EUR-Lex Πρόσβαση στο δίκαιο της Ευρωπαϊκής Ένωσης

Επιστροφή στην αρχική σελίδα του EUR-Lex

Το έγγραφο αυτό έχει ληφθεί από τον ιστότοπο EUR-Lex

Έγγραφο 62018TN0085

Kohtuasi T-85/18: 15. veebruaril 2018 esitatud hagi – Batchelor versus komisjon

ELT C 152, 30.4.2018, σ. 38 έως 39 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

30.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/38


15. veebruaril 2018 esitatud hagi – Batchelor versus komisjon

(Kohtuasi T-85/18)

(2018/C 152/48)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Edward William Batchelor (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaat B. Hoorelbeke ja solicitor M. Healy)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 5. detsembri 2017. aasta otsus C(2017) 8430 (final), millega keelduti võimaldamast tutvuda dokumendiga, mis sisaldab Euroopa Komisjoni personalijuhtimise infosüsteemis Sysper2 esitatud ametniku eetikadeklaratsiooni, ja muude dokumentidega, mis jäävad esialgse dokumentidega tutvumise taotluse kohaldamisalasse;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et rikutud on ELTL artikli 15 lõiget 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 42, määruse nr 1049/2001 (1) artikli 2 lõiget 1 ja artikli 4 lõike 1 punkti b koosmõjus määruse nr 45/2001 (2) artikli 8 punktiga b, kuna keelduti võimaldamast eetikadeklaratsiooniga tutvuda täies ulatuses või osaliselt.

Esimese väite esimeses osas näitab hageja, et komisjon ei analüüsinud ega tõendanud, et eetikadeklaratsiooni avalikustamine kahjustaks konkreetselt ja tegelikult määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktiga b kaitstavat huvi. Seega ei täitnud komisjon õigusnormidest tulenevat kohustust ja rikkus õigusnormi, kui keeldus võimaldamast vähemalt osalist eetikadeklaratsiooniga tutvumist.

Esimese väite teises osas näitab hageja, et komisjon tegi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti b koosmõjus määruse nr 45/2001 artikli 8 punkti b kohaldamisel vea, kui ta leidis, et hageja ei tõendanud nõuetekohaselt, et eetikadeklaratsiooni avalikustamine oli vajalik.

2.

Teine väide, et rikutud on põhiõiguste harta artiklit 42, ELTL artikli 15 lõiget 3 ja määruse nr 1049/2001 artikli 2 lõiget 1, kuna keelduti võimaldamast tutvuda selliste täiendavate dokumentidega, mis jäävad esialgse dokumentidega tutvumise taotluse kohaldamisalasse.

Teises väites toob hageja esile asjakohased ja kokkulangevad tõendid, mis toetavad tema arvamust, et tema esialgse dokumentidega tutvumise taotluse kohaldamisalasse kuulub rohkem dokumente, kui need 71 dokumenti, mille komisjon välja tõi. Keeldudes võimaldamast nende täiendavate dokumentidega tutvumist, rikkus komisjon põhiõiguste harta artiklit 42, ELTL artikli 15 lõiget 3 ja määruse nr 1049/2001 artikli 2 lõiget 1.

3.

Kolmas väide, et rikutud on hea halduse põhimõtet ja eriti hoolsuskohustust.

Kolmandas väites näitab hageja, et komisjon rikkus põhiõiguste harta artiklist 41 tulenevat hoolsuskohustust, kuna ta ei teinud seda, et esialgse dokumentidega tutvumise taotluse kohaldamisalasse ei jää rohkem dokumente, kindlaks nõutava hoolsusega. Selle väite põhjendamiseks näitab hageja, et komisjon ei ole selgitanud, kuidas ta veendus, et rohkem dokumente ei ole, kuna komisjoni kohaldatud otsingumeetodi kohta ei ole esitatud mingit teavet.

4.

Neljas väide, et rikutud on ELTL artikli 296 lõikes 2 kehtestatud põhjendamiskohustust.

Neljanda väite esimeses osas tõendab hageja, et komisjon rikkus ELTL artiklis 296 kehtestatud põhjendamiskohustust, kuna ta ei selgitanud, miks eetikadeklaratsiooni avalikustamine kahjustaks tegelikult ja konkreetselt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktiga b kaitstud huvi, ega toonud esile seda, miks eeldatakse, et selline avalikustamine kahjustaks andmesubjekti põhjendatud huvi vastavalt määruse nr 45/2001 artikli 8 punktile b.

Neljanda väite teises osas näitab hageja, et vaidlustatud otsus ei sisalda põhjendusi selle kohta, miks selles ei tuvastatud muid esialgse dokumentidega tutvumise taotluse kohaldamisalasse kuuluvaid dokumente, vaatamata kordustaotluses hageja esitatud argumentidele. Seetõttu on vaidlustatud otsuse seda osa samuti ebapiisavalt põhjendatud.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 2001, L 8, lk 1; ELT eriväljaanne 13/26, lk 102).


Επάνω