EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32014R1221
Council Regulation (EU) No 1221/2014 of 10 November 2014 fixing for 2015 the fishing opportunities for certain fish stocks and groups of fish stocks applicable in the Baltic Sea and amending Regulations (EU) No 43/2014 and (EU) No 1180/2013
Nõukogu määrus (EL) nr 1221/2014, 10. november 2014 , millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2015. aastaks ning muudetakse määruseid (EL) nr 43/2014 ja (EL) nr 1180/2013
Nõukogu määrus (EL) nr 1221/2014, 10. november 2014 , millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2015. aastaks ning muudetakse määruseid (EL) nr 43/2014 ja (EL) nr 1180/2013
ELT L 330, 15.11.2014, p. 16–26
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/01/2015
15.11.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 330/16 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1221/2014,
10. november 2014,
millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2015. aastaks ning muudetakse määruseid (EL) nr 43/2014 ja (EL) nr 1180/2013
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta. |
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, mis võivad vajaduse korral hõlmata kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning muude nõuandvate organite koostatud aruandeid, samuti nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid. |
(3) |
Nõukogul on kohustus võtta vastu püügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EL) nr 1380/2013 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke. |
(4) |
Seepärast tuleks lubatud kogupüügid kehtestada kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 ja võtta seejuures arvesse põhjenduses 2 märgitud põhimõtteid. |
(5) |
Väikeste pelaagiliste liikide (räim ja kilu), tursa ja lõhe püügil Läänemeres kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2015. Kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb üleminekust kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiselt lossimise põhjal kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisele saagi põhjal. |
(6) |
Kalavarudele, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastaseid kavasid, tuleks kalapüügivõimalused kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Seega tuleks kehtestada püügipiirangud vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 1098/2007 (2) sätestatud eeskirjadele (Läänemere tursavarude majandamise kava). |
(7) |
Läänemere tursavarudega seonduvat püügikoormust käsitlevas Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadusnõuandes märgitakse, et kui konkreetsele kalavarule kohaldatakse lossimiskohustust, siis püügikoormuse väiksemate piirangute kehtestamine ei aitaks saavutada reformitud ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seetõttu on asjakohane kehtestada ICESi alarajoonides 22–24 tursavarude püügikoormuse piirangud 2014. aasta tasemel. Püügikoormuse piirangute kehtestamine 2014. aasta tasemel hõlbustab lossimiskohustuse kehtestamist ja aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on määratletud määruses (EL) nr 1380/2013. |
(8) |
Arvestades saadud teadusnõuandeid, saab Läänemere ICESi alarajoonide 22–24 tursavarude suhtes kohaldatava püügikoormuse reguleerimise muuta paindlikuks, ohustamata Läänemere tursavarude majandamise kava eesmärkide saavutamist ja põhjustamata kalastussuremuse suurenemist. Selline paindlikkus võimaldaks püügikoormust tõhusamalt reguleerida, kui kvoote ei jaotata liikmesriigi laevastiku vahel võrdselt, ning see hõlbustaks kvoodivahetuste korral kiiret reageerimist. Seetõttu peaks liikmesriigil olema lubatud eraldada tema lipu all sõitvale kalalaevale sadamast äraoleku lisapäevi, kui sama arv sadamast äraoleku päevi võetakse ära teistelt asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatelt kalalaevadelt. |
(9) |
Hiljutistest teadusnõuannetest nähtub, et ICES ei suutnud kindlaks määrata ICESi alarajoonide 25–32 tursavaru bioloogilisi võrdluspunkte ning tegi selle asemel ettepaneku määrata kõnealuse tursavaru lubatud kogupüük kindlaks väheste andmetega kalavarude puhul kasutatava lähenemisviisi põhjal. Bioloogiliste võrdluspunktide puudumine muudab võimatuks järgida ICESi alarajoonide 25–32 tursavaru püügivõimaluste kindlaksmääramise eeskirju. Kuna püügivõimaluste kindlaksmääramata jätmine võiks kujutada tõsist ohtu kõnealuse kalavaru jätkusuutlikkusele, on asjakohane määrata selle tursavaru lubatud kogupüük kindlaks tasemel, mis vastab ICESi väljatöötatud ja soovitatud lähenemisviisile, ja kehtestada püügikoormuse piirangud 2014. aasta tasemel. Püügikoormuse piirangute kehtestamine 2014. aasta tasemel hõlbustab lossimiskohustuse kehtestamist, aitab kaasa selektiivsemale kalapüügile ja aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on määratletud määruses (EL) nr 1380/2013. |
(10) |
Käesolevas määruses sätestatud püügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (3) eelkõige vastavalt selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning teavet kalapüügivõimaluste ammendumise andmete kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta. |
(11) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (4) on kehtestud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti lisati paindlik ühest aastast teise ülekandmise mehhanism kõigi selliste kalavarude jaoks, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata. |
(12) |
Teaduslik nõuanne Põhjamere kilu kohta hõlmab ajavahemikku juulist kuni järgmise aasta juunini, kuigi lubatud kogupüük on kehtestatud jaanuarist detsembrini. Viimasest teaduslikust nõuandest ajavahemiku kohta 2014. aasta juulist kuni 2015. aasta juunini nähtub, et lubatud kogupüüki saab märkimisväärselt suurendada. Seetõttu on kilu 2014. aasta teises pooles prognoositust kättesaadavam. Kuna kõnealuse kalavaru suhtes rakendatakse analüütilist hinnangut ja see varu on ohututes bioloogilistes piirides, on täidetud tingimused, et rakendada määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4, millega lubatakse kvootide aastatevahelist paindlikkust, ning seda tuleks lubada, et võimaldada kaluritel kilu suuremat kättesaadavust kõige tõhusamalt ära kasutada. Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 43/2014 vastavalt muuta. |
(13) |
Määrus (EL) nr 43/2014 lubab praegu teatavate kalavarude suhtes liikmesriikidel 2015. aastal kasutada kasutamata koguseid, mis moodustavad kuni 10 % 2014. aastal kasutada olevast kvoodist. Venemaa Föderatsioon kehtestas 6. augustil 2014 teatavate liidu põllumajandus- ja kalandustoodete impordikeelu. Seetõttu muutus osa ekspordist, mida tootjad kavatsesid 2014. aasta sügisel Venemaale saata, võimatuks, ja mõnel juhul pole alternatiivset turgu võimalik lühikese aja jooksul leida. Arvestades nimetatud erandlikke asjaolusid ja küsimuse kiireloomulisust, on vaja lubada 2014. aasta püügihooaja suhtes teatud kohandusi. Võttes arvesse positiivset teaduslikku nõuannet ja asjaomaste rannikuriikide positiivset lähenemisviisi, on asjakohane lubada, erandkorras ja ainult nende kalavarude puhul, mida Venemaa embargo kõige raskemalt või otseselt mõjutab, suurendada 2014. aastal kasutamata koguste protsenti, mida saab üle kanda 2015. aastasse. Kõnealune erandlik meede on piiratud 2014. aasta püügihooajaga. Eeldatavalt võimaldab kõnealune meede leida uusi turge või kohandada püüki, kui embargo peaks 2015. aastal jätkuma. Samadel põhjustel peaks lisama nõukogu määrusesse (EL) nr 1180/2013 (5) vastava võimaluse kanda üle kasutamata kalapüügivõimalusi. Seetõttu tuleks määruseid (EL) nr 43/2014 ja (EL) nr 1180/2013 vastavalt muuta. |
(14) |
Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, peaks käesolev määrus kohalduma alates 1. jaanuarist 2015. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist. Põhjenduses 13 esitatud põhjustel peaks 2014. aastal kasutamata jäänud kalapüügivõimaluste ülekandmise võimalust käsitlevad sätted kohalduma alates 1. jaanuarist 2014, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2015. aastaks.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse Läänemerel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „ICES”– Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu;
2) „Läänemeri”– ICESi IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonnad;
3) „alarajoon”– Läänemeres paiknev ICESi alarajoon, mis on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 (6) I lisas;
4) „kalalaev”– laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks;
5) „liidu kalalaev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;
6) „püügikoormus”– kalalaeva võimsus korrutatuna püügil oldud päevade arvuga; kalalaevade rühma püügikoormus on rühma kõigi kalalaevade püügikoormuste summa;
7) „kalavaru”– mere bioloogiline ressurss teataval majandamisalal;
8) „lubatud kogupüük” (TAC)– igast kalavarust kogus, mida võib:
i) |
püüda aasta jooksul, kui on tegemist püügiga, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohane lossimiskohustus, või |
ii) |
lossida aasta jooksul, kui on tegemist püügiga, mille suhtes ei kehti määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohane lossimiskohustus; |
9) „kvoot”– liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;
10) „sadamast äraoleku päev”– mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik või osa sellest, mille kestel kalalaev ei ole sadamas.
II PEATÜKK
KALAPÜÜGIVÕIMALUSED
Artikkel 4
Lubatud kogupüük ja selle jaotamine
Lubatud kogupüük, kvoodid ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.
Artikkel 5
Püügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted
Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikidele nii, et need ei piira:
a) |
määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist; |
b) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohaseid mahaarvamisi ega ümberjaotamisi; |
c) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist; |
d) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist; |
e) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi. |
Artikkel 6
Lossimiskohustuseta saagi ja kaaspüügi saagi lossimise tingimused
Siht- ja kaaspüügina püütud lestasaaki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui saagi on püüdnud selle liikmesriigi lipu all sõitvad liidu kalalaevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.
Artikkel 7
Püügikoormuse piirangud
Püügikoormuse piirangud on esitatud II lisas.
III PEATÜKK
PAINDLIKKUS TEATAVATE KALAVARUDE PÜÜGIVÕIMALUSTE KEHTESTAMISEL
Artikkel 8
Määruse (EL) nr 43/2014 muudatused
Määrust (EL) nr 43/2014 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 18a muudetakse järgmiselt:
|
2) |
IA lisa kanne kilu ja seotud kaaspüügi kohta IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
Artikkel 9
Määruse (EL) nr 1180/2013 muudatused
Määrust (EL) nr 1180/2013 muudetakse järgmiselt.
1) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 5a Paindlikkus teatavate kalavarude püügivõimaluste kehtestamisel 1. Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmiste kalavarude suhtes:
2. 2014. aastal kasutamata kogused, mis moodustavad kuni 25 % lõikes 1 määratud kalavarude liikmesriigi kvoodist, lisatakse asjaomase liikmesriigi asjaomase varu 2015. aasta kvoodile. Käesoleva lõike kohaselt kasutatud ja kasutamata koguste kindlaksmääramisel võetakse arvesse koguseid, mis on antud üle teistele liikmesriikidele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (9) artikli 16 lõikele 8, ning koguseid, mis arvatakse maha vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 37, 105 ja 107. 3. Asjaomastele liikmesriikidele ei kohaldata lõikes 1 määratud kalavarude suhtes määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).”" |
2) |
I lisale lisatakse järgmine joonealune märkus kannete kohta, mis käsitlevad järgmisi kalavarusid: räim alarajoonides 30–31; räim alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu vetes; räim alarajoonis 28.1; kilu alarajoonide 22–32 liidu vetes: „Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.” |
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 10
Andmete edastamine
Kui liikmesriigid saadavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmeid kalavarude püütud või lossitud koguste kohta, kasutavad nad käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.
Artikkel 11
Paindlikkus
1. Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.
2. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 ei kohaldata juhul, kui liikmesriigid kasutavad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.
Artikleid 8 ja 9 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. november 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
M. MARTINA
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(2) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude mitmeaastane kava ning muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 779/97 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 1).
(3) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(4) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).
(5) Nõukogu 19. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1180/2013, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2014. aastaks (ELT L 313, 22.11.2013, lk 4).
(6) Nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1).
(7) Kaasa arvatud tobiad.
(8) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C).”
I LISA
LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK PIIRKONDADES, KUS LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA
Järgmistes tabelites sätestatakse lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) kalavarude kaupa ning nendega funktsionaalselt seotud tingimused.
Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole sätestatud teisiti.
Kalavarudele viidatakse liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras.
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
Clupea harengus |
HER |
Räim |
Gadus morhua |
COD |
Tursk |
Pleuronectes platessa |
PLE |
Atlandi merilest |
Salmo salar |
SAL |
Lõhe |
Sprattus sprattus |
SPR |
Kilu |
Liigid: |
Räim Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
Alarajoonid 30–31 HER/3D30.; HER/3D31. |
|
Soome |
129 923 |
|
|
|
Rootsi |
28 547 |
|
|
|
Liit |
158 470 |
|
|
|
TAC |
158 470 |
|
Analüütiline TAC
|
Liigid: |
Räim Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
Alarajoonid 22–24 HER/3B23.; HER/3C22.; HER/3D24. |
|
Taani |
3 115 |
|
|
|
Saksamaa |
12 259 |
|
|
|
Soome |
2 |
|
|
|
Poola |
2 891 |
|
|
|
Rootsi |
3 953 |
|
|
|
Liit |
22 220 |
|
|
|
TAC |
22 220 |
|
Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata. |
Liigid: |
Räim Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed HER/3D25.; HER/3D26.; HER/3D27.; HER/3D28.2; HER/3D29.; HER/3D32. |
|
Taani |
3 596 |
|
|
|
Saksamaa |
953 |
|
|
|
Eesti |
18 363 |
|
|
|
Soome |
35 845 |
|
|
|
Läti |
4 532 |
|
|
|
Leedu |
4 772 |
|
|
|
Poola |
40 723 |
|
|
|
Rootsi |
54 667 |
|
|
|
Liit |
163 451 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC
|
Liigid: |
Räim Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
Alarajoon 28.1 HER/03D.RG |
|
Eesti |
17 908 |
|
|
|
Läti |
20 872 |
|
|
|
Liit |
38 780 |
|
|
|
TAC |
38 780 |
|
Analüütiline TAC
|
Liigid: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
Alarajoonide 25–32 liidu veed COD/3D25.; COD/3D26.; COD/3D27.; COD/3D28.; COD/3D29.; COD/3D30.; COD/3D31.; COD/3D32. |
|
Taani |
11 814 |
|
|
|
Saksamaa |
4 700 |
|
|
|
Eesti |
1 151 |
|
|
|
Soome |
904 |
|
|
|
Läti |
4 393 |
|
|
|
Leedu |
2 894 |
|
|
|
Poola |
13 603 |
|
|
|
Rootsi |
11 969 |
|
|
|
Liit |
51 429 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata. |
Liigid: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
Alarajoonid 22–24 COD/3B23.; COD/3C22.; COD/3D24. |
|
Taani |
6 941 |
|
|
|
Saksamaa |
3 393 |
|
|
|
Eesti |
154 |
|
|
|
Soome |
136 |
|
|
|
Läti |
574 |
|
|
|
Leedu |
372 |
|
|
|
Poola |
1 857 |
|
|
|
Rootsi |
2 473 |
|
|
|
Liit |
15 900 |
|
|
|
TAC |
15 900 |
|
Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata. |
Liigid: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
Alarajoonide 22–32 liidu veed PLE/3B23.; PLE/3C22.; PLE/3D24.; PLE/3D25.; PLE/3D26.; PLE/3D27.; PLE/3D28.; PLE/3D29.; PLE/3D30.; PLE/3D31.; PLE/3D32. |
|
Taani |
2 443 |
|
|
|
Saksamaa |
271 |
|
|
|
Poola |
511 |
|
|
|
Rootsi |
184 |
|
|
|
Liit |
3 409 |
|
|
|
TAC |
3 409 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liigid: |
Lõhe Salmo salar |
Püügipiirkond: |
Alarajoonide 22–31 liidu veed SAL/3B23.; SAL/3C22.; SAL/3D24.; SAL/3D25.; SAL/3D26.; SAL/3D27.; SAL/3D28.; SAL/3D29.; SAL/3D30.; SAL/3D31. |
|
Taani |
19 879 (1) |
|
|
|
Saksamaa |
2 212 (1) |
|
|
|
Eesti |
2 020 (1) |
|
|
|
Soome |
24 787 (1) |
|
|
|
Läti |
12 644 (1) |
|
|
|
Leedu |
1 486 (1) |
|
|
|
Poola |
6 030 (1) |
|
|
|
Rootsi |
26 870 (1) |
|
|
|
Liit |
95 928 (1) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata. |
Liigid: |
Lõhe Salmo salar |
Püügipiirkond: |
Alarajooni 32 liidu veed SAL/3D32. |
|
Eesti |
1 344 (2) |
|
|
|
Soome |
11 762 (2) |
|
|
|
Liit |
13 106 (2) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
Liigid: |
Kilu Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
Alarajoonide 22–32 liidu veed SPR/3B23.; SPR/3C22.; SPR/3D24.; SPR/3D25.; SPR/3D26.; SPR/3D27.; SPR/3D28.; SPR/3D29.; SPR/3D30.; SPR/3D31.; SPR/3D32. |
|
Taani |
21 068 |
|
|
|
Saksamaa |
13 347 |
|
|
|
Eesti |
24 465 |
|
|
|
Soome |
11 029 |
|
|
|
Läti |
29 548 |
|
|
|
Leedu |
10 689 |
|
|
|
Poola |
62 706 |
|
|
|
Rootsi |
40 729 |
|
|
|
Liit |
213 581 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC
|
(1) Väljendatakse isendite arvuna.
(2) Väljendatakse isendite arvuna.
II LISA
PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUD
1. |
Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvatel kalalaevadel, mis püüavad kala traalide, ankurdatud põhjanootade või muude samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, nakkevõrkude, põhja kinnitatud võrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, põhjapüügivahendite ja õngejadadega, v.a triivõngejadade, ridvata õngede ja taglasõngejadadega, on õigus kuni:
|
2. |
Aasta jooksul sadamast äraoleku päevade maksimumarv, mil kalalaev võib viibida kahes punkti 1 alapunktides a ja b osutatud piirkonnas, püüdes kala punktis 1 osutatud püügivahendiga, ei või olla suurem kui ühele neist kahest piirkonnast eraldatud sadamast äraoleku päevade maksimumarv. |
3. |
Erandina punktidest 1 ja 2 ning kui see on vajalik kalapüügivõimaluste tõhusaks haldamiseks, võivad liikmesriigid eraldada nende lipu all sõitvatele kalalaevadele sadamast äraoleku lisapäevi, eeldusel et sama arv sadamast äraoleku päevi võetakse ära nende lipu all sõitvatelt teistelt kalalaevadelt samas piirkonnas, kus kehtib koormusepiirang ning kus püügivõimsus kilovattides iga doonorlaeva puhul on suurem kui asjaomase päevi juurde saava kalalaeva püügivõimsus või sellega võrdne. Päevi juurde saavate kalalaevade koguarv ei tohi ületada 15 % kõikidest asjaomase liikmesriigi kalalaevadest, millele on osutatud punktis 1. |