4.5.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 114/17

---

NÕUKOGU SEISUKOHT (EL) nr 3/2010 ESIMESEL LUGEMISEL

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused

Nõukogu poolt vastu võetud 1. märtsil 2010

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 114 E/02

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Metsad pakuvad paljusid keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid, sealhulgas puitu ja muid metsasaadusi ning keskkonnateenuseid.

(2)	Kuna kogu maailmas kasvab nõudlus puidu ja puittoodete järele ning mitmes puitu tootvas riigis esinevad puidusektoris institutsionaalsed ja halduslikud puudused, on ebaseadusliku metsaraide ja sellega seotud kaubanduse probleemide ulatus üha süvenenud.

(3)

Ebaseaduslik metsaraie on suure rahvusvahelise tähtsusega ulatuslik probleem. See probleem ohustab oluliselt metsi, aidates kaasa metsade hävimisele (mis põhjustab ligikaudu 20 % süsinikdioksiidi heitest), ohustab bioloogilist mitmekesisust ning kahjustab säästvat metsamajandamist ja -arendust, sealhulgas ka kehtivate õigusaktide kohaselt tegutsevate ettevõtjate ärilist püsimajäämisvõimet. Kõnealusel probleemil on ka sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik mõju.

(4)

Komisjoni 21. mai 2003. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Metsandusõiguse rakendamine, metsahaldus ja puidukaubandus (Forest Law Enforcement, Governance and Trade (FLEGT)): ettepanek ELi tegevuskavaks” pakuti välja meetmepakett, et toetada rahvusvahelisi jõupingutusi ebaseadusliku metsaraie ning sellega seotud kaubanduse vastu võitlemisel.

(5)	Euroopa Parlament ja nõukogu tervitasid seda teatist ning tunnistasid, et liidul on vaja aidata kaasa üleilmsetele jõupingutustele ebaseadusliku metsaraie probleemi lahendamiseks.

(6)

Kooskõlas kõnealuse teatise eesmärgiga tagada, et liidu turule jõuavad üksnes puittooted, mis on toodetud vastavalt tootjariigi siseriiklikele õigusaktidele, on liit pidanud puitu tootvate riikidega (partnerriigid) läbirääkimisi vabatahtlike partnerluslepingute üle, millega pooltele kehtestatakse õiguslikult siduv kohustus rakendada litsentsisüsteemi ja reguleerida kauplemist asjaomastes partnerluslepingutes kindlaksmääratud puidu ja puittoodetega.

(7)

Võttes arvesse probleemi ulatust ja edasilükkamatust, on vaja aktiivselt toetada võitlust ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, täiendada ja tugevdada vabatahtlike partnerluslepingute algatusi ning tõhustada koostoimet metsade kaitsele suunatud poliitikameetmete ja kõrgetasemelise keskkonnakaitse saavutamise meetmete, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kliimamuutuste vastu suunatud meetmete vahel.

(8)

Tuleks tunnustada nende riikide jõupingutusi, kes on sõlminud liiduga vabatahtlikud FLEGTi partnerluslepingud, ja sellistesse lepingutesse koondatud põhimõtteid, eriti neid, mis on seotud seaduslikkuse määratlusega. Samuti tuleks arvesse võtta, et FLEGTi litsentsisüsteemi raames eksporditakse liitu üksnes puitu, mis on üles töötatud kooskõlas asjaomaste siseriiklike õigusaktidega, ja puittooteid, mis on valmistatud sellisest puidust. Seetõttu tuleks lugeda seaduslikult ülestöötatud puidust valmistatud toodeteks sellised puittooted, mis on loetletud nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) (4) II ja III lisas ning on pärit nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 I lisas loetletud partnerriikidest, tingimusel, et need puittooted on kooskõlas kõnealuse määruse ja kõigi rakendusmeetmetega.

(9)

Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (Convention on International Trade of Endangered Species of Fauna and Flora, CITES) kohustab konventsiooniosalisi andma CITESi ekspordiluba vaid juhul, kui kõnealuses konventsioonis loetletud liik on muu hulgas üles töötatud kooskõlas eksportiva riigi õigusaktidega. Seetõttu tuleks lugeda seaduslikult ülestöötatud puiduks nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) (5) A, B või C lisas loetletud liikidest saadud puitu, tingimusel, et see on kooskõlas kõnealuse määruse ja kõigi rakendusmeetmetega.

(10)	Võttes arvesse, kui keerukad on ebaseaduslikku metsaraiet põhjustavad tegurid ja selle mõju, tuleks vähendada ebaseaduslikku tegevust soodustavaid tegureid, suunates meetmed ettevõtjate käitumisele.

(11)	Rahvusvaheliselt kokkulepitud määratluse puudumisel peaks ebaseadusliku metsaraie määratluse aluseks olema selles riigis kehtivad õigusnormid, kus asjaomane puit on üles töötatud.

(12)

Paljud puittooted läbivad enne ja pärast nende esmakordset turulelaskmist arvukaid protsesse. Selleks et vältida tarbetut halduskoormust, tuleks käesolevas määruses sätestatud nõudeid kohaldada mitte kõikide tarneahelas tegutsevate ettevõtjate suhtes, vaid üksnes selliste ettevõtjate suhtes, kes lasevad puitu ja puittooteid siseturule esimest korda.

(13)	Arvestades, et nõue anda teavet uuesti ringlusse võetud puidu päritolu kohta tekitaks asjaomaste ettevõtjate jaoks ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust, tuleks sellised tooted käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(14)

Ettevõtjad, kes lasevad puitu ja puittooteid siseturule esimest korda, peaksid rakendama meetmete ja menetluste süsteemi kaudu nõuetekohast hoolsust (nõuetekohase hoolsuse süsteem), et võimalikult vähendada ohtu, et nad lasevad siseturule ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ja sellisest puidust valmistatud puittooteid.

(15)

Nõuetekohase hoolsuse süsteem sisaldab kolme lahutamatult riskiohjega seotud elementi: juurdepääsu teabele, ohuhindamist ja tuvastatud ohu vähendamist. Nõuetekohase hoolsuse süsteem peaks võimaldama juurdepääsu teabele esimest korda siseturule lastava puidu ning puittoodete allikate ja tarnijate kohta, sealhulgas näiteks asjakohasele teabele kohaldatavate õigusaktide järgimise kohta. Sellest teabest lähtudes peaksid ettevõtjad läbi viima ohuhindamise. Kui oht on tuvastatud, peaksid ettevõtjad seda ohtu vähendama viisil, mis on proportsionaalne tuvastatud ohu suurusega, et takistada ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellisest puidust valmistatud puittoodete turulelaskmist.

(16)	Et ära hoida põhjendamatut halduskoormust, ei tuleks uute süsteemide kasutuselevõtmist nõuda ettevõtjatelt, kes juba kasutavad süsteeme või menetlusi, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele.

(17)	Ohuhindamise menetlustes võib metsandussektori heade tavade järgimise eesmärgil kasutada tõendite andmist või muid kolmandate isikute poolse kontrolli skeeme, mis hõlmavad vastavuse kontrolli kohaldatavatele õigusaktidele.

(18)

Puidusektor on liidu majanduse tähtis osa. Ettevõtjate organisatsioonid on kõnealuse sektori olulised osalised, sest nad esindavad selle huve avalikkuse ees ja suhtlevad eri sidusrühmadega. Nendel organisatsioonidel on samuti teadmised ja suutlikkus, et analüüsida asjaomaseid õigusakte ning hõlbustada nende järgimist oma liikmete poolt, kuid nad ei tohiks kasutada seda pädevust turu valitsemise eesmärgil. Selleks et lihtsustada käesoleva määruse rakendamist ja aidata välja kujundada häid tavasid, on asjakohane tunnustada organisatsioone, kes on välja töötanud käesoleva määruse nõuetele vastavad nõuetekohase hoolsuse süsteemid. Selliste tunnustatud organisatsioonide nimekiri tuleks avalikustada, et ettevõtjatel oleks võimalik selliseid tunnustatud järelevalveorganisatsioone kasutada.

(19)

Pädevad asutused peaksid jälgima, et asjaomased ettevõtjad täidaksid tõhusalt käesolevas määruses sätestatud kohustusi. Selleks peaksid pädevad asutused tegema vastavalt vajadusele ametlikke kontrolle, mis võivad sisaldada kontrolle ettevõtjate valdustes, ja peaksid saama nõuda ettevõtjatelt vajaduse korral parandusmeetmete võtmist.

(20)	Pädevad asutused peaksid koostama kõnealuste kontrollide protokolle ja tegema asjaomase teabe kõikidele taotlejatele kättesaadavaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (6).

(21)	Võttes arvesse, et ebaseaduslik metsaraie ja sellega seotud kaubandus on rahvusvaheline probleem, peaksid pädevad asutused tegema koostööd omavahel ning kolmandate riikide haldusasutuste ja komisjoniga.

(22)	Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva määruse rikkumise puhul rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

(23)

Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad järelevalveorganisatsioonidele tunnustuse andmise ja sellise tunnustuse tühistamise menetlusi, mis käsitlevad täiendavaid asjakohaseid ohuhindamiskriteeriume, mis võivad olla vajalikud lisaks käesoleva määrusega sätestatutele, ning mis käsitlevad puidu ja puittoodete nimekirja, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks eelnõude ettevalmistamisel asjatundjatega, tehes seda vastavalt kohustusele, mille komisjon võttis 9. detsembri 2009. aasta teatisega ELi toimimise lepingu artikli 290 rakendamise kohta.

(24)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (7).

(25)	Ettevõtjatele ja pädevatele asutustele tuleks anda mõistlik ajavahemik, et võimaldada neil ennast käesoleva määruse nõuete täitmiseks ette valmistada.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega sätestatakse kohustused ettevõtjatele, kes lasevad esimest korda siseturule puitu ja puittooteid, et võimalikult vähendada ohtu, et nad lasevad turule ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ja sellisest puidust valmistatud puittooteid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „puit ja puittooted”– lisas sätestatud puit ja puittooted, välja arvatud sellised puittooted, mis on valmistatud juba turule lastud puidust või puittoodetest, ning sellised puittooted või nende osad, mis on valmistatud puidust või puittoodetest, mis on juba läbinud oma elutsükli ning oleks muul juhul jäätmetena kõrvaldatud;

b)   „turulelaskmine”– puidu ja puittoodete mis tahes esmakordne tarnimine siseturule nende turustamiseks või kasutamiseks ärilise tegevuse käigus, olenemata kasutatavast müügiviisist, tasu eest või tasuta. Samuti hõlmab see tarnimist kaugside vahendusel sõlmitud lepingute alusel, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivis 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral (8);

c)   „ettevõtja”– mis tahes juriidiline või füüsiline isik, kes laseb puitu või puittooteid turule;

d)   „ülestöötamisriik”– riik või territoorium, kus töötati üles asjaomane puit või puit, millest on valmistatud asjaomased puittooted;

e)   „seaduslikult üles töötatud”– üles töötatud kooskõlas puidu ülestöötamise riigis kohaldatavate õigusaktidega;

f)   „ebaseaduslikult üles töötatud”– üles töötatud puidu ülestöötamise riigis kohaldatavaid õigusakte rikkudes;

g)   „kohaldatavad õigusaktid”– puidu ülestöötamise riigis kehtivad õigusaktid, mis hõlmavad järgmisi reguleeritavaid valdkondi:

õigus töötada üles puitu ametlikult avaldatud piirides;

ülestöötamisõiguse ja puidu eest tehtavad maksed, sealhulgas puidu ülestöötamisega seotud maksud;

puidu ülestöötamine, sealhulgas sellega otseselt seotud keskkonna- ja metsaõigus;

kolmandate isikute selliste seaduslike kasutus- ja valdusõiguste austamine, mida puidu ülestöötamine mõjutab, ning

kaubandus- ja tollialased õigusaktid, juhul kui need puudutavad metsandussektorit.

Artikkel 3

FLEGTi ja CITESi reguleerimisalasse kuuluva puidu ja puittoodete staatus

Puit, millest on valmistatud puittooted, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 2173/2005 II ja III lisas, mis pärinevad määruse (EÜ) nr 2173/2005 I lisas loetletud partnerriikidest ja vastavad selles määruses sätestatud nõuetele ja selle rakendussätetele, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel seaduslikult üles töötatud puiduks.

Puit, mis on saadud määruse (EÜ) nr 338/97 A, B ja C lisas loetletud liikidest ja mis vastab kõnealuses määruses sätestatud nõuetele ja selle rakendussätetele, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel seaduslikult üles töötatud puiduks

Artikkel 4

Ettevõtjate kohustused

1.   Ettevõtjad rakendavad nõuetekohast hoolsust, et viia miinimumini oht, et ebaseaduslikult ülestöötatud puitu või sellisest puidust valmistatud puittooteid lastakse ühenduse turule. Selleks kasutavad nad menetluste ja meetmete raamistikku (edaspidi „nõuetekohase hoolsuse süsteem”), mis on määratletud artiklis 5.

2.   Iga ettevõtja säilitab ja hindab korrapäraselt oma nõuetekohase hoolsuse süsteemi, välja arvatud juhul, kui ettevõtja kasutab artiklis 6 osutatud järelevalveorganisatsiooni poolt loodud nõuetekohase hoolsuse süsteemi.

Artikkel 5

Nõuetekohase hoolsuse süsteemid

1.   Artikli 4 lõikes 1 osutatud nõuetekohase hoolsuse süsteem sisaldab järgmisi elemente:

a)

meetmed ja menetlused, millega antakse juurdepääs järgmisele teabele ettevõtja poolsete turulelastava puidu või puittoodete tarnete kohta: — kirjeldus, mis sisaldab puuliigi teaduslikku täisnimetust või üldnime, kaubanduslikku nimetust ja tooteliiki; — ülestöötamise riik ja riigi allpiirkond, kus puit üles töötati (kui see on olemas); — kogus (väljendatud mahuna, kaaluna või ühikute arvuna); — asjaomasele ettevõtjale tarnija nimi ja aadress; — dokument või muu teave, mis näitab sellise puidu ja puittoodete vastavust kehtivatele õigusaktidele;

b)

ohuhindamismenetlused, mis võimaldavad ettevõtjal analüüsida ja hinnata ebaseaduslikult üles töötatud puidu või sellisest puidust valmistatud puittoodete ühenduse turule laskmise ohtu. Selliste menetluste puhul võetakse arvesse punktis a sätestatud teavet ning asjakohaseid ohuhindamiskriteeriume, sealhulgas järgmisi: — kohaldatavatele õigusaktidele vastavuse kinnitus, mis võib sisaldada tõendit või muid kolmandate isikute poolse kontrolli skeeme, mis hõlmavad vastavust kohaldatavatele õigusaktidele; — konkreetsete puuliikide ebaseadusliku ülestöötamise esinemine; — ebaseadusliku ülestöötamise või ebaseaduslike tavade esinemine ülestöötamise riigis või riigi allpiirkonnas, kus puit üles töötati; — puittoodete tarneahela keerukus;

c)

ohuvähendamismenetlused, mis koosnevad selliste meetmete ja menetluste kogumist, mis on piisavad ja proportsionaalsed punktis b osutatud ohuhindamise käigus tuvastatud ohu tõhusaks vähendamiseks ja mis võivad sisaldada lisateabe ja -dokumentide või kolmanda isiku poolse kontrolli nõuet, välja arvatud juhul, kui punktis b osutatud ohuhindamise käigus tuvastatud risk ei olem märkimisväärne.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punkti b teise lõigu ühtse rakendamise tagamiseks vajalikud üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele; siinkohas on erandiks käesoleva artikli lõike 1 punkti b teises lõigus osutatud täiendavad asjakohased ohuhindamiskriteeriumid. Kõnealused eeskirjad võetakse vastu hiljemalt … (9).

3.   Võtmaks arvesse turuarenguid ja käesoleva määruse rakendamisel omandatud kogemusi, eelkõige artikli 18 lõikes 3 osutatud aruannete kaudu omandatud kogemusi, võib komisjon võtta ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad täiendavaid asjakohaseid ohuhindamiskriteeriumeid, mis võivad olla vajalikud lisaks käesoleva artikli lõike 1 punkti b teises lõigus nimetatutele. Nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel toimib komisjon vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusaktide suhtes kohaldatakse artiklites 13, 14 ja15 sätestatud menetlust.

Artikkel 6

Pädevad asutused

1.   Iga liikmesriik määrab kindlaks käesoleva direktiivi kohaldamise eest vastutava pädeva asutuse või pädevad asutused.

Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste nimed ja aadressid … (10). Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste nimede või aadresside mis tahes muudatustest.

2.   Komisjon teeb pädevate asutuste nimekirja üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas ka interneti vahendusel. Nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt.

Artikkel 7

Järelevalveorganisatsioonid

1.   Järelevalveorganisatsioon täidab järgmisi ülesandeid:

a)	säilitada ja hinnata regulaarselt artikli 5 kohast nõuetekohase hoolsuse süsteemi ning anda ettevõtjatele õigus seda kasutada;

b)	kontrollida oma nõuetekohase hoolsuse süsteemi korrakohast kasutamist selliste ettevõtjate poolt;

c)	võtta asjakohaseid meetmeid, kui ettevõtja ei kasuta tema nõuetekohase hoolsuse süsteemi korrakohaselt, sealhulgas teavitada ettevõtjapoolse raske või korduva rikkumise korral pädevaid asutusi.

2.   Organisatsioon võib taotleda tunnustamist järelevalveorganisatsioonina, kui ta vastab järgmistele nõuetele:

a)	ta on juriidiline isik ja on seaduslikult asutatud liidus;

b)	ta on suuteline täitma lõikes 1 osutatud ülesandeid ning

c)	ta täidab oma ülesandeid nii, et hoitakse ära huvide konfliktid.

3.   Lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavat taotlejat tunnustatakse järelevalveorganisatsioonina ühel järgnevatest viisidest:

a)	liikmesriigi pädev asutus tunnustab järelevalveorganisatsiooni, mis kavatseb täita oma ülesandeid üksnes asjaomases liikmesriigis, ning teavitab sellest seejärel viivitamata komisjoni;

b)	komisjon teavitab liikmesriike ning tunnustab seejärel järelevalveorganisatsiooni, mis kavatseb täita oma ülesandeid rohkem kui ühes liikmesriigis või kogu liidus.

4.   Pädevad asutused viivad korrapäraste ajavahemike järel läbi kontrolle, et teha kindlaks, kas pädevate asutuse jurisdiktsiooni all tegutsevad järelevalveorganisatsioonid täidavad endiselt lõikes 1 sätestatud ülesandeid ning vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele.

5.   Kui pädev asutus teeb kindlaks, et komisjoni poolt tunnustatud järelevalveorganisatsioon ei täida enam lõikes 1 sätestatud ülesandeid või ei vasta enam lõikes 2 sätestatud nõuetele, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni.

6.   Pädev asutus või komisjon võib tunnustuse tühistada, kui ta on kindlaks teinud, et järelevalveorganisatsioon ei täida enam lõikes 1 sätestatud ülesandeid või ei vasta enam lõikes 2 sätestatud nõuetele. Pädev asutus või komisjon võib tühistada üksnes tunnustuse, mille ta ise on andnud. Enne tunnustuse tühistamist teavitab komisjon sellest asjaomaseid liikmesriike. Liikmesriigid teavitavad tunnustuse tühistamisest komisjoni.

7.   Selleks, et täiendada menetluseeskirju, mis käsitlevad järelevalveorganisatsioonide tunnustamist või sellise tunnustuse tühistamist, ning et neid muuta (kui kogemused seda nõuavad), võib komisjon võtta ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte. Nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel toimib komisjon vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusaktide suhtes kohaldatakse artiklites 13, 14 ja 15 sätestatud menetlust. Kõnealused õigusaktid võetakse vastu hiljemalt … (11).

8.   Lõikes 4 osutatud kontrollide laadi ja sageduse üksikasjalikud eeskirjad, mis on vajalikud tagamaks kõnealuse lõike ühtset rakendamist, võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Kõnealused eeskirjad võetakse vastu hiljemalt … (11).

Artikkel 8

Järelevalveorganisatsioonide nimekiri

Komisjon avaldab järelevalveorganisatsioonide nimekirja Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja oma veebisaidil. Nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt.

Artikkel 9

Ettevõtjate kontrollimine

1.   Pädevad asutused viivad läbi kontrolle, et teha kindlaks, kas ettevõtjad täidavad artiklites 4 ja 5 sätestatud nõudeid.

2.   Ettevõtjad annavad lõikes 1 osutatud kontrollide hõlbustamiseks igasugust vajalikku abi.

3.   Kui lõikes 1 osutatud kontrollide tulemusel avastatakse puudusi, võivad pädevad asutused anda välja teate selle kohta, et ettevõtja peab võtma parandusmeetmeid. Selliste parandusmeetmete võtmata jätmise korral võidakse määrata karistusi kooskõlas artikliga 17.

Artikkel 10

Kontrollide protokollid

1.   Pädevad asutused säilitavad artikli 9 lõikes 1 osutatud kontrollide protokollid, milles on eelkõige märgitud kontrollide laad ja tulemused ning artikli 9 lõike 3 alusel väljastatud teated parandusmeetmete võtmise kohta. Kõikide kontrollide protokolle säilitatakse vähemalt viis aastat.

2.   Lõikes 1 osutatud teave tehakse igale taotlejale kättesaadavaks kooskõlas direktiiviga 2003/4/EÜ.

Artikkel 11

Koostöö

1.   Pädevad asutused teevad omavahel, kolmandate riikide haldusasutustega ja komisjoniga koostööd, et tagada käesoleva määruse nõuete täitmine.

2.   Pädevad asutused vahetavad teiste liikmesriikide pädevate asutustega ja komisjoniga teavet artikli 7 lõikes 4 ja artikli 9 lõikes 1 osutatud kontrollide tulemusel avastatud tõsiste puuduste kohta ning artikli 17 kohaselt määratud karistuste kohta.

Artikkel 12

Lisa muudatused

Selleks, et võtta arvesse käesoleva määruse rakendamisel omandatud kogemusi, eelkõige artikli 18 lõikes 3 osutatud aruandluse abil saadud kogemusi, ja arenguid asjaomase puidu ja puittoodete tehniliste näitajate, lõppkasutuste ja tootmisprotsesside alal, võib komisjoni võtta ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte lisas sätestatud puidu ja puittoodete nimekirja muutmiseks ja täiendamiseks. Kõnealused õigusaktid ei tohi tekitada ettevõtjate jaoks ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust. Nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel toimib komisjon vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Käesolevas artiklis osutatud delegeeritud õigusaktide suhtes kohaldatakse artiklites 13, 14 ja 15 sätestatud menetlust.

Artikkel 13

Delegeerimine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 3, artikli 7 lõikes 7 ja artiklis 12 osutatud delegeeritud õigusakte seitsmeks aastaks alates käesoleva direktiivi jõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kolm kuud enne, kui möödub kolm aastat käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 14 tagasi võta.

2.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastuvõtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 14 ja 15 sätestatud tingimusi.

Artikkel 14

Delegeerimise tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3, artikli 6 lõikes 7 ja artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, teavitab sellest teisele seadusandjale ja komisjonile hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja esitades tagasivõtmise põhjused.

3   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohese või selles sätestatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

2.   Kui pärast selle perioodi möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad komisjoni teavitanud, et nad on otsustanud mitte esitada vastuväiteid, jõustub delegeeritud õigusakt selles sätestatud kuupäeval.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab vastuvõetud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväite, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 16

Komitee

1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2173/2005 artikli 11 kohaselt asutatud metsandusõiguse rakendamise, metsahalduse ja puidukaubanduse (Forest Law Enforcement, Governance and Trade, FLEGT) komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklit 8.

Artikkel 17

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse sätete rikkumise puhul kohaldatavad karistused ning võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et neid karistusi rakendatakse. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks ja teatavad viivitamata nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 18

Aruandlus

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile käesoleva määruse kohaldamise tähtpäevale järgneva iga teise aasta 30. aprilliks aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta kahe eelneva kalendriaasta jooksul.

2.   Kõnealuste aruannete põhjal koostab komisjon aruande, mis esitatakse iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjon vaatab käesoleva määruse toimimise läbi hiljemalt … (12) ning seejärel iga kuue aasta järel, lähtudes aruannetest ja käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemustest, eelkõige seoses haldusalaste tagajärgedega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning hõlmatavate toodetega. Vajaduse korral lisatakse aruannetele asjakohased õigusloomealased ettepanekud.

Artikkel 19

Jõustumine ja kohaldamine

Käeolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … (13). Artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ning artikli 7 lõikeid 7 ja 8 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumisest.

Artikkel 20

Avaldamine

Käesolev määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT C 318, 23.12.2009, lk 88.

(2)  ELT C […], […], lk […].

(3)  Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(5)  EÜT L 61, 03.03.1997, lk 1.

(6)  ELT L 41, 14.02.2003, lk 26.

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(8)  EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19.

(9)  18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(10)  Kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(11)  18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(12)  36 + 30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(13)  30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

---

---

---