52015PC0099

SELETUSKIRI

Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat ja edendavad tööhõivet ühise huvi küsimusena ning kooskõlastavad oma tegevust nõukogus. Lepingu kahes erinevas artiklis nähakse ette, et nõukogu peab vastu võtma majanduspoliitika üldsuunised (artikkel 121) ja tööhõivesuunised (artikkel 148), täpsustades, et viimased neist peavad olema esimestega kooskõlas. Nimetatud õiguslikku alust silmas pidades on tööhõive- ja majanduspoliitika suunised esitatud kahe eraldiseisva, ent oma põhiolemuselt üksteisega tihedalt seotud õigusaktina:

· nõukogu soovitus liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta − koondsuuniste I osa;

· nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta − koondsuuniste II osa.

Need suunised võeti esimest korda koos (integreeritud meetmepakett) vastu 2010. aastal, et toetada strateegiat „Euroopa 2020”. Ka otsustati 2010. aastal, et koondsuunised peaksid suures osas samaks jääma kuni 2014. aastani. Majanduspoliitika üldsuunised jäävad kehtima pikemaks perioodiks, kuid tööhõivesuunised tuleb koostada igal aastal.

Lisaks liikmesriikide poliitika kooskõlastamise ulatuse ja suuna määramisele on suunised ka vastavate valdkondade riigipõhiste soovituste koostamise aluseks.

Praeguste koondsuuniste eesmärk on toetada strateegiat „Euroopa 2020” lähtuvalt uuest majanduspoliitika suunast, mis põhineb komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohaselt investeeringutel, struktuurireformil ja eelarvepoliitikal. Samal ajal on koondsuuniste eesmärk toetada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat kasvu ning majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta eesmärke.

Koondsuunised on järgmised

Suunis 1:         investeeringute suurendamine

Suunis 2:         majanduskasvu soodustamine struktuurireformide rakendamise abil

Suunis 3:         majanduskasvu ja töökohtade loomist takistavate tegurite kõrvaldamine ELi tasandil

Suunis 4:         jätkusuutlik ja majanduskasvu soodustav riigi rahandus

Suunis 5:         tööjõunõudluse suurendamine

Suunis 6:         tööjõupakkumise ja töötajate oskuste parandamine

Suunis 7:         tööturu toimimise parandamine

Suunis 8:         õigluse tagamine, vaesuse vastu võitlemine ja võrdsete võimaluste edendamine

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS

liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi

ning arvestades järgmist:

(1) Liikmesriigid peaksid käsitlema oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ning kooskõlastama selle nõukogus. Nõukogu võtab liikmesriikide ja liidu poliitika suunamiseks vastu tööhõivesuunised ja majanduspoliitika üldsuunised.

(2) Kooskõlas aluslepingu sätetega on liit välja töötanud ja rakendanud poliitika koordineerimise vahendid eelarvepoliitika jaoks ja makromajandusliku struktuuripoliitika jaoks. Euroopa poolaasta koondab need mitmesugused vahendid majanduse ja eelarve mitmepoolse jälgimise üldiseks raamistikuks. Euroopa poolaasta optimeerimine ja tugevdamine vastavalt komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsile aitab veelgi tõhustada selle toimimist.

(3) Finants- ja majanduskriis osutas liidu ja liikmesriikide majanduse olulistele nõrkustele ja tõi need esile. Kriis tõi selgelt esile ka liikmesriikide majanduse ja tööturgude tiheda omavahelise sõltuvuse. Praegu on peamiseks ülesandeks soodustada liidus tugevat, jätkusuutlikku ja kaasavat kasvu ning töökohtade loomist. Selleks tuleb nii liidus kui ka liikmesriikide tasandil võtta kooskõlastatud ja ambitsioonikaid poliitilisi meetmeid kooskõlas aluslepingu sätetega ja liidu majandusjuhtimisega. Need pakkumist ja nõudlust ühendavad meetmed peaksid hõlmama investeeringute elavdamist, uut kohustust viia ellu struktuurireforme ja vastutustundliku eelarvepoliitika jälgimist.

(4) Liikmesriigid ja liit peaksid käsitlema ka kriisi mõju ühiskonnale ja seadma eesmärgiks ehitada üles sidus ühiskond, mis võimaldab inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Kõigile tuleks tagada juurdepääs tööturule ja võimalused sellel osaleda; tuleks vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, tagades eelkõige toimiva tööturu ja sotsiaalhoolekande süsteemi ning kõrvaldades tööturul osalemise takistused. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi elanike ja piirkondadeni.

(5) Suunistega kooskõlas olevate meetmete võtmine on oluline strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks. Suunised moodustavad Euroopa ja liikmesriikide tasandil integreeritud poliitika, mida liikmesriigid ja liit peaksid rakendama, et avalduks koordineeritud struktuurireformide positiivne vastastikune mõju, üldine majanduspoliitika oleks sobiv ja et Euroopa poliitika annaks ühtlasema panuse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse.

(6) Kuna need suunised on adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, tuleks neid rakendada koostöös kõigi liikmesriigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustega, tehes tihedalt koostööd parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega.

(7) Majanduspoliitika üldsuunistes antakse liikmesriikidele juhised reformide ellu viimiseks, võttes arvesse vastastikust sõltuvust. Need on stabiilsuse ja kasvu paktiga kooskõlas. Suunised on aluseks võimalikele riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele esitada.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

(1) Liikmesriigid ja vajaduse korral liit peaksid võtma oma majanduspoliitikas arvesse lisas esitatud suuniseid. Nimetatud suunised on osa koondsuunistest.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja