31.7.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/68

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud)”

COM(2012) 64 (final) – 2012/0027 (COD)

2012/C 229/13

Raportöör: Antonello PEZZINI

7. märtsil 2012 otsustas nõukogu ja 13. märtsil 2012 otsustas Euroopa Parlament vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 33, 114 ja 207 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud)”

COM(2012) 64 final – 2012/0027 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 8. mail 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 481. istungjärgul 23.–24. mail 2012. aastal (23. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 135, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 3.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates on tõhus tolliliit Euroopa integratsiooni vältimatu eeltingimus, et kindlustada tõhusal, turvalisel ja läbipaistval viisil kaupade vaba liikumine, kaitstes tarbijaid ja keskkonda võimalikult suurel määral ning võideldes pettuste ja võltsimiste vastu tõhusalt ja ühtlaselt kogu Euroopa Liidu territooriumil.

1.2   Seega kutsub komitee üles järgima ühtsetel, ajakohastatud, läbipaistvatel, tõhusatel ja lihtsustatud menetlustel põhinevat ühtset tollipoliitikat, millega oleks võimalik anda panus ELi majanduslikku konkurentsivõimesse ülemaailmsel tasandil ja saaks kaitsta Euroopa ettevõtete ja tarbijate intellektuaalomandit, õigusi ja ohutust.

1.3   Seetõttu suhtub komitee positiivselt Euroopa Komisjoni vastuvõetud määruse ettepanekusse, millega sõnastatakse ümber 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 450/2008. Komitee loodab, et tagatakse kindlad tähtajad, ühtlane tõlgendamine, ulatuslik teavitamine ja koolitamine ning samuti piisavad rahalised vahendid nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil.

1.4   Mõistagi toetab komitee tolliseadustiku sätete vastavusseviimist Lissaboni lepinguga volituste delegeerimise ja rakendusvolituste andmise vallas, arvestades õiget tasakaalu Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, seades need kaks institutsiooni samale tasemele delegeeritud aktide suhtes.

1.5   Komitee peab vajalikuks ja oluliseks ka ajakohastamismeetmeid, nagu tollialaste õigusaktide lihtsustamine ja tollisüsteemi täiel määral koostalitusvõimelisena elektrooniliseks muutmine, et lihtsustada äritavasid ning tõhustada ennetustöö ja karistusmeetmete kooskõlastamist.

1.6   Komitee on mures võimaluse pärast tõlgendada ELi tollieeskirju liikmesriikides erinevalt, mis kujutaks endast ettevõtete, eelkõige väikeste ettevõtete jaoks suurt bürokraatiakoormust ja seega mõjutaks negatiivselt Euroopa konkurentsivõimet.

1.7   Seepärast toetab komitee veendunult keskset tollivormistust vastavate elektrooniliste süsteemide kaudu, standarditud töömeetodite süstemaatilist kasutust, tegevusprotsesside modelleerimist, kõigi elektroonilise tollinduse algatuste levitamist ja eksperimentaalkorras Euroopa kiirreageerimisrühma loomist innovaatiliste protsesside toetamiseks.

1.8   Komitee tõdeb tolliseadustiku rakendamise edasilükkamise asjakohasust, et oleks aega töötada välja ühtlustatud elektroonilised süsteemid ja parandada tollimenetluste korraldust ELi välispiiridel, aga eelkõige selleks, et personali piisavalt teavitada ja koolitada ning soodustada selle kaudu rahvusvahelist kaubandust ning isikute ja kaupade kiiret liikumist.

1.9   Teiseks peab komitee vajalikuks tihedamat koostööd tolliametite, turujärelevalveasutuste, komisjoni talituste ja Euroopa agentuuride vahel, et paremini kontrollida üle piiri toodavate kaupade kvaliteeti.

1.10   Komitee rõhutab, et parandada tuleb teenuste kvaliteeti ettevõtjate ja teiste asjaomaste osalejate jaoks, ning soovitab komisjonil konkreetsete hüvede ja lihtsustatud menetluste abil ergutada ettevõtjaid taotlema volitatud ettevõtja staatust.

1.11   Komitee toonitab vajadust pakkuda piisavat teavet ja ühist koolitust tolliametnikele, ettevõtjatele ja tolliagentidele, et tagada eeskirjade ühtlane kohaldamine ja tõlgendamine ning tarbijate parem kaitse, arendades seejuures ka Jean Monnet' õppetoole Euroopa tolliõiguse valdkonnas tihedas koostöös ülikoolide ja teaduskeskustega kogu ELis.

1.12   Komitee on veendunud, et väärtustada tuleb konkreetsete liikmesriikide suutlikkust ja võimekust eesmärgiga luua Euroopa tollikõrgkool, et edendada tollinduses tipptaset, et aja jooksul oleks võimalik saavutada Euroopa ühtne tollisüsteem.

2.   Praegune olukord

2.1   Tollil on oluline roll ohutuse ja julgeoleku tagamisel, tarbijate ja keskkonna kaitsmisel, maksude täieliku laekumise kindlustamisel, pettuste- ja korruptsioonivastase võitluse tugevdamisel ning intellektuaalomandiõiguste järgimise tagamisel. Võltskaupade import Euroopa Liitu põhjustab tulude vähenemist, rikub intellektuaalomandiõigusi ning kujutab tõsist ohtu Euroopa tarbijate ohutusele ja tervisele.

2.2   Siiani jõus olevat ühenduse 1992. aasta tolliseadustikku viiakse ellu menetluste kaudu, kus kasutatakse sageli paberdokumente, kuigi juba tükk aega on liikmesriikide arvutisüsteemide kaudu kasutusel elektrooniline tollivormistus, kuigi ELi tasandil puudub kohustus seda süsteemi kasutada.

2.3   Tollinduse roll on vahepeal muutunud suuremaks tulenevalt kaubandusvoogude laienemisest ja muudest faktoritest, mis on seotud tooteohutuse ja uue infotehnoloogiaga, ning need on tänu ka Lissaboni lepingusse lisatud muudatustele teinud siseturu konkurentsivõimelisemaks.

2.4   2008. aastal võeti vastu ajakohastatud tolliseadustik, (1) et tulla toime suuremate kaubandusvoogude, uue riskijuhtimise ning seadusliku kaubanduse kaitse ja ohutusega ning luua tollinduse ja kaubanduse jaoks ühine IT-keskkond.

2.5   Ajakohastatud tolliseadustiku eeskirjad on juba jõustunud, ent nende tegelikuks kohaldamiseks on vaja rakendussätteid, mis jõustuvad 24. juunil 2013. Ent tehnilistel ja praktilistel põhjustel ei ole see tähtaeg keerukate juriidiliste, infotehnoloogiliste ja operatiivsete aspektide tõttu realistlik.

2.6   Komitee on selleteemalistes arvamustes juba öelnud, et „need tähtajad […] on kehtestatud liiga optimistlikult”, (2) ja leidnud, et „rakenduseeskirjade puudumine – mille koostamine on samuti komisjoni pädevuses – jätab hetkel teatud sätete osas õhku mõningase ebakindluse” (3). Ent komitee on siiani arvamusel, et „Euroopa majandusintegratsiooni juhtivaks jõuks olnud tolliliit ei saa […] jääda maha rahvusvahelisest kaubandusest” (4).

2.7   Rahastamisvahendite teemal kordab komitee oma seisukohti, mis esitati hiljutises arvamuses ettepaneku kohta kehtestada Euroopa Liidu tolli- ja maksustamisalane tegevusprogramm ajavahemikuks 2014–2020 (FISCUS) (5). Kuid nagu komitee on juba mitmel korral nimetanud, (6) peaks see olema vaid algus struktureeritud koostööle kõigi riiklike ja Euroopa agentuuride vahel, kes on kaasatud võitlusse pettuste ja finantskuritegevuse, nagu rahapesu, organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, salakaubaveo jms vastu.

2.8   Lisaks leiab komitee, et kuna viimastel aastatel on välja töötatud kaks programmi – „Toll 2013” ja „Fiscalis 2013” –, mis on võtnud erinevad suunad ja mis nüüd tuuakse kokku ühes FISCUS-programmis, tuleb säilitada„sellise programmi peamine positiivne aspekt”, milleks on „inimtegurile omistatav tähtsus”:

—	„tuleb kindlustada, et riikide tolli- ja maksuametid varustatakse vahenditega, millest piisab järgmise kümnendi probleemide lahendamiseks;

—	maksu- ja tollisektori käsutusse tuleb anda ajakohane ja tõhus IT-süsteem. See hõlmaks nt ajakohastatud tolliseadustikku;

—	komitee sooviks näha üksikasjalikumaid hinnanguid ELi ja liikmesriikide eelarvetele avalduvale mõjule” (7).

2.9   Et tollisektorit ajakohastada, on vaja piisavaid rahalisi vahendeid kõigile tollindusega seotud menetlustele ja protsessidele, eelkõige elektrooniliste süsteemide loomisele ja vastava personali koolitamisele.

2.10   Uue määruse ettepaneku strateegilised eesmärgid jäävad samaks uuesti sõnastatava määruse (EÜ) nr 450/2008 eesmärkidega, st need on kooskõlas poliitikaga, mida kohaldatakse Euroopa Liitu toodava ja sealt väljaviidava kaubaga kauplemisele. Komitee on nende eesmärkide kohta juba oma arvamust avaldanud (8).

2.11   Euroopa Parlament on oma arvamust väljendanud 1. detsembri 2011. aasta resolutsioonis tolli ajakohastamise kohta (9) ja käsitlenud järgmisi probleeme: tollialane strateegia, meetmed konkurentsivõime tagamiseks ja riskijuhtimiseks, ühtne liides, kontrollisüsteemide ja sanktsioonide ühtlustamine, menetluste ühtlustamine, finantshuvid ja intellektuaalomandiõigused ning koostöö tugevdamine.

2.12   Komisjon omalt poolt rõhutas oma eduaruandes tolliliidu arengustrateegia kohta (10) järgmiseid vajadusi:

—	tuleb võtta üldisem strateegiline lähenemisviis koostöö suhtes muude ametiasutuste ja rahvusvaheliste partneritega julgeoleku, tervise, ohutuse ja keskkonnakaitse valdkonnas;

—	tuleb parandada ja ajakohastada juhtimist nii seoses struktuuride kui ka töömeetoditega, pöörates tähelepanu rohkem ettevõtjatele suunatud tollimenetlustele;

—	liikmesriikide ja komisjoni vahel tuleb jagada ja koondada suutlikkust ja võimekust, et parandada tõhusust ja ühtsust ning saada kasu mastaabisäästust FISCUS-programmi raames;

—	tuleb määratleda toimimise mõõtmise ja hindamise alus (tulemused ja väljundid) eesmärgiga tagada, et tolliliit täidab oma eesmärgid, ja määrata kindlaks mahajäämused või lüngad.

2.13   Nõukogu omalt poolt otsustas 13. detsembri 2011. aasta resolutsioonis (11) määrata kindlaks tulevase koostöö strateegia eesmärgiga teha kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta tollikoostöö ja teiste õiguskaitseasutustega tehtava koostöö edasiseks edendamiseks, ning tugevdada tolli kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal toimuvat kaupade, inimeste ja kapitali vaba liikumist kontrolliva juhtiva asutuse rolli, et saavutada liidu kodanike tõhusam kaitse.

3.   Euroopa Komisjoni ettepanek

3.1   Komisjon teeb ettepaneku asendada määrus (EÜ) nr 450/2008 (ajakohastatud tolliseadustik) ümbersõnastatud määrusega, millega seejuures:

—	viiakse tekst vastavusse Lissaboni lepinguga;

—	kohandatakse kõnealust määrust praktiliste aspektidega ning tollialaste õigusaktide ning ELi ja kolmandate riikide vahelise kaubavahetusega seotud muude poliitikavaldkondade arenguga;

—	antakse piisavalt aega infotehnoloogia tugisüsteemide väljaarendamiseks.

3.2   Ümbersõnastatud määrus (EÜ) nr 450/2008 võimaldab õigusakte, mida toetab IT-arenduste optimaalne arhitektuur ja planeerimine, äritavadega paremini vastavusse viia, hõlmates samal ajal kõiki ümbersõnastamiseks esildatud määruse eeliseid, nimelt haldusmenetluste lihtsustamist (ELi ja riikide) ametiasutuste ning eraõiguslike isikute jaoks.

4.   Üldised märkused

4.1   Komitee suhtub positiivselt Euroopa Komisjoni vastuvõetud määruse ettepanekusse, millega sõnastatakse ümber Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse ajakohastatud tolliseadustik.

4.2   Ent selle uue ettepaneku toetamisel tuleb komitee arvates tagada järgmised aspektid:

—	rakendussätete jõustamise kindlad tähtajad, et vältida uusi ümbersõnastusi ja viivitusi;

—	ELi tollieeskirjade ühtne tõlgendamine, kusjuures EL peab toimima ühtse organisatsioonina, et saavutada Euroopa ühtne tollisüsteem;

—	sama kontrollitase ja ettevõtjate samasugune kohtlemine ükskõik millises ELi tolliterritooriumi punktis, kasutades standardseid kontrollipakette, täiustades ühtset liidest ja lihtsustades volitatud ettevõtja staatuse saamist;

—	teabe jagamine kõigile asjaomastele ettevõtjatele, et tagada uute eeskirjade ja IT-menetluste järjepidev ja ühtlane kohaldamine ühiste standardite alusel, mis kindlustavad täieliku koostalitusvõime;

—	hea kvaliteediga koolitus tollitöötajatele ja ettevõtjatele Euroopa platvormi ja standardite alusel, et suurendada professionaalsust ja vastutust, tagades seejuures Euroopa kvaliteediparameetrite kohaselt sobiva järelevalve;

—	piisavad rahalised vahendid liikmesriikidelt ja EList, et käivitada sellised sihipärased programmid nagu FISCUS, ELi alalise koolituse programmid, mis on suunatud ka keeleõppele ja IT-le, ning Jean Monnet' õppetoolid;

—	suutlikkuse ja võimekuse jagamine ja koondamine liikmesriikide vahel ja ELi tasandil, mis viiks Euroopa tollikõrgkooli loomiseni, et edendada tollinduses tipptaset.

4.3   Komitee arvates on need punktid eriti asjakohased seoses koolituse ja ühiste algatustega IT-valdkonnas, et kindlustada tollisüsteemide kõrgetasemeline koostalitusvõime ja Euroopa ühtne tolliseadustik, kvalifikatsioonid ja ühtne toimimise tase.

4.4   Koostalitusvõimeliste infotehnoloogiliste tollisüsteemide kasutuselevõtuks on tehtud juba märkimisväärseid investeeringuid, aga nende abil ei ole veel kaotatud erinevusi eeskirjades ja andmekasutuses. Komisjoni ettepanekus esitatud ajakava tuleb kasutada selleks, et pingutada suurema ühtlustamise nimel ja muuta Euroopa tolliseadustik reaalsuseks, mis oleks komitee pooldatava Euroopa ühtse tollisüsteemi loomise lähtealus.

4.4.1   Uue määruse ühtlaseks kohaldamiseks soovitab komitee luua eksperimentaalkorras Euroopa kiirreageerimisrühma, mis toetaks tolli professionaalset ja rasket tööd, eelkõige välispiiridel.

4.5   Komitee kinnitab oma varasemat seisukohta, et „ühendusepoolne tolli haldamine peaks olema üks Euroopa Liidu pikaajalisi eesmärke. Selle eelised on lihtsus, usaldusväärsus ja hind ning ühendamise võimalus teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide süsteemidega” (12).

4.6   Komitee toonitab, kui olulised on impordikontrolli ajakohastatud suunised tooteohutuse tagamiseks ja avalik andmebaas ohtlike, tollis kinnipeetud kaupade kohta.

4.7   Komisjon peaks arvesse võtma märkusi, mis komitee esitas horisontaalset õigusraamistikku käsitlevas 13. detsembri 2007. aasta arvamuses (13) vajaduse kohta parandada turujärelevalve kooskõlastamist ja tõhustamist.

4.8   Õiguskaitse tagamiseks ELi turul peaksid eeskirjad arenema uute süsteemide suunas, mille abil kindlaks teha toodete päritolu ja tagada nende jälgitavus, et parandada tarbijate teavitamist ja tõhustada ebaseadusliku tegevuse ja pettuste ärahoidmist tollinduses.

---

(1)  Vt ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.

(2)  Vt ELT C 318, 23.12.2006, lk 47.

(3)  Vt ELT C 309, 16.12.2006, lk 22.

(4)  Vt ELT C 324, 30.12.2006, lk 78.

(5)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 143, 22.05.2012, lk 48.

(6)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas, ELT C 347, 18.12.2010, lk 73; arvamus heade maksuhaldustavade edendamise kohta, ELT C 255, 22.9.2010, lk 61; arvamus maksudest kõrvalehoidumise kohta importimisel, ELT C 277, 17.11.2009, lk 112; arvamus maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmise kohta ning maksustamisalase halduskoostöö kohta, ELT C 317, 23.12.2009, lk 120.

(7)  Vt joonealune märkus 5, ibidem.

(8)  Vt joonealune märkus 2.

(9)  Vt Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta resolutsioon (2011/2083/INI).

(10)  Vt COM(2011) 922 final, 20.12.2011.

(11)  Vt ELT C 5, 7.1.2012, lk 1.

(12)  ELT C 318, 13.9.2006, lk 47.

(13)  ELT C 120, 16.5.2008, lk 1.

---