10.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/48

(1)

2003. aasta oktoobris kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1905/2003 (2) lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes koguselise tollimaksuna. Tollimaksu määrad olid 84–160 eurot tonni kohta nelja koostööd teinud Hiina tootja suhtes ning üleriigiline tollimaksu määr oli 250 eurot/tonn („esialgne uurimine”).

(2)

Pärast 2008. aasta mais avaldatud teadet Hiinast pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (3) sai komisjon 30. juulil 2008 taotluse vaadata need meetmed uuesti läbi vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(3)

Taotluse esitas äriühing International Furan Chemicals BV („taotluse esitaja”) liidu ainsa tootja nimel, kelle toodang moodustab 100 % liidu furfurüülalkoholi toodangust. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(4)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 on piisavalt tõendusmaterjali, ning avaldas Euroopa Liidu Teatajas  (4) teadaande aegumise läbivaatamise algatamise kohta.

(5)

Komisjon tegi läbivaatamise algatamise ametlikult teatavaks taotluse esitanud liidu tootjale, Hiina eksportivatele tootjatele, Hiina ametiasutustele, soovitatud võrdlusriigi Ameerika Ühendriikide tootjale, teadaolevalt huvitatud liidu importijatele/kauplejatele ja tööstustarbijatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(6)

Komisjon saatis küsimustiku kõikidele pooltele, kellele teatati ametlikult läbivaatamise algatamisest ning neile, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul esitasid taotluse küsimustiku saamiseks.

(7)

Küsimustiku vastused esitasid taotluse esitanud liidu tootja, kaks kauplejat, kümme tööstustarbijat, kaks tootjate ühendust, üks Hiina eksportiv tootja ning võrdlusriigi tootja.

(8)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(9)

Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2007 kuni 30. septembrini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”).

(10)

Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(11)

Vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimises, st Hiinast pärit CN koodi 2932 13 00 alla kuuluv furfurüülalkohol.

(12)

Furfurüülalkohol on keemiatoode. See värvuselt värvitu kuni kahvatu kollane vedelik, mis lahustub paljudes tavapärastes orgaanilistes lahustites. Furfurüülalkoholi tooraine on furfuraal, mis on vedelik, mida saadakse erinevat liiki põllumajandusjääkide nagu muu hulgas suhkruroo, maisitõlvikute ja riisikestade töötlemisel.

(13)

Furfurüülalkohol on tooraine. Furfurüülalkoholi kasutatakse peamiselt sünteetilise vaigu tootmisel, mida omakorda kasutatakse valuvormide tootmiseks, mida kasutatakse tööstuslike metallivalandite valmistamiseks.

(14)

Nagu eelminegi uurimine, näitas kõnealune uurimine, et liidu tootmisharu poolt liidus toodetava ja müüdava, Hiinas toodetava ja sealsel siseturul müüdava, Hiinast liitu imporditava ning USAs toodetava ja müüdava furfurüülalkoholi füüsilised ja tehnilised põhiomadused on samad ning et neil toodetel on ühesugune kasutusotstarve.

(15)

Seetõttu jõuti järeldusele, et kõnealused tooted on samasugune toode algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(16)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas meetmete aegumise tõttu võiks dumping tõenäoliselt jätkuda või korduda.

(17)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 kasutati sama metoodikat nagu esialgses uurimises. Kuna aegumise läbivaatamise korral ei ole ette nähtud muutunud asjaolude uurimist, ei kaalutud, kas tootjate suhtes kohaldada turumajanduslikku kohtlemist või mitte.

(18)

Tuletatakse meelde, et esialgse uurimise käigus tegid neli Hiina eksportivat tootjat koostööd ja taotlesid turumajanduslikku kohtlemist algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel. Ükski neist Hiina eksportivatest tootjatest ei täitnud turumajandusliku kohtlemise tingimusi ja seetõttu tuli turumajandusliku kohtlemise taotlused tagasi lükata. Kõigi nende suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist kuna uurimise käigus selgus, et nad täitsid selle jaoks nõutavad kriteeriumid. Märgitakse, et kõnealuses aegumise läbivaatamises ainsa koostööd teinud Hiina eksportija suhtes kohaldati esialgsel uurimisel individuaalset kohtlemist.

(19)

Ainus koostööd teinud Hiina eksportiva tootja import liitu moodustas uurimisperioodil 23,1 %. Uurimisperioodil ei olnud võimalik saada vahetut usaldusväärset teavet teistelt eksportivatelt tootjatelt vaatlusaluse toote liitu importimise kohta. Sellises olukorras ning kooskõlas algmääruse artikliga 18 pidi komisjon kogu impordi koguste ja hindade määramiseks kasutama kättesaadavaid fakte, st Eurostati andmeid ning taotleja poolt läbivaatamise algatamise taotluses esitatud dokumente.

(20)

Praegu kohaldatavad dumpinguvastased tollimaksu määrad 84–160 eurot/tonn ning üleriigiline jääktollimaksu määr 250 eurot/tonn vastavad esialgses uurimises kindlaksmääratud kahju tasemele.

(21)

Esialgse uurimise käigus kasutati Ameerika Ühendriike (edaspidi „USA”) sobiva turumajandusriigina normaalväärtuse kindlakstegemiseks Hiina puhul. Praeguse uurimise algatamisteates märkis komisjon, et kavatseb kasutada USAd võrdlusriigina. Huvitatud isikuid kutsuti üles selle kohta arvamust avaldama. USAd peeti sobivaks selle siseturu suuruse ja avatuse tõttu ja selle tõttu, et üks USA tootja nõustus tegema uurimises täiel määral koostööd.

(22)

Importijate ühing oli USA võrdlusriigiks valimise vastu, väites, et USAs on ainult üks põhiline tootja ja et siseturuhinnad on väga kõrged. Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et konkurents on USAs madalam kui Hiina turul ja seetõttu ei ole turud võrreldavad. Leiti siiski, et kuna USA turul oli vaid üks tootja, oli impordil oluline osa, mis tagas piisava konkurentsi sellel märkimisväärse suurusega turul. Lisaks sellele ei nõustunud tegema koostööd ükski muude võimalike võrdlusriikide, k.a Tai, Türgi ja Lõuna-Aafrika teadaolevatest tootjatest, kellega oli ühendust võetud.

(23)

Eelöeldule tuginedes jõuti järeldusele, et algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt on USA võrdlusriigina kõige sobivam ja mõistlikum valik.

(24)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks USA tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal.

(25)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks, et USA tootja müügimaht siseturul on piisav, mistõttu peetakse seda tüüpiliseks algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses.

(26)

Seejärel uuriti, kas vaatlusaluse toote tüüpilises koguses müümist võrdlusriigi siseturul saab pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Leiti, et tootmiskuludega võrduvate või neid ületavate netomüügihindadega toodete müügimaht moodustas vähemalt 80 % kogumüügimahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid. Seetõttu oli võimalik kasutada tegelikku siseturuhinda, mis arvutati läbivaatamise uurimisperioodi ajal siseturul toimunud müügitehingute hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas müügitehing oli kasumlik või mitte.

(27)

Seega määrati normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 tavapärase kaubandustegevuse käigus võrdlusriigi siseturu sõltumatute klientide makstud või makstavate hindade alusel.

(28)

Ainsa koostööd teinud Hiina eksportiva tootja suhtes kohaldati esialgsel uurimisel individuaalset kohtlemist. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 määrati selle äriühingu vaatlusaluse toote ekspordihind liidu esimesele sõltumatule kliendile vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(29)

Arvestades, et koostöö Hiinas oli vähene, arvutati kõigile teistele Hiina eksportijatele kohaldatav üleriigiline dumpingumarginaal kasutades Hiina ekspordistatistikat.

(30)

Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust. Veo-, kindlustus-, ja krediidikulusid kohandati asjakohaselt kõikidel juhtudel, kui see osutus põhjendatuks ja täpseks ning kui see tugines kontrollitud tõenditele.

(31)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi USAs kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust koostööd teinud Hiina eksportiva tootja tehasehinnal põhineva kaalutud keskmise ekspordihinnaga. See võrdlus näitas märkimisväärset dumpingut, kusjuures dumpingumarginaal ulatus üle 40 %.

(32)

Eurostati ja Hiina statistika põhjal liitu suunduva kogu muu Hiina ekspordi kohta leiti, et dumpingumarginaal on märkimisväärne, olles samal tasemel kui ülalmainitud dumping.

(33)

Meenutagem, et meetmed kehtivad alates 2003. aasta oktoobrist.

(34)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud käesoleva uurimise raames sisulist koostööd, ei olnud võimalik saada kontrollitavaid andmeid nende tootmisvõimsuse ja selle rakendamise kohta.

(35)

Taotluse esitaja hinnangul oli Hiina üldine tootmisvõimsus 2006. aastal kuni umbes 364 900 tonni furfurüülalkoholi aastas.

(36)

Hiina riiklik keemiateabekeskus (5) väidab: „Furfuraali ja furfurüülalkoholi tootmisvõimsus Hiinas on viimaste aastate jooksul ebakohaselt kiiresti laienenud. Üldine loidus järgmise tasandi tarbimissektoris, nagu furaanvaikude valmistamine, on tekitanud tõsise ülepakkumise furfuraali ja furfurüülakoholi turul.” (.) „Furfuraali ja eriti furfurüülakoholi tootmine Hiinas sõltub ikka veel ekspordist.” Sama allikas väidab veel, et 2005. aastal oli Hiinas üle 300 furfurüülalkoholi tootjat. Furfurüülalkoholi aastane üldine tootmisvõimsus oli 240 000 tonni ning toodang oli umbes 140 000 tonni.

(37)

Ainsa koostööd teinud Hiina eksportiva tootja hinnangu kohaselt oli furfurüülakoholi kogutoodang Hiinas 2008. aastal kuni 200 000 tonni.

(38)

Igal juhul on Hiina tootmisvõimsus jätkuvalt märkimisväärne. Lisaks kasvas jätkuvalt vaatamata kehtivatele meetmetele Hiina eksport liitu. Ükskõik millist informatsiooniallikat kasutades on selge, et Hiina tootmisvõimsus ületab suurelt liidu tarbimise.

(39)

Liidu turg on furfurüülalkoholi jaoks suur ja stabiilne turg ning võttes arvesse USAs kehtivaid kõrgeid dumpinguvastaseid meetmeid Hiina impordi suhtes (43 % – 50 %, mida uuendati 2006. aasta juulis), võib arvata, et kui praegu kehtivatel meetmetel lubatakse aeguda, on Hiina tootjatel suur huvi vabade tootmisvõimsuste liitu suunamiseks.

(40)

Eelneva põhjal võib järeldada, et arvestades Hiina tohutut tootmisvõimsust ja kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse teisel olulisel turul USAs, on meetmete kehtivuse lõppemise korral väga tõenäoline, et dumpinguhinnaga importimine liitu kasvab.

(41)

Uurimisperioodil oli vaatlusaluse toote import Hiinast umbes 21 000 tonni. Ühiku hind oli keskmiselt 1 210 eurot tonni kohta (vt põhjendus 57). Samal perioodil oli liidu keskmine müügihind sellest hinnast palju kõrgem, mis teeks meetmete kehtetuks muutumise korral liidu turu Hiina eksportijatele väga ligitõmbavaks.

(42)

Koostööd teinud Hiina eksportiva tootja esitatud andmete põhjal leiti, et kõnealune äriühing eksportis kolmandatesse riikidesse suuremaid koguseid kui liit ning tegi seda märkimisväärselt madalamate hindadega kui olid liidu tootja hinnad liidu turul ning samuti madalamalt kui Hiina ekspordi hinnad liitu.

(43)

Seda kinnitab avalikult kättesaadav Hiina statistika, mille kohaselt enamus aega uurimisperioodist eksportisid Hiina äriühingud peamiselt Aasia riikidesse palju madalamate hindadega kui liidu turule. Sellises olukorras, kui meetmetel lubatakse kehtetuks muutuda, võivad Hiina eksportivad tootjad müügi ümbersuunata kõrgemahinnalisele liidu turule, kuid siiski dumpinguhinnaga, mis lööks liidu tootmisharu hinnad alla.

(44)

Teave Hiina siseturu hindade kohta on piiratud.

(45)

Ainsa koostööd teinud Hiina äriühingu vastustest küsitlusele nähtub, et kõnealune äriühing müüs vaatlusalust toodet kodumaisel turul palju madalama hinnaga kui oli tema ekspordihind kolmandatesse riikidesse ja liitu.

(46)

Uurimine näitas, et kuna vaatlusaluse toote impordimahud olid uurimisperioodil suhteliselt suured, oli seoses kõnealuse impordiga avastatud dumpingu maht märkimisväärne.

(47)

Võttes arvesse Hiina vaba tootmisvõimsust, mis ületab suurelt liidu tarbimise, märkimisväärset hinnavahet liidu ja kolmandate riikide vahel ning sellest tulenevat liidu turu ligitõmbavust Hiina eksportivatele tootjatele (nagu on märgitud põhjenduses 41), järeldatakse, et meetmete kehtetuks muutumise korral on väga tõenäoline, et dumpinguhinnaga impordi voog liitu suureneb.

(48)

Samuti kui esialgses uurimises, on liidus vaid üks furfurüülalkoholi tootja. TransFurans Chemicals, Belgia (edaspidi „TFC”). TFC toodang moodustab liidu kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(49)

Liidu tootmine on täielikult integreeritud üheks majanduslikuks üksuseks, mis koosneb kolmest äriühingust ja toimib järgnevalt:

(50)

TFC muudab Dominikaani vabariigis asuva emaettevõtja Central Romana Corporation (edaspidi „CRC”) tarnitud furfuraali vaatlusaluseks tooteks. Madalmaades asuv International Furan Chemicals (edaspidi „IFC”) on TFC toodetud vaatlusaluse toote ülemaailmne müügiagent. TFC, IFC ja CRC on seotud ühise omaniku kaudu.

(51)

Eelnimetatu põhjal moodustavad TFC ja temaga seotud äriühing IFC liidu tootmisharu algmääruse artikli 5 lõike 4 ja artikli 4 lõike 1 tähenduses. Tuleb märkida, et teatavate kahjunäitajate tähenduslikuks hindamiseks tuli võtta arvesse ka teatavaid CRC andmeid.

(52)

Võttes arvesse, et liidu tootmisharu koosneb ainult ühest äriühingust, on liidu tootmisharu konkreetsed näitajad, nii nagu need on esitatud küsimustiku kontrollitud vastustes, Hiina eksportivate tootjate tarbimine ja turuosa ning samuti muude kolmandate riikide import esitatud indekseeritud kujul, et säilitada esitatud andmete konfidentsiaalsus vastavalt algmääruse artiklile 19.

(53)

Liidu tarbimine arvutati liidu tootmisharu toodetud furfurüülakoholi liitu müügi, Hiinast pärit impordi ning samuti kolmandates riikidest pärit impordi kombineeritud mahu põhjal.

(54)

Vaatlusalusest riigist pärit impordi mahu uurimisel kasutati pigem Hiina ametlikku statistikat kui Eurostati impordistatistikat (nagu ka esialgses uurimises), kuna esimene tundus olevat täpsem, arvestades asjaolu, et teatavad Eurostati asjaomast toodet käsitlevad andmed on klassifitseeritud salajaseks ning ei ole seetõttu avalikkusele kättesaadavad. Kolmandatest riikidest pärit impordi puhul kasutati Eurostati statistikat, kuna muud usaldusväärsemat teavet ei olnud saada.

Tabel 1   Liidu tarbimine (müügimahu alusel)

(55)

Nende andmete põhjal ja nagu on näha tabelist 1 suurenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, s. o 66 %.

(56)

Tuleb märkida, et ülalnimetatud arengut võib mõjutada Taist pärit importi käsitlevate salastatud andmete võimalik olemasolu, nagu on märgitud allpool põhjenduses 61.

(57)

Impordimaht Hiinast suurenes vaatlusalusel perioodil 31 %, s.o 16 010 tonnilt 2005. aastal 21 002 tonnile uurimisperioodil, samas kui turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 21 % võrra. Sellist arengut tuleb vaadelda liidu märkimisväärse 66 %-lise tarbimise tõusu taustal samal perioodil.

(58)

Tuleb märkida, et liidu tootmisharu importis uurimisperioodil ise Hiinast 5 000 ja 9 000 tonni vahel vaatlusalust toodet, mida müüdi edasi liidu turul. Seetõttu oli liidu tootmisharu ka peamine vaatlusaluse toote importija Hiinast. Ühenduse tootmisharu importis seetõttu, et kuigi ta tootis juba täisvõimsusel (vt põhjendusi 64 ja 65), ei suutnud ta rahuldada liidu turu nõudlust.

(59)

Hiinast pärit impordi keskmised hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 36 %, s.o 887-lt eurolt tonni kohta 2005. aastal 1 210 eurole tonni kohta uurimisperioodil.

(60)

Kui võrrelda sõltumatutele klientidele kehtivat CIF-hinda liidu piiril koos impordijärgsete kuludega ja liidu tootmisharu tehasehinda sama toote puhul, siis selgub, et Hiina impordihinnad ei löönud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihindu alla.

(61)

Tuleb märkida, et Eurostati andmed Tai kohta näitavad impordimahu suurenemist 2005. ja 2006. aasta tühistelt kogustelt 10 660 tonnile 2007. aastal ja 11 450 tonnile uurimisperioodil, samas kui vaatlusalusel perioodil suurenes tema turuosa märkimisväärselt, s.o indeksilt 100 indeksile 1 044. Tuleb siiski märkida, et Eurostati andmed sisaldasid mõningaid salastatud andmeid Tai impordi kohta 2005. ja 2006. aastal ja, et impordi ja turuosa kasv oli tegelikkuses madalam kui ülalnäidatud. Taist pärit impordi hinnad kasvasid vaatlusalusel perioodil 23 % ning olid uurimisperioodil Hiina hindadest ja samuti liidu tootmisharu hindadest kõrgemad.

(62)

Kuigi vaatlusalusel perioodil suurenes import Lõuna-Aafrikast, jäi see suhteliselt madalale tasemele ja selle hinnatase oli võrreldav Taist pärit impordi hinnaga.

(63)

Import muudest kolmandatest riikidest ei olnud märkimisväärne.

(64)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu tootmine 8 % võrra. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus püsis sel perioodil stabiilsena.

(65)

Võimsuse kasutamine kasvas vaatlusalusel perioodil 8 % võrra ning jõudis sellega täisvõimsuseni. Alates 2006. aastast tootis ühenduse tootmisharu üle oma teoreetilise installeeritud tootmisvõimsuse.

Tabel 4   Ühenduse toodang

Tabel 5   Liidu tootmisvõimsus

Tabel 6   Tootmisvõimsuse rakendamine

(66)

Varud vähenesid vaatlusalusel perioodil 50 %, mis oli põhjustatud kõrgest nõudlusest sel perioodil, eriti uurimisperioodil, ning liidu tootmisharu ebapiisavast võimsusest liidu turu varustamisel. Selle tagajärjel vähenesid varud pidevalt.

Tabel 7   Varud

(67)

Liidu tootmisharu müügimaht suurenes 51 % 2005. aastast 2006. aastani, jõudes 2006. aastal tippu, kuid hakkas siis pidevalt langema. Samas vähenes liidu tootmisharu turuosa 19 %. Seda põhjustas asjaolu, et nõudlus liidu tootmisharule kasvas rohkem kui kogu müügimaht. Nagu eelpool mainitud, tootis liidu tootmisharu juba täisvõimsusel ja ei olnud võimeline suurendama müügimahtu samal määral tarbimise kasvuga.

Tabel 9   Liidu tootmisharu turuosa

(68)

Liidu tootmisharu ühiku müügihinnad langesid kõigepealt 2005. aastast 2006. aastani 16 % ning seejärel tõusid pidevalt. Liidu tootmisharu keskmised hinnad tõusid seega kogu vaatlusaluse perioodi vältel 31 %.

Tabel 10   Liidu tootmisharu müügihinnad

(69)

Nõudluse surve kogu vaalualuse perioodi vältel viis märkimisväärse hinnatõusuni. Kõrge nõudlus uurimisperioodil põhjustas isegi ajutist puudujääki liidu turul.

(70)

Vaatlusalusel perioodil oli hinnatase liidu turul üldiselt kõrge. Hiinast pärit dumpinguhinnaga import ei avaldunud sellel perioodil märkimisväärset survet hindadele. Ka Hiina impordi ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi osas võib märgata samasugust kasvu, välja arvatud 2006. aastal, kui nii müügimaht kui ka hinnad langesid.

(71)

Tootmise kogukulud mõjutasid hinnamarginaale vähe; hinnatõus toimus peamiselt tänu turuarengutele. Seda tõestab ka erakordne kulude kasv 2006. aastal (erakordse küttehinna tõusu tõttu kasvasid ka furfuraali toomiskulud), mis ei mõjutanud otseselt liidu tootmisharu müügihinda, mis hoopis langes samal aastal.

(72)

Tööhõive oli vaatlusalusel perioodil stabiilne, tootlikkus aga kasvas samal perioodil 6 % tänu tootmismahu kasvule. Furfuraali muutmine furfurüülalkoholiks on küllaltki lihtne protseduur ja ei nõua seetõttu palju tööjõudu. Keskmine töötasu vähenes vaatlusalusel perioodil 4 %.

Tabel 11   Tööhõive

Tabel 12   Tootlikkus

Tabel 13   Palgad

(73)

Liidu tootmisharu tulusus kasvas 2005. aastast kuni uurimisperioodini märkimisväärselt, s.o 43 % ning jõudis uurimisperioodil väga kõrgele tasemele, ületades suurelt esialgsel uurimisel määratud sihtkasumi (15,17 %). Märgitakse, et liidu tootmisharu tulusus jõudis vaatlusalusel perioodil kõrgele tasemele, välja arvatud 2006. aastal. 2006. aastal põhjustasid kütteõli erakordselt kõrged hinnad, mis on üks peamisi furfuraali tootmise kulutegureid, ja madalad müügihinnad liidu tootmisharule kahju.

Tabel 14   Tulusus

(74)

Investeeringud kasvasid vaatlusaluse perioodi vältel, kuigi kogusumma ei olnud märkimisväärne, olles võrdne vaid väikese protsendiga saadud kasumist. Liidu tootmisharu ei investeerinud uutesse võimsustesse vaid pigem hooldusesse ja remonti. Uurimine näitas ka, et investeeringutasuvus (s.o samasuguse toote maksueelne puhaskasum väljendatuna protsendina samasuguse toote valmistamiseks kasutatud põhivara raamatupidamislikust väärtusest) kasvas vaatlusalusel perioodil märgatavalt.

Tabel 15   Investeeringud

Tabel 16.   Investeeringutasuvus

(75)

Uurimine ei toonud esile ühtegi tõendit, et liidu tootmisharul oleks suuri raskusi kapitali kaasamisega.

(76)

Rahakäive järgis sama suundumust mis tulusus, kasvades vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt.

Tabel 17   Rahakäive

(77)

Liidu tootmisharu ei saanud vaatlusalusel perioodil otseselt kasu turu kasvust, kuna kuigi ta suurendas müügimahtu, kaotas ta turuosa. See on siiski põhjustatud liidu tootmisharu otsusest hoida tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil samal tasemel. Tõepoolest, kuigi tulusus oli kõrge ja nõudlus kasvas, ei tehtud investeeringuid võimsuse suurendamiseks.

(78)

Hoolimata kehtivatest meetmetest jätkus uurimisperioodil märkimisväärne dumpinguhindadega müük, kuigi see toimus madalamate hindadega kui oli kindlaks määratud esialgsel uurimisel nii ainsa koostööd teinud eksportiva tootja andmete alusel kui ka kättesaadavate faktide (Hiina statistika) põhjal tehtud arvutuste alusel.

(79)

Isegi kui liidu tootmisharul on tõepoolest olnud võimalus toibuda varasema dumpingu mõjudest, eelkõige müügimahtude, müügihindade ja tulususe osas, on dumpingumarginaalid siiski märkimisväärselt suured.

(80)

Liidu tootmisharu peamine eksporditurg on USA. Kuigi eksporditase vähenes 2006. ja 2007. aastal, saavutati uurimisperioodil peaaegu 2005. aasta tase. Ühest küljest oli USAsse eksporditud kogus märkimisväärne – 25 % liidu tootmisharu kogutoodangust uurimisperioodil, teisest küljest imporditi liidu klientide nõudluse rahuldamiseks suuri koguseid vaatlusalust toodet Hiinast liitu. Liidu tootmisharu toodetud furfurüülalkohol eksporditi kasumlikumale USA turule, kus hinnad olid veelgi kõrgemad kui liidu turul.

(81)

Dumpinguvastastel meetmetel oli liidu tootmisharu olukorrale selge soodne mõju. Kõik peamised kahjunäitajad, nagu tootmine (+ 8 %) ja müügimaht (+ 34 %), müügiväärtus (+ 75 %), keskmine müügihind (+ 31 %), investeeringud (+ 87 %), tulusus (+ 43 %), rahakäive (+ 561 %), varud (- 50 %) ja tootlikkus (+ 6 %) on arenenud positiivses suunas. Liidu tootmisharu tulusus oli vaatlusalusel perioodil eriti kõrgel tasemel, välja arvatud 2006. aastal.

(82)

Liidu tootmisharu turuosa silmas pidades ei saa langust käsitleda kahjule viitavalt. Liidu tootmisharu, mis juba tootis maksimaalsel võimsusel, ei suutnud rahuldada kasvavat nõudlust, mis hoolimata müügimahu suurenemisest mõjutas negatiivselt tema turuosa suurust.

(83)

Kokkuvõttes on liidu tootmisharu olukord hea, kui arvestada näitajate positiivseid arenguid ning ei saa kinnitada, et oluline kahju on jätkunud. Seetõttu uuriti, kas on olemas kahju kordumise tõenäosus, juhul kui meetmetel lubatakse aeguda.

(84)

Tuletatakse meelde, et isegi kehtivate meetmete korral eksportisid Hiina eksportivad tootjad märkimisväärselt palju dumpinguhinnaga nagu on selgitatud põhjenduses 31. Kui ekspordihindu vähendataks samaulatuslikult, võib meetmete kõrvaldamine kaasa tuua isegi kõrgemad dumpingumarginaalid.

(85)

Nagu eelpool märgitud, on stiimul liitu suunatud ekspordi mahu suurendamiseks arvestatav, kuna teisel suuremal Hiina eksporditurul, USAs on kehtestatud Hiina suhtes keelava iseloomuga ranged dumpinguvastased meetmed ning seetõttu on see turg Hiina impordile praktiliselt ligipääsmatu.

(86)

Leiti veel, et Hiina tootjatel on märkimisväärselt vaba tootmisvõimsust, mis on tekkinud liigse struktuurilise tootmisvõimsuse tõttu Hiinas pärast kodumaise nõudluse langust kahaneval turul peale 2008. aasta olümpiamänge ning ülemaailmse majanduskriisi tõttu.

(87)

Leiti ka, et Hiina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid madalamad kui ekspordihinnad liitu.

(88)

Seetõttu järeldati, et on olemas dumpingu jätkumise tõenäosus ja impordimahtude suurenemise oht, mis avaldab meetmete kehtetuks tunnistamise korral vähemalt lühiajaliselt liidus survet hindade alandamiseks.

(89)

Tavaliselt avaldab dumpinguhinnaga impordi kasv survet müügihindade alandamiseks ja mõjutab negatiivselt uurimisperioodil täheldatud liidu tootmisharu tulusust ning rahaliste vahendite taastumist.

(90)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes juba 2006. aastal ja see toimus tõusva tarbimise ajal; sellest aastast alates kasvas aga Hiina impordi turuosa. Nende erisuguste näitajate taustal (liidu tootmisharu üldine taastumine, kuid turuosa kaotus) uuriti uurimisperioodijärgseid arenguid, et saada selgem ettekujutus tõenäolistest tulevikusuundadest. Samuti tuleb meelde tuletada, et ülemaailmne majanduskriis ja selle mõjud nõudlusele ja tarbimisele võivad samuti mõjutada või rõhutada hindade allasurumisest põhjustatud kahju kordumise tõenäosust.

(91)

Selleks, et otsustada, kas vaatlusaluse perioodi ning eelkõige uurimisperioodi analüüsi alusel tehtud järeldused on kehtivad ka uurimisperioodi järel, koguti täiendavat teavet. Liidu tootmisharu esitas sellega seoses teavet oma müügihindade arengust liidus ajavahemikul 2008. aasta oktoobrist kuni 2009. aasta aprillini ning Hiina impordi koguste ja keskmiste impordihindade kohta samal ajavahemikul.

(92)

Selle põhjal võis märgata liidu tootmisharu müügihindade selget ja pidevat langust; 2009. aasta müügihinnad olid 35 % väiksemad kui keskmine müügihind uurimisperioodil. Mis puutub liidu tootmisharu müügimahtu, kus ei ole pidevat langust, siis aprillis 2009 oli müük 33 % madalam kui märtsis 2009. Oli märke, et tellimused liidu tootmisharule olid vähenenud.

(93)

Liidu tootmisharu tulusus on vähenenud märkimisväärselt. Kasumitase vähenes pidevalt ja langes 2009. aasta aprillis peaaegu 80 % võrreldes uurimisperioodil saavutatud kasumitasemega. Seega ei ole liidu tootmisharu kasumitase alates 2009. aasta märtsist saavutanud esialgsel uurimisel määratud sihtkasumit ning see langes 2009. aasta aprillis märkimisväärselt allapoole seda taset.

(94)

Hiina impordihinnad langesid pidevalt, kuid siiski vähem silmapaistvalt kui impordimahu vähenemine ja liidu tootmisharu müügihindade langus liidu turul. Hiina impordihinnad, mis olid enamasti veidi kõrgemad liidu tootmisharu müügihinnast, lõid siiski mõnel kuul liidu tootmisharu hinnad alla, mis näitab, et Hiina import on suurendanud hinnasurvet turul. Samamoodi leiti, et selle perioodi lõpul olid Hiina hinnad liidu tootmisharu omadest madalamad.

(95)

Ülalmainitu põhjal, ning arvestades liidu tootmisharu rahandusliku seisukorra selget langevat suunda, järeldati, et meetmete kehtetuks muutumise korral on kahju kordumine tõenäoline.

(96)

Märgitakse, et ülemaailmse majanduskriisi tõttu on nõudlus liidus vähenenud märkimisväärselt, mis on mõjutanud negatiivselt müügimahtu, müügihindu ja kasumlikkust liidu turul. Liidu tootmisharu rahanduslik olukord on halvenenud, mis teeb ta eriti haavatavaks ja Hiina impordist kergemini mõjutatavaks. Kui meetmed kehtetuks muudetaks ja selline import kasvaks, siis muutuks liidu tootmisharu rahanduslik olukord veelgi halvemaks.

(97)

Kokkuvõtteks arvestatakse, et juhul, kui meetmed tühistatakse, on tõenäoline, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import liitu kasvab lühikese aja jooksul märkimisväärselt, mille tagajärjel surutakse hinnad alla ning kahju liidu tootmisharule kordub.

(98)

Märgitakse siiski, et üldjoontes oli liidu tootmisharu olukord vaatlusalusel perioodil positiivne, kuna ta oli võimeline taastuma möödunud dumpingust ja saavutas perioodi lõpupoole olulise kasumi. Seega järeldatakse, et liidu tootmisharu vajab vähem kui tavapärased viis aastat, et taastuda möödunud ebakindlast olukorrast, mis võib nagunii olla vaid ajutine nähtus, ning et vältida kahju kordumist meetmete kehtetuks muutumise korral. Nõudlus liidu tootmisharule võib keskmise ajavahemiku jooksul jälle suureneda. Kui see peaks juhtuma ning võttes arvesse liidu turu omapära ja eelkõige seda, et liidu tarbijad vajavad kiiret ja usaldusväärset tarneallikat, arvatakse, et liidu tootmisharu võib keskmise ajavahemiku jooksul kahjust taastuda ja et kahju kordumine ei ole enam tõenäoline. Seejärel võidakse olukord uuesti läbi vaadata.

(99)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus liidu huvidega tervikuna. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi teiste erinevate huvide, nagu näiteks liidu tootmisharu, importijate/kauplejate hulgimüüjate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(100)

Tuleks meenutada, et esialgse uurimise käigus jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Kuna käesolev uurimine on meetmete aegumise läbivaatamine, võimaldab see analüüsida olukorda, kus dumpinguvastaste meetmed juba kehtivad.

(101)

Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata ülalnimetatud järeldustele tõenäolise dumpingu jätkumise ja kahju kordumise kohta on kaalukaid põhjusi, mis viiksid järeldusele, et kõnealusel juhtumil on meetmete säilitamine vastuolus liidu huvidega.

(102)

Tuletatakse meelde, et uurimisperioodil müüdi toodet endiselt dumpinguhinnaga ning et on olemas Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpingu tõenäosus ning liidu tootmisharule põhjustatava kahju kordumise oht.

(103)

Liidu tootmisharu on tõestanud, et ta on elujõuline ja konkurentsivõimeline, mida kinnitab ka kõigi peamiste kahjunäitajate positiivne areng vaatlusalusel perioodil. Varemkehtestatud dumpinguvastased meetmed on kaasa aidanud uurimisperioodil kehtestatud hinnatasemele, mis võimaldas liidu tootmisharul taastada kasumlikkus.

(104)

Seega on liidu tootmisharu huvides säilitada Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatud meetmed.

(105)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele mitteseotud importijatele/kauplejatele. Vaid üks importija/kaupleja osales uurimises.

(106)

Uurimine näitas, et koostööd teinud sõltumatu importija müüdud kogused vaatlusalusel perioodil ei olnud märkimisväärsed ning et vaatlusaluse toote müük moodustas vaid väikese osa tema kogumüügist.

(107)

Seetõttu järeldatakse, et meetmete jätkumine ei muuda importijate/kauplejate praegust olukorda. Võib järeldada, et liidu turul on konkurentsitingimused tagatud, sest on selge, et importijad võivad leida ka muud tarneallikad, mida näitab ka teiste kolmandate riikide, eelkõige Tai turuosa.

(108)

Ülalnimetatu alusel järeldatakse, et meetmete jätkumine ei mõjuta importijaid/kauplejaid märkimisväärselt.

(109)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele mitteseotud kasutajatele. Kaheksa kasutajat tegid uurimises koostööd, mis vastab 44 %-le kogu Hiina impordist. Uurimine näitas, et need kasutajad importisid vaatlusalust toodet otse Hiinast. Lisaks esitasid kaks kasutajate liidu oma märkused.

(110)

Peamised furfurüülalkoholi tööstuslikud kasutajad liidus on furaanvaigu tootjad. Uurimine näitas, et hoolimata kehtivatest meetmetest saavutasid vähemalt mõned kasutajad uurimisperioodil siiski küllalt kõrge kasumimarginaali.

(111)

Kasutajad märkisid, et liidu tootmisharu peaks jääma oluliseks tarneallikaks, et tagada vaatlusaluse toote kiire kättesaadavus ning tarnimise teatav usaldusväärsus ja järjepidevus.

(112)

Eespool nimetatut arvesse võttes arvati, et meetmete jätkumine ei avaldaks tööstuslikele kasutajatele märkimisväärset negatiivset mõju.

(113)

Eespool öeldut arvestades leitakse, et liidu huvide seisukohalt ei ole käesoleval juhul dumpinguvastaste meetmete pikendamise vastu mingeid kaalukaid põhjusi.

(114)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus olemasolevate meetmete säilitamiseks. Teavitamise järel anti neile aega märkuste ja vastuväidete esitamiseks.

(115)

On selge, et liidu tootmisharu sai kehtivatest meetmetest kasu ning tema olukord paranes peamiste kahjunäitajate suhtes vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Uurimisperioodil saavutas liidu tootmisharu kõrge kasumimarginaali ning müügi- ja tootmismahud saavutasid kõrgeima taseme. Arvestades liidu tootmisharu majandusliku olukorra positiivset arengut vaatlusalusel perioodil, ei saa kinnitada, et oluline kahju oleks jätkunud.

(116)

Sellest hoolimata näitas uurimine, et ühest küljest, kuigi tarbimine kasvas, kaotas liidu tootmisharu turuosa, samas kui Hiina impordi turuosa suurenes. Teisest küljest selgus uurimise käigus, et Hiinas on vaba tootmisvõimsust ning et märkimisväärne dumping jätkus ka uurimisperioodil.

(117)

Lisaks näitas kahju kordumise tõenäosuse uurimine, et liidu tootmisharu olukord halvenes pärast uurimisperioodi ning kahju tekkis 2009. aasta teise kvartali alguse poole. Samuti selgus, et Hiinas on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ning huvi nende vabade võimsuste liitu suunamiseks meetmete kehtetuks muutumise korral on suur. Selline oodatav dumpinguhinnaga impordi kasv avaldab tõenäoliselt liidus hinnasurvet ning mõjub kahjustavalt liidu tootmisharu hinna- ja kasumitasemele. Seetõttu järeldati, et kui meetmetel aeguda lubatakse, on kahju kordumine vähemalt lühiajaliselt tõenäoline.

(118)

See võiks aga avaldada veelgi negatiivsemat mõju praeguses majanduslikus olukorras, mille tõttu on tarbimine uurimisperioodi järgselt kahanenud. Sellise stsenaariumi korral võib dumpinguhinnaga impordi kasv avaldada liidu tootmisharule mitmekordset negatiivset mõju.

(119)

Lõpuks võetakse arvesse, et kui keskmise ajavahemiku jooksul peaks majandus taastuma, siis kasvab liidus nõudlus furfurüülakoholi järele. Sellisel juhul saab ühenduse tootmisharu müügimahtu vastavalt suurendada.

(120)

Eelpoolnimetatust järeldub, et nagu on sätestatud algmääruse artikli 11 lõikes 2, tuleks jätkata määrusega (EÜ) nr 1905/2003 Hiinast pärit furfurüülalkoholi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid veel kahe aasta jooksul, ilma et see piiraks algmääruse artikli 11 muude sätete rakendamist.

(121)

Avaldamise järel nõudis liidu tootmisharu, et lõplikke meetmeid pikendataks viie aastani, väites et järsk muutus turu olukorras pärast uurimisperioodi näitab, et turu edasine areng on väga ebakindel ja seda on ülimalt raske ette ennustada. Seega ei ole liidu institutsioonide hinnang, et majandus võib taastuda keskmise ajavahemiku jooksul ning et nõudlus furfurüülakoholi järele võib selle tagajärjel paraneda, piisavalt täpne. Siiski, nagu on märgitud põhjendustes 117 ja 119, järeldati, et uurimisperioodi järgsed arengud, sealhulgas majanduskriisi mõjud, on tõenäoliselt lühiajalised, mis õigustab meetmete kehtestamist mitte rohkem kui kaheks aastaks. Seetõttu lükati liidu tootmisharu nõue selles küsimuses tagasi.

(122)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed:

Käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi muude eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(123)

Kui ühe nende nelja äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust,