29.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 36/49

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 310, 311, 312 ja 323,

—

võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatist „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (COM(2011)0500),

—

võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepanekut sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (COM(2011)0403),

—

võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepanekut ja komisjoni 6. juuli 2012. aasta muudetud ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (COM(2011)0398 ja COM(2012)0388),

—

võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel (1),

—

võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2),

—

võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides (3),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. veebruaril 2013. aastal vastu võetud järeldusi,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

1.

võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu järeldused mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mis ei kujuta endast enamat kui riigipeade ja valitsusjuhtide vahelist poliitilist kokkulepet; lükkab kõnealuse kokkuleppe selle praegusel kujul tagasi, sest kokkuleppes ei kajastu parlamendi väljendatud prioriteedid ega mured, eelkõige need, mis on esitatud parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis, ning selles eiratakse parlamendi rolli ja pädevusi, mis on sätestatud Lissaboni lepingus; on seisukohal, et kõnealuse kokkuleppega, mis on liidu suhtes siduv järgmised seitse aastat, ei saa nõustuda, kui ei ole täidetud teatavad olulised tingimused;

2.

rõhutab oma valmisolekut alustada nõukoguga täiemahulisi läbirääkimisi mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse ja institutsioonidevahelise kokkuleppe kõikide sätete üle tagamaks, et liidu käsutusse antakse ajakohane, tulevikku suunatud, paindlik ja läbipaistev ELi eelarve, millega suudetakse tagada majanduskasv ja töökohad ning kaotada ELi poliitiliste kohustuste ja eelarvevahendite vaheline lõhe; rõhutab, et ta paneb mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse ja institutsioonidevahelise kokkuleppe hääletusele üksnes pärast seda, kui nõukoguga peetud sisulised läbirääkimised on edukalt lõpule viidud;

3.

väljendab kindlat otsust kasutada täielikult oma seadusandlikke eelisõigusi, mis on sätestatud Lissaboni lepingus; väidab veel kord, et seadusandliku tavamenetluse kohaselt otsustatavate elementide üle peetavaid läbirääkimisi ei saa asendada Euroopa Ülemkogu järeldustega mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mida ei tohi käsitleda enama kui nõukogule esitatud poliitiliste soovitustena;

4.

kordab oma seisukohta, et mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2014–2020 tuleks tagada strateegia „Euroopa 2020” edukas rakendamine ning selle raames tuleks ELile eraldada vajalikud vahendid kriisist toibumiseks ja sellest tugevamana väljumiseks; rõhutab seetõttu, kui tähtis on oluliselt suurendada investeeringuid innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse, taristusse ja noortesse, täita ELi kliimamuutuste- ja energiaalased eesmärgid, parandada haridustaset ja edendada sotsiaalset kaasatust ning täita samal ajal rahvusvahelisi kohustusi;

5.

mõistab hukka läbipaistvuse puudumise Euroopa Ülemkogu poolt mitmeaastase finantsraamistiku nii kulude kui ka tulude poole osas poliitilise kokkuleppe saavutamise viisis; nõuab kindlalt, et talle esitataks kogu asjaomane teave, mis on komisjoni käsutuses riikidele ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika raames tehtavate kokkulepitud eraldiste taseme kohta, sealhulgas erandite ja konkreetsete igale liikmesriigile tehtavate eraldiste kohta; nõuab ühtlasi kogu asjaomast teavet selle kohta, milline on mitmeaastase finantsraamistiku tulude poole suhtes vastu võetud otsuste mõju igas liikmesriigis;

6.

on tugevalt vastu täitmata maksenõuete praegusele akumuleerumisele ja pikendamisele ELi eelarves ning väljendab oma kindlat vastuseisu niisugusele finantsraamistikule, mis võib viia ELi eelarve struktuursesse puudujääki, mis on vastuolus aluslepingu sätetega (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 310 ja 323);

7.

on seetõttu kindlalt otsustanud hoida ära maksete assigneeringute täiendavad ülekandmised 2013. aastast järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku; tuletab meelde ELi 2013. aasta eelarvele lisatud deklaratsiooni, milles nõutakse, et komisjon esitaks 2013. aasta alguses paranduseelarve projekti, mille ainus eesmärk on katta kõik 2012. aasta väljamaksmata nõuded; toonitab, et ta ei alusta mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevaid läbirääkimisi enne, kui komisjon on esitanud kõnealusele poliitilisele kohustusele vastava paranduseelarve, ning et ta ei vii kõnealuseid läbirääkimisi lõpule enne, kui nõukogu ja parlament on paranduseelarve lõplikult vastu võtnud; nõuab ühtlasi, et nõukogu võtaks endale kohustuse selle tagamiseks, et kõik juriidilised kohustused, mille tähtaeg on 2013. aastal, makstakse välja kõnealuse aasta lõpuks;

8.

annab oma läbirääkimisrühmale kindla mandaadi pidada läbirääkimisi üldise paketi üle, mis hõlmab lisaks mitmeaastasele finantsraamistikule kohustuslikku ja terviklikku läbivaatamist, võimalikult suurt üldist paindlikkust ja omavahenditealast kokkulepet ning mis tagab ELi eelarve ühtsuse; kinnitab, et läbirääkimiste aluseks võetakse kõik elemendid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis, sealhulgas liikmesriikide vastutus (mis võetakse asjakohasel poliitilisel tasandil) ELi rahaliste vahendite haldamise eest;

9.

on kindlalt veendunud, et täieliku demokraatliku legitiimsuse tagamiseks peaks Euroopa Parlamendi ja komisjoni järgmistel koosseisudel, mis astuvad ametisse pärast 2014. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, olema võimalik kinnitada uuesti liidu eelarvealased prioriteedid ja vaadata läbi mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020; toonitab seetõttu, et toetab mitmeaastase finantsraamistiku kohustuslikku ja terviklikku läbivaatamist või võimaluse korral aegumisklausli kasutamist; on seisukohal, et läbivaatamine peaks olema õiguslikult siduv, sisalduma mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses ja sellekohane otsus tuleks võtta vastu nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega, kasutades täielikult ära Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikes 2 sätestatud sillaklauslit;

10.

nõuab, et ELi iga-aastaste eelarvete koostamisel kasutataks mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepitud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid täies ulatuses; on seetõttu seisukohal, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb tagada võimalikult suur üldine paindlikkus rubriikide vahel ja nende piires, samuti eelarveaastate vahel, ning sellekohane otsus tuleb võtta vastu nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega; on eelkõige seisukohal, et niisuguse paindlikkusega peaks kaasnema võimalus kasutada täies ulatuses ära ühel eelarveaastal igas rubriigis kasutada olevat varu (kulukohustuste assigneeringute puhul) ning kasutada olevate varude automaatset ülekandmist järgmistesse eelarveaastatesse (nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute puhul); viitab lisaks paindlikkust käsitlevale üksikasjalikule seisukohale, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis ettenägemata kulude varu, ELi eelarve ülejäägi taaskasutamise, õigusloomealase paindlikkuse ja üksikute paindlikkuse mehhanismide suhtes, mis võimaldavad mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade ületamist;

11.

rõhutab, kui oluline on omavahendite süsteemi põhjalikku reformi käsitleva kokkuleppe saavutamine; toonitab, et ELi eelarvet tuleks rahastada tõelistest omavahenditest, nagu on sätestatud aluslepingus; märgib seetõttu oma pühendumust reformile, mille abil vähendatakse ELi eelarvesse tehtavate kogurahvatulul põhinevate osamaksete osakaalu kuni 40 protsendile ning kaotatakse järk-järgult kõik kehtivad tagasimaksed ja korrigeerimismehhanismid;

12.

kordab oma toetust komisjoni seadusandlikele ettepanekutele omavahendite paketi kohta, sealhulgas siduvale tegevuskavale; on lisaks seisukohal, et kui nõukogu peaks kõnealuseid ettepanekuid nõrgendama nii, et nendega ei kaasne liikmesriikide poolt ELi eelarvesse tehtavate kogurahvatulul põhinevate osamaksete oluline vähenemine, peaks komisjon esitama täiendavad ettepanekud uute tõeliste omavahendite kasutuselevõtu kohta; nõuab kindlalt, et finantstehingute maksust laekuvad tulud tuleks vähemalt osaliselt suunata tõelise omavahendina ELi eelarvesse;

13.

nõuab kindlalt ELi eelarve ühtsuse põhimõtte kordamist ja selgelt määratlemist institutsioonidevahelises kokkuleppes; on seisukohal, et kõik kulud ja tulud, mis tulenevad otsustest, mis on vastu võetud ELi institutsioonide poolt või nende nimel ning mis hõlmavad muu hulgas laenude võtmise, laenude andmise ja laenude tagamise tehinguid, tuleb koondada dokumenti, mis lisatakse igal aastal eelarveprojektile ning milles antakse üldine ülevaade liidu tegevuse finants- ja eelarvealastest tagajärgedest; loodab, et see tagab kodanike täieliku teavitamise ja piisava parlamentaarse kontrolli;

14.

rõhutab, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid samaaegselt mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate läbirääkimistega kiirendama oma läbirääkimisi aastateks 2014–2020 ettenähtud ELi programmide ja poliitikameetmete konkreetsete õiguslike aluste üle; toonitab asjaolu, et läbirääkimised mitmeaastase finantsraamistiku ja institutsioonidevahelise kokkuleppe ning ELi mitmeaastaste programmide üle moodustavad ühtse paketi, ning kinnitab veel kord, et „milleski ei ole kokku lepitud enne, kui kõiges on kokku lepitud”;

15.

tuletab meelde, et kui mitmeaastast finantsraamistikku ei ole 2013. aasta lõpuks vastu võetud, pikendatakse ülemmäärasid ja muid 2013. aastale vastavaid meetmeid seni, kuni uus mitmeaastane finantsraamistik vastu võetakse; märgib, et sellisel juhul oleks EP valmis jõudma nõukogu ja komisjoniga kiirele kokkuleppele, et kohandada mitmeaastase finantsraamistiku sisemist struktuuri selliselt, et see kajastaks liidu poliitilisi prioriteete, ning tagada see, et kõikide ELi poliitikameetmete ja programmide jaoks on asjakohased õiguslikud alused kehtestatud 2014. aastaks;

16.

on seisukohal, et mitmeaastase finantsraamistiku üle toimuva mis tahes hääletuse otsustavat tähtsust arvesse võttes ja Euroopa Parlamendi liikmete aruandekohustust nende valijate suhtes 2014. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel silmas pidades peaks mis tahes hääletus mitmeaastase finantsraamistiku üle toimuma avalikul ja läbipaistval viisil;

17.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning muudele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele.