31.7.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/24

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine” ”

KOM(2011) 782 (lõplik)

2012/C 229/05

Raportöör: Luis Miguel PARIZA CASTAÑOS

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee otsustas 13. juulil 2011 vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal:

„ELi Atlandi piirkonna strateegia”.

Euroopa Komisjon otsustas 21. novembril 2011 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine””

COM(2011) 782 final.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhatus tegi 6. detsembril 2011. aastal majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioonile ülesandeks valmistada ette käesolev arvamus, muutes omaalgatusliku arvamuse konsulteerimistaotluse alusel koostatavaks arvamuseks.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 7. mail 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 481. istungjärgul 23.–24. mail 2012. aastal (24. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 151, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Atlandi ookeani Euroopa rannik, mis on Euroopa läänevärav, peab tugevdama oma keskset positsiooni ning vältima Euroopa poliitilisest ja majanduskeskusest eemale jäämise ohtu. Atlandi ookeani kaudu loob Euroopa majanduslikke ja poliitilisi sidemeid Ameerika ja Aafrikaga.

1.2   Atlandi ookeani makropiirkond hõlmab Iirimaa, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali Atlandi-poolseid piirkondi ja saari. Ühinemisprotsessi läbiv Island ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluv Norra peaksid samuti olema kõnealuse piirkonnaga seotud, nagu ka Gröönimaa ja Fääri saared. Kuigi ka Põhjamere piirkondadel on Atlandi ookeani piirkonnas ühiseid huvisid, võiksid nemad käivitada tulevikus oma eristrateegia.

1.3   Atlandi ookeani Euroopa rannikul on toimunud pikaajaline poliitiline koostöö, millega edendatakse ühishuvi meetmeid Euroopa riikide vaheliste programmide raames toimuvates projektides. Selles koostöös osalevad nii piirkondlikud omavalitsused kui ka kodanikuühiskond.

1.4   Komitee hindab positiivselt Euroopa Komisjoni ettepanekut Atlandi ookeani kohta integreeritud merenduspoliitika raames: toetada uusi esilekerkivaid majandussektoreid ja anda uus hoog traditsioonilistele sektoritele osana säästval arengul põhinevast lähenemisviisist.

1.5   Kuid komitee soovitab ambitsioonikamat lähenemisviisi: makropiirkondlikku strateegiat, mis lisaks merenduse sambale hõlmab ka territoriaalset sammast, arvestades Läänemere piirkondades ja Doonau piirkonnas saadud kogemusi.

1.6   Komitee ettepanekut toetavad ka seisukohad, mida on väljendanud Euroopa Parlament, Atlandi kaare komisjoni piirkondade valitsused, Atlandi piirkonna riikidevahelisse võrgustikku kuuluvad majandus- ja sotsiaalnõukogud ning paljud kodanikuühiskonna osalejad (ettevõtjad, ametiühingud, kaubanduskojad, linnad jne).

1.7   Komitee on seisukohal, et Atlandi merestrateegias ette nähtud Atlandi foorum on esimene samm Atlandi merestrateegia muutmisel makropiirkondlikuks strateegiaks. Foorum kasutab merendusküsimuste kujundamisel, järelevalves ja hindamisel omandatud kogemusi, et kujuneda tulevaseks makropiirkondlikuks foorumiks, mis määratleb ühised strateegilised tegevussuunised ja Atlandi ookeani piirkondade territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks esmatähtsad projektid.

1.8   Atlandi foorumi juhtrühmas osalev komitee tegi ettepaneku, et Atlandi piirkonna majandus- ja sotsiaalnõukogude riikidevaheline võrgustik osaleks samuti foorumil, sest nemad on osalejad, kes tegutsevad kohapeal ja on tingimata vajalikud projektide kindlaksmääramiseks ja elluviimiseks. Tegevuskava edukaks elluviimiseks peavad selle koostamises osalema kõige olulisemad ühiskondlikud ja piirkondlikud osalejad.

1.9   Atlandi ookeani makropiirkonna peamised eesmärgid peavad sisalduma strateegia „Euroopa 2020” temaatilistes sammastes. Komitee leiab, et Atlandi piirkonna strateegia on väga oluline mitte ainult asjaomaste piirkondade, vaid kogu Euroopa Liidu jaoks.

1.10   Atlandi piirkonna strateegia peab olema hõlmatud nii eri valdkondade poliitikasse kui ka ühtekuuluvuspoliitikasse. Seepärast teeb komitee ettepaneku kaotada kolme „ei” piirangud selleks, et makropiirkondlike strateegiate jaoks oleks tulevikus ette nähtud asjakohased õigusaktid, eraldi rahastamisvahendid ja vajalikud haldusstruktuurid.

2.   Makropiirkondlikud strateegiad ELis: uued koostöö ja territoriaalse ühtekuuluvuse vahendid.

2.1   Euroopa Komisjon esitas 2009. aasta juunis ELi Läänemere piirkonna strateegia (1), millega edendatakse territoriaalset koostööd ja milles on ühiste probleemide lahendamiseks määratud paljude konkreetsete eesmärkide kaudu kindlaks paljusid valdkondi hõlmav integreeritud strateegilis-geograafiline raamistik. Hiljem käivitati Doonau piirkonna strateegia (2).

2.2   Komisjon nimetab makropiirkonnaks paljude haldusüksustega ala, kus on siiski piisavalt ühiseid probleeme, mistõttu on ühtne strateegiline lähenemisviis igati õigustatud (3). Makropiirkonnad määratakse geograafilisele alusele toetudes kindlaks funktsionaalsel tasandil.

2.3   Haldus-, õigus- ja finantstingimused põhinevad kolmel „ei”-l: ei täiendavale rahastamisele, ei uutele haldusstruktuuridele ja ei uutele õigusaktidele. Kuigi need tingimused sätestasid nõukogus liikmesriigid, ei nõustu komitee nende piirangutega.

2.4   Läänemere piirkonna strateegias osaleb kaheksa ELi liikmesriiki ja kolm naaberriiki.

2.5   EL käivitas 2011. aastal Doonau piirkonna strateegia, milles osaleb kaheksa ELi liikmesriiki ja kuus ELi-välist riiki (4).

2.6   Läänemere piirkonna strateegia toimimise esimene kokkuvõte (5) näitab, et strateegia on makropiirkondliku koostöö parandamise rahuldav vahend, mis aitab lahendada probleeme ja ära kasutada võimalusi, mis ulatuvad kaugemale piirkondlikust ja riiklikust tasandist. Samuti on see väga kasulik vahend territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi ja strateegia „Euroopa 2020” jaoks.

2.7   Komitee toetab ideed laiendada seda tüüpi vahendeid ka teistele makropiirkondadele, mis võivad anda lisaväärtust.

2.8   Lisaks majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgile ka territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki sisaldav Lissaboni leping annab tõuke makropiirkondlikele strateegiatele.

2.9   2011. aasta mais Gödöllős vastu võetud territoriaalses tegevuskavas 2020 (6) esitatakse uuenduslik asukohapõhine lähenemisviis, võttes arvesse olemasolevaid makropiirkondlikke strateegiaid.

2.10   Ühtekuuluvuspoliitika on peamine vahend ELi regionaalpoliitika probleemide lahendamiseks ja makropiirkondade sisemise arengu edendamiseks.

2.11   ELi uue mitmeaastase finantsraamistiku koostamise ja ajavahemikku 2014–2020 käsitleva ühtekuuluvuspoliitika määratlemise protsess on juba alanud.

2.12   Territoriaalne koostöö on jätkuvalt üks ühtekuuluvuspoliitika eesmärk, mis aitaks suurendada selle eelarvet. Selle jaoks on ette nähtud määrus, milles nähakse otseselt ette „uued territoriaalse koostöö vormid, mis kujutavad endast kohandatud lahendusi makropiirkondlikele probleemidele” (7).

3.   Atlandi piirkond

3.1   Atlandi ookeani Euroopa rannik (I lisa) on ulatuslik geograafiline ala põhja-lõuna suunal, mille põhiline ühenduslüli on Atlandi ookean. Atlandi ookeani makropiirkond hõlmab Iirimaa, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali Atlandi ookeani poolseid piirkondi ja saari. Ühinemisläbirääkimisi pidav Island ning Euroopa Majanduspiirkonda kuuluv Norra on samuti kõnealusest piirkonnast huvitatud, nagu ka Gröönimaa ja Fääri saared.

3.2   Selle piirkonna asukoht Euroopa mandri lääneosas ja avatus merele on sajandeid olnud oluline dünaamilisuse ja heaolu tegur.

3.3   Meremõõde on selle piirkonna põhitunnus, mille ühise majandus-, tehnika- ja kultuuripärandi moodustavad sellised tegevusalad nagu kalapüük, laevaehitus, metallurgia, inseneriteadus, teadus- ja uurimistegevus, sadamad, kaubandus ja meretransport.

3.4   Atlandi ookeani Euroopa rannik on kaugenemas Euroopa poliitilisest ja majanduskeskusest. Sellele lisanduvad rasked juurdepääsutingimused ning transpordi-, energia- ja kommunikatsioonitaristu puudumine Atlandi piirkondade vahel ning nende ja Euroopa jõukamate piirkondade vahel.

3.4.1   Enamiku Atlandi ookeani piirkondade tulutase on alla ELi keskmise ja mõned piirkonnad kuuluvad ühtekuuluvuspoliitika lähenemiseesmärgi alla (II lisa).

3.4.2   Olukord halveneb, sest Atlandi piirkonna traditsioonilistel tegevusaladel toimub oluline tagasiminek: liiga suure püügivõimsusega kalandussektoris on oluliselt vähenenud töötajate arv ja saak, laevaehitustööstus on languses ning mere- ja sadamatransport on alakasutuses.

3.5   Teiselt poolt vaadates on Atlandi ookeanil väärtuslikud, veel kasutamata ressursid, mis võivad olla rikkuse, majanduse mitmekesistamise, töökohtade loomise ja keskkonnaseisundi parandamise allikaks, muu hulgas näiteks mere taastuvenergiaallikad, maavarad, merebiotehnoloogia, merega soetud vabaaja- ja turismitegevus.

3.6   Komitee on seisukohal, et Atlandi piirkond koosneb erinevatest, oma spetsiifiliste arenguprobleemidega territooriumidest, mille ühtseks erijooneks on nende seotus merega ja avatus maailmale ning nende puudulik ühendus Euroopa majandus- ja poliitikakeskustega.

4.   Teatis „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine”

4.1   Euroopa Komisjon avaldas nõukogu ja parlamendi taotlusel 21. novembril teatise „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine” (8).

4.2   Selleks et luua ennekõike jätkusuutlikke töökohti ja edendada majanduskasvu, käsitletakse strateegias Atlandi ookeani probleeme ja võimalusi, mis on rühmitatud viie omavahel seotud teema alla.

4.2.1

Ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi rakendamine, mille kohaselt tuleb merendustegevuse juhtimisega saavutada ökosüsteemi hea seisund ja tootlikkus. Strateegia keskendub toetustegevusele kolmes järgmises valdkonnas: kalandus, vesiviljelus ja vaatlussüsteemid.

4.2.2

Euroopa CO2-jalajälje vähendamine kolmes valdkonnas: mere tuuleenergia, mereenergia ja meretransport.

4.2.3

Atlandi ookeani merepõhja loodusvarade säästev kasutamine on orienteeritud säästlikkuse, teadustegevuse ja teadmiste soodustamisele.

4.2.4

Reageerimine ohtudele ja hädaolukordadele, mis on tingitud nii õnnetusjuhtumitest kui ka loodusõnnetustest, parandades ohutust ja kooskõlastamist.

4.2.5

Sotsiaalselt kaasav majanduskasv, sest paljudes Atlandi ookeani piirkonna kogukondades on vaja luua uusi töökohti uudsetel tegevusaladel, et asendada languses olevaid traditsioonilisi tegevusalasid.

4.3   ELi vahendid tähendavad ELi rahaliste vahendite ja õigusaktide strateegilist kombineerimist.

4.4   Strateegia elluviimine: tegevuskava võetakse vastu 2013. aasta lõpuks.

4.4.1   Selleks kasutatakse poliitilist koostööd, teatud sihipäraseid meetmeid kehtivate lepingute ja struktuuride raames ning õigusaktide ja rahaliste vahendite kombinatsioone.

4.4.2   Luuakse Atlandi foorum, millesse annavad panuse liikmesriigid, Euroopa Parlament, piirkondlikud ametiasutused, kodanikuühiskond ja olemasolevate tööstusharude esindajad. 2012. aastal tööd alustanud foorum hõlmab temaatilisi õpikodasid ja eksperdirühma. Foorum saadetakse laiali 2013. aastal.

5.   Üldised märkused

5.1   Komitee hindab positiivselt Euroopa Komisjoni algatust, milles pakutakse Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitikas välja lähenemisviis Atlandi piirkonna tasandil. Integreeritud merenduspoliitika on kõikide merd mõjutavate poliitikavaldkondade ühine raamistik, millega välditakse seosetust ja ebatõhusust.

5.2   Komitee leiab, et integreeritud merenduspoliitika konkreetne rakendamine Atlandi piirkonnas võimaldab võtta kasutusele uue lähenemisviisi merega seotud poliitikameetmete väljatöötamiseks ja nende võimaluste kasutamiseks, mida pakub Atlandi ookean majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks.

5.3   Komitee toetab strateegia aluseks olevat lähenemisviisi: toetada uusi esilekerkivaid majandussektoreid ja anda uus hoog traditsioonilistele sektoritele osana säästval arengul põhinevast lähenemisviisist.

5.4   Komitee teeb ELi institutsioonidele ettepaneku anda mere taastuvenergiale maksimaalset poliitilist ja rahalist toetust, sest see võimaldab vähendada Euroopas CO2-jalajälgeja luua nende energiaallikate lähiümbrusse väga olulise tööstus- ja majandustegevuse, mis ulatub kaugemale tuulegeneraatorite lähedastest sadamapiirkondadest.

5.5   Strateegia peab olema liikumapanev jõud, mis suurendab Atlandi piirkonnas teadustegevust, tehnoloogiaarendust ja tootmist mere energeetikatööstuses, selle abitööstustes ja seotud logistikasüsteemides. See võimaldab nii majandusmaastikku mitmekesistada kui ka languses olevaid sektoreid ümber orienteerida.

5.6   See suutlikkus ei piirdu ainult betoonalusel tuulegeneraatoritega, vaid hõlmab ka ujuvplatvormidel tuulegeneraatoreid.

5.7   Lained ja looded on suure potentsiaaliga energia- ja majandusressurss, arvestades, et need ressursid on Atlandi ookeanis ühed maailma suurimad. Komitee soovitab tugevdada Atlandi piirkonna strateegias toetust teadus- ja arendustegevusele nendel tegevusaladel.

5.8   Meres asuvad taastuvad energiaallikad vajavad peamiste tootmiskeskuste ühendamist tarbimiskeskustega. Energiatootmis- ja -tarbimiskeskuste vahelised ühendusvõrgud on mere energiapotentsiaali kasutamiseks olulised, mistõttu on vaja mereelektrivõrke, mis oleksid ühendatud maismaa elektrivõrkudega.

5.9   Ka laevaehitus on üks Atlandi ookeani piirkonna traditsiooniline majandustegevus, mis väärib toetust, kuid seda uutel alustel. Kõrgtehnoloogiliste ja keskkonnahoidlikumate laevade ehitamine, mis vastaksid õigusaktidest tulenevatele rangetele heite- ja saastetaseme nõuetele, samuti erinevad mere tuuleenergiaga seotud laevad, on uued tulevikus arendatavad sektorid Atlandi piirkonna laevatehaste jaoks.

5.10   Paljude Atlandi ookeani ranniku kogukondade, eriti mõnede saarte geograafiline kaugus tingib vajaduse, et uued kommunikatsioonitehnoloogiad võimaldaksid välja arendada uuenduslikke majandustegevusalasid, rajada võrgustikke ja luua ühenduse turgudega.

5.11   Komitee teeb ettepaneku tugevdada Atlandi piirkonnas sotsiaalselt kaasavaid majanduskasvu meetmeid. Keskse tähtsusega on haridus, eriti noorte väljaõpe. Tuleb tagada teadmiste ja oskuste põlvest põlve edasiandmine. Tuleb parandada ülikoolide, ettevõtete ja keskharidusasutuste koostööd. Samuti tuleb tugevdada sotsiaaldialoogi.

5.12   Üks sektoreid, kus on viimastel kümnenditel väga palju töökohti kadunud, on kalandus. Seetõttu on komitee seisukohal, et traditsiooniliselt sellel tegevusalal tegutsenud rannikualad vajavad tegevuse mitmekesistamisele ja uutele tegevusaladele siirdumise meetmeid. Väikesemahuline rannapüük, karp- ja koorikloomade püük ning vesiviljelus on kõige jätkusuutlikumad tegevusalad, samuti on nad olulised mõne rannapiirkonna majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks ning omavad suurt kultuurilist tähtsust.

5.13   Komitee teeb ettepaneku tugevdada merekaubaveo kasutamist, vähendades kaubavedu maanteel. Merekiirteid tuleb võimsamaks muuta. Selleks tuleb parandada sadamate ja raudteede vahelisi ühendveosüsteeme.

5.14   Nagu on näidanud paljud õnnetusjuhtumid, on ohutus häda- ja ohuolukordades suur väljakutse. Kasutusele tuleb võtta järelevalvet ja turvalisust suurendavad seadmed ja süsteemid. Komitee teeb ettepaneku omistada suuremat tähtsust Euroopa Meresõiduohutuse Ametile, parandada liikmesriikidevahelist kooskõlastamist ning võtta vastu asjakohased õigusaktid, mis võivad aidata vältida praegusi ohte.

5.15   Atlandi piirkonna strateegia on sellesse kuuluvate piirkondade jaoks hea võimalus. Komitee kutsub üles tegutsema ambitsioonikalt, et kasutada ära kõik ressursid.

5.16   Atlandi foorumisse tuleb asjakohaselt kaasata kõik Atlandi piirkonna strateegilises arengus osalejad. Väga oluline on, et selles osaleksid peale liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide ka piirkondlikud ametiasutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

5.17   Atlandi foorumi juhtrühmas osalev komitee tegi ettepaneku, et Atlandi piirkonna majandus- ja sotsiaalnõukogude riikidevaheline võrgustik osaleks foorumil, sest nemad on osalejad, kes tegutsevad kohapeal ja on tingimata vajalikud projektide kindlaksmääramiseks ja elluviimiseks. Tegevuskava edukaks elluviimiseks peavad selle koostamises osalema kõige olulisemad ühiskondlikud ja piirkondlikud osalejad.

5.18   Foorum võib täita tähtsat rolli tegevuskava ja strateegia elluviimise järelevalves ja hindamises, mistõttu avaldab komitee kahetsust, et komisjon näeb ette foorumi laialisaatmise ajal, kui algab projektide rakendamise operatiivetapp. Komitee teeb ettepaneku, et Atlandi foorum jätkaks tegevust ka pärast tegevuskava väljatöötamist.

6.   Atlandi piirkonna koostöö: riikidevahelised koostöövõrgustikud ja -projektid

6.1   ELi tasakaalustatud arengu edendamiseks on loodud Iirimaa, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali piirkondade ning nende linnade ja kodanikuühiskondade võrgustikud, kuhu kuuluvad majandus- ja sotsiaalnõukogud, kaubanduskojad, ametiühingud, tööandjate organisatsioonid, sotsiaalmajanduse organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, ülikoolid jne.

6.2   Atlandi kaare komisjon (9) on üks Euroopa mereliste äärealade konverentsi kuuest geograafilisest komisjonist, millesse kuulub 24 Atlandi ookeani rannikupiirkonda. See on poliitiline foorum, mis esindab piirkondade huve ning hoogustab Atlandi piirkonna riikidevahelist koostööd ühisprojektides. Atlandi piirkonna linnad taotlevad samu eesmärke Atlandi kaare linnade konverentsi raames (10).

6.3   Majanduspartnereid ja tööturu osapooli ühendav Atlandi piirkonna riikidevaheline võrgustik (11) asutati 2003. aastal; selles osalevad majandus- ja sotsiaalnõukogud ning samalaadsed organisatsioonid Atlandi ookeani rannikult (Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal) Atlandi piirkonna kodanikuühiskondade koostööplatvormi raames. Selle eesmärk on edendada koostööd ja anda tõuge poliitikameetmetele, mis mõjutavad Euroopa integratsiooni raames positiivselt Atlandi piirkondade arengut, parandades konkurentsivõimet ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning kaotades nende geograafilisest asukohast tingitud ebasoodsa mõju.

6.4   Atlandi piirkonna riikidevaheline võrgustik on koostanud mitmesuguseid uuringuid ja ettepanekuid innovatsiooni ja tehnosiirde ning kaubaveo ühendvedude valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu meretranspordile, sadamatele ja nende sisemaapiirkondadele ning Atlandi piirkonna mereohutusele. Atlandi piirkonna riikidevaheline võrgustik on viimasel ajal tegelenud mere taastuvenergia võimaluste väljaarendamisega ja Euroopa Atlandi piirkonna strateegiaga.

6.5   On ka teisi Atlandi piirkonna võrgustikke, nagu Atlandi kaare põllumajanduskojad (AC3A), ja ülikoolide võrgustikke. Alates 2007. aastast osalevad kõikide nende võrgustike esindajad Atlandi kaare komisjoni koordinatsioonikomitees, pidades ühiselt aru Atlandi piirkonna jaoks strateegiliste teemade üle.

6.6   Koostöö sai alguse 1989. aastal programmi INTERREG kaudu. Praegusel programmitöö perioodil arendatakse laiaulatuslikke kaasavaid projekte transpordivaldkonnas ja Atlandi mõõtmega mere taastuvenergia klastrite loomise vallas.

6.7   Komitee pooldab asjaosaliste arutluskäiku: Atlandi piirkonna koostööd on takistanud riikidevahelise territoriaalse koostöö piirangud üldiselt, strateegilise nägemuse puudumine, projektide kooskõlastamatus, sellest tingitud koostoime vähesus ja mitteoperatiivsete projektide laialdane levik (12).

6.8   Komitee on seisukohal, et see Atlandi piirkonna partnerite dünaamilise ja mitmekesise koostöö pagas on väga kindel alus uute, ambitsioonikamate ja strateegiliste mõõtmetega koostööalgatuste elluviimiseks.

7.   Komitee ettepanek: Atlandi ookeani makropiirkondlik strateegia

7.1   Komitee on seisukohal, et makropiirkondlik strateegia on Atlandi piirkonna jaoks sobiv vahend. Atlandi makropiirkonna sisemise arengu edendamine laiaulatusliku strateegia kaudu asetab Atlandi piirkonna paremale positsioonile ELi eesmärkide saavutamiseks ja strateegia „Euroopa 2020” elluviimiseks.

7.2   Nõukogu kutsus liikmesriike ja komisjoni üles jätkama praeguste makropiirkondlike strateegiate elluviimist ja kaaluma tulevikus teiste selliste strateegiate käivitamist.

7.3   Komitee leiab, et ELi territoriaalse tasakaalu eesmärk õigustab makropiirkondliku strateegia käivitamist Atlandi piirkonnas, mis võimaldab käsitleda selles piirkonnas esinevaid probleeme riikidevahelisel tasandil. Atlandi kaare olukorda Euroopa lääneosas rõhutab veelgi tõuge, mis on antud ELi põhja- ja keskosa piirkondades käivitatud kahe praeguse makropiirkondliku strateegiaga.

7.4   Mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 koostamine ja poliitika kavandamine uueks perioodiks annavad võimaluse teha nüüd õiged otsused.

7.5   Makropiirkondlik strateegia on võimalus kasutada saadud rikast ja laiaulatuslikku koostöökogemust ning astuda samm edasi keerukamate ja ambitsioonikamate koostöövormide suunas, sest Atlandi piirkonnas tuleb luua ühiseid laiaulatuslikke projekte, mida ei ole võimalik teha praeguste vahenditega.

7.6   Atlandi piirkonna meremõõde kätkeb endas paljusid Atlandi piirkonna väljakutseid ja võimalusi, kuid arvestades, et tähtis on selle seos mandriga, teeb komitee ettepaneku, et strateegia hõlmaks koos meremõõtmega ka territoriaalset mõõdet. Mandripiirkond korraldab ja arendab sisemaad, ilma milleta puuduvad igasugused väljavaated merenduse potentsiaali väärtustamiseks. Mere rannikualal on vaja aktiivset ja dünaamilist sisemaad ning koostoimet, mis võimaldab kogu piirkonda sidusalt arendada.

7.7   Euroopa Parlament on samuti avaldanud toetust makropiirkondlikule lähenemisviisile, milles käsitletakse merenduse ja territoriaalset sammast Atlandi piirkonnas (13).

8.   Struktuur ja temaatilised sambad

8.1   Komitee soovitab kasutada Läänemere piirkonna strateegiaga sarnast süsteemi:

8.1.1   selge ja tegevusele orienteeritud strateegiline dokument, mis hõlmab temaatilisi sambaid;

8.1.2   tegevuskava, mille prioriteetsete meetmetega arendatakse temaatilisi sambaid ja juhtprojekte.

8.1.3   Komitee peab vajalikuks kehtestada süsteemid strateegia edusammude hindamiseks, sest see on dünaamiline ja uuenduslik protsess, mis peab hõlmama jälgimis-, hindamis- ja läbivaatamismehhanisme.

8.2   Komitee teeb ettepaneku rajada Atlandi piirkonna makropiirkondlik strateegia „Euroopa 2020”-strateegia temaatilistele tugisammastele. Selliselt on temaatiline ja valdkondlik poliitika omavahel lahutamatult seotud.

8.3   Rahvusvaheline mõõde

8.3.1   Island ja Norra on kaks Euroopa riiki, mis moodustavad samuti osa Atlandi piirkonnast ja mis peavad osalema makropiirkondlikus strateegias, nagu ka Gröönimaa ja Fääri saared. Ka Põhjamere piirkonnas asuvad liikmesriigid võivad olla huvitatud selles valdkonnas makropiirkondliku strateegia käivitamisest.

8.3.2   Atlandi ookeani geopoliitiline asukoht, ajaloolised ja kultuurilised sidemed ning koostöökogemus tuleb integreerida Atlandi makropiirkondlikku strateegiasse. Atlandi-ülene mõõde on oluline, sest suhted USA, Kesk- ja Lõuna-Ameerika ning Aafrikaga on ELi jaoks strateegilise tähtsusega.

8.4   Jätkusuutlik majanduskasv

8.4.1   Atlandi piirkond vajab jätkusuutlikumat transpordisüsteemi, mis vähendaks sõltuvust maanteetranspordist, mille CO2-heite näitajad on suuremad kui teistel transpordiliikidel. Transport peab üle kanduma merele meretranspordi võimsuse suurendamise kaudu: merekiirteede loomine ja sadamate ühendamine sisemaaga, kasutades selleks esmajärjekorras raudteed. Sellega kaasneb sadamaala, sadama ja linna vaheliste suhete ning kogu transpordivõrgustiku ja -platvormide planeerimine. Strateegia peab hõlmama mereohutust ja koostööd katastroofiolukordade ennetamisel ja nendele reageerimisel.

8.4.2   Merekeskkonna jätkusuutlikkus sõltub selle vastastikusest mõjust inimtegevusega ja on väga kaitsetu inimtegevuse surve ees, sealhulgas maismaareostuse ja Atlandi ookeani suubuvate siseveekogude hajureostuse osas.

8.4.3   Rannikuvööndi jätkusuutlikkuse ja rannikupiirkondade integreeritud majandamise puhul tuleb lisaks majandustegevusele ja rannikuvööndi reostusele arvesse võtta suurt linnaarenduse koondumist rannikule ning rannikuvööndi ja sisemaa vahelist seost.

8.4.4   Strateegiasse tuleb lisada kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju ennetamise meetmed ning arvestada tuleb kliimamuutuste mõju linnastunud ja looduslikele rannikuvöönditele.

8.4.5   Taastuvenergia potentsiaal Atlandi ookeanis on suur puhta ja omamaise energia allikas, mis on alles kasutamata.

8.5   Arukas majanduskasv

8.5.1   Atlandi piirkonna ühendused põhja-lõuna suunal ning Kesk- ja Ida-Euroopa turgudega on väga oluline konkurentsivõime tegur, mis tuleb saavutada Atlandi sadama- ja raudteekoridori rajamise kaudu. Ka Atlandi piirkonna lennuühendus on ebapiisav.

8.5.2   Atlandi ookeani ressursside, nagu mere taastuvate energiaallikate, merebiotehnoloogia või merepõhjaladestuste kasutamine annab võimaluse käivitada elujõulisi, väga uuenduslikke majandussektoreid, mis võivad luua jõukust ja töökohti.

8.5.3   Need meetmed nõuavad olulist majanduspartnerite, tööturu osapoolte ning teadus-, tehnoloogia- ja finantsringkondade kaasamist. Vaja on välja töötada eesmärgid sellistes valdkondades nagu infrastruktuur, tööstus, haridus, teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika, koostöö ülikoolide, tehnoloogiakeskuste ja ettevõtete vahel, klastrite loomine jne.

8.5.4   Teadustegevus kõrgtasemel keskkonnasüsteemide ja -tehnoloogiate valdkonnas pakub sellistele languses olevatele traditsioonilistele Atlandi piirkonna tegevusaladele nagu kalandus ja laevaehitus uusi strateegiaid ja väljavaateid. Laevandussektor kasvab jõudsalt ja osaleb arengustrateegiates.

8.5.5   Mere- ja puhketurism on atraktiivne sektor, mida tuleb tugevdada nii loodus- kui ka kultuuripärandiga seotud aspektides. Turism loob majandustegevust ja töökohti ning aitab arendada Atlandi ookeani ja Euroopa identiteeti.

8.6   Kaasav majanduskasv

8.6.1   Atlandi piirkonna strateegia peab sisaldama olulist sotsiaalset mõõdet. Majanduslik areng ja uute töökohtade loomine peavad võimaldama parandada Atlandi piirkonnas elavate inimeste elukvaliteeti ja vältida piirkonnast lahkumist.

8.6.2   Piirkondlikud omavalitsused peavad edendama sotsiaalset dialoogi ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna osalemist.

8.6.3   Esmatähtis on parandada merendus- ja laevandusalast haridust ning tõhustada ülikoolide ja koolituskeskuste koostööd.

8.6.4   Infotehnoloogiat on vaja samuti rohkem arendada, eriti Atlandi piirkonna äärepoolsematel aladel, mis vajavad paremat ühendatust.

8.6.5   Territoriaalse ühtekuuluvuse terviklikust lähenemisviisist lähtudes on vaja arvesse võtta väikeste rannakülade, saarte, linnade ja suurlinnade ning maakohtade olukorda.

9.   Juhtimine ja rahastamine

9.1   Komitee leiab, et ELi toimimise lepingus on mitmeid õiguslikke aluseid, millest lähtudes nimetatud poliitikat ellu viia, sealhulgas artiklid 174 kuni 178 (ühtekuuluvus), 38 ja 39 (põllumajandus ja kalandus), 90 kuni 100 (transport), 170 ja 171 (üleeuroopalised võrgud), 173 (tööstus), 191 kuni 193 (keskkond), 194 (energeetika), 195 (turism), 349 (äärepoolseimad piirkonnad).

9.2   Kõnealune strateegia peab olema Euroopa strateegia, mis on komisjoni koostatud, nõukogus ja parlamendis heaks kiidetud ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee poolt toetatud. Strateegia käivitamiseks on vajalik Atlandi ookeani rannikul asuvate liikmesriikide kindel pühendumine sellele.

9.3   Strateegia tuleb ellu viia ulatuslikus konsultatsiooni- ja dialoogiprotsessis kõikide asjaosalistega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, nii institutsioonilisel kui ka organiseeritud kodanikuühiskonna tasandil.

9.4   Strateegias peavad osalema eri sidusrühmad, keda on võimalik mobiliseerida ainult mitmetasandilise valitsemismudeli kaudu, mis hõlmab neid kõiki ning lihtsustab nende osalemist ja kaasa aitamist tasakaalustatud ja struktureeritud viisil.

9.5   Komitee leiab, et tuleb kaotada kolme „ei” piirangud, võttes arvesse Läänemere ja Doonau piirkonna strateegia kogemusi, sest tulevikus on makromajanduslike strateegiate edukaks rakendamiseks vaja uusi õigus-, haldus- ja finantsvahendeid.

9.6   Euroopa Komisjonil peab olema meetmeid hõlbustav ja kooskõlastav roll.

9.7   Tuleb luua kõrgetasemeline rühm, milles osalevad liikmesriikide esindajad, samuti Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee.

9.8   Viies asjaomases liikmesriigis tegutsevad kontaktpunktid tegelevad strateegiaga seotud riiklike meetmete kooskõlastamisega.

9.9   Iga prioriteetse valdkonna ja projektide koordineerijad võivad esindada kas riiklikke või piirkondlikke ja kohalikke organeid.

9.10   Komitee rõhutab, kui tähtis on Atlandi foorum, mis mitmetasandilise valitsemismudeli kaudu ühendab ja juhib kõikide sidusrühmade osalemist ja panuse andmist, mitte ainult strateegia väljatöötamise osas, vaid ka selle jälgimise, hindamise ja läbivaatamise protsessis. Atlandi foorumis peavad osalema piirkondlikud ametiasutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid: selle töösse peavad olema aktiivselt kaasatud ettevõtted, ametiühingud, sotsiaalmajandus, ülikoolid ja tehnoloogiakeskused ning teised asjaosalised.

9.11   Põhimõte „ei mingeid täiendavaid rahastamisvahendeid” tähendab, et ühtekuuluvuspoliitika vahendid on makropiirkondliku strateegia jaoks kõige tähtsam rahastamisallikas, kuid komitee on seisukohal, et tulevikus on vaja eraldi rahastamisvahendeid.

9.12   Komitee leiab, et praegu kasutatavad vahendid on mõnede strateegiliste projektide rahastamisel piiratud. Rahastamisvahendeid tuleb laiendada, kasutades ka valdkondlike poliitikameetmetega seotud ELi vahendeid.

9.13   Konkreetseid projekte võib rahastada ka Euroopa Investeerimispank. Projektide kaasrahastamiseks tuleb kasutada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke vahendeid, samuti avaliku ja erasektori partnerlust.

9.14   ELi mitmeaastase finantsraamistiku koostamise kontekstis ja ELi regionaalpoliitika reformi tingimustes on sobiv aeg tagada, et rahalisi vahendeid reguleerivad eeskirjad võimaldaksid rahastada makropiirkondlikke strateegiaid.

9.15   Selleks et Atlandi piirkonna makropiirkondliku strateegia meetmeid ja projekte saaks hõlmata programmitöö perioodi 2014–2020 rahaliste vahendite kavandamisse, on vaja otsused teha 2013. aasta jooksul, et makropiirkondlik strateegia uue programmitöö perioodi alguses juba toimiks.

---

(1)  Komisjoni 10. juuni 2009. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi Läänemere piirkonna strateegiat (COM (2009) 248 final).

(2)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi Doonau piirkonna strateegia” (COM (2010) 715 final).

(3)  Vt punkt 1.

(4)  Vt komitee arvamus „ELi Doonau piirkonna strateegia”, ELT C 48, 15.2.2011, lk 2, ja ELT C 248, 25.8.2011, lk 81.

(5)  Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi Läänemere piirkonna strateegia rakendamise kohta (COM (2011) 381 final).

(6)  Euroopa Liidu 19. mai 2011. aasta territoriaalne tegevuskava 2020. Suund erinevaid piirkondi kaasavale, arukale ja jätkusuutlikule Euroopale.

(7)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus erisätete kohta, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist seoses eesmärgiga „Euroopa territoriaalne koostöö” (COM (2011) 611 final).

(8)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine”, 21.11.2011, COM (2011) 782 final.

(9)  http://arcatlantique.org

(10)  http://www.atlanticcities.eu

(11)  Walesi majandusfoorum; Alam-Normandia, Bretagne’i, Pays de la Loire’i, Poitou-Charentes’, Akvitaania, Centre ja Limousini piirkondlikud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnanõukogud; Baskimaa, Kantaabria, Astuuria, Galicia ja Kanaari saarte majandus- ja sotsiaalnõukogud; Instituto de Soldadura e Qualidade de Lisboa, USALGARVE.

(12)  Atlandi piirkonna arengukava (SDEA), Atlandi kaare komisjon (CRPM).

(13)  Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2011. aasta resolutsioon ELi strateegia kohta Atlandi piirkonnas.

---