemilise tunnustamise riiklike infokeskuste (NARIC) võrk aitab sellele ulatuslikult kaasa. Kõnealune võrk kogub ja levitab eelkõige akadeemiliseks tunnustamiseks vajalikku kinnitatud teavet, võttes arvesse koostoimet diplomite ametialase tunnustamisega.

3. Käesoleva allprogrammi rakendamisel kindlustatakse tihe koostöö eelkõige Euroopa Ühenduste Statistikaameti (Eurostat), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop), Euroopa Koolitusfondi (ETF) ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nimelt Euroopa Nõukogu, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsiooniga (Unesco).

Allprogramm 6.2: Uutele vajadustele vastavad uuenduslikud algatused

Lisaks käesoleva programmi muude allprogrammide raames ettenähtud koostööle võib ühendus toetada riikidevahelisi projekte ja uuringuid, mille eesmärk on aidata välja töötada uuendusi ühes või mitmes konkreetses haridusvaldkonnas. Prioriteetsed valdkonnad määrab nõukogu, kes vaatab need ka regulaarselt üle, et kohandada neid käesoleva programmi rakendamise ajal tekkinud uute vajadustega.

ALLPROGRAMM 7: ÜHISMEETMED

1. Otsuse artikli 6 kohaselt võib käesoleva programmi raames anda ühenduse toetust ühismeetmetele, mida võetakse koos muude teadmiste Euroopat edendavate ühenduse programmide ja meetmete, eelkõige programmidega Leonardo da Vinci ja "Noored".

2. Selliste ühismeetmete rakendamiseks võib avaldada ühiseid projektikonkursside kutseid ühist huvi pakkuvates valdkondades, mis ei kuulu üksnes ühte programmi, mis määratakse otsuse artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras ja milles lepitakse kokku muude asjaomaste programmide ja meetmete komiteedega.

3. Võetakse asjakohaseid meetmeid, et edendada piirkondlikke ja kohalikke sidemeid ja koostööd käesolevas programmis ning programmides Leonardo da Vinci ja "Noored" osalejate vahel.

ALLPROGRAMM 8: TÄIENDAVAD MEETMED

1. Ühenduse rahalist toetust võib anda järgmistele käesoleva programmi eesmärkide saavutamise soodustamiseks ettenähtud algatustele, tingimusel et neid algatusi ei ole võimalik toetada muude programmi meetmete raames:

a) meetmed teadlikkuse tõstmiseks, eesmärgiga edendada haridusalast koostööd, sealhulgas toetus asjakohastele konkurssidele ja muudele hariduse Euroopa mõõtme tugevdamiseks ettenähtud üritustele;

b) haridusalal tegutsevate ühenduste ja muude valitsusväliste organite, samuti haridusalase juhendamise ja nõustamisega tegelevate organite riikideülene tegevus;

c) programmi sihtvaldkondades toimuvad uuendusalased konverentsid ja sümpoosionid;

d) tegevus, mille eesmärk on koolitada Euroopa haridusalaste koostööprojektide juhtimisega tegelevaid isikuid;

e) meetmed käesoleva programmi või selle eelmise etapi abil rakendatud projektide ja tegevuse tulemuste kasutamiseks ja levitamiseks;

f) tegevus, mis vastavalt otsuse artiklile 13 hõlmab koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Euroopa Nõukoguga.

2. Ühenduse rahalist toetust antakse Socratese riiklikele büroodele, mille liikmesriigid on rajanud kooskõlas otsuse artikliga 5, et toetada nende tegevust ja tagada käesoleva programmi tõhus järelevalve ja hindamine.

3. Programmi rakendamisel võib komisjon kasutada eksperte ja tehnilise abi organisatsioone, kelle rahastamise võib ette näha käesoleva programmi üldise rahastamise raames. Lisaks võib komisjon korraldada seminare, kollokviume või muid ekspertide kohtumisi, mis võivad hõlbustada programmi rakendamist, ja võtta asjakohaseid teavitamise, avaldamise ja levitamisega seotud meetmeid.

III. VALIKUMENETLUSED

Menetlused käesolevas lisas nimetatud allprogrammidega seotud ettepanekute ja valikute tegemiseks on järgmised.

1. Detsentraliseeritud allprogrammid

Järgmisi allprogramme, mille raames liikmesriik oma valiku teeb, loetakse detsentraliseerituteks:

a) - allprogramm 1.1 (koolide partnerlussuhted),

- allprogramm 1.2, punkti 2 alapunktid a, b ja c (kooliõpetajate vahetusprojektid koolituspartnerluse raames),

- allprogramm, punkti 2 alapunkt h (täiskasvanute koolitusega seotud õppelähetused ja vahetused),

- allprogramm 6.1, punkti 2 alapunkt b (Arioni õppelähetused),

- ettevalmistavad õppelähetused kõikide allprogrammide raames.

Nende allprogrammide raames esitatud rahalise toetuse taotlused tuleb esitada Socratese riiklikele büroodele, mille liikmesriigid on määranud vastavalt otsuse artiklile 5. Liikmesriigid teevad Socratese riiklike büroode abil valiku ja eraldavad valitud taotlejatele rahalist toetust vastavalt otsuse artikli 8 lõike 2 kohaselt kehtestatud üldsuunistele.

b) allprogramm 2.2, punkt 3 (üliõpilaste ja ülikooliõppejõudude vahetused)

Liikmesriigid eraldavad üliõpilastele ja ülikooliõppejõududele rahalist toetust allprogrammis 2.1 nimetatud institutsioonilepingute raames toimuvate vahetuste jaoks ning üliõpilaste ja ülikooliõppejõudude vahetuste korraldamiseks otsuse artikli 5 kohaselt määratud Socratese riiklike büroode abil, võttes arvesse asjaomaste ülikoolide varasemaid näitajaid ja vastavalt otsuse artikli 8 lõike 2 kohaselt kehtestatud üldsuunistele.

2. Tsentraliseeritud allprogrammid

Järgmisi allprogramme, mille raames komisjon oma valiku teeb, loetakse tsentraliseerituteks:

a) - allprogramm 1.2, punkti 2 alapunktid d, e, f, g (mitmepoolne koostöö),

- allprogramm 3, punkti 2 alapunktid a–g ja i (mitmepoolne koostöö),

- allprogramm 4 (Lingua),

- allprogramm 5 (Minerva),

- allprogramm 6.2 (uuenduslikud algatused).

Nendele allprogrammidele vastavate projektide valimisel kohaldatakse järgmist menetlust:

i) projektikoordinaatorid esitavad komisjonile projektiettepaneku ja saadavad selle koopia asjaomase liikmesriigi määratud Socratese riiklikule büroole;

ii) komisjon hindab projektiettepanekuid sõltumatute ekspertide abil. Riiklikud bürood võivad esitada komisjonile ettepanekute kohta oma hinnangu;

iii) juhul kui komisjoni hinnang projekti kvaliteedi või asjakohasuse kohta erineb koordineeriva riigi riiklikult büroolt saadud hinnangust, konsulteerib komisjon asjaomase liikmesriigi taotluse korral selle liikmesriigiga. Konsulteerimisprotsessi kestus ei või ületada kaht nädalat;

iv) komisjon esitab komiteele ettepaneku lõpliku valiku (toetatavad projektid ja makstavad summad) kohta otsuse artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras;

v) pärast komitee arvamuse saamist koostab komisjon valitud projektide nimekirja ja eraldab makstavad summad.

Teatavatel juhtudel võib kohaldada kaheetapilist menetlust, eriti asjaomaste meetmete ulatuse ja laadiga seotud põhjustel. Sellisel juhul eelneb eespool toodud menetlusele esialgsete projektide esitamine ja valik. Sellekohane otsus tehakse ja esialgse valiku tegemise kord määratakse vastavalt otsuse artikli 8 lõikele 2.

b) - allprogramm 1.3 (koolide partnerlussuhete ja kooliharidust andvate töötajate koolitusega seotud võrgud)

- allprogramm 2.1 (Euroopa ülikoolidevaheline koostöö),

- allprogramm 2.3 (Erasmuse temaatilised võrgud),

- allprogramm 3.3 (täiskasvanute koolituse võrgud),

- allprogramm 6.1, punkti 2 alapunktid a, c, d, e (vaatlus),

- allprogramm 8 (täiendavad meetmed).

Ettepanekud nendele allprogrammidele vastavate projektide kohta esitatakse komisjonile. Komisjon annab projektiettepanekutele oma hinnangu, allprogrammide 1.3, 2.3 ja 3.3 puhul abistavad teda sõltumatud eksperdid. Otsuse projektiettepanekute kohta teeb komisjon pärast komitee arvamuse saamist vastavalt otsuse artikli 8 lõikele 2.

III jao punkti 2 alapunkti a viimases lõigus nimetatud kaheetapilist menetlust kohaldatakse allprogrammide 1.3, 2.3 ja 3.3 suhtes samas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

3. Ühismeetmed

Allprogrammi 7 (ühismeetmed) valikumenetlused määratakse vastavalt otsuse artikli 8 lõikele 2. Vajaduse korral võib eespool toodud menetlusi kohandada, et need vastaksid asjaomaste ühismeetmete erinõuetele. Komisjon hoolitseb selle eest, et tagada optimaalne kooskõlastus kõnealuste menetluste ja muude ühenduse programmide või allprogrammide raames vastuvõetud menetluste vahel, millega koos kõnealuseid ühismeetmeid rakendatakse.

4. Komisjon, keda abistavad liikmesriigid, püüab tagada, et valikut käsitlevatest otsustest teavitatakse taotlejaid hiljemalt viie kuu jooksul pärast kõnealuse allprogrammiga seotud taotluste esitamise lõppkuupäeva. Nende projektide puhul, mis on valitud kooskõlas punkti 2 alapunktides a ja b sätestatud kaheetapilise menetluse kohaselt, puudutab see üksnes valimise teist etappi (lõplik projektiettepanek).

5. Komisjon ja detsentraliseeritud meetmete puhul liikmesriigid püüavad tagada optimaalse kooskõlastuse käesoleva programmi ning ühenduse kutseõppe- ja noorsooprogrammidega seotud toetustaotluste esitamise ja valimise menetluste ja tähtaegade vahel.

IV. FINANTSSÄTTED

A. Detsentraliseeritud allprogrammid

1. Ühenduse rahalised vahendid III jao punktis 1 määratletud detsentraliseeritud meetmete toetuseks jagatakse liikmesriikide vahel järgmise valemi kohaselt:

a) igale liikmesriigile antakse miinimumsumma, mis määratakse kooskõlas asjaomase allprogrammi jaoks olemasolevate eelarvevahenditega;

b) ülejäänud summad jagatakse eri liikmesriikidele järgmistel alustel:

i) päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi elatustaseme erinevus,

ii) päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi vaheline kaugus ja reisikulud, mille arvutamisel võetakse arvesse asjaomase reisi madalaimat võimalikku hinda;

iii) järgmiste elanikerühmade koguarv riigis:

- allprogrammi 1.1 (koolide partnerlussuhted) ja allprogrammi 1.2 punkti 2 alapunktide a, b ja c (kooliõpetajate vahetusprojektid koolituspartnerluse raames) puhul kooliharidust omandavad õpilased ja andvad õpetajad;

- allprogrammi 2.2 punkti 3 (üliõpilaste vahetused) puhul kõrgkooliharidust omandavad üliõpilased. Liikmesriikidele antava toetuse üle otsustamisel peaks lõpetajate arvu käsitama üksnes teisejärgulise ja täiendava tegurina, mis määratakse vastavalt otsuse artikli 8 lõikele 2;

- allprogrammi 2.2 punkti 3 (ülikooliõppejõudude vahetused) puhul ülikooliõppejõud.

2. Niiviisi jagatavaid ühenduse vahendeid haldavad liikmesriigid otsuse artikliga 5 ettenähtud Socratese riiklike büroode abil.

3. Komisjon võtab koostöös liikmesriikidega vajalikud meetmed, et ergutada tasakaalustatud osalust ühenduse, liikmesriigi ja vajaduse korral piirkondlikul tasandil ja kõrghariduse puhul eri õppeainetes. Nendele meetmetele eraldatud vahendid ei või ületada 5 % iga kõnealuse allprogrammi rahastamiseks ettenähtud aastaeelarvest.

4. Komisjon otsustab vahendite eraldamise üle igale liikmesriigile allprogrammi 3 punkti 2 alapunktis h (täiskasvanute koolitusega seotud õppelähetused ja vahetused) ja allprogrammi 6.1 punkti 2 teises taandes (Arion) ettenähtud vahetusteks, üliõpilaste ja ülikooliõppejõudude vahetuste korraldamiseks vastavalt III jao punkti 1 alapunktile b ning IV jao punkti B alapunktis 4 nimetatud ettevalmistavateks õppelähetusteks ja ettevalmistavateks meetmeteks pärast komitee arvamuse saamist vastavalt otsuse artikli 8 lõikele 2.

B. Muud sätted

1. Võttes arvesse rahalise toetuse taotluste kvaliteeti ja arvu, võetakse vastavalt otsuse artikli 8 lõikele 2 ressursside eraldamisel arvesse järgmisi suuniseid:

a) allprogrammi 1 (Comenius) raames eraldatavad ressursid ei või moodustada vähem kui 27 % käesoleva programmi käsutuses olevast üldeelarvest;

b) allprogrammi 2 (Erasmus) raames eraldatavad ressursid ei või moodustada vähem kui 51 % käesoleva programmi käsutuses olevast üldeelarvest;

c) allprogrammi 3 (Grundtvig) raames eraldatavad ressursid ei või moodustada vähem kui 7 % käesoleva programmi käsutuses olevast üldeelarvest;

d) ressursid, mida eraldatakse Socratese riiklike büroode rahaliseks toetuseks allprogrammi 8.2 raames ja tehniliseks toetuseks allprogrammi 8.3 raames, ei või ületada 4,5 % käesoleva programmi käsutuses olevast üldisest aastaeelarvest.

Eespool nimetatud protsendimäärad on soovituslikud ja neid võib korrigeerida otsuse artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Üldreeglina on käesoleva programmi projektidele antava ühenduse rahalise toetuse eesmärk kompenseerida osaliselt asjaomaste tegevuste rakendamisega seotud hinnangulisi kulutusi, kusjuures toetust võib anda maksimaalselt kolmeks aastaks ja saavutatud tulemusi tuleb regulaarselt kontrollida. Ühenduse osalus ei ületa tavaliselt 75 % konkreetse projekti üldmaksumusest, välja arvatud täiendavate meetmete puhul. Toetust võib anda ka eelnevalt, et võimaldada läbi viia asjaomaste projektidega seotud ettevalmistavaid õppelähetusi.

Allprogrammi 8.1 punkti f kuuluvate tegevuste puhul ei või programmi aastaeelarvest kasutatav summa ületada 250000 eurot.

3. Ühenduse rahalise toetuse summa määramisel võetakse arvesse haridusalaste erivajadustega isikute olukorda.

4. Vahetusprojektide puhul võib ühenduse rahalist toetust anda selleks, et aidata tagada piisav ettevalmistus mõnes teises liikmesriigis veedetavaks ajaks. Selliste ettevalmistavate meetmete hulka võivad kuuluda eelkõige keelekursused, teave vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektide kohta jne.

V. MÕISTED

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. ettevõte — kõik avaliku ja erasektori ettevõtted, sõltumata nende suurusest, õiguslikust seisundist või valdkonnast, ja igasugune majandustegevus, sealhulgas sotsiaalmajandus;

2. otsustajad — kõik isikud, kellel on hariduse valdkonnas juhtimise, hindamise, koolituse, juhendamise ja kontrollimisega seotud ülesanded, ja isikud, kes vastutavad selle valdkonna eest kohalikul, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil ning ministeeriumides;

3. juhendamine ja nõustamine — mitmesugune tegevus, nagu teavitamine, hindamine, suunamine ja nõu andmine, mille eesmärk on aidata õppuritel teha haridus- ja koolitusprogrammide või tööhõivevõimalustega seotud valikuid;

4. elukestev õpe — õppimis- ja koolitusvõimalused, mida võimaldatakse inimestele kogu nende elu jooksul, et nad saaksid pidevalt omandada uusi teadmisi, oskusi ja pädevusi ning neid kaasajastada ja kohandada;

5. avatud ja kaugõpe — kõik paindlikud õppevormid, sõltumata sellest, kas nendega kaasneb info- ja sidetehnoloogiate kasutamine;

6. projekt — organisatsioonide või institutsioonide ametliku või mitteametliku rühmituse ühiselt arendatav riikidevaheline koostöö;

7. õpilane — isik, kes on sellena kantud lisas määratletud kooli nimekirja;

8. uurimiskeskus — asutus, mis tegeleb selliste dokumentide, materjalide või metoodika tootmise, kogumise või levitamisega, mis on seotud käesoleva programmi sihtvaldkonnaga, näiteks keeled või hariduses kasutatavad info- ja sidetehnoloogiad;

9. kool — institutsioonid, mis annavad üld- (lastead, algkool, keskkool), kutse- või tehnilist haridust, ja erandkorras keeleõpet edendavate meetmete puhul töö käigus toimuvat väljaõpet pakkuvad koolivälised institutsioonid;

10. tööturu osapooled — liikmesriigi tasandil siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele vastavad tööandjate ja töötajate organisatsioonid ja ühenduse tasandil tööandjate ja töötajate organisatsioonid, kes osalevad sotsiaalses dialoogis ühenduse tasandil;

11. üliõpilased — käesolevas lisas määratletud ülikoolide nimekirjas olevad isikud, kes sõltumata õpitavast erialast omandavad kõrgharidust (sealhulgas doktoriõpe), saades pärast lõpetamist kraadi või diplomi;

12. õpetaja — isik, kes osaleb oma tööülesannete kaudu otseselt liikmesriikide hariduse andmise protsessis kooskõlas vastava haridussüsteemi korraldusega;

13. ülikool — siseriiklikele õigusaktidele või tavadele vastav kõrgharidusasutus, mis annab vastavatasemelise kvalifikatsiooni või diplomi, sõltumata eri liikmesriikides kasutatavatest nimetustest;

14. ülikooli õppejõud — isik, kes töötab sellena lisas määratletud ülikoolis.

--------------------------------------------------