Kommenteeritud kokkuvõte

ELi ekspordikontrolli poliitika läbivaatamise mõjuhinnang

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Kehtiv ELi ekspordikontrolli süsteem ei võimalda täiel määral sammu pidada praeguste muutuvate ja uute julgeolekuriskidega, teaduse ja tehnoloogia kiire arengu ning kaubanduslike ja majanduslike muutustega. Lisaks ei võta kehtiv süsteem selgelt arvesse areneva küberseiretehnoloogiaga kauplemist ning riske, mis sellega kaasnevad rahvusvahelisele julgeolekule ja inimõigustele. Majanduslikust seisukohast põhjustab see süsteem suurt halduskoormust nii tööstusele kui ka ametiasutustele ning mõnikord puudub õigusselgus. Lisaks on erinev tõlgendamine ja kohaldamine liikmesriikides põhjustanud asümmeetrilist rakendamist ning ühtse turu konkurentsimoonutusi. Probleem mõjutab mitme tööstusharu eri ettevõtjaid, sh VKEsid, samal ajal kui julgeoleku ja inimõigustega seotud aspektid on asjakohased selliste konkreetsete inimrühmade nagu kolmandate riikide dissidentide ja aktivistide ning ELi rahvastiku kui terviku puhul.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

ELi ekspordikontrolli poliitika läbivaatamise eesmärk on aidata kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 3, st toetada rahu, turvalisust, vaba ja ausat kaubandust ning inimõiguste kaitset. Konkreetsed poliitikaeesmärgid on järgmised: kohandumine muutuvate julgeolekuriskide ja -ohtudega; kohandumine teaduse ja tehnoloogia kiire arenguga; inimõiguste rikkumisi hõlmava küberseiretehnoloogia ekspordi ärahoidmine: konkurentsimoonutuste ja halduskulude vähendamine ühtsel turul; võrdsete tingimuste loomine kogu maailmas; ning tõhusate ja järjekindlate kontrollide tagamine ELis.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus?

Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontroll on ühise kaubanduspoliitika osa. Seetõttu on ELil õigus tegutseda Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 207 tuleneva ainupädevuse alusel. Eesmärke saab saavutada üksnes ELi meetmetega, tagades et pädevad ametiasutused teevad tihedat koostööd ja järjekindlaid kontrolle. ELi sekkumine on vajalik ka konkurentsimoonutuste kõrvaldamiseks ühtsel turul ning dialoogi edendamiseks peamiste kaubanduspartneritega, et muuta tingimusi võrdsemaks kogu maailmas. Peale selle on ELi tegutsemine vajalik, et kaitsta põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi. Kindlakstehtud läbivaatamisvariandid vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, kuna need piirduvad sellega, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks?

Komisjoni teatises (2014)244 kavandatud algatusi arvestades on kindlaks määratud viis varianti alates lähtestsenaariumist (poliitikat ei muudeta) kuni ekspordikontrolli süsteemi täieliku ümberkorraldamise ja ühtlustamiseni.

Viidi läbi põhjalik analüüs, et hinnata eri läbivaatamisvariantide mõju. Variante 2 (rakendamise ja nõuete täitmise tagamise toetamine), 3 (ELi süsteemi täiustamine) ja 4 (ELi süsteemi ajakohastamine) võrreldi variandiga 1 (lähtestsenaarium). Hinnang põhines komisjoni talituste analüüsil ja praktilistel kogemustel, liikmesriikide esitatud andmetel ja teabel, välistöövõtja tehtud andmete kogumise uuringul ning sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemustel. Viies variant (ELi süsteemi ümberkorraldamine), millega muudetaks radikaalselt ELi lähenemisviisi ekspordikontrollidele, ei olnud liikmesriikide ja sidusrühmade jaoks vastuvõetav ning seetõttu seda täiendavalt ei hinnatud.

Variant 3 näib olevat kõige tõhusam ja tulemuslikum, arvestades majanduslikke ja sotsiaalseid mõjukriteeriume. Variant 4 näib siiski vältimatu selleks, et saavutada eesmärk hoida ära inimõiguste rikkumised tulenevalt küberseiretehnoloogia nõuetekohase kontrollimise puudumisest. Variandi 3 ja 4 kombinatsioon on soovitav variant.

Kes toetab millist poliitikavarianti?

Liikmesriigid, Euroopa Parlament, tööstusharu ja kodanikuühiskond on tunnistanud vajadust ajakohastada ekspordi kontrollisüsteemi, nagu on üldjoontes ette nähtud variantides 2 ja 3, kuigi nende seisukoht võib konkreetsetes küsimustes erineda.

Euroopa Parlament ja kodanikuühiskond on toetanud ELi rangeid meetmeid, et piirata küberseiretehnoloogia eksporti (variant 4). Komisjon ja nõukogu on tunnistanud vajadust ELi meetmete järele selles valdkonnas.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised?

Kuna kahesuguse kasutusega kaupade tootmise kohta puudub ametlik statistika ning asjakohased kvantitatiivsed andmed hõlmavad peamiselt lubade väärtust ja mahtu, põhines konkreetsete meetmete mõju hindamine peamiselt kvalitatiivsel analüüsil.

Variant 3 keskendub olemasolevate õiguslike sätete ajakohastamisele. See toetab peaaegu kõiki konkreetseid eesmärke, välja arvatud inimõiguste kaitsega seotud eesmärk, ja võimaldab üldeesmärki silma pidades kõige paremini saavutada märkimisväärset edu. See võimaldaks eksportijate ja ametiasutuste halduskoormust vähendada, suurendades samal ajal peamiste õigussätete selgust. See suurendaks ka kontrollide tõhusust ja järjekindlust kogu ELis ning seeläbi suureneks julgeolek ning loodaks võrdsemad konkurentsitingimused kogu maailmas.

Variant 4 oleks vastuseks sellise küberseiretehnoloogia levikule, mille väärkasutusega kaasneb risk rahvusvahelisele julgeolekule ja inimõigustele. Sellega oleks ette nähtud kõnealuse tehnoloogia usaldusväärsed ja paindlikud kontrollimehhanismid ning see võib avaldada olulist positiivset mõju julgeolekule ja inimõigustele.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud?

Variandiga 3 kaasneksid liikmesriikide ametiasutustele üleminekuperioodil täiendavad halduskulud lühikeses perspektiivis, mida aitaks katta siiski tõhususe suurendamine ja halduskulude vähendamine uute sätete kohaldama hakkamisel. Variant 3 võimaldaks ettevõtjatel halduskulusid vähendada.

Variant 4 võib tuua kaasa ettevõtjate ja maksuhaldurite halduskoormuse suurenemise nii siseriiklikul kui ELi tasandil, kuna lisataks täiendav kontroll. Ka võib see põhjustada uusi konkurentsimoonutusi maailmas, kuna ei ole võimalik tagada, et teised peamised tehnoloogia tarnijad (nt Hiina, USA) kehtestaksid sarnased kontrollid. Kuna variant 4 keskenduks väga spetsiifilisele tehnoloogiale, piirduks negatiivne majanduslik mõju väikese kaubamahuga spetsiaalse tööstusharuga.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontroll hõlmab eri ettevõtjaid (sh eksportijaid ja tootjaid), kes tegutsevad sellistes valdkondades nagu energeetika, lennundus, kaitse ja julgeolek, transport ja navigatsioon, telekommunikatsioon, kemikaalid, elektroonika, pooljuhid ja andmetöötlus. Selles tööstusharus tegutsevad mitmed VKEd. Näitena võib tuua selle, et kaitsetööstuses (mis toodab ka kahesuguse kasutusega kaupu) moodustasid 2012. aastal vähem kui 10 töötajaga ettevõtted kõigist ettevõtetest 76,7 %.

Enamik avalikus konsultatsioonis osalejaid nõustus, et ekspordikontrolli poliitika läbivaatamine aitab tõenäoliselt hõlbustada kahesuguse kasutusega kaupade eksportimist VKEde poolt. Tähtis on märkida, et tööstussektori sidusrühmi mõjutavad ekspordikontrolli süsteemi muudatused üksnes niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse nende kaubeldavate kahesuguse kasutusega kaupade liigi suhtes.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Variant 3 peaks vähendama liikmesriikide lubasid andvate ametiasutuste halduskoormust. Teisest küljest eeldavad variandi 4 kohased uued küberseiretehnoloogia ekspordikontrollid, et liikmesriikide pädevad ametiasutused eraldavad selleks haldusressursse.

Kas on oodata muud olulist mõju?

Positiivne mõju peaks avalduma seoses inimõiguste rikkumiste ärahoidmisega ja konkurentsimoonutuste vähendamisega ühtsel turul ning ülemaailmsete võrdsete võimaluste loomisega.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Rakendamise järelevalve toimub koostöös liikmesriikidega. Iga-aastane aruandlus ja andmete kogumine loob aluse rakendamise järelevalveks ja hindamiseks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamiseks.

Komisjon hindab seda uut algatust viis aastat pärast selle jõustumist, et hinnata selle tegelikku mõju ning tõhusust ja tulemuslikkust.