Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (kahekümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)”

KOM(2011) 348 lõplik – 2011/0152 (COD)

2012/C 43/10

Üksikraportöör: An LE NOUAIL MARLIÈRE

22. juulil 2011 otsustas Euroopa Liidu Nõukogu ja 13. septembril 2011 Euroopa Parlament vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (kahekümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)”

KOM(2011) 348 lõplik – 2011/0152 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni arvamus võeti vastu 8. novembril 2011. Üksikraportöör oli An LE NOUAIL MARLIÈRE.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 476. istungjärgul 7.–8. detsembril 2011 (7. detsembri 2011 istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 144, vastu hääletas 45, erapooletuks jäi 4.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee soovitab direktiivi võimalikult kiiresti vastu võtta ja liikmesriikide õigusesse üle võtta.

1.2   Samas soovib komitee, et väga kiiresti algatataks sellise ettevaatuspõhimõtte vastuvõtmine, milles võetaks arvesse elektromagnetväljadest tulenevate mittesoojuslike bioloogiliste mõjude riske. Töötajate tervise kõrgetasemeline kaitse pikaajalises perspektiivis tuleb täielikult tagada, kasutades selleks parimat saadaolevat ja majanduslikult vastuvõetava hinnaga tehnoloogiat. Komitee soovib, et direktiivi lisataks asjakohane säte.

1.3   Ettevaatuspõhimõtte tõhususe ja usaldusväärsuse tagamise eesmärgil toetab komitee komisjoni lähenemisviisi, millega soovitakse kehtestada piirmäärad, ent sellest lähenemisest täieliku kasu saamiseks soovitab komitee seada kindlaksmääratud piirmäärad, võttes aluseks direktiivi 2004/40/EÜ ülevõtmisel (Austrias, Tšehhi Vabariigis, Slovakkias, Leedus, Lätis, Eestis, Itaalias) säilitatud määrad. Komitee rõhutab vajadust tugevdada nende teadusasutuste sõltumatust, kes on kaasatud töötajate elektromagnetkiirgusega kokkupuute piirmäärade, selle mõjude ja rahvatervisele avaldatavate tagajärgede määratlemisse ning meetmete võtmisesse sellise kiirgusega kokku puutuvate töötajate tervise kaitsmiseks.

1.4   Nimetatud asutuste liikmete huvide konfliktidele tuleb lõpp teha. See kehtib nii nende teadusuuringute rahastamise kui ka nimetamise kohta (pakkumiskutsed ja -menetlused, avalike sõltumatute uuringuinstituutide kasutamine).

1.5   Komitee tunnistab vajadust kehtestada erand ametitele, milles kasutatakse meditsiinilist magnetresonantstomograafiat (MRI). Erand peab siiski olema ajaliselt piiratud ja sellega peab kaasnema töötajaid elektromagnetkiirgusega kokkupuute mõjude eest kaitsvate uute tehnoloogiate ja asendustehnikate uurimiseks eraldatud vahendite suurendamine. Töötajad, kelle suhtes erandit kohaldatakse, peaksid olema kaetud tugevdatud meetmetega nende kaitseks, spetsiaalse meditsiinilise järelevalvega ja tsiviilvastutuskindlustusega, mis katab elektromagnetkiirgusega kokkupuute tugeval mõjul tehtud eksimused nende töös. Komitee leiab ka, et eelnimetatud põhimõtteid tuleks lisaks meditsiinitöötajatele kohaldada ka kõikidele teistele töötajatele, kes võivad olla direktiivi üldpõhimõtetest välja jäetud vastavalt direktiivi ettepaneku artiklis 3 kehtestatud erandile.

2.   Sissejuhatus

2.1   Direktiivi ettepaneku eesmärk on muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/40/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega; algselt pidi direktiiv liikmesriikide õigusesse üle võetama 30. aprillil 2008. Tegemist ei ole avalikkuse kaitsmisega üldiselt. Meditsiinivaldkonnas kasutatava magnetresonantstomograafiaga (MRI) seotud spetsiifiliste küsimuste tõttu ja selleks, et direktiivi mõjuhinnanguid oleks võimalik jätkata, tegi Euroopa Komisjon ettepaneku ja sai loa direktiivi ülevõtmise tähtaja pikendamiseks kuni 30. aprillini 2012.

2.2   Kõnealune ettepanek on 2004. aasta direktiivi uuestisõnastamine, millele on lisatud uus piirmäärade ja rakendusväärtuste süsteem madalsageduste jaoks, ning selle eesmärk on kaitsta töötajaid elektromagnetkiirgusega kokkupuutest tulenevate otseste ja kaudsete mõjude eest, ent ainult teadaolevate lühiajaliste mõjude eest. Eriti tasub rõhutada, et ettepanek ei hõlma selliseid arutusel olevaid riske, mis tulenevad teatud madalsagedusväljadega kokkupuutega kaasnevatest mittesoojuslikest mõjudest.

2.3   Spetsiifilist meditsiinilist kasutust arvesse võttes tehakse magnetresonantstomograafiat kasutavatele meditsiinisektoritele erand. Lisaks tehakse mõnest direktiivi kaitsenormist erandeid kaitsejõududele ning muudel juhtudel lubatakse liikmesriikidel ületada neid norme ajutiselt „eriolukordade puhul”.

3.   Üldised märkused

3.1   Komiteega ei konsulteeritud otseselt 2004. aasta direktiivi osas, ent komiteelt taotleti arvamuse koostamist 2008. aastal seoses ettepanekuga lükata direktiivi ülevõtmise tähtaega nelja aasta võrra edasi. Oma arvamuses (1) komitee

3.2   Teadusuuringute kaudu on tõestatud elektromagnetväljade teatud kahjulikud tervisemõjud.

3.2.1   Magnetostaatiliste väljade puhul on täheldatud nahareaktsioone, elektrokardiogrammi muutuseid (mis kuni 2 tesla (3) võimsustiheduse korral ei ole pöördumatud), selliseid kaebusi nagu tugev iiveldus, valgussähvatused, peapööritus, seda isegi 1,5 T võimsustiheduse korral. (4).

3.2.1.1   Madalsagedusväljade (< 10 MHz) puhul on täheldatud keha elektrofüsioloogiliste protsesside häireid, millega võivad kaasneda nägemishäired (valgussähvatused), närvi- ja lihaskudede stimuleerimine, südametegevuse häired jne. (5)

3.2.2   Kõrgsagedusväljade (> 100 kHz) puhul on täheldatud ülekuumenemist, mis tuleneb sellest, et energia imendub organismi kudedesse.

3.2.3   Lisaks on täheldatud töötajate ohutust ja tervist kahjustavate kaudsete mõjude riski, nagu näiteks elektrikaarest tulenev plahvatus või tulekahju, ferromagneetilistest objektidest tulenev heitkeha efekt, elektrooniliste süsteemide häired, kahjustav mõju neile töötajatele, kes on elektromagnetväljade mõju suhtes eriti haavatavad, nt inimesed, kellel on meditsiinilised implantaadid ja kes kannavad kehal elektroonilisi seadmeid, rasedad, vähiravi saavad inimesed.

3.3   Endiselt on käimas põhjalik arutelu madalsagedusväljade füsioloogiliste, mittesoojuslike ja keskpika perspektiivi mõjude üle.

3.3.1   Kahtlustatakse selliseid riske nagu neuroendokriinse süsteemi häired (hormoonid, melatoniin), neurodegeneratiivsed häired (Parkinson, Alzheimer, skleroos), mõju inimeste ja/või loomade paljunemisele ja arengule (nurisünnituste oht, väärarengud) ja suurenenud vähirisk (ajukasvajad, laste leukeemia).

3.3.2   Maailma Terviseorganisatsiooni alla kuuluv Rahvusvaheline Vähiuuringute Keskus on klassifitseerinud madalsageduslikud elektromagnetväljad ja raadiosageduslikud elektromagnetväljad kategooriasse 2b „võimalik kantserogeenne mõju inimestele”: 2001. aastal laste leukeemia võimaliku ohu tõttu ja uuesti 2011. aastal Interphone'i uuringu tõttu (kahtlus pahaloomulise ajukasvaja, glioomi riski suurenemise kohta).

3.4   Väga hiljutises Hussi aruandes (6) hoiatati mittesoojuslike bioloogiliste mõjude eest, mis võivad olla kahjulikud nii taimedele, putukatele ja loomadele kui ka inimorganismile kokkupuutel elektromagnetväljadega, sealhulgas kokkupuutel väljadega, mille tase jääb alla ICNIRP (7) kehtestatud piirmäärasid, mis on suures osas esitatud Euroopa Komisjoni praeguses direktiivi ettepanekus.

3.5   Aruanne põhineb mitmeid teaduslikke tulemusi kokku võtval analüüsil ja konsultatsioonil kõigi sidusrühmadega (teadlased, Euroopa Keskkonnaagentuur, valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühendused, ettevõtjad jne). Selles jõutakse järeldusele, et Euroopa Liit peab vastu võtma ALARA-tüüpi (as low as reasonably achievable – nii madal kui mõistlikult saavutatav) ettevaatuspõhimõtte ja tõhusad ennetusmeetmed ning vaatama läbi praegused piirmäärad, ootamata ära kõigi teaduslike ja kliiniliste tõenduste kinnitust, kuna ootamine võib kaasa tuua väga kõrgeid tervise- ja majanduslikke kulusid, nagu see juhtus minevikus näiteks asbesti, PCBde ja tubaka puhul.

3.6   Aruande tulemusel kiitis Euroopa Nõukogu parlamentaarne assamblee heaks resolutsiooni, (8) milles soovitatakse igat liiki ja igasuguse sagedusega elektromagnetväljade kiirguse suhtes rakendada ALARA-tüüpi (as low as reasonably achievable) ettevaatuspõhimõtet ehk kõige madalamat taset, mida on mõistlikult võimalik saavutada. Resolutsioonis täheldatakse lisaks, et ettevaatuspõhimõtet tuleks rakendada juhul, kui teaduslik hindamine ei võimalda piisava kindlusega määratleda inimtervisele avalduvat riski. Soovitustes võetakse arvesse mitte ainult elektromagnetväljade või nende kiirguse soojuslikke, vaid ka mittesoojuslikke või bioloogilisi mõjusid. Vaja on tegutseda, kuna võttes arvesse rahvastiku suurenevat kokkupuudet, võib tegevusetuse majanduslik ja inimkulu olla väga kõrge, kui varaseid hoiatusi eiratakse. Resolutsioonis rõhutatakse samuti vajadust teadusliku ekspertiisi täieliku sõltumatuse ja usaldusväärsuse järele, et saavutada läbipaistev ja objektiivne hinnang keskkonnale ja inimtervisele avalduvate võimalike kahjulike mõjude kohta. Resolutsioonis kutsutakse üles vaatama läbi ICNIRP määratletud elektromagnetkiirgusega kokkupuute praeguste normide teaduslikud alused, milles on täheldatud tõsiseid puudujääke.

3.7   Sotsiaalpartnerite hiljutistes põhjendatud vastustes kõnealuse direktiivi ettepanekule tõsteti peamiselt esile järgmist:

3.8   Vaatamata võimalikule mõjule inimtervisele ei ole tänaseni ühtegi ELi õigusakti, et ühtlustada töötajate kaitse kokkupuutel elektromagnetväljadega Euroopa Liidu territooriumil.

3.9   Komitee kordab vajadust õigusakti järele, millega kaitstaks töötajaid elektromagnetväljadega kokkupuutest tulenevate mõjude eest valdkonnas, milles teaduslikud meetodid ja teadmised on veel puudulikud, kuna vaatamata sellele, et mõnede teadusuuringute tulemused kinnitavad elektromagnetväljade kahjustavat mõju töötajatele, siis mõju ulatuse ja tugevuse kohta eri uuringutes antud hinnangud erinevad.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Euroopa Komisjon otsustas keskenduda direktiivi ettepanekus pigem piirmääradega seotud kasvavale ettevaatusele kui üldisemale ALARA-tüüpi ettevaatuspõhimõttele. Inimtervist puudutavates küsimustes tuleb rakendada kõiki võimalikke ettevaatusabinõusid, et mitte asetada töötajaid pikaajaliste mõjude ohtu, mille olemasolule on viidatud mitmetes teadusuuringutes, ent mille kaks teaduskomisjoni – ICNIRP ja SCENIHR (9) – lihtsalt kõrvale jätavad. Tuleb rõhutada, et see tuleneb peamiselt töötajaid käsitlevate teadusuuringute vähesusest viimastel aastatel, mis omakorda on tingitud asjaolust, et teadlased on peamiselt keskendunud küsimusele, kuidas mõjutab inimest kokkupuude mobiiltelefonisüsteemidega.

4.2   Teine argument, mida need asutused tihti kasutavad ja mis viib igasuguse pikaajalise mõju väljajätmiseni, põhineb sellel, et veel ei tunta neid bioloogilisi mehhanisme, mille kaudu kokkupuude elektromagnetväljadega võiks avaldada mõju elusorganismidele. See argument peaks pigem rääkima ettevaatuspõhimõtte rakendamise kasuks, kui mõjusid täheldatakse korrapäraselt enne seda, kui teaduskogukond suudab sellele anda täpseid bioloogilisi selgitusi.

4.3   Antud ebakindlas kontekstis on komitee seisukohal, et kui keskkonna kokkupuudet on võimalik vähendada, tuleks seda ka teha, kasutades eelkõige parimaid saadaolevaid ja majanduslikult mõistliku hinnaga tehnoloogiaid.

4.3.1   On tähis, et direktiivi nõuete kohaselt lubatud kokkupuute tase ei ületaks vähemalt liikmesriikide tunnustatud ekspertide seatud tasemeid, mis põhinevad teaduslikel andmetel ja on avaldatud kooskõlas teadusväljaannete põhimõtetega.

4.4   Siinkohal tasub viidata Prantsusmaa keskkonna- ja tööohutuse ameti (Agence française de sécurité sanitaire de l’environnement et du travail – AFFSET) arvamusele, milles märgitakse järgmist.

4.5   Ettevaatuspõhimõtte osas tasub meelde tuletada Prantsusmaa riikliku teadusuuringute keskuse (CNRS) ökonomeetria laboratooriumi (UMR 7176) direktori Olivier Godardi 31. mai 2011. aasta artiklit (École polytechnique, Prantsusmaa) „Principe de précaution: un bon principe en manque d'organisation de sa mise en œuvre” (11) („Ettevaatuspõhimõte: hea põhimõte, mille elluviimise korralduses esineb puudujääke”).

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 204, 9.8.2008, lk 110.

(2)  Komitee arvamus teemal „Ettepanek: Nõukogu direktiiv töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest tulenevate riskidega”, EÜT C 249, 13.9.1993.

(3)  Elektromagnetvälja väljendatakse teslades, mille tähis on T. Tesla on rahvusvahelises süsteemis magnetilise induktsiooni mõõtühik, mis vastab 1 veeberile 1 m2 kohta.

(4)  WILÉN J 2010 - WILÉN J, DE VOCHT F. 2010. Health complaints among nurses working near MRI scanners - A descriptive pilot study. Eur J Radiol. 13. oktoober 2010.

(5)  ICNIRP Guidelines for limiting exposure to time-varying electric, magnetic, and electromagnetic fields (up to 300 GHz). Health Physics, 74, 4. aprill 1998, 494–522; 494–522: http://www.icnirp.de/documents/emfgdl.pdf

(6)  The potential dangers of electromagnetic fields and their effect on the environment („Elektromagnetväljade võimalikud ohud ja nende mõju keskkonnale”), 6. mai 2011 – Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee keskkonna-, põllumajandus- ja territoriaalsete küsimuste komisjon. Dokument 12608, lk 3 http://assembly.coe.int/Main.asp?link=/Documents/WorkingDocs/Doc11/EDOC12608.htm

(7)  Rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjon.

(8)  Resolutsioon 1815 (2011) – http://assembly.coe.int/Mainf.asp?link=/Documents/AdoptedText/ta11/FRES1815.htm

(9)  Scientific Committee on Emerging and Newly Identified Risks (tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee).

(10)  AFFSETi arvamus raadiosagedusi käsitleva ekspertteabe uuendamise kohta: http://www.afsset.fr/upload/bibliotheque/403036549994877357223432245780/09_10_ED_Radiofrequences_Avis.pdf

(11)  http://www.gabrielperi.fr/IMG/article_PDF/article_a1246.pdf ja http://www.gabrielperi.fr/IMG/pdf/PubOlivier_Godard-precaution-0411.pdf