30.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 350/60

(1)

Euroopa Liit on oma eesmärgiks seadnud säilitada ja arendada liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana, mille piires tuleb tagada kõrgetasemeline kaitse liikmesriikide ühismeetmetega kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas.

(2)

Euroopa Liidu lepingu artikli 30 lõike 1 punkti b ja artikli 31 lõike 1 punkti a kohaselt hõlmavad ühismeetmed kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas asjakohaste andmete töötlemist, järgides seejuures asjakohaseid isikuandmete kaitsmisega seotud sätteid.

(3)

Euroopa Liidu lepingu VI jaotise reguleerimisalasse kuuluvad õigusaktid peaksid edendama kriminaalasjades tehtavat politsei- ja õigusalast koostööd tõhususe, samuti selle õiguspärasuse ja põhiõigustele vastavuse seisukohast, arvestades eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise käigus töödeldavate isikuandmete töötlemist ja kaitset käsitlevad ühtsed standardid võivad kaasa aidata mõlema eesmärgi saavutamisele.

(4)

4. novembril 2004. aastal Euroopa Ülemkogul vastu võetud vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamist Euroopa Liidus käsitlevas Haagi programmis rõhutatakse õiguskaitsealase teabe piiriüleseks vahetuseks uue lähenemisviisi vajadust, mille puhul järgitakse andmekaitse kõiki olulisi tingimusi. Programmis kutsutakse komisjoni üles esitama asjaomased ettepanekud hiljemalt 2005. aasta lõpuks. See kajastus ka nõukogu ja komisjoni tegevuskavas vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamist Euroopa Liidus käsitleva Haagi programmi rakendamise kohta. (2)

(5)

Haagi programmis sätestatud teabe kättesaadavuse põhimõtte kohaselt peaksid isikuandmete vahetamist kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö käigus toetama selged eeskirjad, mis tugevdavad pädevate asutuste vahelist vastastikust usaldust ja tagavad asjaomase teabe kaitse viisil, mis välistab mis tahes diskrimineerimise sellises liikmesriikide vahelises koostöös ja tagab samal ajal isikute põhiõiguste austamise. Olemasolevatest Euroopa tasandi õigusaktidest ei piisa; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) ei ole kohaldatav isikuandmete töötlemise suhtes sellise tegevuse käigus, mis ei kuulu ühenduse õiguse reguleerimisalasse, näiteks Euroopa Liidu lepingu VI jaotises osutatud tegevus, ega ole mitte mingil juhul kohaldatav sellise töötlemise suhtes, mis on seotud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku või riigi toimingutega kriminaalõiguse valdkonnas.

(6)

Raamotsust kohaldatakse üksnes andmete suhtes, mida kogutakse või töödeldakse pädevate asutuste poolt kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimise eesmärgil. Raamotsusega tuleks jätta liikmesriikidele õigus määrata riiklikul tasandil täpsemalt, milliseid muid eesmärke peetakse kokkusobimatuks eesmärgiga, milleks isikuandmeid esialgselt koguti. Üldiselt tohiks pidada isikuandmete täiendavat töötlemist ajaloo, statistika või teadusega seotud eesmärkidel töötlemise esialgse eesmärgiga vastuolus olevaks.

(7)

Käesoleva raamotsuse reguleerimisala on piiratud liikmesriikide vahel edastatud või kättesaadavaks tehtud isikuandmete töötlemisega. Sellest piirangust ei tohiks tuletada järeldusi liidu pädevuse suhtes võtta vastu õigusakte isikuandmete kogumise ja töötlemise kohta siseriiklikul tasandil või otstarbekuse kohta seda liidus tulevikus teha.

(8)

Et hõlbustada andmevahetust liidus, kavatsevad liikmesriigid tagada, et siseriikliku andmetöötluse andmekaitsestandardid on vastavuses käesolevas raamotsuses sätestatutega. Siseriikliku andmetöötluse osas ei takistata käesoleva raamotsusega liikmesriike kehtestamast selliseid kaitsemeetmeid, mis on rangemad käesolevas raamotsuses isikuandmete kaitseks kehtestatud kaitsemeetmetest.

(9)

Käesolevat raamotsust ei peaks kohaldama isikuandmete suhtes, mille liikmesriik on saanud käesoleva raamotsuse kohaldamisel ning mis pärinevad samast liikmesriigist.

(10)

Liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise tulemusena ei tohiks langeda liikmesriikide andmekaitse tase, vaid sellega tuleks tagada kõrgetasemeline kaitse Euroopa Liidu tasandil.

(11)

Politsei- ja õigusalase tegevuse raames tuleb määratleda andmekaitse eesmärgid ning kehtestada isikuandmete töötlemise seaduslikkust reguleerivad eeskirjad, mis tagaksid mis tahes vahetatava teabe seadusliku töötlemise kooskõlas andmete kvaliteedi põhimõtetega. Samas ei tohiks need eeskirjad mingil viisil takistada politsei-, tolli- ja õigusasutuste ning muude pädevate asutuste õiguslikku tegevust.

(12)

Võttes arvesse asjaomase töötlemise laadi ja eesmärki, tuleb kohaldada andmete täpsuse põhimõtet. Näiteks eelkõige kohtumenetluses põhinevad andmed isikute subjektiivsel ettekujutusel toimunust ning mõningatel juhtudel ei ole neid võimalik tõendada. Seetõttu ei saa täpsuse nõue puudutada tunnistuse täpsust, vaid üksnes tõsiasja, et konkreetne tunnistus on antud.

(13)

Arhiveerimine eraldi andmekogumis peaks olema lubatud üksnes siis, kui andmeid enam ei vajata ega kasutata kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks. Arhiveerimine eraldi andmekogumis peaks olema lubatud samuti siis, kui arhiveeritud andmeid säilitatakse andmebaasis koos teiste andmetega selliselt, et neid ei saa enam kasutada kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks. Arhiveerimisperioodi kestus peaks sõltuma arhiveerimise otstarbest ning andmesubjektide õigustatud huvidest. Ajaloolisel eesmärgil arhiveerimise korral võib näha ette väga pika arhiveerimisperioodi.

(14)

Andmed võib samuti kustutada andmekandja hävitamise teel.

(15)

Teisele liikmesriigile edastatud või kättesaadavaks tehtud ning kohtulaadsete asutuste poolt (st asutused, kellel on pädevus teha õiguslikult siduvaid otsuseid) täiendavalt töödeldud ebatäpsed, mittetäielikud või aegunud andmed parandatakse, kustutatakse või blokeeritakse kooskõlas siseriikliku õigusega.

(16)

Üksikisikute isikuandmete kõrgetasemelise kaitse tagamine nõuab üldsätete olemasolu, mis määraksid kindlaks teise liikmesriigi pädevas asutuses töödeldavate andmete seaduslikkuse ja kvaliteedinõuded.

(17)

Euroopa tasandil tuleks sätestada millistel tingimustel peaks liikmesriigi pädeval asutusel olema lubatud liikmesriigi asutusele ja eraisikule edastada ja kättesaadavaks teha teiselt liikmesriigilt saadud isikuandmeid. Paljudel juhtudel on õigusasutuse, politsei- või tolliasutuse poolt isikuandmete eraisikule edastamine siiski vajalik kuritegude eest vastutusele võtmiseks või avalikku korda ähvardava vahetu ja tõsise ohu vältimiseks või isikute õiguste tõsise rikkumise vältimiseks, näiteks väljastatakse pankadele ja krediidiasutustele väärtpaberite võltsimiste kohta hoiatusi või edastatakse sõidukitega seotud kuritegevuse valdkonnas isikuandmeid kindlustusseltsidele, et vältida varastatud mootorsõidukitega ebaseaduslikku kauplemist või parandada tingimusi varastatud mootorsõidukite tagasisaamiseks välismaalt. See on samaväärne politsei- või õigusasutuste ülesannete üleminekuga eraisikutele.

(18)

Käesoleva raamotsuse eeskirju, mis käsitlevad õigusasutuse, politsei- või tolliasutuse poolt isikuandmete eraisikule edastamist, ei kohaldata andmete avalikustamise suhtes eraisikule (nt kaitseadvokaatidele ja kuriteo ohvritele) kriminaalmenetluse raames.

(19)

Teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või selle asutuse poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmete täiendava töötlemise suhtes, eelkõige selliste andmete edastamise või kättesaadavaks tegemise suhtes tuleks kohaldada Euroopa tasandil ühiseid eeskirju.

(20)

Kui isikuandmeid võib täiendavalt töödelda pärast nõusoleku saamist liikmesriigilt, kellelt andmed saadi, peaks igal liikmesriigil olema võimalik kindlaks määrata sellise nõusoleku andmise üksikasjad, sealhulgas andes näiteks üldise nõusoleku teabekategooriate või täiendava töötlemise kategooriate kaupa.

(21)

Kui isikuandmeid võib täiendavalt töödelda haldusmenetluse käigus, sisaldavad need menetlused ka tegevust, mida teostavad reguleerivad ja järelevalveasutused.

(22)

Politsei-, tolli-, õigusasutuste ja muude pädevate asutuste õiguspärane tegevus võib ette näha andmete saatmist kolmandate riikide ametiasutustele või rahvusvahelistele organitele, kellel on kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kuritegude eest vastutusele võtmisega seotud kohustusi.

(23)

Kui liikmesriik edastab isikuandmeid kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organitele, tuleks põhimõtteliselt tagada selliste andmete nõuetekohane kaitse.

(24)

Kui liikmesriik edastab isikuandmeid kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organitele, peaks selline edastamine põhimõtteliselt toimuma alles pärast seda, kui riik, kust andmed saadi, on andnud nõusoleku nende edastamiseks. Igal liikmesriigil peaks olema võimalik kindlaks määrata sellise nõusoleku andmise üksikasjad, sealhulgas andes näiteks üldise nõusoleku teabekategooriate või konkreetsete kolmandate riikide kaupa.

(25)

Kui liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku korda ähvardav oht on nii vahetu, et ei ole võimalik õigeaegselt eelnevat nõusolekut saada, peaks pädeval asutusel olema tõhusa õiguskaitsealase koostöö huvides võimalik edastada asjakohased isikuandmed asjaomasele kolmandale riigile ilma eelneva nõusolekuta. Sama kehtib olukorra puhul, kui kaalul on liikmesriigi samaväärse tähtsusega muud olulised huvid, näiteks kui liikmesriigi esmatähtsat infrastruktuuri ähvardab otsene või tõsine oht või kui liikmesriigi rahandussüsteem võib olla tõsiselt häiritud.

(26)

Andmesubjektide tõhusa õiguskaitse tagamiseks võib osutuda vajalikuks neid teavitada sellest, et nende andmeid töödeldakse, eelkõige juhul, kui andmete salajase kogumise meetmete tulemusel on nende õigusi tõsiselt rikutud.

(27)

Liikmesriik peaks tagama andmesubjekti teavitamise sellest, et isikuandmeid võidakse koguda, töödelda või edastada teisele liikmesriigile või seda tehakse kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kuritegude eest mõistetud sanktsioonide täideviimise eesmärgil. Viisid, kuidas tagatakse andmesubjekti õigus olla teavitatud, tuleks kindlaks määrata siseriikliku õigusega. See võib toimuda üldisel viisil, näiteks õigusaktide alusel või töötlemistoimingute loetelu avaldamise kaudu.

(28)

Selleks et tagada isikuandmete kaitse ja mitte ohustada eeluurimise huve, on vaja määratleda andmesubjekti õigused.

(29)

Mõned liikmesriigid on sätestanud andmesubjekti õiguse tutvuda teda puudutavate andmetega kriminaalasjades süsteemi kaudu, mille puhul siseriiklikul järelevalveasutusel on andmesubjekti asemel õigus piiranguteta tutvuda kõikide andmesubjektiga seonduvate andmetega, samuti on tal õigus ebatäpsed andmed parandada, kustutada või ajakohastada. Sellisel andmetega kaudse tutvumise juhul võib nende liikmesriikide õiguses olla sätestatud, et siseriiklik järelevalveasutus teavitab andmesubjekti üksnes sellest, et kõik vajalikud kontrollid on teostatud. Kõnealused liikmesriigid võivad aga samuti erijuhtudel näha ette, et andmesubjektile antakse võimalus andmetega, näiteks kohtutoimikutega, vahetult tutvuda, et saada enda kohta karistusregistri väljavõtteid või dokumente politseiasutustes toimunud enda ülekuulamiste kohta.

(30)

Tuleks kehtestada ühised eeskirjad, mis käsitlevad andmete töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, vastutust, andmesubjekti õiguskaitsevahendeid ja karistusi, kui pädevad asutused kasutavad andmeid ebaseaduslikult. Siiski määrab iga liikmesriik lepinguvälist kahju reguleerivate sätete laadi ja karistused, mida kohaldatakse siseriiklike andmekaitsesätete rikkumise korral.

(31)

Käesoleva raamotsuse põhimõtete rakendamisel on lubatud arvesse võtta ametlike dokumentide üldise kättesaadavuse põhimõtet.

(32)

Kui isikuandmeid on vaja kaitsta seoses töötlemisega, mille ulatus või laad toob endaga kaasa konkreetse ohu andmesubjekti põhiõigustele ja -vabadustele, näiteks kasutades töötlemisel uusi tehnoloogiaid, mehhanisme või menetlusi, on asjakohane tagada, et pädevate siseriiklike järelevalveasutustega konsulteeritakse enne kõnealuste andmete töötlemiseks ettenähtud kataloogide loomist.

(33)

Täielikult sõltumatute järelevalveasutuste loomine liikmesriikides on oluline tegur üksikisikute kaitsmisel seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikide vahelise politsei- ja õigusalase koostöö raames.

(34)

Direktiivi 95/46/EÜ kohaselt liikmesriikides juba loodud asutused peaksid samuti olema võimelised vastutama käesoleva raamotsuse kohaselt loodavate riiklike järelevalveasutuste ülesannete täitmise eest.

(35)

Sellistel järelevalveasutustel peaksid olema oma kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas volitus tegeleda uurimisega ja sekkuda, seda eelkõige üksikisikute esitatud kaebuste puhul, või volitus osaleda kohtumenetlustes. Sellised järelevalveasutused peaksid aitama tagada töötlemise läbipaistvust liikmesriikides, kelle jurisdiktsiooni alla nad kuuluvad. Samas ei tohi selliste asutuste pädevus mõjutada kriminaalmenetluse erisätteid ega kohtunike sõltumatust.

(36)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 47 sätestatakse, et miski selles lepingus ei mõjuta Euroopa ühenduste asutamislepinguid ega hilisemaid lepinguid või õigusakte, mis neid muudavad või täiendavad. Järelikult ei mõjuta käesolev raamotsus ühenduse õigusaktide kohast isikuandmete kaitset, eelkõige direktiivis 95/46/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (5) sätestatud kujul.

(37)

Käesolev raamotsus ei piira andmetele ebaseaduslikku juurdepääsu käsitlevate eeskirjade kohaldamist, mis on sätestatud nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsuses 2005/222/JSK (infosüsteemide vastu suunatud rünnete kohta). (6)

(38)

Käesolev raamotsus ei piira kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete ja/või mitmepoolsete lepingutega liikmesriikidele või liidule pandud kehtivate kohustuste täitmist. Edasised lepingud peaksid vastama eeskirjadele, mis käsitlevad teabevahetust kolmandate riikidega.

(39)

Mitmed Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastu võetud õigusaktid sisaldavad nende õigusaktide kohaselt vahetatavate või muul viisil töödeldavate isikuandmete kaitset käsitlevaid erisätteid. Mõnel juhul moodustavad need sätted täieliku ja tervikliku eeskirjade kogumi, mis hõlmab kõiki andmekaitse asjakohaseid aspekte (andmete kvaliteedi põhimõtted, andmete turvalisus, andmesubjekti õiguste ja kaitse reguleerimine, järelevalve ja vastutuse korraldus), ning nad reguleerivad neid küsimusi üksikasjalikumalt kui käesolev raamotsus. Käesolev raamotsus ei tohiks mõjutada nende õigusaktide asjakohaseid andmekaitset käsitlevaid sätteid, eelkõige neid, mis reguleerivaid Europoli, Eurojusti, Schengeni infosüsteemi (SIS) ja tolliinfosüsteemi (CIS) toimimist ning millega kehtestatakse liikmesriigi ametiasutustele otsene juurdepääs teise liikmesriigi teatavatele andmesüsteemidele. Sama kehtib ka nende andmekaitset käsitlevate sätete puhul, mis reguleerivad DNA profiilide, sõrmejälgede andmete ja riiklike sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud edastamist liikmesriikide vahel vastavalt nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsusele 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega). (7)

(40)

Muudel juhtudel on Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastu võetud õigusaktides sisalduvate andmekaitset käsitlevate sätete kohaldamisala piiratum. Sageli nähakse nendega ette eritingimused liikmesriigile, kes saab teiselt liikmesriigilt isikuandmeid sisaldavat teavet, millisel eesmärgil ta neid andmeid kasutada võib, ent teiste andmekaitse aspektide osas osutatakse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonile üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel või siseriiklikule õigusele. Kuna nende õigusaktide sätted, millega kehtestatakse andmeid vastuvõtvale liikmesriigile isikuandmete kasutamise või edastamise tingimused, on käesoleva raamotsuse vastavates sätetes sisalduvatest tingimustest piiravamad, ei tohiks käesolev raamotsus ka esimesena nimetatud sätteid mõjutada. Kõikide muude aspektide osas peaks aga kohaldama käesolevas raamotsuses kehtestatud eeskirju.

(41)

Raamotsus ei mõjuta Euroopa Nõukogu konventsiooni üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, selle konventsiooni 8. novembri 2001. aasta lisaprotokolli ega kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevaid Euroopa Nõukogu konventsioone.

(42)

Kuna käesoleva raamotsuse eesmärki, nimelt ühtsete eeskirjade määratlemist isikuandmete kaitsmiseks nende töötlemisel kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda meetme ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud subsidiaarsuse põhimõttega. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev raamotsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(43)

Ühendkuningriik osaleb käesolevas raamotsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (8) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(44)

Iirimaa osaleb käesolevas raamotsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (9) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(45)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev raamotsus endast Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (10) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu aasta otsuse 1999/437/EÜ (11) artikli 1 punktides H ja I osutatud valdkonda.

(46)

Šveitsi puhul kujutab käesolev raamotsus endast Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (12) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides H ja I osutatud valdkonda, koostoimes Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamist käsitleva nõukogu otsuse 2008/149/JSK (13) artikliga 3.

(47)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides H ja I osutatud valdkonda, koostoimes protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamist käsitleva nõukogu otsuse 2008/262/JSK (14) artikliga 3.

(48)

Käesolevas raamotsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (15) tunnustatud põhimõtetest. Käesoleva raamotsuse eesmärk on täielikult tagada harta artiklites 7 ja 8 kajastatud õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele,

a)

isikuandmeid edastatakse või edastati liikmesriikidele või tehakse või tehti nende vahel kättesaadavaks;

b)

liikmesriigid edastavad või edastasid isikuandmeid ametiasutustele või Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt loodud infosüsteemidele või teevad või tegid isikuandmed neile kättesaadavaks, või

c)

isikuandmeid edastatakse või edastati või tehakse kättesaadavaks või tehti kättesaadavaks liikmesriikide pädevatele asutustele Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt loodud asutuste või infosüsteemide kaudu.

a)

„isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi „andmesubjekt”) kohta; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt kindlaks teha, eelkõige identifitseerimisnumbri põhjal või ühe või mitme tema füüsilise, füsioloogilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

b)

„isikuandmete töötlemine” ja „töötlemine” – iga isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine, blokeerimine, kustutamine või hävitamine;

c)

„blokeerimine” – salvestatud isikuandmete markeerimine eesmärgiga piirata nende edaspidist töötlemist;

d)

„isikuandmete kataloog” ja „kataloog” – kõik isikuandmete korrastatud kogumid, millest võib andmeid saada teatavate kriteeriumide põhjal, olenemata sellest, kas kõnealune andmete kogum on tsentraliseeritud, detsentraliseeritud või funktsionaalsetel või geograafilistel põhimõtetel hajutatud;

e)

„volitatud töötleja” – mis tahes organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel;

f)

„vastuvõtja” – mis tahes organ, kellele andmed avaldatakse;

g)

„andmesubjekti nõusolek” – iga vabatahtlik, konkreetne ja teadlik tahteavaldus, millega andmesubjekt annab nõusoleku töödelda tema kohta käivaid isikuandmeid;

h)

„pädevad asutused” – Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt vastuvõetud nõukogu õigusaktide alusel asutatud asutused või organid ning liikmesriikide politsei-, tolli-, õigus- ja teised pädevad asutused, keda on siseriiklike õigusaktidega volitatud töötlema käesoleva raamotsuse reguleerimisalasse kuuluvaid isikuandmeid;

i)

„vastutav töötleja” – füüsiline või juriidiline isik, avaliku võimu organ, agentuur või mis tahes muu asutus, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid;

j)

„markeerimine” – salvestatud isikuandmete markeerimine piiramata nende edaspidist töötlemist;

k)

„anonüümseks muutma” – isikuandmete selline muutmine, mille tulemusel ei ole enam võimalik tuvastada isiklike või materiaalsete asjaolude üksikasjade seost tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga või see on võimalik üksnes ebaproportsionaalselt suure aja-, rahalise ja tööjõukulu kasutamise abil.

a)

see ei ole vastuolus andmete kogumise eesmärkidega;

b)

pädevad asutused on volitatud töötlema selliseid andmeid sellisel teisel eesmärgil kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega ning

c)

töötlemine on teise eesmärgi jaoks vajalik ja proportsionaalne.

a)

kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks, kui tegemist pole nende kuritegudega, millega seoses isikuandmeid edastati või kättesaadavaks tehti;

b)

muude kohtu- ja haldusmenetluste läbiviimiseks, mis on otseselt seotud kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmisega või kriminaalkaristuste täideviimisega;

c)

avalikku korda ähvardava tõsise ja vahetu ohu ennetamiseks või

d)

mis tahes muul eesmärgil ja üksnes andmeid edastava liikmesriigi eelneva nõusoleku korral või andmesubjekti nõusoleku korral, mis on antud kooskõlas siseriikliku õigusega.

a)

see on vajalik kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks;

b)

kolmanda riigi andmeid vastuvõttev asutus või vastuvõttev rahvusvaheline organ vastutab kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimise eest;

c)

liikmesriik, kellelt andmed on saadud, on andnud nõusoleku andmete edastamiseks oma siseriikliku õiguse kohaselt, ning

d)

asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organ tagab kavandatava andmetöötluse piisaval tasemel kaitse.

a)

andmeid edastava liikmesriigi õigusega nähakse seda ette

b)

kolmas riik või andmeid vastuvõttev rahvusvaheline organ pakub tagatisi, mida asjaomane liikmesriik peab oma siseriikliku õiguse kohaselt piisavateks.

a)

liikmesriigi pädev asutus, kellelt andmed saadi, on andnud vastavalt oma siseriiklikule õigusele nõusoleku andmete edastamiseks;

b)

andmesubjekti õiguspärased erihuvid ei takista edastamist ning

c)

erijuhtudel on andmete edastamine äärmiselt vajalik pädevale asutusele, kes edastab andmeid eraisikule

a)

volitatud töötajalt või siseriiklikult järelevalveasutuselt vähemalt kinnitust selle kohta, kas teda puudutavad andmed on edastatud või tehtud kättesaadavaks, ning teavet vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta, kellele andmeid on avalikustatud, ning teavet selle kohta, milliseid andmeid töödeldakse, või

b)

siseriiklikult järelevalveasutuselt vähemalt kinnitust, et on teostatud kõik vajalikud kontrollid.

a)

teenistuslike või õiguslike uurimiste, uuringute või menetluste takistamise vältimiseks;

b)

kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimise kahjustamise vältimiseks;

c)

avaliku korra kaitseks;

d)

riigi julgeoleku kaitseks;

e)

andmesubjekti kaitseks või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

a)

keelata kõrvaliste isikute pääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavate andmetöötlusseadmete juurde (töövahenditele juurdepääsu kontroll);

b)

hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine (andmekandjate kontroll);

c)

hoida ära isikuandmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

d)

hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamine andmesidevahendite abil isikute poolt, kellel puudub selleks luba (kasutajate kontroll);

e)

tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisluba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba (juurdepääsu kontroll);

f)

tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele on isikuandmeid andmesidevahendite kaudu edastatud, millistele võib neid edastada või kättesaadavaks teha (andmeedastuse kontroll);

g)

tagada võimalus hiljem tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kelle poolt need sisestati (sisestamise kontroll);

h)

hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal (transpordi kontroll);

i)

tagada, et paigaldatud süsteeme on võimalik katkestuse korral taastada (taastamine);

j)

tagada, et süsteem toimib, et selle ilmnevatest toimimisvigadest teatatakse (töökindlus), ja et säilitatavaid andmeid ei ole võimalik süsteemi rikete abil moonutada (ehtsus).

a)

töödeldakse artiklis 6 osutatud andmete eriliike või

b)

töötlemise laad, eelkõige uute tehnoloogiate, mehhanismide või menetluste kasutamine toob endaga vastasel juhul kaasa konkreetse ohu andmesubjekti põhiõigustele ja -vabadustele, eelkõige tema eraelu puutumatusele.

a)

uurimisvolitus, näiteks volitus tutvuda töödeldavate andmetega ja koguda oma järelevalvekohustuse täitmiseks vajalikku teavet;

b)

tõhus sekkumisvolitus, näiteks avaldada arvamust enne töötlemise alustamist ja tagada selliste arvamuste asjakohane avalikustamine, anda korraldus andmete blokeerimiseks, kustutamiseks või hävitamiseks, keelata töötlemine ajutiselt või alaliselt, hoiatada vastutavat töötlejat või teha talle märkus või suunata küsimus riigi parlamenti või teistesse poliitilistesse institutsioonidesse;

c)

volitus olla kohtus menetlusosaline, kui käesoleva raamotsuse kohaselt vastu võetud siseriikliku õiguse norme on rikutud, või juhtida kõnealusele rikkumisele õigusasutuste tähelepanu. Kui järelevalveasutuse otsustega ei olda rahul, võib need edasi kaevata kohtusse.