Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32019R0518

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/518, 19. märts 2019, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 seoses liidus tehtavate piiriüleste maksete teatavate tasudega ja vääringu konverteerimise tasudega (EMPs kohaldatav tekst)

PE/91/2018/REV/1

ELT L 91, 29.3.2019, p. 36–41 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 18/08/2021; kehtetuks tunnistatud 32021R1230

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/518/oj

29.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/36

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/518,

19. märts 2019,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 seoses liidus tehtavate piiriüleste maksete teatavate tasudega ja vääringu konverteerimise tasudega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 2560/2001 (4) ja (EÜ) nr 924/2009 (5) vastuvõtmisest on euroala liikmesriikide piiriüleste euromaksete tasud oluliselt kahanenud ja jõudnud tasemele, mis enamikul juhtudest ei ole märkimisväärne.

(2)

Euroalaväliste liikmesriikide piiriülesed euromaksed moodustavad euroalaväliste liikmesriikide kõikidest piiriülestest maksetest aga ligikaudu 80 %. Selliste piiriüleste maksete tasud on enamikes euroalavälistes liikmesriikides jätkuvalt liiga suured, kuigi euroalavälistes liikmesriikides asuvatel makseteenuse pakkujatel on selliste tehingute väga väikeste kuludega töötlemiseks juurdepääs sama tõhusale taristule nagu euroalal asuvatel makseteenuse pakkujatel.

(3)

Piiriüleste maksete suured tasud on euroalaväliste liikmesriikide ettevõtjate ja kodanike täielikul siseturgu integreerimisel jätkuvalt takistus, mis mõjutab nende konkurentsivõimet. Suured tasud põlistavad liidus kaks makseteenuse kasutajate kategooriat: makseteenuse kasutajad, kes saavad kasu ühtsest euromaksete piirkonnast (SEPA), ja makseteenuse kasutajad, kelle kulud piiriüleste euromaksete puhul on suured.

(4)

Selleks et hõlbustada siseturu toimimist ning kõrvaldada ebavõrdsus euroala ja euroalaväliste liikmesriikide makseteenuse kasutajate vahel seoses piiriüleste euromaksetega, on vaja tagada, et liidus tehtavate piiriüleste euromaksete tasud on kooskõlas selle liikmesriigi omavääringus tehtavate vastavate riigisiseste maksete tasudega, kus asub makseteenuse kasutajale teenust pakkuv makseteenuse pakkuja. Makseteenuse pakkuja loetakse asuvaks liikmesriigis, kus ta makseteenuse kasutajale oma teenuseid pakub.

(5)

Kui maksja liikmesriigis ja makse saaja liikmesriigis kasutatakse erinevaid vääringuid, on vääringu konverteerimise tasudel piiriüleste maksete puhul oluline osa. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (6) artikliga 45 on ette nähtud, et kasutatavad tasud ja vahetuskurss oleksid läbipaistvad; selle direktiivi artikli 52 lõikes 3 nähakse ette teabele esitatavad nõuded seoses raamlepinguga hõlmatud maksetehingutega ning sama direktiivi artikli 59 lõikega 2 nähakse ette teabele esitatavad nõuded isikutele, kes pakuvad vääringu konverteerimise teenust müügikohas või sularaha- või makseautomaadis. Need teabele esitatavad nõuded ei ole kaasa toonud vääringu konverteerimise tasude piisavat läbipaistvust ja võrreldavust olukorras, kus sularaha- või makseautomaadis või müügikohas pakutakse alternatiivseid vääringu konverteerimise variante. Läbipaistvuse ja võrreldavuse puudumine takistab konkurentsi, mis vähendaks vääringu konverteerimise tasusid, ja suurendab ohtu, et maksjad valivad kuluka vääringu konverteerimise variandi. Seepärast on vaja kehtestada lisameetmed, et kaitsta tarbijaid vääringu konverteerimise teenuste ülemääraste tasude eest ning tagada, et tarbijatele antakse teavet, mida on vaja parima vääringu konverteerimise võimaluse valimiseks.

(6)

Tagamaks, et turuosalised ei satuks silmitsi vajadusega teha ebaproportsionaalselt suur investeering, et kohandada suurema läbipaistvuse tagamiseks oma maksetaristut, -seadmeid ja -protsesse, peaksid rakendatavad meetmed olema asjakohased, piisavad ja kulutõhusad. Kuid olukorras, kus maksjal on sularaha- või makseautomaadis või müügikohas erinevad vääringu konverteerimise võimalused, peaks esitatav teave võimaldama teha võrdlusi, et maksja saaks teha teadliku valiku.

(7)

Võrreldavuse saavutamiseks tuleks kõigi kaardipõhiste maksete vääringu konverteerimise tasusid väljendada ühtemoodi, nimelt Euroopa Keskpanga (EKP) avaldatud viimase olemasoleva euro viitekursi juurdehindlusprotsendina. Kui konverteerimine toimub kahe vääringu vahel, millest kumbki pole euro, tuleks juurdehindlusprotsendi tuletamisel tugineda mõlema vääringu EKP viitekursile.

(8)

Kooskõlas direktiivis (EL) 2015/2366 sätestatud üldiste teavitamisnõuetega vääringu konverteerimise tasude kohta peavad vääringu konverteerimise teenuste pakkujad avaldama teabe oma vääringu konverteerimise tasude kohta enne maksetehingu algatamist. Isikud, kes pakuvad vääringu konverteerimise teenuseid sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, peaksid andma teavet oma selliste teenuste eest võetavate tasude kohta selgel ja kättesaadaval viisil, näiteks esitades oma tasud teenindusletis või digitaalselt terminalis või internetiostude korral ekraanil. Lisaks direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 59 lõikes 2 osutatud teabele peaksid need isikud, enne kui makse algatatakse, esitama selge teabe summa kohta, mis makse saajale tasutakse makse saaja kasutatavas vääringus, ja summa kohta, mille maksja tasub maksja konto vääringus. Summa, mis makstakse makse saaja kasutatavas vääringus, peaks väljendama ostetavate kaupade ja teenuste hinda ning seda võiks näidata pigem ostu kinnitamisel kui makseterminalis. Saaja kasutatav vääring on üldiselt kohalik vääring, kuid lepinguvabaduse põhimõttel võib see mõnel juhul olla mõni muu liidu vääring. Kogusumma, mille maksja tasub maksja konto vääringus, peaks koosnema kauba või teenuse hinnast ja vääringu konverteerimise tasudest. Peale selle tuleks mõlemad summad dokumenteerida kviitungil või mõnel muul püsival andmekandjal.

(9)

Seoses direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 59 lõikega 2 peaks juhul, kui vääringu konverteerimise teenust pakutakse sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, olema maksjal võimalik sellest teenusest keelduda ja maksta selle asemel makse saaja kasutatavas vääringus.

(10)

Selleks et maksjad saaksid vääringu konverteerimise tasusid sularaha- või makseautomaadis või müügikohas võrrelda, peaksid maksjate makseteenuse pakkujad lisama oma raamlepingu tingimustesse mitte ainult täielikult võrreldava teabe vääringu konverteerimisel kohaldatavate tasude kohta, vaid tegema selle teabe ka üldsusele laialdaselt kättesaadaval ja hõlpsasti juurdepääsetaval elektroonilisel andmekandjal, eelkõige oma kliendiveebisaidil, oma internetipanga veebisaidil ja oma mobiilpanganduse rakenduses kergesti mõistetaval ja juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks. See võimaldaks välja töötada võrdlusveebisaidid, et tarbijatel oleks lihtsam välismaal reisides või sisseoste tehes hindu võrrelda. Lisaks peaksid maksjate makseteenuse pakkujad tuletama maksjatele meelde kohaldatavat vääringu konverteerimise tasu, kui kaardipõhine makse tehakse teises vääringus, kasutades laialdaselt kättesaadavaid ja kergesti juurdepääsetavaid elektroonilisi sidekanaleid, nagu SMSid, e-kirjad või tõuketeated, mida tehakse maksja mobiilpanganduse rakenduse kaudu. Makseteenuse pakkujad peaksid makseteenuse kasutajatega kokku leppima elektroonilise sidekanali, mille kaudu nad esitavad teabe vääringu konverteerimise tasude kohta, võttes arvesse, millise kanali kaudu jõuab maksjani kõige paremini. Makseteenuse pakkujad peaksid aktsepteerima ka makseteenuse kasutajate taotlust loobuda selliste elektrooniliste sõnumite saamisest, mis sisaldavad teavet vääringu konverteerimise tasude kohta.

(11)

Perioodilised meeldetuletused on asjakohased olukorras, kus maksja viibib välismaal pikemat aega, näiteks juhul, kui maksja on lähetatud välismaale või õpib seal, või kui maksja tasub kohalikus vääringus tehtavate internetiostude eest regulaarselt kaardiga. Selliste meeldetuletuste esitamise kohustus ei nõuaks makseteenuse pakkuja kehtivate äriprotsesside ja maksete töötlemise taristu kohandamiseks ebaproportsionaalseid investeeringuid ning tagaks, et maksja on erinevate vääringu konverteerimise variantide kaalumisel paremini teavitatud.

(12)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, EKP-le ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, mis käsitleb niisuguse reegli kohaldamist, millega võrdsustatakse eurodes tehtavate piiriüleste maksete kulud riikide omavääringutes tehtavate riigisiseste tehingute kuludega, ning seda, kui tulemuslik on käesolevas määruses sätestatud nõue anda vääringu konverteerimise kohta teavet. Komisjon peaks analüüsima ka lisavõimalusi (ja nende võimaluste tehnilist teostatavust) laiendada võrdse tasu reeglit kõigile liidu vääringutele ja veelgi parandada vääringu konverteerimise tasude läbipaistvust ja võrreldavust, aga ka võimalust blokeerida ja lubada valikut, et vääringu konverteerib muu isik kui maksja makseteenuse pakkuja.

(13)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid maksete piiriülese olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 924/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 924/2009 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesolevas määruses sätestatakse nõuded liidus tehtavatele piiriülestele maksetele ning vääringu konverteerimise tasude läbipaistvusele.“;

b)

lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust kohaldatakse artikleid 3a ja 3b kõigi riigisiseste ja piiriüleste maksete suhtes, mis on nomineeritud kas eurodes või muus liikmesriigi omavääringus kui euro ja mis hõlmavad vääringu konverteerimise teenust.“

2)

Artikli 2 punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9)   „tasu“– makseteenuse pakkuja poolt makseteenuse kasutajalt võetav summa, mis on otseselt või kaudselt seotud maksetehinguga, või summa, mida makseteenuse pakkuja või vääringu konverteerimise teenust pakkuv isik võtab makseteenuse kasutajalt vääringu konverteerimise teenuse eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (*1) artikli 59 lõike 2 kohaselt, või nende summade kombinatsioon;

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).“"

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt piiriüleste euromaksete eest sama suurt tasu kui see, mida ta võtab makseteenuse kasutajatelt selle liikmesriigi omavääringus tehtavate sama väärtusega riigisiseste maksete eest, kus asub makseteenuse kasutajale teenuseid pakkuv makseteenuse pakkuja.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt sellise liikmesriigi omavääringus tehtavate piiriüleste maksete eest, kes on teatanud oma otsusest laiendada käesoleva määruse kohaldamist oma omavääringule vastavalt artiklile 14, sama suurt tasu kui see, mida ta võtab makseteenuse kasutajatelt sama väärtusega ja samas vääringus tehtavate riigisiseste maksete eest.“;

c)

lõige 3 jäetakse välja;

d)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Lõikeid 1 ja 1a ei kohaldata vääringu konverteerimise tasudele.“

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

Vääringu konverteerimise tasud kaardipõhiste maksetehingute puhul

1.   Seoses teabega, mis tuleb direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 45 lõike 1, artikli 52 lõike 3 ja artikli 59 lõike 2 kohaselt vääringu konverteerimise tasude ja kohaldatava vahetuskursi kohta esitada, väljendavad makseteenuse pakkujad ja isikud, kes pakuvad vääringu konverteerimise teenuseid nimetatud direktiivi artikli 59 lõikes 2 osutatud sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, kogu vääringu konverteerimise tasu Euroopa Keskpanga (EKP) avaldatud viimase olemasoleva euro viitekursi juurdehindlusprotsendina. See juurdehindlus avalikustatakse maksjale enne maksetehingu algatamist.

2.   Makseteenuse pakkujad teevad lõikes 1 osutatud juurdehindluse üldsusele kättesaadavaks arusaadaval ja kergesti juurdepääsetaval viisil ning laialdaselt kättesaadaval ja hõlpsasti juurdepääsetaval elektroonilisel platvormil.

3.   Lisaks lõikes 1 osutatud teabele esitab sularaha- või makseautomaadis või müügikohas vääringu konverteerimise teenust pakkuv isik maksjale enne maksetehingu algatamist järgmise teabe:

a)

summa, mis makstakse makse saajale makse saaja kasutatavas vääringus;

b)

summa, mille maksja maksab maksja konto vääringus.

4.   Isik, kes pakub vääringu konverteerimise teenuseid sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, esitab lõikes 1 osutatud teabe selgelt sularaha- või makseautomaadis või müügipunktis. Enne maksetehingu algatamist annab nimetatud isik maksjale teada ka võimalusest maksta makse saaja kasutatavas vääringus ja lasta vääring konverteerida hiljem maksja makseteenuse pakkuja poolt. Lõigetes 1 ja 3 osutatud teave tehakse maksjale püsival andmekandjal kättesaadavaks ka pärast maksetehingu algatamist.

5.   Maksja makseteenuse pakkuja saadab maksjale elektroonilise sõnumi koos lõikes 1 osutatud teabega iga maksekaardi kohta, mille maksja makseteenuse pakkuja on maksjale väljastanud ja mis on seotud sama kontoga, põhjendamatu viivituseta pärast seda, kui maksja makseteenuse pakkuja saab maksekäsundi müügikohast või sularaha väljavõtmisel sularaha- või makseautomaadist, mis on nomineeritud liidu mis tahes vääringus, mis ei ole maksja konto vääring.

Esimesest lõigust olenemata saadetakse selline sõnum üks kord igas kuus, mil maksja makseteenuse pakkuja saab maksjalt samas vääringus nomineeritud maksekäsundi.

6.   Makseteenuse pakkuja lepib makseteenuse kasutajaga kokku laialdaselt kättesaadava(d) ja kergesti juurdepääsetava(d) elektroonilise(d) sidekanali (või -kanalid), mille kaudu makseteenuse pakkuja lõikes 5 osutatud teate saadab.

Makseteenuse pakkuja pakub makseteenuse kasutajale võimalust lõikes 5 osutatud elektrooniliste sõnumite saamisest loobuda.

Makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja võivad kokku leppida, et lõiget 5 ja käesolevat lõiget ei kohaldata täielikult või osaliselt juhul, kui makseteenuse kasutaja ei ole tarbija.

7.   Käesolevas artiklis osutatud teave esitatakse tasuta erapooletul ja arusaadaval viisil.“

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3b

Vääringu konverteerimise tasud kreeditkorralduste puhul

1.   Kui maksja makseteenuse pakkuja pakub vääringu konverteerimise teenust seoses kreeditkorraldusega, mis on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 24 ning mis algatatakse otse internetis, kasutades makseteenuse pakkuja veebisaiti või mobiilpanganduse rakendust, teavitab makseteenuse pakkuja maksjat kõnealuse direktiivi artikli 45 lõike 1 ja artikli 52 lõike 3 tähenduses enne maksetehingu algatamist selgel, erapooletul ja arusaadaval viisil kreeditkorralduse suhtes kohaldatavate vääringu konverteerimise teenuste eeldatavast tasust.

2.   Enne maksetehingu algatamist edastab makseteenuse pakkuja maksjale selgel, erapooletul ja arusaadaval viisil kreeditkorralduse eeldatava kogusumma maksja konto vääringus, sealhulgas kõik tehingutasud ja vääringu konverteerimise tasud. Makseteenuse pakkuja esitab makse saajale ülekantava eeldatava summa ka makse saaja konto vääringus.“

6)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Läbivaatamine

1.   Hiljemalt 19. aprilliks 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, EKP-le ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise ja mõju kohta, mis sisaldab eelkõige järgmist:

a)

hinnang viisi kohta, kuidas makseteenuse pakkujad kohaldavad käesoleva määruse (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/518 (*2)) artiklit 3;

b)

hinnang liikmesriikide omavääringutes ja eurodes tehtavate riigisiseste ja piiriüleste maksete mahu ja tasude muutuse kohta alates määruse (EL) 2019/518 vastuvõtmisest;

c)

hinnang selle kohta, kuidas käesoleva määruse (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/518) artikkel 3 on mõjutanud vääringu konverteerimise tasusid ja muid makseteenustega seotud tasusid nii maksjate kui ka makse saajate jaoks;

d)

hinnang käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 niisuguse muutmise hinnangulise mõju kohta, mis tehakse eesmärgiga hõlmata kõik liikmesriikide vääringud;

e)

hinnang selle kohta, kuidas kohaldavad vääringu konverteerimise teenuste pakkujad käesoleva määruse artiklites 3a ja 3b ning riigisisestes õigusaktides, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 45 lõiget 1, artikli 52 lõiget 3 ja artikli 59 lõiget 2, sätestatud teabele esitatavaid nõudeid ning kas need õigusnormid on suurendanud vääringu konverteerimise tasude läbipaistvust;

f)

hinnang selle kohta, kas ja mil määral on vääringu konverteerimise teenuste pakkujatel tekkinud raskusi käesoleva määruse artiklite 3a ja 3b ning riigisiseste õigusaktide, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 45 lõiget 1, artikli 52 lõiget 3 ja artikli 59 lõiget 2, tegeliku kohaldamisega;

g)

kulude-tulude analüüs vääringu konverteerimise teenuste pakkujate kasutatavate või neile kättesaadavate kommunikatsioonikanalite ja -tehnoloogiate kohta, mis võivad veelgi parandada vääringu konverteerimise tasude läbipaistvust, sealhulgas hinnang selle kohta, kas makseteenuse pakkujad peaksid artiklis 3a osutatud teabe saatmiseks pakkuma teatavaid olemasolevaid kanaleid; kõnealune analüüs hõlmab ka hinnangut selle kohta, kas käesoleva määruse artikli 3a lõigetes 1 ja 3 osutatud teavet kõigi vääringu konverteerimise võimaluste kohta, mis on olemas sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, on tehniliselt võimalik enne iga tehingu algatamist üheaegselt avaldada;

h)

kulude-tulude analüüs maksjatele antava võimaluse kohta blokeerida vääringu konverteerimise võimalus, mida sularaha- või makseautomaadis või müügikohas pakub muu isik kui maksja makseteenuse pakkuja, ja oma sellealast eelistust muuta;

i)

kulude-tulude analüüs maksja makseteenuse pakkuja suhtes esitatava nõude kohta esitada üksiku maksetehinguga seotud vääringu konverteerimise teenuste osutamisel, kui toimub tehingu kliirimine ja arveldamine, kohaldatav vääringu konverteerimiskurss tehingu algatamise hetkel.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruanne hõlmab vähemalt ajavahemikku alates 15. detsembrist 2019 kuni 19. oktoobrini 2021. Selles võetakse arvesse eri maksetehingute eripära, eristades eelkõige sularaha- või makseautomaadis ja müügikohas algatatud tehinguid.

Komisjon võib aruande ettevalmistamisel kasutada andmeid, mida liikmesriigid on seoses lõikega 1 kogunud.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/518, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 seoses liidus tehtavate piiriüleste maksete teatavate tasudega ja vääringu konverteerimise tasudega (ELT L 91, 29.3.2019, lk 36).“"

Artikkel 2

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Seda kohaldatakse alates 15. detsembrist 2019 järgmiste eranditega:

a)

artikli 1 punkti 6 kohaldatakse alates 18. aprillist 2019;

b)

artikli 1 punkte 4 ja 5 seoses määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 3a lõigetega 1–4 ning artikliga 3b kohaldatakse alates 19. aprillist 2020;

c)

artikli 1 punkti 4 seoses määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 3a lõigetega 5 ja 6 kohaldatakse alates 19. aprillist 2021;

d)

artikli 1 punkti 4 seoses määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 3a lõikega 7 niivõrd, kuivõrd see on seotud kõnealuse määruse artikli 3a lõigetega 1–4, kohaldatakse alates 19. aprillist 2020;

e)

artikli 1 punkti 4 seoses määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 3a lõikega 7 niivõrd, kuivõrd see on seotud kõnealuse määruse artikli 3a lõigetega 5 ja 6, kohaldatakse alates 19. aprillist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1)  ELT C 382, 23.10.2018, lk 7.

(2)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 28.

(3)  Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2560/2001 eurodes tehtavate välismaksete kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 13).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (ELT L 266, 9.10.2009, lk 11).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

Top