EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52013IP0090

Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2013. aasta resolutsioon rassismi, ksenofoobia ja vihakuritegude vastase võitluse tugevdamise kohta (2013/2543(RSP))

ELT C 36, 29.1.2016, p. 81–84 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

29.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 36/81


P7_TA(2013)0090

Rassismi, ksenofoobia ja vihakuritegude vastase võitluse tugevdamine

Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2013. aasta resolutsioon rassismi, ksenofoobia ja vihakuritegude vastase võitluse tugevdamise kohta (2013/2543(RSP))

(2016/C 036/13)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse diskrimineerimist keelavaid rahvusvahelisi inimõigusalaseid dokumente, eelkõige ÜRO konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni, eelkõige selle artiklit 14,

võttes arvesse põhiõiguste harta artiklit 21, millega keelatakse igasugune diskrimineerimine, näiteks rassi, etnilise päritolu või keele, usutunnistuse või rahvusvähemusse kuulumise tõttu,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, milles on sätestatud, et EL „rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus”,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 10, milles on sätestatud, et oma „poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel püüab liit võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel”,

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 19, millega antakse ELile poliitiline volitus „astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel”,

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 67, milles on sätestatud, et EL „püüab tagada turvalisuse kõrge taseme […] rassismi ja ksenofoobia vältimise ja nende vastu võitlemise meetmetega”,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõiget 2,

võttes arvesse 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (1),

võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (2) (rassilise võrdsuse direktiiv),

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (3) (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv),

võttes arvesse nõukogu raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (4) (raamotsus rassismi ja ksenofoobia kohta),

võttes arvesse romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikku,

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone rassismi, ksenofoobia, antisemitismi, usulise sallimatuse, mustlastevastasuse, homofoobia, transfoobia, diskrimineerimise, vihavägivalla ja äärmusluse ning oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni ELi lähenemisviisi kohta kriminaalõigusele (5),

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit ja selle tööd diskrimineerimiskeelu, rassismi, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse ja vihavägivalla küsimustes (6),

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et eesistujariik Iirimaa algatas 17.–18. jaanuaril 2013. aastal toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikul istungil arutelu ELi tegevuse üle vihakuritegude, rassismi, antisemitismi, ksenofoobia ja homofoobia vastu võitlemiseks ning rõhutas asjaolu, et vaja on parandada kaitset ja andmete kogumist ning et juhid peaksid rohkem pühenduma Euroopa väärtuste aktiivsele kaitsmisele ning vastastikuse austuse tugevdamisele erineva usulise või etnilise tausta või seksuaalse sättumusega isikute puhul ning nende paremale kaasamisele;

B.

arvestades, et rahvusvahelist rassilise diskrimineerimise kaotamise päeva tähistatakse igal aastal 21. märtsil, mälestamaks 1960. aastal Lõuna-Aafrikas mõrvatud 69 meeleavaldajat, kes protesteerisid apartheidi vastu;

C.

arvestades, et on oluline mäletada rassismist ja ksenofoobiast ajendatud tapatalguid Euroopa ajaloos ning mälestust nendest elavana hoida;

D.

arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel ühistel väärtustel nagu demokraatia, inimõiguste ja õigusriikluse austamine ning liidu aluspõhimõtteks on sallivuse edendamine;

E.

arvestades, et rassism, ksenofoobia, antisemitism, usuline sallimatus, mustlastevastasus, homofoobia, transfoobia ja sellega seotud sallimatuse vormid hõlmavad uskumusi, eelarvamusi ja hoiakuid, millega õigustatakse – tuues teatavaid põhjuseid, sealhulgas isikuomadused ja sotsiaalne staatus – diskrimineerimist, vihavägivalda ja vihkamist;

F.

arvestades, et kuigi kõik liikmesriigid on lisanud oma õigussüsteemidesse diskrimineerimiskeelu, et edendada kõigi võrdset kohtlemist, sagenevad ELis diskrimineerimine ja vihakuriteod, st vägivald ja kuriteod, mis on ajendatud rassismist, ksenofoobiast, mustlastevastasusest, antisemitismist või usulisest sallimatusest, isiku seksuaalsest sättumusest, soolisest identiteedist või vähemusrühma kuuluvusest või mille aluseks on põhiõiguste harta artiklis 21 toodud mittetäielikus loetelus esitatud põhjused;

G.

arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti andmetel on iga neljas vähemusrühma kuuluv isik olnud rassilistel põhjustel sooritatud kuriteo ohver ning kuni 90 % kõigist rünnakutest ja ähvardustest, mida rändajad või etniliste vähemusrühmade liikmed kogevad, jäävad politseile teatamata; arvestades, et üksnes neljas ELi liikmesriigis kogutakse või avaldatakse andmeid romade vastase kuritegevuse kohta ning ainult kaheksas ELi liikmesriigis registreeritakse ohvri (eeldatavast) seksuaalsest sättumusest ajendatud kuriteod;

H.

arvestades, et EL ja liikmesriigid peavad kindlasti võtma meetmeid, et võidelda rassismi ja ksenofoobia vastu, mille ärahoidmiseks tuleks rakendada hariduslikke meetmeid, edendada austavat ja sallivat suhtumist ning tagada, et ohvrid teataksid vihakuritegudest, õiguskaitseasutused uuriksid selliseid kuritegusid ja kohtusüsteem karistaks nende eest;

I.

arvestades, et praegune majanduskriis seab ohtu solidaarsuspõhimõtte ning liikmesriigid peavad olema majanduskriisi ajal valvsad, et vastu seista suureneva sallimatuse ja patuoinaste otsimise kiusatusele;

J.

arvestades, et EL on selliste teguviiside ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks võtnud vastu mitu õigusakti, eelkõige nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (rassilise võrdsuse direktiiv), nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv), nõukogu raamotsuse 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (raamotsus rassismi ja ksenofoobia kohta), romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded;

K.

arvestades, et komisjoni 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kaitstakse väljaspool tööhõive valdkonda võrdse kohtlemise põhimõtet, sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (võrdse kohtlemise direktiiv), ei ole nõukogu pärast viis aastat kestnud arutelu ikka veel vastu võtnud, kuna mõned liikmesriigid on kindlalt selle vastu;

L.

arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt kutsunud komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles tugevdama võitlust vägivalla ja diskrimineerimise vastu, mille aluseks on viha, sealhulgas rassism, ksenofoobia, antisemitism, usuline sallimatus, mustlastevastasus, homofoobia ja transfoobia;

M.

arvestades, et komisjon hoiatas hiljuti rassistlike, äärmuslust toetavate ja populistlike poliitiliste sõnavõttude eest, mis võivad vägivaldse äärmusluse ohu levides ajendada nn üksikuid hunte meelevaldsele tapmisele;

N.

arvestades, et kõik Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) osalevad riigid, sealhulgas kõik ELi liikmesriigid, on tunnistanud, et vihakuritegude vastu, mida määratletakse vihast ajendatud kriminaalkuritegudena, tuleb võidelda kriminaalõiguse ja selleks konkreetselt väljatöötatud poliitikameetmete abil;

1.

rõhutab, et mis tahes sallimatust ja diskrimineerimist ei tohi Euroopa Liidus iialgi aktsepteerida;

2.

kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles tugevdama võitlust vihakuritegude ning diskrimineeriva hoiaku ja käitumise vastu;

3.

nõuab laiaulatuslikku strateegiat vihakuritegude, vihavägivalla ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks;

4.

rõhutab, kui oluline on see, et kõik oleksid hästi teadlikud oma õigustest seoses kaitsega vihakuritegude eest, ning kutsub liikmesriike üles võtma kõik asjakohased meetmed, et julgustada teatamist vihakuritegudest ning kõigist rassistlikest ja ksenofoobsetest kuritegudest ning tagada kuritegudest teatavate isikute piisav kaitse, aga ka rassistlike ja ksenofoobsete kuritegude ohvrite piisav kaitse;

5.

kordab oma varasemaid nõudeid vaadata läbi nõukogu raamotsus 2008/913/JSK, eelkõige mis puudutab antisemitismi, usulise sallimatuse, mustlastevastasuse, homofoobia ja transfoobia ilminguid ja tegusid;

6.

kutsub nõukogu ja liikmesriike üles võtma viivitamata vastu võrdse kohtlemise direktiivi, mis on üks peamistest ELi vahenditest tõelise võrdväärsuse edendamiseks ja tagamiseks ELis ning viha ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks;

7.

nõuab meetmeid, millega tagada romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamine, selleks oleks vaja regulaarset läbivaatamist, järelevalvet ja toetust, et kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused saaksid välja töötada ja rakendada inimõigusi järgivaid tulemuslikke poliitikameetmeid, programme ja tegevusi romade kaasamiseks, kasutades selleks kättesaadavaid vahendeid, kaasa arvatud ELi vahendeid, seejuures jälgides rangelt põhiõiguste austamist ning vabalt liikumise ja elamise õigust käsitleva direktiivi 2004/38/EÜ rakendamist;

8.

nõuab Euroopa Parlamendi korduva palve täitmist koostada tegevuskava edendamaks võrdõiguslikkust seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel;

9.

kutsub ELi üles allkirjastama ÜRO konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, arvestades et kõik liikmesriigid on selle juba ratifitseerinud;

10.

nõuab meetmeid tagamaks, et kõik ELi asjakohased kriminaalõigusaktid, kaasa arvatud raamotsus, sisaldaksid laiemal hulgal astmelisi karistusi, sealhulgas, kui see on asjakohane, alternatiivseid karistusi, nagu ühiskondlikult kasulik töö, ning järgiksid täielikult põhiõigusi, sh sõnavabadust;

11.

nõuab, et tugevdataks nende riiklike ametiasutuste rolli, kes vastutavad diskrimineerimisvastase võitluse eest, et hõlbustada vastutusele võtmist vihkamist õhutavate avalduste ja vihakuritegudele kihutamise eest;

12.

nõuab, et toetataks õiguskaitseasutustele, kohtuorganitele ja asjaomastele ELi ametitele mõeldud koolitusprogramme, kuidas ära hoida ja tõkestada diskrimineerivat kohtlemist ja vihakuritegusid;

13.

nõuab, et vihakuritegude kohta kogutaks rohkem usaldusväärseid andmeid, mis kajastavad vähemalt üldsuse poolt teatatud ja ametiasutustes registreeritud vahejuhtumite arvu, süüdimõistmiste arvu, põhjuseid, miks süütegu leiti olevat diskrimineeriv, ja määratud karistusi, ning et viidaks läbi kuriteoohvriks langemist käsitlevad uuringud, keskendudes teatamata kuritegude laadile ja ulatusele, kuriteoohvrite kogemustele õiguskaitsega, teatamata jätmise põhjustele ning vihakuritegude ohvrite teadlikkusele oma õigustest;

14.

nõuab mehhanismide loomist, et vihakuriteod saaksid ELis nähtavaks, see tagaks, et vihast ajendatud kuriteod oleksid karistatavad ning et sellised kuriteod registreeritaks nõuetekohaselt ja neid uuritaks tulemuslikult, et kurjategijad võetaks vastutusele ja neid karistataks, et ohvritele pakutaks asjakohast abi, kaitset ja hüvitust, mis julgustaks vihakuritegude ohvreid ja tunnistajaid vahejuhtumitest teatama;

15.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.


(1)  ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.

(2)  EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(3)  EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(4)  ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.

(5)  Vastvõetud tekstid, P7_TA(2012)0208.

(6)  Näiteks: „Vihakuritegude nähtavaks tegemine Euroopa Liidus: tunnistagem ohvrite õigusi”, http://fra.europa.eu/sites/default/files/fra-2012_hate-crime.pdf


Top