2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 34/86

Raportöör:

Antonello PEZZINI

1.1.

Komitee peab oluliseks uut tulevikuvisiooni Euroopa standardimissüsteemi korraldamiseks, mida saaks kohandada vastavalt pidevalt muutuvale rahvusvahelisele olukorrale ning mis suudaks pakkuda suuremat kasu ettevõtjatele, tarbijatele, töötajatele ja keskkonnale.

1.2.

Komitee kui kodanikuühiskonna maja peab eriti tähtsaks Euroopa standardimissüsteemi läbipaistvuse ja kaasatuse parandamist ning nõuab endale proaktiivset rolli strateegilise suuna, standardite rakendamise ja levitamise ning standardimise kultuuri toetamise juures.

1.3.

Komitee rõhutab, kui oluline on tugevdada tehnilise standardimise strateegilist rolli, et tagada:

1.4.

Komitee tervitab standardimise ühisalgatust Euroopa standardimissüsteemi avaliku ja erasektori partnerite vahel, et kindlaks määrata ühine lähenemisviis prioriteetide seadmisel ja ühistegevuse arendamisel, mille eesmärk on ajakohastada ja lihtsustada standardite vastuvõtmist.

1.5.

Komitee tunneb siiski sügavat muret konkreetsete rakendussuuniste ja rahastamispakettide piiratuse pärast, mis on äärmiselt olulised, et muuta ühine innovaatiline suundumus konkreetseteks ajakohastamisstrateegiateks ja -tegevusteks.

1.6.

Sellega seoses soovitab komitee hõlmata standardimise ühisalgatuse, (1) mis toimub avaliku ja erasektori partnerluses, struktuuriliselt ja rahaliselt programmi „Horisont 2020“ ühiste tehnoloogiaalgatuste (2) hulka eesmärgiga

1.7.

Komitee toetab komisjoni ühtse ja struktureeritud süsteemi loomisel, et jõuda ühise strateegiani, mis aitab vähendada standardite ja nende kavandamise süsteemide killustatust.

1.8.

Seepärast toetab komitee paremat standardimisstrateegiate juhtimise süsteemi, milles võetaks arvesse tehnoloogiate lähendamist ja infotehnoloogia kasutuse suurendamist ettevõtete ja teenuste puhul ning uusi ja suurenevaid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid pädevusi ning mis võib täiendada praegust tehnilist standardikomiteed.

1.9.

Standardimist käsitlev Euroopa institutsioonidevaheline dialoog peab tagama kõigi huvitatud esindusorganisatsioonide keskse rolli. Kõigis ELi institutsioonides tuleks luua alalised hindamis- ja juhtrühmad, eelkõige Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ning Regioonide Komitees, arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 114 on sätestatud konsulteerimise kohustus.

1.10.

Komitee leiab, et Euroopa standardimissüsteemis ja komisjoni asjaomastes peadirektoraatides tuleb tugevdada suutlikkust kasutada kooskõlastatult konkreetses sektoris, eelkõige teenindussektoris asjakohast tehnilise standardimise vahendit.

1.11.

Komitee peab esmatähtsaks käivitada algatus tõelise Euroopa standardimiskultuuri kujundamiseks alates baasharidusest kuni poliitiliste otsuste langetajate ja rahvusvaheliste lepingute läbirääkijateni, algatades intensiivse Euroopa teavituskampaania ja seda toetades.

1.12.

Komitee rõhutab, et tõeliselt uuenduslik Euroopa standardimispoliitika peab eelkõige vastama kodanike, ettevõtjate ja töötajate kui klientide rahulolu põhimõttele ning saavutama ohutuse, kvaliteedi ja tõhususe, uute töökohtade loomise ja rahvusvahelise konkurentsivõime kõrge taseme tasakaalustatud ja paindliku lähenemisega standardimise ja loovuse vahel (3).

2.1.

Tehniline standardimine mängib väga olulist rolli siseturu toimimises ning toodete ja teenuste rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel, kuna see on strateegiline vahend kaupade ja teenuste kvaliteedi, tulemuslikkuse ja ohutuse, võrkude ja süsteemide koostalitlusvõime, ettevõtjate, töötajate, tarbijate ja keskkonnakaitse kõrge taseme, suurema innovaatilisuse ja sotsiaalse kaasatuse tagamiseks.

2.2.

Pidades silmas uusi tehnoloogilisi arenguid, poliitilisi prioriteete ja ülemaailmseid suundumusi iseäranis teenuste puhul ning infotehnoloogilist revolutsiooni, tuleb Euroopa standardimissüsteem läbi vaadata, et säilitada selle paljud edukad elemendid, parandada puudujääke, leida sobiv tasakaal Euroopa ja riikliku mõõtme vahel, samuti innovatsioonivabaduse, loovuse ja tehnilis-normatiivse koostalitlusvõime vahel ning et üldisemalt vastata ettevõtjate, tarbijate, töötajate ning Euroopa ühiskonna kui terviku uutele nõudmistele ja ootustele.

2.3.

Komitee kui kodanikuühiskonna maja peab eriti tähtsaks Euroopa standardimissüsteemi läbipaistvuse ja kaasavuse parandamist ning nõuab endale üha proaktiivsemat rolli strateegilise suuna, standardite rakendamise ja levitamise ning standardimise kultuuri kui ettevõtjate ja tulevaste põlvkondade edukuse nurgakivi toetamise juures.

2.4.

Komitee on alati väitnud, et „kiire, tõhus ja sidusrühmade kaasamisel toimuv Euroopa standardimine ei ole mitte ainult Euroopa integratsiooni ja selle teostamisele suunatud ELi 2020. aasta strateegia keskmeks oleva ühtse turu struktuuri tugisammas, vaid samuti ja eelkõige osa Euroopa majanduse konkurentsivõime vundamendist ja innovatsiooni soodustav vahend“ (4). Sel põhjusel on vaja selgeid ja läbipaistvaid standardeid, et kaitsta nii tarbijaid, ettevõtjaid kui ka keskkonda ja ühiskonda.

2.5.

Euroopa standardimissüsteemi peamised üldised eesmärgid on suurendada standardite ja Euroopa standardimisprotsessi panust teenuste ja kaupade vabasse liikumisse siseturul, et ergutada majanduskasvu ja innovatsiooni ning soodustada Euroopa ettevõtjate, eelkõige VKEde konkurentsivõimet – tagades samal ajal kõrgel tasemel tarbijate, töötajate ja keskkonnakaitse – laiaulatuslikumate, kuid kiiremate kaasavate ja läbipaistvate väljatöötamisprotsesside kaudu nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil, mis põhinevad tunnustatud kriteeriumidel, nagu on WTO lepingus sätestatud eeskirjad tehniliste kaubandustõkete kohta ja määruse (EL) nr 1025/2012 sätted.

2.6.

Hiljuti märkis komitee, et „Euroopa standardimine peab kõigi sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade panuste kaudu üha enam aitama lõpule viia ja rikastada maailmamajanduses käimasolevaid protsesse“, soovides, et „Euroopa standardimise kultuur oleks ülemaailmsetes standardimise protsessides ulatuslikumalt esindatud ja mõjuvõimsam“ (5) ka teadlikkuse suurendamise, lihtsustatud kättesaadavuse ja madalate kulude abil.

2.6.1.

Samuti on oluline hoida õiget tasakaalu standardimise ja loovuse vahel, (6) tagades ka käsitöölistele ja väikeettevõtjatele võimaluse end vabalt väljendada ning rikastada tooteid ja teenuseid standardites kehtestatud piirangute alusel.

2.7.

Euroopa standardimisprotsessil peab olema esmatähtis roll toodete ja teenuste ühtse turu loomisel ja toimimisel siseriiklike standardite järkjärgulise ühtlustamise kaudu ELi tasandil, sest need võivad tekitada tehnilisi takistusi juurdepääsul riiklikele turgudele ning kaubandusele ja Euroopa-sisesele vahetusele.

2.8.

Tehnoloogiate lähendamise ning infotehnoloogia kasutamise suurendamisega ühiskonnas, ettevõtetes ning avalikes teenustes on hakanud tavapärane erinevus üldise ja digitaalse standardimise vahel vähenema, nagu on hästi näidatud ühes teises komitee arvamuses, (7) ja see tähendab, et komisjon vajab järjekindlat lähenemisviisi standardimise prioriteetide kavandamisel ja määratlemisel.

2.9.

Arvestades erinevate ELi majandus- ja tööstussektoris osalejate väljendatud eelistusi rahvusvaheliste standardite ISO/IEC kohta, muutub väga oluliseks Euroopa standardimissüsteemi tugevdamine, et tagada rahvusvaheliste standardite ühtlustamine Euroopa kiire, tõhusa ja kõiki huvitatud osapooli kaasava standardimisega, arvestades eelkõige väikeettevõtjate, tarbijate ja teiste sidusrühmade esindatust.

2.10.

Vabatahtlike Euroopa teenusestandardite väljatöötamise suurenemine võib edendada tööhõivet ja majanduskasvu, soodustades piiriüleste teenuste osutamist ja turgude suuremat integratsiooni, mis võimaldab täielikult ära kasutada valdkonna potentsiaali Euroopa majanduses kohalike töö- ja elamistingimuste kaitsmisel ja austamisel ning aitab kaasa riiklikest sertifitseerimissüsteemidest tulenevate tõkete kaotamisele.

2.11.

Vastuseks tehnoloogilise tsükli kiirele arengule, keerulisematele ja suurema koostoimega tööstussüsteemidele, üha ähmasemaks muutuvatele piiridele toodete, teenuste ja IKT-sektori vahel käivitas komisjon standardimise ühisalgatuse Euroopa standardimissüsteemis osalevate avaliku ja erasektori partnerite vahel – nagu soovitas komitee –, määratledes ühise tulevikuvisiooni ja tee, et keskenduda algatustele, mille eesmärk on ajakohastada, prioriseerida, kiirendada ja lihtsustada standardite vastuvõtmist 2019. aasta lõpuks, hõlmates järgmist:

3.1.

Komisjoni teatises on esitatud tulevikuvisioon koos standardimispaketiga, mis sisaldab järgmisi Euroopa standardimissüsteemi ajakohastamise eesmärke:

3.2.

Komisjoni kavatsused eelkõige teenuste sektoris on järgmised:

3.2.1.

Lisaks teeb komisjon ettepaneku hõlbustada teabe kättesaadavust ühtlustatud Euroopa standardite kohta parema juurdepääsu tagamisega ühtsele digiväravale, mis pakuti välja ühtse turu strateegias.

4.1.

Komitee nõustub taas, (8) et kiiremas korras tuleks tõhusalt ajakohastada Euroopa standardimissüsteemi, mis on olnud arutusel juba üle viie aasta, ning peab oluliseks uut ühist tulevikuvisiooni ja konkreetseid meetmeid, et tegeleda – jätkuvalt vabatahtlikkuse alusel – üleilmsete standardimisväljakutsetega uuendusliku koostöö kaudu, mis põhineb konsensusel standardite õigeaegse väljatöötamise suhtes kiiresti muutuvas tehnoloogilises keskkonnas.

4.2.

Komitee arvates tuleks alustada standardimisprotsessi teadus- ja arendustegevusest standardite kehtestamisega samaaegsete ja sellele eelnevate tegevuste kaudu ning tugevdada Euroopa standardite rahvusvahelisele tasandile üleviimise mehhanisme tööstuse, VKEde esindajate, tarbijate, sotsiaalpartnerite, keskkonnakaitsjate ning kodanikuühiskonna asjaomaste osalejate toetusel.

4.3.

Komitee arvates tuleb standardimise ühisalgatuse dokumendis välja toodud Euroopa standardimissüsteemi ajakohastamise meetmete tõhustamiseks riigi ja rahvusvahelisel tasandil kõigepealt teha järgmist:

4.3.1.

Seoses sellega soovitab komitee avaliku ja erasektori partnerluse algatuse loomist programmi „Horisont 2020“ ühiste tehnoloogiaalgatuste raames standardimise ühisalgatuses kavandatud menetluse alusel koos piisava rahastamispaketi ning määratlemise, strateegiate ja prioriteetide struktureeritud süsteemiga.

4.4.

Komitee on samuti mures prioriteetide tugeva ja uuendusliku ühtlustamisprotsessi puudumise pärast nii eri ELi poliitikate ja neid rakendavate eri peadirektoraatide tasemel kui ka selliste kavandamisvahendite tasemel, mis täiendavad standardikomiteed ja kiiduväärt algatusi, nagu standardimise ühisalgatus ja struktureeritud dialoog.

4.4.1.

Komitee arvates on seega tarvis uut juhtorganit selliste standardimisstrateegiate väljatöötamiseks ja järelevalveks, mis hõlmaksid standardimise kõiki aspekte alates teaduslikest ja tehnoloogilistest kuni sotsiaalsete ja keskkonnaalasteni. See juhtorgan peaks täiendama praegust tehnilist standardikomiteed.

4.4.2.

Komitee on seisukohal, et nõukogu 2015. aasta märtsi sellekohaseid pakilisi nõudmisi arvestades ei ole lähenemisviisi „vanaviisi edasi“ järgides võimalik vastata tungivale vajadusele asuda lõpuks Euroopa standardimissüsteemi tõhusalt ajakohastama ja väärtustama. Standardimist käsitlev Euroopa institutsioonidevaheline dialoog peab tagama kõigi huvitatud esindusorganisatsioonide, iseäranis Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee proaktiivse ja esmatähtsa rolli, arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 114 on sätestatud viimasega konsulteerimise kohustus.

5.1.

Euroopa tehniliste standardite väljatöötamise kiirus ja õigeaegsus. Ühe kõigile sobiva lahenduse (one size fits all) rakendamisel järelevalve protsessi puuduste ja selleks kuluva aja vähendamiseks on ilmnenud, et kiiruse ja keerukuse osas on huvid mitmekesised. Õigeaegsus on tähtsam kui kiirus, kui viimane võib ohustada konsensuse saavutamist.

5.2.

Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime toetamine. VKEde osalemist standardite väljatöötamise/rakendamise protsessis takistavate asjaolude ületamine; standardimise, innovatsiooni ja teadusprojektide sidemete tugevdamine sh väikeettevõtete suutlikkuse suurendamise meetmete abil.

5.3.

ELi õigusaktide ja poliitika toetamine. Suureneb nõudlus ELi õigusakte ja poliitikat toetavate standardite järele, et saavutada nõutud standardid: näib vajalik parandada võimet koordineerida eri osalejate ja sidusrühmade vahelist suhtlust.

5.4.

Prognoosimisvõime parandamine. Näib vajalik parandada Euroopa standardimisprotsessi määratlemise käigus võimet reageerida õigeaegselt standardite prognoosimise vajadusele, muu hulgas selleks, et vähendada siseriiklike õigusnormide ohtu, mis võivad nõrgendada Euroopa standardimissüsteemi üldist tõhusust.

5.5.

Kaasatus. Tuleb suurendada kodanikuühiskonna osalejate ja väiksemate organisatsioonide esindatust, rakendades suutlikkuse suurendamise meetmeid. Komitee on juba rõhutanud „vajadust hõlbustada juurdepääsu standardimisprotsessile VKEde, ühiskonna sidusrühmade […] jaoks“ ning „standardimise võtmeosalejate jõupingutuste üksikasjalikku jälgimist, et suurendada Euroopa standardimissüsteemi kaasavust“ (10). III lisas osutatud organisatsioonidele tuleb tagada liikme/partneri eristaatus koos selgete õiguste ja kohustustega, eelkõige arvamuse avaldamise õigusega.

5.6.

Toetus Euroopa standarditele maailma tasandil. Tarvis on suuremat mõjusust, esindussuutlikkust, pädevust ja järjepidevust iseäranis ISO/IEC/ITU raames ja eelkõige väikeettevõtjate, tarbijate ja keskkonnaorganisatsioonide puhul ning mitmepoolsetes ja vabakaubanduslepingutes.

5.7.

Juhtimine. Sellel alal tuleb:

5.8.

Mitmeaastane rahaline toetus. Mitmeaastane rahastamisraamistik on hädavajalik mitte ainult standardite kehtestamisele eelnevate ja sellega samaaegsete teadusuuringute puhul, (11) vaid ka teaduse ja ühiskonna ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna meetmete puhul ning selleks, et luua teadlikkust ja levitada standardimise kultuuri, samuti konkreetsete standardimisalaste strateegiate ja katsemeetmete toetamiseks juhtivates sektorites, kasutades kaasrahastamist programmi „Horisont 2020“ üldises ja reguleerivas raamistikus.

5.9.

Tulevikustruktuurid ja -strateegiad. Vajadus analüüsida mõju, mida tulevased rahvusvahelised standardid avaldavad Euroopa turule, ning valdkondlikku ja valdkonnaülest perspektiivi. Tuleb perioodiliselt hinnata võetud meetmete rakendamise tõhusust ja seda järelkäsitleda, kaasates institutsioonide asjakohased organid, nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee alaline standardimisrühm ning samalaadsed organid Regioonide Komitees ja Euroopa Parlamendis.

5.10.

Standardimine kui ELi poliitika vahend. Kõigi Euroopa poliitikavaldkondade puhul tuleb Euroopa standardimissüsteemis ja komisjoni erinevates asjaomastes direktoraatides tugevdada suutlikkust viia sisse konkreetses sektoris asjakohane tehniline standardimine ja seda kooskõlastatult kasutada.

5.11.

Struktureeritud institutsioonidevaheline dialoog. Kõnealune vahend peaks komitee arvates olema täielikult interaktiivne ja ettevaatav, toetudes Euroopa institutsioonide alaliste rühmade tegevusele, ning juba kavandamismenetluse alguses tuleks sellesse kaasata Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, arvestades iseäranis viimasele ELi toimimise lepingus (12) seoses siseturuga antud pädevusi, mis hõlmavad ka standardimist.