—

Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskavas on komisjon seisukohal, et keskpikas perspektiivis võiks tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu ülesehitamiseks teatud rangetel tingimustel luua võlalunastamisfondi ja emiteerida euroala võlakirju. Lähtuda tuleks põhimõttest, et meetmetega, millega suurendatakse riskide jagamist, peab kaasnema suurem eelarvedistsipliin ja integreeritus. Finantsregulatsiooni, rahandus- ja majanduspoliitika põhjalikumat integreerimist ja sellekohaste vahendite loomist tuleb toetada proportsionaalse poliitilise integratsiooniga vastavalt demokraatliku õiguspärasuse ja aruandekohustuse põhimõtetele.

Komisjon moodustab eksperdirühma, mille eesmärk on süvendada analüüsi neist võimalikest eelistest, riskidest, nõuetest ja takistustest, mis kaasnevad sellega, kui võlakirjade riiklik emiteerimine asendatakse osaliselt ühiste võlakirjade emiteerimisega võlalunastamisfondi ja euroala võlakirjade vormis. Eksperdirühma ülesandeks on hinnata põhjalikult, milliseid õigussätteid, finantsstruktuuri ja täiendavat majandus- ja eelarveraamistikku need vajaksid. Eriti tuleb kaaluda demokraatliku vastutuse küsimust.

Eksperdirühm hindab nende vahendite lisaväärtust Euroopa majandus- ja eelarve juhtimise käimasolevale reformile. Erilist tähelepanu pööratakse teise majanduse juhtimise paketi, Euroopa stabiilsusmehhanismi ja muude olemasolevate vahendite rakendamisele.

Erilist rõhku pannakse riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, moraaliriski ohu vältimisele ning muudele sellistele kesksetele teemadele nagu finantsstabiilsus, finantsturgude integreerimine ja rahapoliitika ülekandemehhanism.

Rühma hakkavad kuuluma õigus-, majandus-, riigi rahanduse, finantsturgude ja riikide võlakohustuste haldamise ala eksperdid. Rühmal palutakse komisjonile esitada lõpparuanne hiljemalt 2014. aasta märtsis. Komisjon hindab aruannet ja teeb vajaduse korral ettepanekud enne oma ametiaja lõppu

—

Uurida stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa raames edasisi võimalusi, mis võimaldavad teatud tingimustel integreerida ühekordseid riiklikke investeerimisprogramme, mille liikmesriigid on koostanud oma stabiilsus- ja lähenemisprogrammi hindamisel ja millel on tõendatud mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Selle küsimusega tegeletakse 2013. aasta kevadel või suvel keskpika perioodi eesmärgile lähenemise ajakava käsitleva teatise avaldamise kontekstis.

—

ELi järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva otsuse järel ja enne 2013. aasta lõppu esitab komisjon järgmised ettepanekud olemasoleva majanduse juhtimise raamistiku täiendamiseks: i) meetmed, millega tagada peamiste reformiprojektide senisest parem eelnev koordineerimine ja ii) lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend, millega pakkuda rahalist toetust jätkusuutlikku majanduskasvu soodustavate struktuurireformide õigeaegsele rakendamisele. See uus süsteem, mis on täielikult kooskõlas ühendusemeetodiga, tugineks olemasolevatele ELi järelevalvemenetlustele. Kõnealune vahend ühendaks majanduspoliitika tihedama integratsiooni rahalise toetusega ja seega järgiks põhimõtet, mille kohaselt tagab suurem vastutus ja parem majandusdistsipliin suurema solidaarsuse. Selle eesmärk oleks suurendada eelkõige liikmesriigi suutlikkust tulla toime majanduslangusega, millel on asümmeetriline mõju. Tegemist oleks fiskaalvõimekuse suurendamise esimese etapiga.

—

Lisaks sellele võtab komisjon endale kohustuse rakendada kiiresti ja täielikult järgmised meetmed: i) tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks, eesmärgiga vaadata läbi tegevuskavas kindlaksmääratud direktiivid, ja ii) meetmed ja ettepanekud, mille komisjon tegi teatavaks oma 2012. aasta tööhõive ja sotsiaalpoliitika paketis.

—

Pärast ühtse järelevalvemehhanismi vastuvõtmist tehakse ettepanek, mis käsitleb ühtset kriisilahendusmehhanismi, mille abil korraldatakse ümber pangandusliidus osalevate liikmesriikide pankasid ja lahendatakse nende pangakriise.

—

Enne 2013. aasta lõppu tehtav Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 138 lõike 2 kohane ettepanek, milles esitatakse ühine seisukoht, eesmärgiga taotleda Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuses euroalale vaatlejastaatust ja seejärel ühisesindaja kohta.